Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Hiiumaal valmis avaliku ja erasektori koostööna 2 miljoni euro eest rajatud üürimaja

02.06.2026 Adaur.ee

Foto: Argo Nurs

Hiiumaa valla ja erainvestori koostöös valminud Sadama Üürimaja tõi Kõrgessaare alevikku 23 kaasaegset üürikorterit, pakkudes nii leevendust saare pikaaegsele elamispindade nappusele. Uus üürimaja loodi 30 aastat tühjana seisnud endise kalatehase kontori ümberehitamisega. Suure nõudluse tõttu on kõik korterid juba ka välja üüritud.

Projekti taga seisab OÜ Sadama Üürimaja, mille asutas Hiiumaa vald koostöös erainvestori Hiiu Invest OÜ-ga. Vald panustas ettevõtmisse 175 000 euroga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetas projekti ühe miljoni euroga, mis moodustas ligi pool ehituse 2,1 miljoni suurusest kogumaksumusest.

„Sadama Üürimaja üllatavalt kiire täitumine ilmestas hästi kohaliku üürituru suurt nõudlust. Minu teada on see Hiiumaa esimene ja seni ainukene kinnisvaraarendus, kus finantseerimismudelis panid seljad kokku nii riik, kohalik omavalitsus kui erainvestor,” sõnas Margo Laul, OÜ Sadama Üürimaja ja Hiiu Invest juhatuse liige.

Projekti raames ehitati ümber Kõrgessaares 30 aastat tühjana seisnud endine kalatehase kontor, kuhu algselt plaaniti rajada 12 korterit, kuid katuse täieliku rekonstrueerimise vajadus avas võimaluse luua suisa 23 korterit.

Vallavanem: elamispindade nappus on olnud arengupidur

Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja tõdes, et Covid-periood muutis paljude inimeste suhtumist elukohavalikusse. „See aeg tõestas, et suurlinnas elamine ei olegi ainus ega parim variant. Hiiumaa elanike arv kasvas koroonajärgselt ligi 200 inimese võrra ehk ligi 2 protsenti, lasteaialaste arv kasvas isegi 10 protsenti,“ märkis Tasuja.

„Viimastel aastatel on soov saarele tagasi pöörduda või uutel elanikel siia elama asuda olnud suurem, kui olemasolev elamufond võimaldab. Hiiumaa vallavolikogu tegi 2022. aastal julge ja õige otsuse osaleda riiklikult toetatud üürielamute programmis. Hiiumaa sai juurde suure hulga kaasaegset elamispinda ning see näitab, et ka keerulistes oludes on võimalik riigi, omavalitsuse ja erasektoriga koostöös lahendusi luua,“ sõnas Hergo Tasuja.

Erinevad korterid katavad erinevaid vajadusi

Korterid on teadlikult loodud erinevate sihtgruppide vajadustele. Majast leiab ühe üle 70 m2 suuruse neljatoalise korteri ja erinevate asendiplaanidega 1-3toalisi kortereid. Osadel korteritel on katuseaknad, teistel rõdu vaatega Kirikulahele. Kõigis on võimalus tubades eraldi temperatuuri reguleerida ning suvel jahutusseadme abil jahutada. Köök ja sanitaarruum on igas korteris juba eelnevalt sisustatud.

Projekti aluseks olnud toetusmeetme eesmärk oli tagada mobiilse töötaja sihtgrupile ehk isikutele, kes vahetavad elukohta tulenevalt töökoha asukohast või selle muutumisest, vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus. Seetõttu eeldas arendaja, et valdav osa üürnikest on lühiajalisema elukorraldusega ja töörände tõttu liikuvad inimesed. Tegelikkus on aga osutunud teistsuguseks. Paljud Hiiumaa elanikud soovivad valminud üürimaja kasutada pikaajalise elukohana. See asjaolu kinnitas selgelt, et vajadus kvaliteetse üüripinna järele antud asukohas on reaalne ja ületab meetme algseid sihtrühma piire. Saarele tagasi pöördujad ja kohalikud vajasid kaasaegset eluaset sama teravalt kui mobiilsed töötajad.

Üürihinnad jäävad korteri suurusest sõltuvalt 250 ja 400 euro vahele, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kortereid on võimalik üürida nii kuu kaupa kui ka pikemaajaliselt. Kõrgessaare alevik asub vaid 15 kilomeetri kaugusel Kärdlast.

Viimased sammud

Arendaja sõnul on maja tehniliselt valmis ning üle poolte elanikest on jõudnud ennast juba ka sinna sisse seada. „Vaid hoone esine plats ootab, et ehitaja selle betoneeriks ning kasutusteatis on juba esitatud. Lisaks on plaanis lähiajal refinantseerida Leedu finantsettevõtte poolt väljastatud ehitusaegne laen pikemaajalise pangalaenuga koduturult,“ lisas Laul.

Margo Lauli hinnangul mahutaks Hiiumaa veel mõne üürimaja, kuid seda vaid tingimusel, et selle ehituse finantseerimisse kaastakse samuti avalik sektor.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

1Partner Ehitus rekonstrueerib 1,7 miljoni euroga Tammsaare majamuuseumi ajaloolise hoone

02.06.2026 Adaur.ee

1Partner Ehitus rekonstrueerib Tallinna Linnavaraameti tellimusel Kadriorus asuva A. H. Tammsaare majamuuseumi ajaloolise peahoone koos abihoone ja õuealaga. Muinsuskaitsealuse kompleksi rekonstrueerimistööde maksumus on ligi 1,7 miljonit eurot.

Muinsuskaitse all olevas 1875. aastal valminud kahekorruselises puithoones on A. H. Tammsaare majamuuseum tegutsenud alates 1978. aastast. Aastate jooksul on hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid amortiseerunud ning ilmnenud on nii niiskuskahjustusi, vajumist kui ka kandekonstruktsioonide nõrgenemist. Varasemalt näiteks Lillepaviljoni restaureerimise eest muinsuskaitsealast tunnustust pälvinud 1Partner Ehitus rajab projekti raames lisaks muuseumi peahoonele ka uued trassid kinnistule.

“Tammsaare majamuuseumi rekonstrueerimise eesmärk on kaasajastada hoone viisil, mis säilitab selle kultuuripärandilise väärtuse ja arhitektuurilise terviklikkuse ning tagab, et see säilib ka tulevastele põlvkondadele. Ajalooliste hoonete ja muinsuskaitsealuste objektide taastamine on kindlasti üks meie meeskonna tugevusi ning olen kindel, et tänu rohketele varasematele kogemustele leiame ka siin tellijaga koostöös hea tasakaalu tänapäevaste tehniliste lahenduste ja originaalse miljöö hoidmise vahel,” räägib 1Partner Ehituse juht Üllar Hinno.

Tööde käigus restaureeritakse fassaadid ja interjöörid, tugevdatakse kandekonstruktsioone, uuendatakse ruumiprogrammi ja näitusealad ning rajatakse kaasaegsed tehnosüsteemid. Energiasäästu eesmärkide saavutamiseks soojustatakse katuslagi ja põrandad, parendatakse akende soojapidavust, rajatakse soojustagastusega ventilatsioon ning hooned ühendatakse kaugküttevõrguga. Rekonstrueerimise käigus parandatakse ka ligipääsetavust, sealhulgas paigaldatakse invalift, uuendatakse väliala, rajatakse uus haljastus ning parandatakse külastajate teenindamise võimalusi.

1Partner Ehitus on varem pälvinud tunnustust mitme muinsuskaitsealase töö, viimasel kolmel aastal näiteks Lillepaviljoni, Kevade tn 4 Kunstikooli ja Sõjakooli tn 6 büroohoone restaureerimise eest. 1Partner Ehituse silmapaistvamate tööde hulka kuuluvad veel mitmed tuntud objektid, nagu restoranid NOA, Tuljak ja Mon Repos, samuti Noblessneri piirkonna ajaloolised hooned, sealhulgas Shishi, Põhjala Pruulikoda ja KAI kunstikeskus.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Invego Tornakalna SIA sõlmis ehitusettevõttega SIA UPB Nams 36,7 miljoni euro suuruse lepingu Tornakalna Terases elurajooni rajamiseks

02.06.2026 Adaur.ee

Invego Group OÜ kontserni kuuluv ning 100% Invego Latvia OÜ kontrolli olev Invego Tornakalna SIA sõlmis ehitusettevõttega SIA UPB Nams 36,7 miljoni (30,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks) euro suuruse projekteerimis- ja ehituse peatöövõtulepingu Tornakalna Terases elurajooni teostamiseks, kus kahes etapis valmib kokku 216 korterit.

Torņakalna Terasese arhitektuurne lahendus põhineb terrassilisel hoonestusel, kus astmelised ja avarad rõdud toovad hoonetesse rohkem päevavalgust ning rohelust. Hoonete paigutamisel on lähtutud põhimõttest säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust ning luua avar roheline sisehoov ja looduslähedane elukeskkond.

Invego kontserni kuuluv Invego Latvia OÜ omab 100% osalust ettevõttes Invego Latvia SIA, mis omab 100% osalust ettevõtetes Invego Tornaklana Holding 1 SIA ja Invego Tornaklana Holding 2 SIA, mis kumbki omavad 50% suurust osalust ettevõttes Invego Tornakalna SIA.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Eesti noorim pangajuht: me võiks kodulaenude osas Soomest vabamadki olla

02.06.2026 Adaur.ee

Eesti võiks lubada noortele peredele oma kodu kättesaadavuse ja väiksemate kuumaksete nimel kasvõi 50-aastaseid kodulaenulepinguid, kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet eilsest Soomes jõustunud seadusemuudatust, mis lubab hakata välja andma kuni 40 aasta pikkuseid kodulaene.

“Minu meelest on see ennekõike usalduse küsimus. Eestlaste finantskirjaoskus on pidevalt paremaks muutunud ja nii võiks riik täna kodulaenude osas lasteaiakasvataja rollist loobuda,” kommenteerib Bigbank Eesti juht Arthur Taavet lisades, et ta ei näe ühtegi tugevat argumenti, miks Eesti riik ei võiks lubada oma kodanikele välja anda kasvõi 50-aastaseid kodulaene. “Pigem likvideerib pikem laenuperiood lihtsalt paljude inimeste elukvaliteedi tõstmisel ühe konkreetse nii-öelda turutõrke,” viitab 29-aastane pangajuht.

“Siiani oleme kõik selgelt näinud, et inflatsioon teeb ajas oma töö ning paarikümne aasta tagune laenumakse tundub tänaste hindade juures oluliselt jõukohasem, samas kui kinnisvara väärtus on selle ajaga märkimisväärselt tõusnud,” põhjendab Taavet, kelle sõnul oleks maailmas toimuvat vaadates väga naiivne uskuda, et me elame tulevikus sellises majanduses, kus hinnad ei tõuse. Kui hinnad aga tõusevad, siis on alati kasulikum lükata makseid kaugemale tulevikku, sest raha väärtus ajas lihtsalt väheneb tänu inflastioonile.

Pangajuhi sõnul on Eestis pärast taasiseseisvumist tuntavalt tõusnud nii inimeste keskmine oodatav eluiga kui ka pensionile mineku vanusepiir. “See tähendab, et me juba ühiskonnana tegelikult arvestame sellega, et aktiivselt elatud aastaid vaikselt lisandub ja inimene saab nii ka oma noorena ostetud kodust kauem rõõmu tunda.”

Arthur Taavet möönab, et pikema laenuperioodi puhul teenivad aastate jooksul rohkem tulu ka pangad, kuid see ei selgita tema sõnul, miks peaks piir just tänase 30 aasta juurde tõmmatud olema. “Siin tasub ausalt öelda, et kellegi tulu maksab inimene eluaseme eest niikuinii kinni. Kui ta ei maksa intressi pangale, siis maksab ta üüri üürileandjale. Küsimus on pigem selles, kust on tekkinud arusaam, et just üürileandjale on mõistlikum viia aastakümnete jooksul teenitud raha ning kinnisvara hinnatõusu puhul maksta rohkem üüri, mitte ise teenida,” kommenteerib Bigbanki juht.

“Las iga noor pere valib ise, kas elada kogu elu üürikorteris, lükata oma kodu ostmist veel mõni aasta edasi või ikkagi osta uus kodu nüüd ja kohe,” jätkab Taavet, kelle sõnul võimaldab pikem laenuperiood väiksemat kuumakset, mis omakorda avab võimaluse paljudele peredele, kelle tänane sissetulek ei ole piisav soovitud kodu ostmiseks. “Hiljuti ühe turuosalise tellimusel läbi viidud küsitluse järgi vahetaks 89% üürnikest praeguse üürikodu endale kuuluva eluaseme vastu, kui kodulaenu kuumakse oleks sama suur kui nende tänane üür. See näitab üsna selgelt, et puudu ei ole tahtmisest või valmisolekust kodu omada ning küsimus taandub sellele, kas regulatsioonid ja laenutingimused lubavad inimesel selle valiku üldse teha.”

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31. märts 2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 298 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 196 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Volta SKAI OÜ tagatud võlakirjade täielik ennetähtaegse lunastamise (sh nimekirja fikseerimise päeva ja lunastamispäeva) teade

02.06.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; edaspidi Volta SKAI) teatab, et on otsustanud ennetähtaegselt lunastada kõik Nasdaq Tallinna Börsi mitmepoolses kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas kauplemisele võetud võlakirjad nimetusega Volta SKAI 10.00% 2Y bond mis on registreeritud ISIN-koodiga EE0000002475 (edaspidi Volta SKAI võlakirjad, kauplemissümbol VOLTA100027FB). Ennetähtaegne lunastamine toimub kooskõlas Volta SKAI võlakirjatingimustega, mille kohaselt on täielik ennetähtaegne lunastamine lubatud (tingimuste punkt 14.3).

Ennetähtaegselt lunastatakse kõik 17 000 Volta SKAI võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, koguväärtuses 17 000 000 eurot. Võlakirjaomanikele makstakse lunastusmaksena välja 101% võlakirja nimiväärtusest (1010 eurot ühe võlakirja kohta), millele lisanduvad lunastamise teostamise päevaks arvestatud ja tasumata intressid summas 0,27777778 eurot ühe võlakirja kohta. Investorile väljamakstav summa ühe võlakirja kohta kokku on 1010,28 eurot.

Lunastamine toimub pangalaenu ning arenduses olevate B torni korteriomandite müügist saadavate vahendite arvelt.

Lunastamise teostamise päev (payment date) on 2. juuli 2026 ja võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse (record date) 1. juuli 2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Viimane kauplemispäev Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas on 26. juuni 2026.

Volta SKAI OÜ on Endoveri sidusettevõte, mis arendab Põhja-Tallinnas Volta kvartalis kahe 12-korruselise torniga kõrghoone kompleksi kogupinnaga 18 600 ruutmeetrit. Ehitus algas 2025. aasta novembris, esimesed korterid valmivad juba 2026. aasta IV kvartalis ning hoone lõplik valmimine on planeeritud 2027. aasta I kvartalisse.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Baltic Horizon Fondi investorite üldkoosolek

02.06.2026 Adaur.ee

1. juunil 2026 toimus Tallinnas, Eestis, Baltic Horizon Fondi osakuomanike korraline üldkoosolek (edaspidi „Üldkoosolek“).

Üldkoosoleku päevakord oli alljärgnev:

Baltic Horizon Fondi 2025.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2026.a I kvartali vahearuannete ülevaade.
Ülevaade 2026 II ja III kvartali plaanide kohta.
Otsus valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.
Otsus maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.
Otsus pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.
Kooskõlas Baltic Horizon Fondi reeglitega oli Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolekuks nõutav kvoorum esindatud ja koosolek oli seetõttu pädev vastu võtma otsuseid.

Koosolekul oli esindatud kokku 123,883,882 osakut, mis esindavad 54,68% kogu häälte arvust.

Fondijuht Edvinas Karbauskas, fondivalitseja nõukogu esimees Antanas Anskaitis ja juhatuse liige Gerda Bliuvienė andsid päevakorras olnud teemadel ülevaate.

Lisaks teavitati üldkoosolekut pr Milda Dargužaitė tagasiastumisest Baltic Horizon Fondi nõukogu liikme kohalt alates 1. juunist 2026. Alates 1. juunist 2026 on Baltic Horizon Fondi nõukogu koosseis järgmine: nõukogu esimees Andrius Smaliukas, nõukogu liige Dr. Per V. Jenster ja uus nõukogu liige Priit Perens.

Üldkoosolek otsustas:
1. Valida Priit Perens alates 1. juunist 2026 kaheks aastaks Baltic Horizon Fondi nõukogu uueks liikmeks.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 99,999% koosolekul esindatud häältest.

2. Maksta uuele nõukogu liikmele hr Priit Perensile nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu 11 000 eurot kalendriaastas.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 99,939% koosolekul esindatud häältest.

3. Pikendada Fondi nõukogu praeguste liikmete ametivolitusi kuni 1. juunini 2028.

Otsus võeti vastu, otsuse poolt oli 99,996% koosolekul esindatud häältest.

Kõik koosolekule registreeritud investorid osalesid hääletamisel.

Koosoleku protokoll tehakse kättesaadavaks seitsme päeva jooksul Baltic Horizon Fondi kodulehekülje vahendusel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Veel jõuad registreeruda koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“

02.06.2026 Margot Toompark

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitust viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 04.06.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistikaamet: Keskmine palk oli esimeses kvartalis 2135 eurot

02.06.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta esimese kvartali keskmine brutokuupalk 2135 eurot, mis on 6,2% kõrgem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets.

Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%.

Krista Vaikmets. Foto: statistikaamet, Uku Nurges
„Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk kasvas 2538 euroni, aasta varem oli see 2384 eurot,” märkis Vaikmets.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Vaikmets tõi välja, et keskmine brutokuupalk ületab 3000 euro piiri kolmel tegevusalal. „Kõrgeim keskmine palk oli 2026. aasta esimeses kvartalis info ja side tegevusalal (3821 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3608 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3132 eurot),“ täpsustas juhtivanalüütik.

Madalaimat keskmist palka makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse (1337 eurot) ning muude teenindavate tegevusalade töötajatele (1389 eurot). „Samas on ka neis valdkondades näha ligi 4% palgakasvu,“ lisas Vaikmets.

Aastases võrdluses kasvas palk enim energiasektoris. Võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga oli palgakasv suurim elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas (15,4%) ning põllumajandussektoris (11,2%). Teistes suuremates valdkondades, nagu töötlev tööstus, kaubandus ja ehitus, kasvas brutopalk vastavalt 7,4%, 5,5% ja 6,5%.

Palgatöötajaid oli esimeses kvartalis kokku 580 099, mida on 5000 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta esimeses kvartalis palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal – 100 489 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 84 004 töötajaga, haridusvaldkond 64 203 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 265 töötajaga.

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis on 6% võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga kasvu puhul paistab silma sama trend nagu keskmise brutokuupalga puhulgi, seda nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht, mitte palgatöötaja elukoht. Näiteks: kui inimene elab Rae vallas, kuid tema töökoha asukoht on Tallinn, kajastub tema palk Tallinna palgastatistikas.

* 13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet, praegu statistikaameti avaldatud palgastatistikas ei kajastu. Statistikaamet seirab paindliku tööaja kokkulepete kasutamist registriandmetes ning planeerib vajaduse korral vastavaid metoodilisi uuendusi tulevikus.

* Esitatud palgastatistika põhineb tegevusalade klassifikaatoril EMTAK 2008 (EMTAK-08). 2025. aastal jõustus uus tegevusalade klassifikaator. Statistikaamet analüüsib EMTAKi muudatuse mõju palgastatistika näitajatele ning plaanib avaldada uuel EMTAKil põhinevad 2025.–2026. aasta andmed hiljemalt 2027. aastal.

Andmed on avaldatud 02.06.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: välisresidentide osakaal on korteriturul vähenenud

02.06.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel tegid välisresidendid 2025. a Eestis 423 korterite omandamistehingut ja 1115 korterite võõrandamistehingut. See on vastavalt 1,5 ja 4,0% tehingute koguarvust.

Välisresidentide poolt korterite omandamiste osakaal tehingute koguarvus oli 2025. aastal 1,5%. Seda on vähem kui viimaste aastate jooksul. Ajalooline välisresidentide osakaal korterite omandamistes on olnud 3,1%. Euroopa Liidu residentide korterite omandamistehingute arv 178 oli 0,6% tehingute koguarvust. Ajalooline keskmine siin on 1,3%.

Välisresidentide korterite omandamistehingute osakaalu tipp oli 2011. aastal, mil see moodustas 6,5% tehingute koguarvust.

Korterite välisresidentide poolt võõrandamiste arv moodustas 2025. aastal tehingute koguarvust 4,0%, mis jääb ajaloolisele keskmisele 4,1% napilt alla. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute osakaal tehingute koguarvust on viimased 10 aastat olnud vahemikus 3,3 ja 4,6% tehingute koguarvust. Välisresidentide korterite võõrandamistehingute osakaal oli tipus 2012. aastal, mil see moodustas 4,9% tehingute koguarvust.

Euroopa Liidu residentide osakaal korterite võõrandamises oli 2025. aastal 2,1% tehingute arvust.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund general meeting of investors

02.06.2026 Adaur.ee

Annual General Meeting (hereinafter the “General Meeting”) of Baltic Horizon Fund unit-holders took place on 1 June 2026 in Tallinn, Estonia.

Proposed agenda of the meeting was the following:

Presentation of the FY2025 audited annual report of Baltic Horizon Fund, as well as interim reports of Q1 2026.
Overview of the plans for 2026 Q2 and Q3.
Decision to elect Mr. Priit Perens as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026 for a period of two years.
Decision to pay remuneration to the newly elected supervisory board member, Mr. Priit Perens, for fulfilling obligations of a member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.
Decision to extend the mandates of all current members of the Fund’s Supervisory Board until 1 June 2028.

In accordance with the fund rules the required quorum of the General Meeting of investors of Baltic Horizon Fund was present, and was therefore competent to adopt resolutions in accordance with the fund rules. A total of 123,883,882 Baltic Horizon Fund units were represented at the meeting, which account for 54.68% of the total number of votes in the fund.

Fund Manager Edvinas Karbauskas, Chairman of the Supervisory Board of the Management company Antanas Anskaitis and Member of the Board Gerda Bliuviene gave an overview on the agenda topics.

In addition, the General Meeting was informed of the resignation of Ms. Milda Dargužaitė from her position as a member of the Supervisory Board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026. As of 1 June 2026, the Supervisory Board of Baltic Horizon Fund consists of Chairman of the Supervisory Board Andrius Smaliukas, member of the Supervisory Board Dr. Per V. Jenster, and the newly appointed member of the Supervisory Board Priit Perens.

The General Meeting resolved:

To elect Mr. Priit Perens as a new member of the supervisory board of Baltic Horizon Fund as of 1 June 2026 for a period of two years.

The resolution was passed, 99.999% of the votes represented at the meeting were in favour.

To pay remuneration to the newly elected supervisory board member, Mr. Priit Perens, for fulfilling obligations of a member of the supervisory board in the amount of EUR 11,000 per calendar year.

The resolution was passed, 99.939% of the votes represented at the meeting were in favour.

To extend the mandates of all current members of the Fund’s Supervisory Board until 1 June 2028.

The resolution was passed, 99.996% of the votes represented at the meeting were in favour.

All investors registered to participate at the meeting participated in voting.

The minutes of the meeting will be made available within seven days via the website of the Baltic Horizon Fund.

Notice of early full redemption of Volta SKAI OÜ secured bonds (including record date and payment date)

02.06.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; hereinafter Volta SKAI) announces that it has resolved to fully redeem early all bonds named Volta SKAI 10.00% 2Y bond admitted to trading on the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility First North bond list, registered under ISIN code EE0000002475 (hereinafter Volta SKAI Bonds, trading symbol VOLTA100027FB). The early redemption is carried out in accordance with Volta SKAI bond terms and conditions, which permit full early redemption (bond terms clause 14.3).

All 17,000 Volta SKAI Bonds with a nominal value of EUR 1,000 per bond, totaling EUR 17,000,000, will be redeemed early. Bondholders will receive a redemption payment of 101% of the nominal value of the bond (EUR 1,010 per bond), plus accrued and unpaid interest calculated up to the payment date in the amount of EUR 0.27777778 per bond. The total amount payable to an investor per bond is EUR 1,010.28.

The redemption will be financed from a bank loan and proceeds from the sale of apartment units in Tower B, which is currently under development.

The redemtion date is 2 July 2026 and the bondholder register will be fixed (record date) as of the end of the business day on 1 July 2026 in the Nasdaq CSD settlement system. The last trading day on the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility First North bond list is 26 June 2026.

Volta SKAI OÜ is an affiliate of Endover, developing a high-rise complex with two 12-storey towers in the Volta quarter in Northern Tallinn, with a total floor area of 18,600 square meters. Construction commenced in November 2025, the first apartments are expected to be delivered in Q4 2026, and full completion of the building is planned for Q1 2027.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Liven: Disposal of treasury shares under the share option programme

02.06.2026 Adaur.ee

Liven AS (Liven) disposed of a total of 1,900 Liven shares to its employees on 2 June 2026 under the 2024–2027 share option programme (Programme) at a price of EUR 3.71 per share. The ongoing Programme was approved by Liven’s annual general meeting on 19 April 2024, and the transaction price was agreed based on the latest available market price, the closing price on 1 June 2026.

Following the transaction, Liven holds 31,641 treasury shares. Upon the exercise of options issued under the Programme to date, Liven may, subject to the fulfilment of the terms and conditions, become obligated to dispose of up to an additional 16,340 shares to employees. Participation in the Programme and the granting of new options is possible until the end of 2027, and each option is subject to a three-year vesting period.

EfTEN Real Estate Fund AS omandas Magistrali kaubanduskeskuse

01.06.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS omandas EfTEN Kinnisvarafond II AS-ilt Magistrali kaubanduskeskuse.

Seoses EfTEN Kinnisvarafond II AS-i tähtaja saabumisega, müüs EfTEN Kinnisvarafond II AS Magistral Kaubanduskeskuse OÜ 100% osa EfTEN Real Estate Fund AS-le. Vara omandamine sama fondivalitseja teiselt fondilt toimus kooskõlas investeerimisfondide seaduses toodud tingimustega ja sellele on fondi aktsionärid eelnevalt, 07.04.2026 üldkoosolekul, andnud juhatusele vastavad volitused.

Ettevõtte osa müügihinna õiglase väärtuse määramise aluseks oli ettevõttele kuulva kinnisvara väärtus 31 690 000 eurot, mis on hinnatud mai lõpu seisuga Colliers International Advisors OÜ poolt. Osa müügihinna kinnitasid fondide nõukogud ning vara omandamise sisenemistootlus on ligikaudu 8,1%. Magistrali kaubanduskeskus on suuruselt kolmas üksikinvesteering EfTEN Real Estate Fund AS portfellis Saules Miestase ning Mustika kaubanduskeskuste järel. Magistrali kaubanduskeskuse omandamise läbi suureneb fondi kinnisvarainvesteeringute portfell 8% võrra, ületades 400 miljoni euro piiri, ning fondi puhas aastane üüritulu kasvab ligikaudu 2,5 miljoni euro võrra.

Magistral Kaubanduskeskuse OÜ majandustegevuse sisuks on Tallinnas, Mustamäe linnaosas asuva Magistrali kaubanduskeskuse majandamine. Keskus asub tiheda elamupiirkonna keskel ja on tugeva positsiooniga kogukondlik teenindaja. Keskus avati 2000. aastal ning seda laiendati 2012. aastal. Käesoleval ajal on 98,5% üüripindadest välja üüritud ning keskuses tegutseb 72 üürnikku.

Magistral Kaubanduskeskuse OÜ (registrikood 11228717) on Eesti Vabariigis asutatud osaühing, mille juhatuse liikmed on Viljar Arakas ja Tõnu Uustalu. Tehingu käigus juhatuses muudatusi ei toimunud. Osaühingul ei ole nõukogu. Osaühingu omandamine ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisena Tallinna Börsi reglemendi tähenduses. Fondi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Summus Capital omandab Poolas 48 miljoni euro eest uue bürookompleksi

01.06.2026 Adaur.ee

Poola turul kiiret kasvu tegev Eesti kinnisvarainvesteeringute grupp Summus Capital OÜ omandab Poolas White Star Real Estate ja Cain poolt värskelt ehitatud ja täies mahus välja üüritud bürookompleksi The Park Kraków.

Krakówi Podgórze linnaosas asuv The Park Krakow koosneb kahest uuest büroohoonest, mille kogu üüritav pind on 24 702 ruutmeetrit. Tehingu väärtus on 48 miljonit eurot. Bürookompleksi rentnike ringis on paljude teiste seas Poola juhtiva spordirõivaste brändi 4F omanik OTCF S.A., globaalne talendi- ja värbamislahenduste pakkuja AMS, TAURON Obsługa Klienta, mis on osa ühest Poola suurimast energiaettevõttest TAURON Group ning üks Poola suurimaid kindlustusettevõtteid WARTA. Kinnisvara kaalutud keskmine kehtiv rendiperiood (WAULT) on veidi üle kuue aasta.

„Krakowi tehing tugevdab märkimisväärselt meie bürookinnisvara portfelli Poolas ning toob meie rentnike sekka juurde tugevaid tegijaid kohalikul Poola turul. See ost on osa meie strateegiast omandada tugevate rentnikega, kesklinna ärikeskuste lähistel ja hea ühenduvusega piirkondades esmaklassilist kinnisvara, mis pakub kõrgemat tootlust. The Park Krakowi ümbrus on kiiresti arenev ja silmapaistev piirkond, mis on ligipääsetav kõigi peamiste transpordiliikidega,“ kommenteeris Summus Capitali investeeringute juht ja juhatuse liige Hannes Pihl.

The Park Krakowi omandamise järel kasvab Poola kinnisvara osakaal Summus Capitali portfellis 38 protsendilt ligikaudu 43 protsendini ning grupi kinnisvaraportfelli turuväärtus ulatub 630 miljoni euroni.

„The Park Krakówi müük tähistab olulist verstaposti pärast projekti esimese etapi edukat valmimist ja stabiliseerumist. Oleme loonud kõrge kvaliteediga büroohoone, millel on tugev ja mitmekesine üürnike baas, pikaajalised üürilepingud ja institutsionaalne finantseering, mistõttu on tegemist loomuliku hetkega vara elutsüklis, et see läheks pikaajalise investori omandusse. Tehing kinnitab projekti kõrget kvaliteeti, Krakowi kinnisvaraturu tugevust ning pikaajalist väärtust, mille on loonud meie arendus- ja varahaldusstrateegia. Oleme veendunud Krakowi ärikinnisvaraturu tugevates alustalades ning usume The Park Krakówi ja selle strateegilise asukoha tulevikupotentsiaali ühes linna kiiremini arenevas äripiirkonnas,“ ütles Bartosz Prytuła, White Star Real Estate’i Poola üksuse juhtivpartner.

The Park Krakowi arendasid ettevõtted White Star Real Estate ja Cain. Esmaklassiline bürookompleks on tugevate ESG-standarditega kaasaegne töökeskkond, millele on omistatud rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimisstandardi BREEAM Excellent tase. Hoones tõhusat opereerimist toetavad energiatõhusaid lahendused nagu katusele paigaldatud päikesepaneelid, elektriautode laadimistaristu ja kaasaegsed juhtimissüsteemid.

Tehingut nõustas ostja poolelt Penteris, müüjale pakkus õigusalast nõu Clyde & Co, maksude osas nõustas neid Crido ning Cushman & Wakefield nõustas investeeringu müüki. Tehingu finantseerijaks oli rahvusvaheline finantsasutus Erste Group Bank AG.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus/logistika- ja meditsiinikinnisvara.

White Star Real Estate on Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvarainvestor, arendaja, varahaldur ja kinnisvara haldaja, mis tegutseb alates 1997. aastast. Ettevõte on teostanud enam kui 50 kinnisvaraarendusprojekti ning haldab üle 2 miljoni ruutmeetri äri- ja elamukinnisvara. White Star Real Estate tegutseb kohalike üksustega Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Rumeenias ning ettevõte pakub institutsionaalsetele investoritele ja üürnikele terviklikke arendus-, vara- ja kinnisvarahalduse teenuseid üle kogu piirkonna.

Krulli kvartal sõlmis tulevase peamaja Kasvuhoone ehituslepingu Merkoga

01.06.2026 Adaur.ee

AS Krulli Kvartal ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid reedel, 29. mail ehituslepingu Krulli kvartali peamaja nimega Kasvuhoone rajamiseks Tallinnas aadressil Volta 1f. Lepingu maksumus on ligikaudu 41 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

Ehitusload kvartali esimese etapi märgilisemate hoonete – Kasvuhoone, sündmuskeskuse ning kolme esimese kortermaja rajamiseks on linna poolt värskelt väljastatud ning Merko on ehitustöödega juba alustanud. Esimesed hooned valmivad 2027. aastal, Kasvuhoone avab uksed 2028. aastal.

„Krulli kvartal pole pelgalt kinnisvaraarendus, see on uus linnaosa, mis ühendab Tallinna tööstusliku mineviku tänapäevase ettevõtluse ja kogukondliku elustiiliga. Kasvuhoonest saab selle süda,” ütles Indrek Hääl, AS Krulli Kvartal tegevjuht. „On hea meel, et kvartali esimese etapi ehitus saab nüüd lõpuks hoogsalt alata,” lisas Hääl.

„Meil on au olla väärika Krulli kvartali ehituspartner ja ehitada uueks kvartali peamaja, Kasvuhoone. Oleme juba alustanud uue sündmuskeskuse ja kvartali toimimiseks vajaliku taristu töödega, lisaks rajame Krulliga koostöös loodud ühisettevõttega kolme esimest korterelamut. Siinsed objektid hõlmavad väga eriilmelisi töid, kus saame rakendada oma pikaajalisi kogemusi, et viia ellu tellija ning rahvusvaheliste ja kohalike tipparhitektide ambitsioonikas visioon uuest linnaosast,“ ütles Merko Eesti juht Jaan Mäe.

Kasvuhoone nime kandev kvartali peahoone hõlmab ajaloolise mehaanikatsehhi restaureerimist ja ümberehitust moodsaks ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuseks. 17 000 ruutmeetri suuruse brutopinnaga Kasvuhoone koondab valmides endas ambitsioonikaid iduettevõtteid, paindlikke tööalasid, ettevõtluskiirendeid, loomestuudioid, kontoreid ja elavat ühisala toidutänava, väikeäride ja näituseruumidega.

Hoone on kavandatud Taani arhitektuuribüroo Cobe ja Eesti KOKO arhitektide koostöös. Vanade paekivimüüride kohale kerkivast viiekorruselisest puidust tornist kujuneb Krulli kvartali silmapaistvaim maamärk. Hoone rajamisel arvestatakse muinsuskaitseliste piirangute ning kõrgete arhitektuursete ja avaliku ruumi nõudmistega, seades esikohale ressursiteadlikkuse ja madala süsinikujalajälje põhimõtted. Lisaks ajalooliste fassaadide ning erinevate ajalooliste kihistuste säilitamisele taaskasutatakse vanades tööstushallides originaalseid betoonsambaid, ferme, paneele, vanu treppe, kraanasid ja palju muid materjale.

Merko on valitud kolme esimese objekti (Kasvuhoone, sündmuskeskus ja ühisettevõttena rajatavad esimesed kortermajad) ehituspartneriks, rajades lisaks hoonetele ka vajalikud teed ja kommunikatsioonid.

Krulli kvartali esimese arendusetapi moodustavad:

Kasvuhoone (Cobe ja KOKO arhitektid)
Tulevane sündmuskeskus endises Krulli remonditsehhis (KOKO arhitektid)
Kolm esimest kortermaja Volta tn ääres (23 korterit, HG arhitektuur)
Korterhotell (molumba arhitektuuribüroo)
Muinsuskaitse all olevatesse müüridesse planeeritud elu- ja ärimaja (Pluss Arhitektid)