Eesti ehitusmaterjalide sektor on seadnud suuna kasvule ning tootjad näevad potentsiaali nii lähiturgudel kui ka kaugemal Euroopas, selgub iga-aastasest mahukast Swedbanki tööstusuuringust. Võrreldes mullusega on kasvanud nii müügitulu kui ka kasumi kasvu ootus, samas kui järjest volatiilsemaks muutuvad sisendhinnad ja konkurentsivõime tekitavad lisariske.

Ehitusmaterjalide tootjad prognoosivad tänavuseks müügitulu kasvuks 6%, tootmismahud kasvavad viiendiku võrra ning kasumitaseme säilimist või kasvu prognoosib 80% ettevõtetest. Positiivsete väljavaadete kõrval tuleb tootjatel aga rinda pista konkurentsivõimelise omahinna hoidmise ja hinnavolatiilsuse riskidega.

„Majandusraskustest tasapisi tärkavad Eesti ja Rootsi kinnisvaraturud ning languse peatumine Soome turul on tööstusettevõtetesse süstinud mõningast optimismi, kuid eesootavasse aastasse suhtutakse siiski ettevaatusega. Tänavu plaanivad sektori ettevõtjad investeeringuid mullusega võrreldes keskmiselt veerandi võrra vähendada, samas vaatavad nad üha ambitsioonikamalt uute välisturgude poole: mullusega võrreldes sihib täiesti uut turgu poole rohkem tootjaid,“ kommenteeris uuringu tulemusi Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektorijuht Gerli Puusild.

Ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Marina Vaganova märkis, et mõneti normaliseeruvad majandusolud eksportturgudel sisendavad sektori ettevõtetesse enesekindlust. „Kuigi tootmismahud ei ole veel varasemate tippaastate tasemele naasnud, on ehitusmaterjalide tootjate hinnangul selgelt näha stabiliseerumise märke osal toodetel ning ettevaatlikku taastumist nii Eestis kui ka peamistel sihtturgudel. Pika languse järel annab see ettevõtetele põhjuse vaadata tulevikku ettevaatliku optimismiga. Samas püsib sektor realistlik, sest taastumine on siiski ebaühtlane ning turukeskkond sisendhindade, geopoliitika ja investeerimisaktiivsuse muutuste suhtes jätkuvalt heitlik,“ lausus ta.

Efektiivsus ja eksport kerkivad prioriteediks

Uuringust selgus, et ehitusmaterjalide tööstuse ettevõtted plaanivad investeeringuid 26% vähendada. Tehtavad investeeringud suunatakse peamiselt kiiremalt käegakatsutavat tulu toovatesse tegevustesse, nagu efektiivsuse suurendamine ja mahtude kasvatamine, uute toodete arendamisse ning uutele turgudele laienemisse.

Ehitusmaterjalide tööstuses plaanib uutele turgudele laieneda 45% ettevõtetest. Vaganova tõi välja, et just uutele turgudele laienemine on tänavu valdkonna ettevõtete kasvu jaoks üks olulisemaid võimalusi. „Ehitusmaterjalide tootjad teevad investeerimisotsuseid praegu väga pragmaatiliselt. Fookus on projektidel, mis aitavad kiiresti parandada efektiivsust, tootlikkust ja konkurentsivõimet. Uutele turgudele laienemine on muutunud paljude ettevõtete jaoks strateegiliseks prioriteediks. Ainult koduturu taastumisest ei pruugi kasvu tagamiseks piisata,“ rääkis ta.

„Kõige olulisemate uute sihtriikidena nimetasid ettevõtted Lätit ja Soomet, aga nende kõrval mainiti ka selliseid turge nagu Kanada, Austraalia ja USA. Lisaks toodi esile Hispaania. Usun, et uute turgude nimistu on laienenud huvitavate riikidega seetõttu, et mitu aastat valitses meie sektori peamistel eksportturgudel madalseis ja ettevõtted otsisid uusi lahendusi. Ka Rootsi on oluline turg meie sektorile ning seal on samuti paranemise märke näha,“ kommenteeris Puusild.

Vaganov rõõmustab, et lähiturgudel on näha esimesi taastumise märke. See annab Eesti ehitusmaterjalide tootjatele rohkem kindlust tulevikku vaadata, kuid selget ja laiapõhjalist taastumist ei saa veel kinnitada. „Kuna Eesti tootjate konkurentsivõime sõltub suurel määral eksportturgude investeerimisaktiivsusest, jälgitakse Soome, Rootsi ja teiste lähiriikide arengut väga tähelepanelikult. Samal ajal on viimaste aastate kogemus näidanud, et pikaajalise kasvu tagamiseks ei piisa ainult traditsioonilistele eksportturgudele toetumisest. Ettevõtted otsivad üha teadlikumalt võimalusi tururiske hajutada ja uutele sihtturgudele siseneda,“ lisas Vaganova.

Tööjõud võib hakata mängima olulist rolli

Sektori ettevõtted näevad küll tänavu kõige suuremate väljakutsetena konkurentsivõimelise hinna tagamist ja sisendhindade volatiilsust (vastavalt 80% ja 60% vastanutest), kuid suur osa ettevõtjatest peab rinda pistma ka väljakutsetega tööturul. Spetsialistidest ei tunne puudust vaid kümnendik ehitusmaterjalide tootjatest ning survet avaldab ka kasvav palgaootus. 70% sektori ettevõtetest prognoosib tänavuseks palkade kasvu. Keskmiseks palgakasvuks ennustatakse 3,7%.

Sobivate töötajate leidmist pidurdavad enim kvalifikatsiooni või oskuste puudus, palgaküsimused, tootmise asukoht ja ümberõppe vajadus. Suurim puudus on masinaoperaatoritest, keda nimetas pool ettevõtetest, erialastest oskustöölistest 40%, tootearenduse spetsialistidest ja tootmistehnoloogidest 20% ettevõtetest.

„Osati aitab tööjõuprobleeme lahendada automatiseerimine ja digitaliseerimine. Võrreldes mullusega on investeeringute osakaal digilahendustesse kasvanud ning valdkond tervikuna on juba praegu üsna heal tasemel: automatiseerimislahendusi kasutab üle kolmandiku ettevõtetest ning sama palju viitab, et nende protsessid on digitaliseeritud,“ lausus Gerli Puusild.

Kokkuvõtvalt võib eksperdi sõnul ehitusmaterjalide tootjate olukorda üldiselt kirjeldada optimistlikuna. „Tundub, et kõige raskem hetk sektoris on möödas. Ettevõtjatel on selge kasvuootus ja riske mõistetakse, investeeringuid suunatakse läbimõeldult ning kasvu otsitakse sealt, kus turg on kiiremini taastunud. Samas on majanduslik ebakindlus ja geopoliitiline olukord jätkuvalt mõttena kuklas, mistõttu tehakse järgmised sammud kaalutletult ja ettevaatlikult,“ ütles Puusild.

15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 228 Eesti tööstusettevõtet, kellest 23% on osa masina- ja metallitööstusest, 20% puidutööstusest, 12% toiduainetööstusest, 9% ehitusmaterjalide tööstusest ja 36% muust töötlevast tööstusest. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 6 miljardit eurot ning ettevõtted pakuvad tööd 24 600 inimesele.