Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

08.08.2013 Tõnu Toompark

Sildid: äriplaan, eluase, eluruum, Evi Hindpere, hinnad, intress, intressimäär, käsiraamat, kinnisvara, koolitus, korter, Korter üürile, laen, pere, plaan, Rikkaks üüriäris, sisustus, Tõnu Toompark, tootlus, üür, üürileandja, üürnik

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Uhiuue korteri puhul tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid amortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kivimäe sauna kinnistu leidis ostja

08.08.2013 Tallinn.ee

Sildid: Domus Kinnisvara, ehitis, ehitus, eramu, haigla, kaubandus, kinnistu, kinnisvara, korter, korteriomand, NATO, Nõmme, omanik, ostja, ostuhind, Tallinn, tööstus, tulu, USA

Avalikule kirjalikule enampakkumisele pandud, nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu ostab OÜ Domus Kinnisvara.

Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m².

Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Korduvalt edutult enampakkumisel olnud kinnistu müüakse ainsana ostupakkumise teinud uuele omanikule alghinnaga.

Mitme kinnisvaraobjekti hind kujunes aga aktiivse enampakkumise tulemusel alghinnast märkimisväärselt kõrgemaks – nii müüakse näiteks Herne tn 12-5 korteriomand, mille alghind oli 9600 eurot, Movek Kaubanduse OÜ-le hinnaga 15 779 eurot ehk alghinnast üle 60% kallimalt ning Niine tn 10-1a korteriomand, mille alghind oli 14 400 eurot Cosumel Invest OÜ-le hinnaga 21 900 eurot ehk alghinnast üle 50% kallimalt.

Ostja leidsid ka Välja tn 8-70 korteriomand (ostuhind 32 100 eurot), Elektroni tn 8-9 korteriomand (25 390 eurot) ning Tööstuse tn 43-80A korteriomand (10 100 eurot).

Korterelamute renoveerimistoetus jätkub

08.08.2013 Adaur.ee

Sildid: elamu, haldus, investeering, Juhan Parts, keskkond, kommunikatsioon, korter, korteriühistu, KredEx, leping, minister, riigieelarve, riik, toetus, ühistu

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas sel nädalal halduslepingu muudatuse KredExiga, mille tulemusena toetab riik kolme miljoni euroga täiendavalt korterelamute renoveerimist kuni 35 protsendi ulatuses.

Minister Partsi sõnul on renoveerimistoetustega jätkamine hädavajalik ning seda näitab ka korteriühistute suur huvi programmi vastu. „Kui tänaseks on programmi abil renoveeritud üle 500 kortermaja ning järjekord on endiselt ukse taga, siis järelikult süsteem toimib ja sellega tuleb jätkata,“ ütles Parts. „Eesmärk on renoveerimisprogrammiga vähendada kulusid küttele ja parandada elukeskkonda,“ lisas minister.

Täiendava kolme miljoni euro eest on võimalik toetada hinnanguliselt kokku ligi 50 kortermaja renoveerimist, sh ligi 20 maja renoveerimist 35% toetusega ning u 30 maja renoveerimist 25 ja 15 protsendise toetusmääraga.

Programmi jätkamiseks mõeldud 3 miljonit eurot on täiendav investeering lisaks käesoleval aastal riigieelarvest eraldatud vahenditele ning tuleneb jätkutehinguna 2010. aastal Luksemburgi Suurhertsogiriigiga sõlmitud saastekvootide müügilepingule, mille maht oli 30 miljonit eurot.

Programmiga jätkamiseks on uuel 2014-2020 eelarveperioodil kortermajade korrastamiseks mõeldud 102 miljonit eurot, et renoveerimist saaksid planeerida ka need kortermajade elanikud, kes seda seni teinud pole.

Kinnisvarakooli vanad ja head koolitused: Kinnisvara ABC

08.08.2013 Tõnu Toompark

Selle sügise esimene Kinnisvara ABC koolitus algab 09/09/2013. Koolitus Kinnisvara ABC keskendub kinnisvaravaldkonna peamistele valdkondadele ja annab tõhusa kiire sissejuhatuse imepärasesse kinnisvaramaailma.

16-tunnine koolitus puudutab kinnisvaraturgu, kinnisvarafinantseerimist, hindamist, kinnisvarateenuseid, sh maakleritegevust. Neid valdkondi aitab tutvustada kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Riigi Kinnisvara projektijuht Marko Sula tutvustab koolitusel osalejatele planeeringute ja ehituse valdkonda.

Suur osa Kinnisvara ABC koolitusest on pühendatud juriidilistele teemadele. Juriidikavaldkonda aitab lahti mõtestada jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinna korterite pakkumishind kasvas aastaga 15 protsenti

07.08.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Haabersti, hinnad, hinnatõus, Kesklinn, kinnisvara, korter, Kristiine, KV.EE, Lasnamäe, linnaosa, Mustamäe, Narva, Nõmme, pakkumine, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, Pirita, Põhja-Tallinn, portaal, Tallinn, Tartu, Vanalinn

Portaali KV.EE andmetel vähenes korterite pakkumine kõikides Tallinna linnaosades. Kui 2012. aasta juulis pakuti Tallinnas müügiks 7816 korterit, siis käesoleva aasta juulis oli vastav näitaja 20% madalamal ehk 6259.

Suurim korterite müügipakkumiste arvu muutus oli Põhja-Tallinna, Nõmme ja Lasnamäe linnaosades, kus kõikjal jäi pakkumisi vähemaks üle 30 protsendi.

Korteripakkumiste arvu kahanemine puudutas vähem Haaberstit, kus pakkumisi jäi 4% vähemaks ja Kristiine linnaosa ning vanalinna, kus pakkumiste arv vähenes 7%.

Sama kindel nagu korterite müügipakkumiste arvu vähenemine on olnud müügipakkumiste keskmise hinna tõus portaalis KV.EE. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas 2013. aasta juuli kuuks aastatagusega võrreldes 15%. Juulikuine Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 1524 €/m².

Korterite hinnatõus oli üle kogu Tallinna suhteliselt ühtlane. Suurematest turu piirkondadest kasvasid pakkumishinnad Tallinna kesklinnas aastaga 12% ja jõudsid tasemele 1917 €/m². Lasnamäe korterite pakkumishinnad tõusid portaalis kV.EE koguni 17% ja jäid pidama 1104 €/m² tasemele.

Järjest kasvava populaarsusega Põhja-Tallinna keskmine korterite pakkumishind kasvas aastatagusega võrreldes 16%. Juulikuine Põhja-Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli 1367 €/m².

Korterite pakkumishindade tõusu taga on ka tehinguhindade kasv. 2013. aasta juulikuine korteritehingute keskmine hind oli Tallinnas 1292 €/m², mis on aastatagusest isegi 19% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	07/2012	07/2013	Muutus, %	07/2012	07/2013	Muutus, %
Haabersti	574	553	-4%	1 140	1 330	17%
Kesklinn	2 009	1 663	-17%	1 716	1 917	12%
Kristiine	566	525	-7%	1 309	1 451	11%
Lasnamäe	1 552	1 066	-31%	940	1 104	17%
Mustamäe	809	738	-9%	1 071	1 241	16%
Nõmme	422	289	-32%	1 230	1 386	13%
Pirita	257	233	-9%	1 788	1 844	3%
P-Tallinn	1 259	834	-34%	1 091	1 267	16%
Vanalinn	184	172	-7%	2 825	3 004	6%

Tallinn	7 816	6 259	-20%	1 321	1 524	15%

Narva	196	304	55%	502	572	14%
Pärnu	1 405	1 033	-26%	1 013	1 043	3%
Tartu	1 838	1 520	-17%	1 045	1 200	15%
Eesti	17 003	15 058	-11%	998	1 043	4%

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarafirmade uuring: kõige kiiremini areneb Rae vald

07.08.2013 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, Adaur, Arco Vara, Eesti, hinnad, hinnatõus, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvaraspetsialist, korter, krunt, Martin Vahter, nõudlus, Ober-Haus, pakkumine, Pirita, Põhja-Tallinn, prognoos, Rae vald, RE/MAX, Tallinn, uuring, Uus Maa, Viimsi

1Partner viis Eesti suuremate kinnisvarafirmade hulgas läbi iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille kohaselt prognoosivad eksperdid Tallinna lähipiirkondadest kiireimat arengut Rae valda.

Rae valla tõusu ennustas 44 protsenti, Jõelähtmet ning Viimsit soosis vaid 22 protsenti vastanutest.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul ei ole Viimsi tahajäämine üllatus kuna piirkonnas ületab pakkumine nõudlust ja Pirita tee ummik on kasvanud kriitilise piirini. “Tallinna hinnad on aga kiiresti tõusnud, inimesed otsivad uut, kuid soodsat elupinda ja Rae vallas on ruumi küll,” ütles Vahter.

Uuringu kohaselt usuvad eksperdid, et hinnatõus Tallinnas jätkub. 38 protsenti kinnisvaraspetsialistidest hindas, et kõige rohkem on kasvuruumi kesklinna korteri ruutmeetril. “Kaks aastat tagasi prognoosis 75% vastanutest õigesti, et suurim hinnatõus tuleb Põhja-Tallinnas, kuid nüüd on seal lagi ees,” ütles Vahter ja lisas, et kesklinnas tõstab hinda korterite puudus ning kruntide vähene saadavus.

75 protsenti uuringus osalenutest prognoosis, et Tallinnas elab kolme aasta pärast 420 000 elanikku.

Uuringus osalesid teiste seas kinnisvaraspetsialistid firmadest 1Partner, Pindi, Adaur, Simus, RE/MAX Central, Uus Maa, Arco Vara, Ober-Haus ning Raid & Ko.

Pressiteade: Uudne üürikorterite lahendus Tartu kinnisvaraturul

07.08.2013 Adaur.ee

Sildid: Arco Real Estate, Arco Vara, arendus, Bulgaaria, Eesti, eluase, Euroopa, kinnisvara, kinnisvaraturg, korter, KV.EE, Läti, luksus, õigus, portaal, sektor, Tartu, Tarvo Tamme, teenus, üür, üürikorter, üürnik, väärtus, vahendus, Vanalinn

Tartu vanalinnas, täielikult renoveeritud klassitsistlikus hoones aadressil Rüütli 11/Gildi 7 valmivad 24 möbleeritud üürikorterit. Üürikorterid on 1-4-toalised ning üüriperioodid algavad ühest kuust. Lühiajaline korteri üürimise võimalus ongi Tartu kinnisvaraturul uudne lahendus, sest tavapäraselt soovitakse korterile leida pikaajaline üürnik.

„Üürikorteritesse saab sisse kolida alates 15. oktoobrist, kuid juba täna on meil ca 10 huvilist. Huviliste rohkus näitab, et sellist eluaseme lahenduse pakkumist oli Tartu kinnisvaraturule väga vaja. Lisaväärtuse annab korteritele hea asukoht Tartu vanalinna südames, vaikne sisehoov ning ajalooline hoone,“ ütles Tarvo Tamme, Arco Real Estate Tartu piirkonna juht. „Huvi on tuntud nii avalik-õiguslike institutsioonide ja nende töötajate kui ka ettevõtjate poolt,“ lisas Tamme.

Rüütli-Gildi üürikorterite suurused algavad 20 ruutmeetrist ning lõpevad 147 ruutmeetrise suure luksusliku korteriga, kattes seega väga laia klientide vajaduste spektri.

Lisainfo korterite kohta leiate: www.arcovara.ee/uurikorterid

Rüütli-Gildi üürikorterite vahendamisega tegeleb Arco Real Estate Tartu esindus, kes on Arco Vara tütarettevõte. Arco Vara alustas tegevust kinnisvarasektoris juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

Patareid asutakse ellu äratama

07.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mis näeb ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimise ja sellele kaasaegsete kasutusfunktsioonide leidmise ning loob ühtlasi võimaluse rajada kindlusrajatise naabrusse viiekorruselised elu- ja ärihooned.

Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Riigi Kinnisvara AS. Detailplaneering hõlmab Kalaranna tänava ja mere vahelise 3,71 ha suuruse maa-ala. Kalaranna tn 28 kinnistul suurusega 3,3 ha paikneb Patarei merekindlus.

Riigi Kinnisvara AS on seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ning jätkusuutliku arendamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on piirkonnas tervikliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna arendamine.

Planeeritav ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohal. Lisaks paikneb planeeritaval alal aastaist 1829-1840 pärinev kaitsekasarm ja 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt ei tohi alale kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuuri-ajaloolistele eritingimustele.

Planeeritaval alal kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, mis lubab ehitada merekindluse kõrvale kahe maapealse korrusega 395-kohalise parkimismaja ning parkimisala merekindluse ja parkimishoone vahelisele alale. Algatatavas planeeringus on pakutud välja uus lahendus – eesmärgiks on seatud atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ajaloolise ja uushoonestuse vahel, eriti merekindluse maapoolsetel külgedel.

Riigi Kinnisvara AS korraldab pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu koostaja leidmiseks riigihanke ja võtab endale kohustuse detailplaneeringu koostamist finantseerida.

Põhja-Tallinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Pirita jõe suudmealale kavandatakse restorani- ja ärihoonet

07.08.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks luua võimalus rajada Pirita jõe suudmeala paremkaldale kuni kolmekorruseline ärihoone.

Ärihoone on plaanis ehitada 0,3 ha suurusele maa-alale, hoonestamata, ärimaa sihtotstarbega Merivälja tee 1a kinnistule, mille omanik on OÜ Pirita GO.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosa keskuses, ajalooliselt välja kujunenud hoonestusalal Pirita kloostri naabruses, Pirita jõe suudme paremkaldal ligikaudu 70 m kaugusel Pirita jõe kaldast ja ligikaudu 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest. Planeeritavale alale pääseb Merivälja teelt ja Pirita rannametsas kulgevalt jalakäijate teelt.

Üle Pirita jõe asub Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse hoonetekompleks, Merivälja tee äärde jäävad kloostri kompleks, Vaba Aja Keskus, Pirita Linnaosa Valitsus, mitmed kauplused ja teised väiksemad teenindusasutused. Üldkasutatava rohealana jääb kontaktvööndisse Pirita ranna parkmets ja supelrand. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga, sotsiaalse infrastruktuuri objektidega ning rekreatsioonialadega.

Detailplaneeringu eskiisi kohaselt kavandatakse alale kuurortarhitektuuri laadis kuni 3-korruseline hoone – esimesel korrusel paiknevad restoran koos hoonealuse ja -esise astmelise suveterassiga ning teisel ja kolmandal korrusel äripinnad ja suvine spordipood, mis osutaks teenuseid ka ranna puhkealal viibijatele. Planeeringualale tuleb ette näha 26 parkimiskohta.

Detailplaneeringu eskiisi koostas aktsiaselts TONDI ÜKS.

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

07.08.2013 Adaur.ee

Sildid: eluase, hinnad, hinnaindeks, hinnalangus, hinnatõus, indeks, kulutused, majapidamine, majutus, Matek, müük, statistika, Statistikaamet, tarbija, tarbijahinnaindeks, teenus, teenused, transport

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta juulis võrreldes juuniga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta juuliga 3,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta juuliga võrreldes 3,1% ja teenused 4,0% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad 4,2%.

2012. aasta juuliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused ja toit, millest esimene andis kogutõusust üle 40% ja teine ligi 40%. Eluasemekulutuste mõjust 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 30% kallimana kodudesse jõudnud elekter. Toidu mõjust ligi poole andis 33% kallim köögivili ja viiendiku 5,4% kallimad liha ja lihatooted. Mootorikütus oli 2013. aasta juulis 0,1% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 2,4 korda kallinenud kartul ja 25% värske köögivili. Suhkur ja munad on odavnenud 14% ning kohv 12%.

Juuniga võrreldes oli juulis tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks elektrienergia 11,8%-line hinnalangus, mis põhjustas ka kodudesse jõudnud elektri 6,1%-lise odavnemise. Veel olid suuremateks mõjutajateks köögivilja 13,6%-line kallinemine, rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid, mootorikütuse 1,5%-line hinnatõus ning alkohoolsete jookide juunikuiste soodusmüükide lõppemine. Värske kapsas oli 2,1 korda kallim kui juunis ja kurk 30% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2013
Kaubagrupp	Juuli 2012 – juuli 2013, %	Juuni 2013 – juuli 2013, %
KOKKU	3,4	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,2	1,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,9	1,0
Riietus ja jalatsid	6,3	-3,5
Eluase	8,4	-1,8
Majapidamine	0,8	-0,4
Tervishoid	7,6	0,8
Transport	-2,3	0,2
Side	-9,9	-0,3
Vaba aeg	1,9	-0,6
Haridus ja lasteasutused	2,8	0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	7,2	1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	-0,4

Allikas: Statistikaamet

Plate torn ootab sobivat üürilist

06.08.2013 Tallinn.ee

Sildid: arendus, haldus, hooldus, investeering, keskkond, leping, maksud, remont, Tallinn, Tallinna Linnavalitsus, teenus, üür, üürileandja, üürnik, väärtus, valitsus, Vanalinn

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet soovib Plate torni vanalinna ajaloolisesse keskkonda sobiva tegevuse korraldamiseks üürile anda.

Tallinna linnavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt antakse aadressil Laboratooriumi tn 29 asuv linnamüüritorn üldpinnaga 78 m² üürile läbirääkimistega pakkumise teel kümneks aastaks.

Ruumide kasutusotstarve on vanalinna ajaloolisesse keskkonda sobiv tegevus, mis arvestab nii kohalike elanike kui ka külastajate vajadustega, rikastab ja vääristab keskkonda ning tõstab esile ajaloolisi ruume.

Üüri alghind on 1,68 eurot/m² (131,04 eurot) kuus; üürnik tasub lisaks äriruumi üürile kõik äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised ning üürileandja ei hüvita üürniku poolt hoone ja selles asuvate äriruumide parendusteks ning investeeringuteks tehtud kulutusi. Ühtlasi peab üürnik korraldama omavahendite arvelt Plate torni remont- ja restaureerimistööd ning äriruumide hooldamise, tagama ümbruse heakorra ja sõlmima lepingud kommunaalteenuste osutajatega ning tagama Plate torni avaliku kasutamise.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti valitsemisel ja bilansis olev, aadressil Laboratooriumi tn 29 asuv Plate torn on hetkel kasutamiskõlbulik vaid osaliselt, üürilevõtjal tuleb paigaldada piksekaitse, puitpõrandad, vahelaed ja puuduvad avatäited, restaureerida sisetrepid, teostada elektritööd, ehitada WC ning teha viimistlustööd.

Pakkumise võitja selgitatakse välja hindamise teel, arvestades lisaks üüri suurusele äriruumide kasutamisega seotud ideekava ja kasutusotstarbe sobivust vanalinna ajaloolisse keskkonda.

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Kultuuripärand ja kinnisvaraäri

06.08.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, arendaja, ehitaja, hindaja, kinnisvara, Kinnisvarakool, kinnisvarakoolitus, koolitus, maakler, Margot Toompark, muinsuskaitse, müüja, müük, notar, õigus, omanik, omavalitsus, ostja, pärand, seadus, seminar, Tari, Tõnu Toompark, USA, väärtus, valitsus

Sel sügisel 25/09/2013 kell 09:15-16:30 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri“, mida viib läbi jurist ja koolitaja Sigrid Keskküla, kes on mh üks muinsuskaitseseaduse autoritest.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” on suunatud inimestele, kel on kokkupuutumist kinnismälestistega. Olgu siis tegemist kinnisvaraomanike, müüjate, ostjate, kinnisvaramaakleritega. Samuti on koolitus suunatud riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikele, kes vastava valdkonnaga kokku puutuvad. Aga ka notarid, ehitajad, kinnisvaraarendajad ja -hindajad saavad indlasti hulga häid teadmisi, mida kinnismälestiste puhul eriti hoolega silmas pidada.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” annab hea ülevaate kultuurimälestiste õiguslikust kaitsest, muinsuskaitsealadel, mälestistel ja nende kaitsevöönditel kehtivatest kitsendustest ning miljööväärtuslike hoonestusalade kaitsest.

Koolitus “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri” toimub 25/09/2013 kell 09:15-16:30. Pane end kiirelt kirja, sest sügisesed koolitused täituvad huvilistega kiiresti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Algab Tallinna vangla uute hoonete projekteerimine

06.08.2013 Madis Idnurm

Sildid: Amhold, ehitus, kinnisvara, konstruktsioon, konsultatsioon, leping, Maardu, maksumus, plaan, Rae vald, Riigi Kinnisvara, RKAS, sääst, Tallinn, Tallinna vangla, Tari, taristu, territoorium, turvalisus, vangla

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis täna projekteerimis- ja ehituskonsultatsioonifirmaga AS Amhold lepingu uue Tallinna vangla, arestimaja, väljasaatmiskeskuse ja taristu põhiprojekti koostamiseks.

Ligi 60 000 ruutmeetrise vanglakompleksi projekteerimise maksumus on ilma käibemaksuta 1 218 000 eurot. Projekt valmib 2014. aasta sügisel, kaasaegne vanglakompleks kõige varem 2017. aastal.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse Rae valda Soodevahe külla, selle projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned rajatakse optimaalsete kuludega, ruumikasutus on efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks vangla ruumidele asuvad samal territooriumil avavangla, arestimaja ning Tallinna vangla tervishoiuosakond (asub praegu Maardus). Vanglasse on planeeritud ca 1000 kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Nukuteatri juurdeehituse arhitektuursele ideekonkursile laekus viisteist võistlustööd

06.08.2013 Madis Idnurm

Sildid: arhitekt, arhitektuur, ehitus, energiasääst, kinnisvara, kontroll, koostöö, Kultuuriministeerium, linnaruum, Riigi Kinnisvara, sääst, Tallinn, video

Nukuteatri juurdeehituse parima funktsionaalsuse ja arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada septembri alguses.

Hankekomisjon kontrollib lähiajal pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Žürii hindab ruumide paigutust vastavalt hoone kasutusfunktsioonile (20% osakaal koguhindest), energiasäästlikust ja ekspluatatsioonikulusid s.t. hoone energiatõhusust, ehituslikku ökonoomsust ja kulude suurust hoone elukaare jooksul (20% osakaal koguhindest) ning arhitektuurset lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi (60% osakaal koguhindest).

Tallinnas aadressil Nunne tn 8, Lai tn 1 / Nunne tn asuva teatrihoone juurdeehituse suuruseks on kavandatud ligi 1/3 olemasolevate hoonete kogumahust. Uus teatrisaal peaks mahutama soovituslikult 500 istekohta. Lisaks kavandatakse juurde ehitada tehnilised ruumid küttele ja ventilatsioonile ja laoruumid valgustajatele, helitehnikutele ning videotehnikutele. Samuti on kavas paigaldada hoonesse lift, millega soovitakse tagada erivajadustega inimeste ligipääs nii NUKU muuseumi kui Nukuteatri olemasolevatesse saalidesse. Võimalusel rajatakse ka väliterrass. Uus hoone seotakse olemasolevate hoonetega ühtseks tervikuks ning selle käigus muudetakse osaliselt ka tänase teatrihoone ruumide funktsioone.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutusega Nuku kuulutas välja ideekonkursi käesoleva aasta 4. juunil.
Konkursi preemiafond on 22 000 eurot.

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

06.08.2013 Jaak Juske

Sildid: ajaloorubriik, ehitus, foto, hotell, Jaak Juske, Keldrimäe, kinnistu, riik, Saku, Tallinn, vaidlus

1970. aastate keskel kadus lõplikult Tallinna linnapildist Sibulaküla ja Pleekmäe/Keldrimäe piiriks olnud vana Kaasani tänav. Paar selle tänava puumaja on täna alles Liivalaia tänava ääres Kaasani kiriku vastas.

Kaasani tänav on oma nime saanud 1721. aastal pühitsetud Kaasani kiriku ja Olümpia hotelli kohal asunud Kaasani Tütarlaste Kooli (hiljem 11. algkool ja õhtukeskkool) järgi.

Lühike kitsas munakivisillutisega tänav algas Lembitu tänava ristilt ja kulges Lennuki tänavani. Kaasani kiriku juures asus siis Kaasani plats, kus seisid voorimehed ja taksod.

Kuigi Sibulaküla ja Keldrimäe said 1944. aasta märtsipommitamises väga suuri purustusi, jäi Kaasani tänav õnneks terveks. Vana tänava saatus otsustati 30 aastat hiljem.

1974. aastal lammutati Kingissepa/Liivalaia tänava laiendustööde ning Olümpia hotelli ehituse tõttu piirkonnas kümneid vanu puumaju. Lagedaks tõmmati ka Kaasani tänav. Seejuures hävitati pool Kaasani kiriku aiast.

Omandivaidluste tõttu on seni taashoonestamata Olümpia hotelli vastas asunud kunagised Kaasani tänava kinnistud.

Fotol vaade Kaasani tänavale enne tänava hävitamist. Paremal Kaasani kiriku aed, mis jäi ette Kingissepa/Liivalaia tänava laiendusele. Vasakul asuvad puumajad on aga tänagi alles.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,171 1,172 1,173 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobib uus või vana korter?

Kivimäe sauna kinnistu leidis ostja

Korterelamute renoveerimistoetus jätkub

Kinnisvarakooli vanad ja head koolitused: Kinnisvara ABC

Lisateave ja registreerumine

Tallinna korterite pakkumishind kasvas aastaga 15 protsenti

Kinnisvarafirmade uuring: kõige kiiremini areneb Rae vald

Pressiteade: Uudne üürikorterite lahendus Tartu kinnisvaraturul

Patareid asutakse ellu äratama

Pirita jõe suudmealale kavandatakse restorani- ja ärihoonet

Eluasemekulutused andsid tarbijahinnaindeksi kogutõusust üle 40%

Plate torn ootab sobivat üürilist

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Kultuuripärand ja kinnisvaraäri

Lisateave ja registreerumine

Algab Tallinna vangla uute hoonete projekteerimine

Nukuteatri juurdeehituse arhitektuursele ideekonkursile laekus viisteist võistlustööd

Ajaloorubriik: Unustatud Kaasani tänavast

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: