Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Kui tuleb võtta pangalaenu

Uus MaaPraegu, mil kuue kuu euribor on ajalooliselt madalal tasemel, tundub üsna ahvatlev võtta laenu ja osta uus kodu. Ega see polegi paha mõte, sest kui uut elamispinda on vaja, tuleb selle nimel ka tegutseda. Siiski, kuna tegemist pikaajalist mõju omava finantsotsusega, tasub olla hoolikas ning enne läbi kaaluda kõik võimalikud tulevikustsenaariumid ning oma võimalused nendega toime tulemiseks.

On kaks kõige tähtsamat aspekti, mida enne laenutaotluse esitamist enda jaoks läbi mõelda:

  1. sinu töökoha ja palga tulevikuväljavaated.
  2. sinu valitud kodu likviidsus praegu ja tulevikus.

Laen on finantskohustus, mis tähendab, et oma võimalusi seda teenindada tuleb tõsiselt kaaluda ja kõik rahulikult läbi mõelda. Esmalt mõtle sellele, millised on sinu lähituleviku väljavaated töökoha ja palga osas. Kui kindlad on sinu töökoht ja sissetulek? Mis saab, kui sa kaotad töökoha? Kas sinu amet on nõutud nii täna kui ka homme ja kas sa saad kiiresti leida uue töökoha? Mis saab kui sa lähed välismaale tööle?

Igal juhul on esimene suurem samm panga külastamine. Laenuhaldur analüüsib sinu sissetulekuid ja võimalikke kohustusi ning esitab adekvaatse pildi sinu laenuvõimest. Laenuvõtjal peab olema 15% omafinantseeringut laenusummast, või kui seda ei ole, siis lisatagatis mingi teise kinnisvara näol.

Nüüd, kus on teada, millise laenusummaga saad arvestada, võid alustada kodu valikuga.

Kinnisvara jaguneb laias laastus kaheks – uued elamud ja järelturg. Järelturukorterid on odavamad, mis ei tähenda et seal ei leiduks häid pakkumisi. Millel pöörata tähelepanu? Kõigepealt asukoht. Hea taristu, ehk transpordi, kaupluste, koolide ning teiste avalike ja teenindusasutuste lähedus. Head vaated, privaatsus, roheala lähedus, kaugus kesklinnast-keskusest.

Teiseks maja seisukord. Tugeva ühistuga majas on tehtud põhilised remonditööd, seal valitseb kord ja efektiivne majandamine. Sellises majas on tavaliselt ka kommunaalkulud mõistlikud. Korter niisuguses hoones on likviidne ka mõne aasta pärast ning seda saab kiiresti maha müüa kui peaks tekkima vajadus.

Uues majas kodu valides on esikohal samuti asukoht, teiseks hea planeering ning kolmandaks arendaja ja ehitaja taust. Hetkel on turul suur valik uusarendusi, mis võibolla teeb ostuhuvilise elu keerulisemaks, kuid teisest küljest ei pea otsustamisega kiirustama ning saab rahulikult kõik plussid ja miinused läbi kaaluda. Siinjuures soovitan võimalikult palju uurida infot müügiga tegeleva maakleri käest.

Kokkuvõttes – laenamisel peab arvestama kahe põhilise momendiga. Esiteks, sinu sissetulekute stabiilsus hetkel ja tulevikus ning teiseks, ostetav kinnisvara peab olema likviidne ka edaspidi.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Korterite üüripakkumiste arv kasvas 20 protsenti

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti aprillis Tallinnas üürile 2190 korterit. Aastaga on Tallinna korterite üüripakkumine kasvanud 20%.

Korterite üüripakkumisi on juurde tulnud kõikides Tallinna linnaosades. Haabersti linnaosas on üüripakkumiste arv aastaga kasvanud isegi ligi poole võrra. Aprillis pakuti Haabersti linnaosas üürile 137 korterit.

Tallinna 20-protsendiline üürikorterite pakkumiste arvu kasv ei ole sugugi tähelepanuväärne võrreldes sama näitajaga Tartus. Tartu üüripakkumiste arv on aastataguselt 694 pakkumiselt tänavu aprilliks kasvanud portaali KV.EE andmetel 1206 pakkumisele. See teeb pakkumise suurenemiseks 74%.

Üüripakkumiste arvu kasvu taga on paljus aktiivne uusarendus. Uute korterite aktiivne müük on suurendanud pakkumist teisesel turul ehk vanemate korterite turul. Teisese turu korterite hinnad on veel 2013. aasta defitsiidi tingimustes tõusnud uute korterite hindadele liiga lähedale.

See teeb vanemate korterite müügi keeruliseks. Kui korterimüüja ei saa soovitud hinda, paneb ta korteri hoopis üüriturule tulu teenima. See ongi tegur, mis on üüripakkumist kasvatanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
04/2014 04/2015 Muutus, %
Haabersti 92 137 49%
Kesklinn 692 834 21%
Kristiine 115 135 17%
Lasnamäe 238 326 37%
Mustamäe 211 231 9%
Nõmme 50 53 6%
Pirita 40 51 28%
P-Tallinn 228 280 23%
Vanalinn 102 100 -2%
 
Tallinn 1 825 2 190 20%
 
Eesti 3 038 4 104 35%
Harjumaa 1 871 2 239 20%
 
Narva 137 205 50%
Pärnu 171 177 4%
Tartu 694 1 206 74%

Korterite üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Riigi Kinnisvara AS vähendab töötajate arvu

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) esitas täna Eesti Töötukassale taotluse kokku 118 töölepingu kollektiivseks ülesütlemiseks, peamiselt on tegemist eelmisel aastal ettevõttele antud hoonetega kaasa tulnud kinnisvara korrashoiuga tegelevate töötajatega.

„Kinnisvarareformi käigus on riik kiirendanud vara üleandmist RKASile ning üha enam hooneid antakse meile üle koos neid teenindava personaliga. RKASi strateegia näeb ette kinnisvara korrashoiu teenuse sisseostmist ja seni läbiviidud teenushanked on andnud soovitud mastaabiefekti, võimaldades riigil raha kokku hoida,“ selgitas RKASi juhatuse liige Elari Udam oskustööliste koondamise tagamaid.

Kuna iga kinnisvaraobjekti juures võetakse arvesse selle asukohta ja eripära, on mõningatel juhtudel põhjendatud ka oma töötajatega teenuse osutamise jätkamine pikema aja jooksul. „Lõplik koondatavate inimeste arv selgub kõigi töötajatega peetavate läbirääkimiste käigus ja võib muutuda väiksemaks,“ lisas Udam.

Udami sõnul teeb ettevõte kõik selleks, et inimesed võimaikult kiiresti tööturule naaseksid. „Oleme töötanud välja spetsiaalse leevendusprogrammi, mis sisaldab endas kõike vajalikku alates töötuks registreerumisest kuni piirkondliku tööturu ülevaate ja võimaluste tutvustamiseni välja,“ selgitas ta.

Riigi Kinnisvara AS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 183 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte. RKAS haldab täna kokku enam kui tuhat hoonet kogupinnaga miljon ruutmeetrit, nende seas 255 büroo-, 205 haridus- ja teadus-, 322 siseturvalisuse- ja 32 kultuuriotstarbelist hoonet.

Käesoleval ajal annab ettevõte tööd rohkem kui 300 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Odavam euro mõjutab lähikuude hinnakasvu

Eesti PankTarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning aasta võrdluses hinnatase ei muutund.

Seni Eesti hinnakasvu piiranud väliskeskkonnast lähtuv nõrk hinnasurve ilmutas esimesi tugevnemise märke. Viimaste andmete kohaselt langesid märtsis impordihinnad tervikuna nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal (valdavalt odavama energia tõttu), ent tootmissisendite ja tööstuskaupade impordihinnad pöördusid euroalal tõusule. Oluline roll oli selles euro vahetuskursi nõrgenemisel. Järgnevatel kuudel on oodata tootmissisendite hinnatõusu järk-järguliselt edasikandumist tarbijahindadesse ning sellest tulenevat inflatsiooni kiirenemist.

Sisemaine hinnasurve on püsinud väike. Teenuste inflatsioon on viimase poolaasta jooksul jäänud 1% juurde. Teenuste hinnakasvu hoiab tagasi transporditeenuste odavnemine seoses mootorikütuste madalama hinnatasemega ja ka administratiivne inflatsioon püsib madal tasuta kõrghariduse kehtestamise tõttu. Keskmisest kiiremini kallinevad vabaaja- ja majapidamisteenused, sh üür.

Tarbijahindade langus soosib eratarbimise suurenemist, mis on olnud majanduse peamiseks kasvumootoriks. Hinnalanguse tõttu ulatus reaalpalga kasv eelmise aasta neljandas kvartalis 5,8%ni ja samas suurusjärgus kasvas ka eratarbimine. Jaekaubanduse statistika viitab sellele, et tugeva eratarbimise kasv jätkus ka 2015. aasta esimeses kvartalis.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

20150508_joonis_1

20150508_joonis_2

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Merko: Kortermaja arenduse käivitamine Jahu 1a

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Kalamaja linnaosas asuva Jahu tn 1A kortermaja arenduse, hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta suveks.

Viiekorruselise isikupärase arhitektuuriga Jahu tn 1A kortermaja (www.merko.ee/jahu1a) arhitekt on Alice Laanemägi. Hoonele annavad lisaväärtust esimese ja katusekorruse terrassid, samuti õuealal paiknevad lehtla, mänguväljak ja puhkeala. Parkimiskohad on kavandatud hoovialale ja hoone maa-alusele korrusele.

B-energiaklassiga liftiga varustatud hoone 37 korteris on vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Ülemistest korteritest avanevad kaunid vaated merele või lõuna suunas. Läbimõeldud lahendustega kortereid täiustavad sisearhitekt Eeva Masso poolt loodud Kalamajast ja merelähedusest inspireeritud siseviimistluspaketid. Jahu 1A  korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2400–3000 eurot.

Jahu tn 1A kortermaja hoone brutopind on ligikaudu 5000 ruutmeetrit ning arendusetapi kogumaksumus ca 5,2 miljonit eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: turuinfo 04/2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas aprillis enim mootorikütus

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta aprilliga võrreldes 0,4% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 0,1% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,1%.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 10,8% odavam mootorikütus. Veel oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 6,7%. Piima ja piimatoodete 4,7%-line odavnemine ning värske köögivilja 14,7%-line kallinemine nullivad teineteise mõju indeksile.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (26,6%) ning kuivatatud puuvili ja pähklid (25,8%), odavnenud aga suhkur (28%) ja kartul (20%).

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks värske köögivilja 19,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 14% odavnenud lennukipiletid, 4,1% kallinenud puuvili, 8,6% kallinenud majutusteenused ning 1% kallinenud alkohoolsed joogid. Toidukaupadest kallines kuuga enim hiina kapsas (89%) ning odavnes kiivi (10%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2015
Kaubagrupp Aprill 2014 – aprill 2015, % Märts 2015 – aprill 2015, %
KOKKU -0,1 0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid -0,2 1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5,3 1,0
Riietus ja jalatsid 2,0 0,1
Eluase 0,0 -0,3
Majapidamine 1,2 0,6
Tervishoid 3,7 0,1
Transport -6,0 -0,4
Side 0,1 0,1
Vaba aeg 1,7 0,2
Haridus ja lasteasutused -20,7 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,2 2,2
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,3 0,6
Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 03/06/2015

Raul Keba: Ehitus-ja kasutuloadKinnisvarakoolis toimub 03/06/2015 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, lubade väljastamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka riikliku järelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Koolitus „Ehitus -ja kasutusload“ toimub kolmapäeval  03/06/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Nõuanded koduostjale: kuidas lahendada probleemid laenu tagasimaksmisel?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna ülesmäge, kuid minna võib ka teisiti. Pole sugugi erandlik, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ega laenuandja eest peitu pugeda. Reeglina sellised probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla. Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla.

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja tulud. Olemasolev info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Iga inimese elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda. Pigem erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, ja väikelaenud on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, siis üks võimalus on võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekodusse või väiksemale ja odavamale üüripinnale.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind. Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara juhatuse kommentaarid I kvartali vahearuandele

Arco VaraEsimene kvartal on Arco Vara 2015. aasta kõige tugevam kvartal, mis annab peaaegu poole kogu 2015. aastaks oodatud müügitulust ja rohkem kui poole puhaskasumist. Kvartali müügitulemused on võimaldanud jõuliselt vähendada ka kontserni laenukohustusi, kokku 2,5 miljoni euro võrra. Esimese kvartali arendustöid Sofias ja Tallinnas rahastas kontsern seejuures omavahenditest, uusi laene võtmata.

Andsime klientidele üle enamuse Sofia Manastirski II etapi (blokk AB) korteritest. Kvartali lõpu seisuga oli kortermajas müümata veel ainult 11 korterit ja 3 äripinda 135-st ühikust. Sõlmitud eelmüügilepingu alusel ootab üleandmist veel 7 korterit, mille müügitulu kajastub teises kvartalis. Prognoosime, et aasta lõpuks on kõik bloki AB korterid, vaatamata korduvale hindade tõstmisele, müüdud.

Alustasime ka Manastirski projekti viimase, III etapi (bloki D), ehitust. Ka bloki D eelmüügitempo on olnud murettekitavalt kiire. Kahe kuuga, mil konstruktsiooni ehitus oli jõudnud kolmanda korruse tasandini, oli eelmüügilepingutega kaetud ligi pool kogu projekti mahust.

Kainestavalt tuleb ära märkida tõik, et lisaks korteritele peame edukalt realiseerima ka tänavaäärsed bloki D äripinnad, kokku kaheksa ühikut.

Väikeäride pidajate nõudluse tugevust saab hinnata pärast korterite müüki ja inimeste sissekolimist arenduspiirkonda. Müügitulu blokist D kajastub kasumiaruandes ja rahavoogudes olulisel määral alles 2016. aasta esimeses kvartalis, pärast ehituse valmimist ja kasutusloa saamist.

Kokkuvõttes, sellise tempoga jätkates on Manastirski korteriladu aasta lõpu seisuga ammendunud. Sofias 2017. aasta jätkuarenduseks vajaliku maatüki soetamine on muutunud pakilisest küsimusest kriitiliseks küsimuseks, seejuures ei tohi me kaotada aega Tallinnas Paldiski maantee 70c (Kodulahe) arendusprojektiga.

Sofias, Madrid Blvd hoone pindade (äripinnad, kontoripinnad) renditulu püsib stabiilne, tasemel 235 tuhat eurot kvartalis ning vastab meie ootustele.

Suurimaks väljakutseks ja riskiks on renditulu pikaajaline stabiliseerimine ning vajadusel uute rentnike leidmine kontoripindadele alates 2015. aasta III kvartalist.

Ettevõte on alustanud ettevalmistusi rendipindade moderniseerimiseks ja ümberkujundamiseks. Rõõmustav on Madrid Blvd rendikorterite (14 ühikut) täituvus üle 65% ning nendest saadav täiendav renditulu, mis aasta baasil ületab 100 tuhande euro piiri.

Kuna kontsern teostas I kvartalis Madrid Blvd hoonel lasuva pangalaenu graafikujärgse tagasimakse summas 950 tuhat eurot, on pangalaenu põhiosa tagasimaksetähtaeg pikenenud detsembrini 2017, ning see võimaldab teha pikaajalisi plaane hoone kui rendiobjekti kasumlikuks realiseerimiseks või hoidmiseks kontserni bilansis stabiilselt raha teeniva objektina.

Müüsime esimeses kvartalis ka kaks Madrid Blvd korterit ja tagastasime täiendavalt projekti pangalaenu summas 203 tuhat eurot. Müügis olevate ja rendile antud korterite laoseis on sellega vähenenud kokku 30 ühikuni. Korterite müük ei ole siiski piisavalt kiire võrreldes kasvõi meie enda Manastirski arendusega, ning kaalume lisainvesteeringut laokorterite järk-järguliseks väljarentimiseks.

Tallinnas, Paldiski maantee (Kodulahe) projekteerimisprotsess vastab planeeritud ajakavale ning loodame esimese etapi kortermaja, mahuga üle 120 korteri, ehituse ja eelmüügiga alustada 2015. aasta lõpus. Esimeste korterite üleandmine on plaanis 2017. aasta I kvartalis. Eesmärk on tulla turule eluasemetootega, mis ületab Tallinna turul väljakujunenud tarbijaootusi.

Arendustoodete müük Riias (Bišumuiša-1 korterid ja Marsili elamukrundid) on praktiliselt soikunud ning ainus hea aspekt selle juures on, et Riia arendustoodete laoseis ja selle all olev raha hulk on väike. Probleemiks on turu vähene makse- ja laenuvõime ning lähiaasta ebaselge perspektiiv. Uusi arendusi kontsern 2015. aastal Lätis ei plaani.

Prognoositavalt on kontserni II kvartali tulemused seoses väheneva laoseisu ja sellest johtuvalt vähenevate müügimahtudega nõrgemad esimese kvartali tulemustest. III kvartal omakorda peaks olema nõrgem II kvartalist, kuna laoseis on selleks ajaks vähenenud veelgi. IV kvartali lõpuks valmiv Manastirski blokk D võib mõjutada kvartali müügitulemusi, ning tõsta korterite laoseisu korraks uuesti 80 ühiku võrra.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kesklinn kasvab mühinal, Lasnamäe kahaneb

TallinnTallinna kaheksast linnaosast kasvab elanike arv kõige kiiremini Kesklinnas.

Selle aasta esimese nelja kuuga on Kesklinna elanike arv rahvastikuregistri andmetel kasvanud 668 inimese võrra. Pealinna teine magnet- Mustamäe jääb Kesklinnale alla enam kui poole võrra. Mustamäe elanike arv kasvas aasta esimese nelja kuuga 323 inimese võrra.

Kesklinn on olnud viimased viis aastat pealinna kõige kiirema elanike arvu kasvuga piirkond. Varem oli selleks Lasnamäe.

„Kesklinn on parim paik elamiseks,“ tunnistab linnaosa vanem Alar Nääme. „Ja me oleme selle nimel palju tööd teinud.“

Sama tempo jätkudes elab sügisel Kesklinnas rohkem inimesi kui Põhja-Tallinnas.

Kolmes Tallinna linnaosas elanike arv seevastu vähenes. Haaberstis vähenes elanike arv 66 , Lasnamäel 51 ja Nõmmel 36 inimese võrra.

Aasta algusest on Tallinna elanike arv kasvanud 1413 inimese võrra.

Tallinnas elas 1.mai seisuga 435 839 inimest, neist Lasnamäel 118 386, Mustamäel 66 517, Põhja-Tallinnas 59 131, Kesklinnas 58 576, Haaberstis 43 930, Nõmmel 39 465,Kristiines 31 996 ja Pirital 17 868.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Merko: esimese kvartali tulemused on tänases turuolukorras ootuspärased

MerkoMerko Ehituse esimese kvartali müügitulu oli 45,6 miljonit eurot ning puhaskasum 0,8 miljonit eurot. Esimeses kvartalis teeniti ligi 42% müügituludest väljaspool Eestit, sealjuures Läti müügitulude osakaal ulatus 37%ni kontserni müügituludest. Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal tõusis 24%ni kontserni kogutuludest ning Merkol on valmisolek alustada tänavu 450-500 uue korteri rajamisega Baltimaades. Balti ehitusturu keerulisest olukorrast tulenevalt on kontserni fookuses projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine, paindlikkus ja efektiivsus.

„Esimese kvartali majandustulemused on ootuspärased ja peegeldavad 2014. aastal Balti ehitusturul toimunud arenguid – vähenenud tellimuste mahtu ning hinnakonkurentsi survet marginaalidele –, mille mõju jätkub nii 2015. kui tõenäoliselt ka 2016. aastal,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „2015. aasta on ehitusettevõtetele uute tellimuste osas keeruline, kuna ehitusturul kasvu näha ei ole, uute hangete ettevalmistus võtab kaua aega ja pakkujad võtavad ehitushangetel suuri riske. Kasvuperspektiivid võivad paraneda alates 2016. aastast, mistõttu on lähiajal väga olulised paindlikkus ja efektiivne tegutsemine.“

Merko Ehituse 2015. aasta esimese kvartali müügitulu oli 45,6 mln eurot (3 kuud 2014: 48,9 mln eurot), millest 41,8% teeniti väljaspool Eestit. Ettevõte jääb rahule ehitusteenuste müügitulu kasvuga Lätis, kusjuures Läti müügitulude osakaal on 2015. aasta 3 kuuga kasvanud ligi 37%ni kontserni müügituludest. Leedu ehitusteenuste müügitulu oli I kvartalis eelmise aasta tasemel.

Kontserni juhtkond ei ole rahul uute ehituslepingute mahuga – tänavu I kvartalis sõlmis kontsern uusi ehituslepinguid 22,4 mln euro ulatuses võrreldes 48,6 miljoni euroga samal perioodil eelmisel aastal. „Eeskätt tulenevalt EL-i poolt rahastatavate riigihangete väljakuulutamise vaheperioodist ning eratellijate ebakindlusest uute arenduste käivitamisel, on lepingute portfelli hoidmine ja kasvatamine meile suur väljakutse. Hea koostöö ja samuti projekteerimisalase kogemuse ning projekteerimis- ja ehitusteenuste terviklik pakkumine eratellijatele on jätkuvalt kontserni fookuses. Uute tellimuste vähesus on tinginud turul tugeva hinnakonkurentsi, mis avaldab survet marginaalidele ja mille tõttu võetakse ehituslepingute sõlmimisel ühe suuremaid riske nii ehitaja kui tellija poolel,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehituse esimese kvartali brutomarginaal oli 7,8% (3 kuud 2014: 8,1%) ning kasum enne makse 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 1,1 mln eurot). Puhaskasumi marginaal kasvas 1,8%ni (3 kuud 2014: 1,5%) ning 2015. aasta esimese kvartali puhaskasum oli 0,8 mln eurot (3 kuud 2014: 0,7 mln eurot).

Kinnisvaraarenduse valdkonna osakaal on 2015. aasta esimeses kvartalis tõusnud 24,3%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 3 kuud: 21,1%). Tänavu esimeses kvartalis on kontsern investeerinud uutesse ja töösolevatesse arendusprojektidesse 10,7 mln eurot, 2015. aastal planeeritav koguinvesteering Baltikumi korteriarendusprojektidesse ulatub 45-50 miljoni euroni, seda sõltuvalt Balti korterituru arengust, mida toetab jätkuvalt madal intressitase. Kontsernil on valmisolek 2015. aastal alustada Balti riikides ligikaudu 450-500 uue korteri ehitusega.

Esimeses kvartalis müüs kontsern 62 korterit võrrelduna 99 korteriga eelmise aasta samal perioodil. „Korterite kajastamine kvartaalses müügitulus on seotud projektide valmimise tähtaja ja korterite lõpliku ostjatele üleandmise hetkega. Kuna 2014. aasta I kvartalis andsime suuremas mahus kortereid ostjatele üle Lätis, siis on ka vastav võrdlusbaas kõrgem. Esimese kvartali lõpuks sõlmitud korterite eelmüügi lepingute tasemega võib rahule jääda – nõudlus Merko poolt arendatavate ja ehitatavate korterite järele püsib,“ kommenteeris Andres Trink korterite arenduse valdkonda.

Suuremate objektidena olid I kvartalis Merkol töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus Tallinnas, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine Tallinnas ning Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Lisaks Narva Veepuhastusjaama, Liepaja multifunktsionaalse kontserdikeskuse, Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd Marupes, ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama ehitustööd Klaipedas, samuti prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RE/MAX: Eestlased on usinad kolijad

RemaxRE/MAX Europe viis läbi üle-Euroopalise uuringu, mis ütleb, et kõige usinamad kolijad on soomlased, rootslased ja šveitslased, kes vahetavad elukohta keskmiselt kuus korda elu jooksul. Eestit küll uuringusse ei olnud kaasatud, kuid hinnanguliselt võib eestlased kolimise valmiduse osas jagada kahte vanusegruppi, kommenteeris RE/MAX Eesti juhatuse liige Heiti Karafin.

Üle 50-aastased Eesti inimesed on tõenäoliselt märksa paiksemad, kui nooremad. See on tingitud paljus nende inimeste noorusaja võimalustest, kus elukoha võis inimese enda vaba tahte asemel määrata riiklik suunamine.

„Seevastu noorem generatsioon on olnud väga muutuste aldis. Tihtipeale juhtub, et varastes kahekümnendates noored elavad sõbrapäeval ühes üürikorteris, jaanipäeval teises ja jõulud võtavad vastu taas vanematekodus,“ tõi Heiti Karafin näite otse elust. „Nii kolivad tänased noored kindlasti sagedamini, kui on RE/MAX Europe uuringu alusel tänane Euroopa keskmine ehk neli korda.“

Elukoha vahetamise taga võivad kõige muu kõrval olla kinnisvara kvaliteedist tulenevad põhjused. Nõukogudeaegne elamufond on paljus moraalselt vananenud. Selle remontimise kõrval võib lihtsam tee olla kolimine kvaliteetsemale uuele pinnale, mille omamise kulu on soodsam.

„Kiiresti muutunud maailm on vähendanud juurtest iga hinnaga kinnihoidmise mentaliteeti, kus inimene elas sünnist surmani esiisadelt päritud kodus. Kodu vahetamine vastavalt vanusele, vajadustele ja võimalustele on tänapäevane Euroopa standard,“ järeldas Heiti Karafin.

RE/MAX Europe uuringu alusel on paiksemate eluviisidega hispaanlased, poolakad ja slovakid, kes kolivad elu jooksul kõigest kaks korda. Tšehhid, itaallased ja portugallased kolivad eluea jooksul kolm korda.

Vaata kogu RE/MAX Europe läbiviidud uuringu tulemusi: http://rem.ax/1IiTTyF

RE/MAX on esindatud enam kui 95 riigis üle maailma. Eestis töötab frantsiisilepingu alusel viis RE/MAX kinnisvarabürood.

Heiti Karafin
RE/MAX Estonia
+372 507 1031
heiti.karafin@remax.ee

How often Europeans move

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

EstateGuru investorid aitavad Pakri teadus- ja tööstuspargil laieneda

EstateGuruEsimese 24 tunni jooksul on 60 EstateGuru investorit rahastanud Pakri Teadus- ja Tööstuspargi laienemisplaani juba ligi 150 000 euro ulatuses.

Tegemist on EstateGuru portaali tänaseni suurima projektiga ning teaduspargi laienemiseks plaanitakse kaasata 490 000 eurot. Investorid saavad investeerida 11.25% intressi pakkuvasse hüpoteegiga tagatud laenutaotlusesse läbi EstateGuru.eu keskkonna.

Projekti kokkuvõte

  • Laenuvõtja on edukas teadus-ja tööstuspargi arendaja Paldiskis
  • Laenuvõtja omandab rahavoogu genereeriva tootmishoone Paldiski linnas
  • Laenuvõtja on edukalt juhtinud ostatetava hoone haldamist viimased 3 aastat viies ruumide vakantsuse 8%-ni
  • Hoone on valdavas osas välja üüritud erinevatele üürnikele, summaarne üüritulu kuus on 8663 eurot + km
  • Laenu intressimakse ühes kuus on 5410 EUR
  • Intressimakse moodustab igakuisest üüritulust 62.4%
  • Laenu kattekordaja on kõrge- 1.6X
  • Laenuvõtja annab laenuandjatele lisaks isikliku käenduse
  • EstateGuru maksab laenuandjatele lisaks 6% aastaintressi sünditseerimisperioodi eest

Pakri Teadus- ja Tööstuspark

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarakool: Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 03/06/2015

Raul Keba: Ehitus-ja kasutuloadKinnisvarakoolis toimub 03/06/2015 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb 11. veebruaril 2015 vastu võetud uue ehitusseadustiku kohast protsessi projekteerimistingimuste taotlemisest hoonele kasutusloa väljastamise ja riikliku järelevalve tegemiseni. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, lubade väljastamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka riikliku järelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Koolitus „Ehitus -ja kasutusload“ toimub kolmapäeval  03/06/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus