Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

IV kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro

26.02.2015 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis.

2013. aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV kvartalis suurem kui II kvartalis, kui brutokuulpalk ületas esimest korda 1000 euro piiri (II kvartalis oli tõus 4,8%, IV kvartalis 5,3%). Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta IV kvartalis 5,7%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 5,8%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta IV kvartalis. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli IV kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,0%.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta IV kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (12,5%), kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,5%). Keskmine brutotunnipalk tõusis IV kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel (13,1%) ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel (0,2%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot.

Palgastatistika uuringu alusel oli IV kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8% suurem kui 2013. aasta IV kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal (17,8%).

2014. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes kuus 5,1% ja tunnis 5,9%. Kõige suurem oli tõus finants- ja kindlustustegevuses (12,8% kuus ja 14,8% tunnis). Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal (0,5%). Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal (0,9%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2010 – IV kvartal 2014 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013	949	900	976	930	986
2014		966	1 023	977	1 039

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Noor pere otsib kodu linna või selle lähedale

26.02.2015 Sandra Metsa

Pärnu kinnisvarafirmade esindajate hinnangul on KredExi kodulaenu käendus noorele perele tänuväärne võimalus oma kodu soetada, samal ajal on tähtis hoolega läbi mõelda koduostuga kaasnevad kohustused. Pärnus ja Pärnumaal käendas KredEx eelmisel aastal 48 noore spetsialisti ja 73 noore pere eluasemelaenu.

Domus Kinnisvara hindaja/maakler Piret Rondo märkis, et enne buumi oli sagedane kaasata lisatagatisena laenuvõtmisel vanemate või vanavanemate maja või korter. Viimastel aastatel esineb sellist käitumist harva: pangad on pidurid peale pannud ja majandussurutiseaegne sundtäitmine on muutnud inimesed ettevaatlikuks.

Ettenägelikud valikud

“Noorel perel soovitaksin soetada vähemalt kolmetoaline korter, sest elu on näidanud, et kahetoalisest soovitakse edasi minna kolme- ja sealt juba neljatoalisesse,” kõneles Rondo. Kuna laenutaotlemisel arvestatakse ülalpeetavate arvuga, on märksa lihtsam soetada ühe lapsega perel kolmetoalist kui kahe–kolme lapsega perel neljatoalist.

Rondo soovitas kindlasti pöörata tähelepanu soetatava kinnisvara hinnale. Pakkumishind ei pruugi olla vara turuväärtus, seega, kui pakutav vara on oluliselt kõrgema hinnaga kui turuväärtus, väljastab pank laenu vastavalt eksperthinnangus toodud turuväärtusele ja ostjal peab seetõttu olema suurem omafinantseering või parem lisatagatis. Just omanikult otse ostes peaks õiglase turuväärtuse kohta küsima infot pädeva kinnisvaramaakleri või -hindaja käest.

Pärnu kinnisvarafirmade esindad on seda meelt, et kodu ostmine on ajaga kindlasti keerulisemaks läinud ja tuleks põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuhu osta. Kas praegu välja valitud kodu vastab vajadustele ka viie või kümne aasta pärast? Pankade nõuded on karmistunud, laenutaotlejaid analüüsitakse põhjalikumalt. Pank ei aktsepti laenutagatisena enam igasugust kinnisvara. Buumiajaga võrreldes on ostjad tunduvalt konservatiivsemad: iga hinna eest ei pea unelmate kodu asuma eramus linna servas. Hinnatakse elukeskkonda tervikuna: teid, lasteaia ja kooli lähedust, ühistransporti.

Samuti võiks enne ostu vähemalt pool aastat laenutasumist harjutada: panna iga kuu kõrvale laenumakse suurune summa. Nii saab pere aru, kuidas sellise summa tasumine igapäevast elu mõjutab. Samuti peaks tallel olema rahavaru, mis aitab laenumakseid 6–12 kuud tasuda, kui töökoht kaob või maksjaga midagi juhtub. Igaks juhuks tuleks siiski jätta varu, ei maksa soetada kõige kallimat vara. Loomulikult peab arvestama, et praegu ülimadal euribor ei jää nii madalaks ja see tähendab, et laenumakse võib kunagi olla kolmandiku võrra suurem.

Samuti mainivad kinnisvarafirmade esindajad fakti, et oma maja soetamisel tasub arvestada asjaoluga, et teinekord tuleb odavam lasta ehitada endale uus maja kui hakata vana renoveerima. Suvila või vana maja ostmisel emotsiooni ja entusiasmiga puhul tasuks olla ettevaatlik: kogemuste puudumisel hinnatakse tööde mahtu vähemaks ja unustatakse, et ümberehitamisel peab lõpuks uue kasutusloa võtma. Uuselamurajooni krundi soetamisel tuleks kindlasti hilisemate lisakulude vältimiseks kindel olla, et elamurajooni kommunikatsioonid toimivad, neil ja tänavatel on kasutusluba ja nende omanik on soovitavalt kohalik omavalitsus.

Korteri puhul tuleks enne ostu välja selgitada, kas ühistu on võtnud laenu, kui pikk on veel jäänud laenuperiood, korteri laenujääk ja kuumakse.

Kooselu harjutamiseks üürikorter

Kuna Pärnus noortel kõrgepalgalisi töökohti napib, on noored pered kõige sagedasemad üürikliendid. See tähendab pidevat kolimist, sest turul puudub võimalus sõlmida mitmeaastaseid üürilepinguid.

Teisalt on üürikorter suhte algfaasis väga hea lahendus: maakleritele pole üllatus, kui paar sõlmib aastase üürilepingu ja ütleb selle kahe kuu pärast üles. Üürikorter sobib kooselu harjutamiseks hästi, sest seda lepingut katkestada on palju lihtsam ja odavam. Kurvem, kui kohe tormatakse maja ostma ja võetakse suured riskid.

Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 21.02.2015.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Suur turuülevaade: “Mis saab korteritehingute arvust – tõus või langus?”

26.02.2015 Tõnu Toompark

2014 II ja III kvartalis langes korteritehingute arv Tallinnas vastavalt 11 ja 9%. Tegemist ei olnud juhusliku langusega, vaid tehingute arvu vähenemisega, mis puudutas kogu turgu.

Tartus näiteks jäi tehinguid samal ajal vähemaks isegi 23 ja 20%.

Tehingute arv ja korterite hinnad on üks-ühele seotud. Koostatud turuülevaade proovib leida vastused järgmistele küsimustele:

kas tehingute arvu langusel on pidurid peal või langus jätkub?
kas tehingute arvu vähenemise tulemusena võime näha korterite hinnalangust?
millised on muud tehingute arvu raputuse tulemid?

Veel uurime, kuidas eelnevad küsimused suhestuvad üldisesse majandusolukorda, kus ühest küljest riskid kasvavad ja räägitakse tehinguhindade langusest, kuid teisalt raporteerime igakuiselt ja -kvartaalselt uutest korterite hinnarekorditest.

Eeltoodutele ja veel paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske elamispindade turuülevaade “Mis saab korteritehingute arvust – tõus või langus?”

Ülevaade vaatab nii eilset ja tänast päeva kinnisvaraturul. Samuti on ülevaate eesmärk teha prognoosid pooe kuni poolteist aasta perspektiivis.

Kõikidel soovijatel on võimalik tellida ülevaate tutvustus Tõnu Toomparki esitluses.

Ülevaate esitlus toimub tellija juures. Esitlusele kulub enamasti ca 1,5 tundi.

Alternatiivse üritusena toimub 23/04/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, kus 4 akadeemilise tunni kestel proovime samadele küsimustele vastuseid leida. Seminari info leiab: https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/.

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pirita esimene tunnel valmib septembris

26.02.2015 Tõnu Toompark

Pirita linnaosa Täna allkirjastati hea tahte leping Tallinna ja Pirita tunneli ehitaja vahel. Kopp lüüakse maasse juba järgmise kuu jooksul ja valmis saab linnaosa esimene tunnel septembris.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder rääkis, et Pirita Spordikeskust ja Lillepi parki ühendava tunneli hankele esitati üheksa pakkumist. Edukaks osutus ühispakkuja GRK Infra AS, KMG Inseneriehituse AS ja Graniittirakennus Kallio Oy. „Ehituse maksumus on üle 561000 euro ning spordisõbrad saavad tunnelist rõõmu tunda juba selle aasta sügisel,“ ütles Mölder.

Linnaosa vanema sõnul on tunnel oluline just spordikeskuses treenivatele lastele ja tervisesportlastele, kuna see ühendab spordikeskuse ja pargi spordirajad ning tagab turvalise teeületuse. „Tunnel on võimalikult lauge, et saaks rattal või rulluiskudel sellest läbi sõita,“ ütles Mölder.

Raudbetoonis kessoontunneli kogupikkuseks saab olema 91 meetrit, millest kinnise ehk maa-aluse osa moodustab 20,5 meetrit ja 70,5 meetrit on tunnelisse sõit ja väljasõit. Tunneli laius on 5 meetrit ja kõrgus 3 meetrit.

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Rein Ilves sõnas, et tunneli valmimisega jõuab lõpule Pirita Spordikeskuse arendamine, mille käigus valmis 2013. aasta lõpus tervisespordihoone ja renoveeriti uisuväljak ja laste kelgumägi. „Meie jaoks on tunneli ehitamise näol tegemist väga olulise sündmusega ja selle valmimine parandab spordivõimalusi Pirital veelgi,“ sõnas Ilves.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ametist

26.02.2015 Tõnu Toompark

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ettevõttest alates 31. märtsist 2015.

Erki Mölderi sõnul seadis ettevõtte nõukogu talle 2012. aastal juhatuse esimehe ametisse astudes ülesandeks kontserni struktuuri korrastamise ja keskendumise põhitegevusaladele. “Viimase ligi kolme aastaga on varasemalt ligi paarikümne tütarettevõttega TREV-2 Grupist saanud selge struktuuriga tänapäevane ja innovatsioonile suunatud taristuehituse ettevõte, mis on hästi ette valmistatud sektori ees seisvateks väljakutseteks,” lausus Mölder.

Nõukogu esimehe Gert Tiivase sõnul on TREV-2 Grupp Erki Mölderi juhtimise all väljunud mittestrateegilistest tegevusvaldkondadest. “Täna on TREV-2 Grupp Eesti juhtivaid taristuehitusele ja teehooldele keskendunud ettevõtteid,” ütles Tiivas. “Kolme aastaga on ettevõte Erki juhtimisel oluliselt parandanud oma konkurentsivõimet ja tegutseb taas kasumlikult. Täname Erkit tehtud töö eest.”

Uue juhatuse esimehe leidmiseks korraldatakse sihtotsing.

TREV-2 Grupi viies tütarettevõttes töötas 2014. aasta lõpus ligikaudu 400 inimest, grupi müügitulu oli 66 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv

25.02.2015 Tõnu Toompark

KredEx käendas ja finantseeris 2014. aastal 422 ettevõtet summas 73 mln eurot. Lisaks muudeti 207 ettevõtte kehtivaid käenduslepinguid. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel pankadest ja KredExist kaasata täiendavat finantseerimist summas 121 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötas kokku 9 500 inimest. Projektide tulemusena plaanitakse luua 1100 uut töökohta.

„Meie jaoks oli tegemist väga töise aastaga. KredExi käendus summas 68 mln eurot võimaldas ettevõtetel pankadest kaasata täiendavat finantseerimist summas 115 mln eurot. Väljastatud käendusmaht suurenes möödunud aastaga võrreldes 30%. Tegemist on KredExi tegevusajaloo jooksul suurima ühes kalendriaastas väljastatud käendusmahuga. Senine rekord pärines 2010. aastast,“ ütles KredExi ettevõtlusdivisjoni juht Lehar Kütt.

Kõige enam kasutati KredExi käendust möödunud aastal arvelduskrediitide ja käibelaenude puhul (37% väljastatud mahust), järgnesid investeerimislaenud ja liising (34%) ning pangagarantiid (29%).

Valdkonniti kasutasid KredExi käendust kõige enam ehituse (22%), kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (10%), metallitööstuse (9%), hulgi- ja jaekaubanduse (7%), puidutööstuse (6%) ning keemiatööstuse (6%) valdkonna ettevõtted. Teiste tegevusalade osakaal jäi aasta jooksul väljastatud käendusmahus alla 5%. Töötleva tööstuse ettevõtete osakaal kokku oli 38%.

„Tähelepanuväärne on, et kuni 49 töötajaga ettevõtete osakaal väljastatud käendusmahust moodustas 73%. Töötajate arvu järgi moodustavad mikro- ja väikeettevõtted 94% KredExi klientidest,“ täiendas Kütt.

Alates 2001. aastast on KredEx käendanud 3000 ettevõtte finantskohustusi summas 474 mln eurot, mis on võimaldanud ettevõtetel pankadest kaasata rahastamist summas 928 mln eurot. Rahastatud ettevõtetes töötas 85 000 inimest ja projektide tulemusena on loodud hinnanguliselt 11 600 uut töökohta.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu. Lisaks pankade poolt väljastatavate laenude käendamisele pakub KredEx ettevõtjatele stardilaenu, tehnoloogialaenu, ekspordilaenu, kapitalilaenu ja krediidikindlustust.

Ilmus käsiraamat pärimisest – „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

25.02.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus praktiline käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“, mis annab nõu kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil oma maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu lõppvaatuseks on alati surm. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobuda,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Uus käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist ja hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
ISBN 978-9949-9655-0-2
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Kontaktid

Kirjastaja
Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@kinnisvarakool.ee

Käsiraamatu autor
Evi Hindpere
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo
+372 565 5823
evi@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

RAMM Ehitus lõpetas Tallinna arstide ja õdede maja rekonstrueerimistööd

25.02.2015 Tõnu Toompark

RAMM Ehitus lõpetas Tallinnas Akadeemia tee 48 asuva arstide ja õdede maja rekonstrueerimistööd ning hoone avati täna, 25. veebruaril 2015.a.

Tallinna Linnavaraameti tellimusel rekonstrueeritud hoone oli valminud 1964. aastal ning enne ümberehitustöid väga kehvas seisukorras. RAMM Ehituse tegevjuhi Priit Raua sõnul on nad umbes 50-aastaseid hooneid renoveerinud varemgi, kuid selle hoone puhul oli üllatuseks, et tolleaegsed ehitustööd ja kasutatud materjalid olid nii madala kvaliteediga. „Näiteks armatuuri korrosioonikahjustusi tuli välja nii vahelaepaneelidest kui välisseina monteeritavatest plokkidest ning need parandustööd võtsid meilt kaua aega,“ täpsustas Raud.

Rekonstrueeritud 5-korruselises hoones on kokku 3500 m2 kasulikku pinda. Arstide ja õdede jaoks ehitati hoonesse 97 üürikorterit, millest kööktube on 24, 1-toaliseid kortereid 60 ning 2-toalisi 13. Lisaks rajati ruumid jalgrataste ja lapsevankrite hoidmiseks ning eraldi pesupesemise ruum. Hoone oli enne renoveerimist pikalt kasutusel ühiselamuna ning hiljem kodutute varjupaigana.

RAMM Ehitus on 2006. aastal loodud ehitusfirma, mis kuni 2013. asta novembrini tegutses TREV-2 Ehituse nime all. Ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 14 miljonit eurot, ettevõttes töötab põhikohaga 15 inimest. Käesoleva aasta suuremateks projektideks lisaks jaanuaris valminud Häirekeskuse-ja Päästeameti Ühishoonele ning täna avatavale rekonstrueeritud arstide ja õdede majale on Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse hoone ning Metsavahi elamurajooni ridaelamud.

Kes vastutab musta üürituru eest?

25.02.2015 Aira Tammemäe

Maaklerfirmadel ja maakleritel, kes vahendavad hetkel üüriraha summas 10 miljonit eurot, ei ole mingit kohustust korteri või maja üürile andjaga esinduslepingut sõlmida, samuti ei pea maakler korraldama üürile andja ja üürniku vahelist lepingut ega koguma või edastama vastavat infot.

Ka nendel juhtudel, kus üürileping siiski sõlmitakse, ei kogu ega esita maaklerfirmad üürile andjatega sõlmitud lepingute kohta mingeid raporteid, näiteks Maksu- ja Tolliametile. Üldine reguleerimatus ning vähene kontroll on viinud selleni, et arvestatav osa Eesti üüriturust toimib mustalt, saadud üüritulult eraisikud makse ei maksa.

Must üüriturg on valdavalt ühekordselt või juhuse tahtel korteri üürile pakkujate teema

Varasemalt on Äripäeva kinnisvarauudised.ee lehelt käinud läbi arvamus, et nn must üüriturg võib olla isegi kuni 90% kogu elukondliku üürituru mahust ning riigil jääb seetõttu saamata makse ligikaudu 5 miljonit eurot aastas. Kinnisvarakool.ee juhatuse liige ja elukondliku kinnisvaraturu analüütik Tõnu Toompark nende numbritega päris ei nõustu, kuid probleem on ka tema hinnangul olemas. „Ma sugugi ei nõustu väitega, et üüriturg tegutseb valdavalt mustalt. Ma olen üsna veendunud, et üüriturg tegutseb valdavalt puhtalt. Maksuamet on hinnanud, et üüriturul on must osa kuni üks kolmandik. Ma olen oma kalkulatsioonides-hinnangutes suhteliselt samade numbrite lähedal,“ kommenteeris Toompark.

Toompark jagaks üürileandjad kaheks: professionaalsed üürileandjad ja üürileandjad “juhuse tahtel”. „Professionaalid teevad teadliku planeeritud otsuse soetada korter, mis üürile anda. Valdavalt tehakse seda laenu abil finantseerides ja läbi ettevõtte. Siin tõenäoliselt maksuprobleemi ei ole, või see ei ole sedavõrd suur, kui selles teises osas,“ arvab Toompark. Tema näeb maksudest kõrvalehoidmist pigem grupis üürileandjad “juhuse tahtel”. „Näiteks inimene on saanud korteri pärandiks või see on uue kodu soetamisel “üle jäänud”. Nii otsustatakse see üürile anda. Siin, valdavalt eraisikute rühmas, on maksuprobleem kindlasti oluline.“

Kinnisvaramaaklerid ei saa üüritulult maksude laekumist tagada, küll aga tõhustada

Toomparki hinnangul peaksid kinnisvaramaaklerid ühest küljest huvigrupina seisma hea selle eest, et üürisektor tervikuna saaks korrastatud. „Samuti peaksid maaklerid oma kliente informeerima, kuidas on seaduse silmis üüriäri õige ajada,“ soovitab Toompark.

Arco Vara juhatuse liige Maia Daljajevi hinnangul on viimaste aastate jooksul üürile andjate teadlikkus maksude tasumise kohta oluliselt tõusnud. Paljud omanikud eelistavad vabu eluruume anda üürile ettevõtte nimel. „Kellel on juba rohkem kui üks vaba eluruum, need ajavad üüriäri enamasti just ettevõtjana. Kuidas eraisikud omavahel toimivad, see on vaid nende endi teada,“ ei näe Daljajev kinnisvaramaakleril palju võimalusi üüritulult maksude laekumise tagamisel kaasa rääkida. „Kinnisvarabürood saavad klientidele vaid seaduste kohta infot anda,“ ütleb Daljajev ning soovitab sama ka Maksu- ja Tolliametile. „Samuti tuleks võtta seisukoht ka selle kohta, mida võiks omanik saadud üüritulust maha arvestada. Näiteks kui aastane üüritulu oli 5000 eurot, kuid üürnik tekitas üüriperioodi jooksul omanikule kahju 6000 eurot, siis tekib küsimus, et kus on siin tulu.“ Sama soovitab Maksu- ja Tolliametil läbi mõelda ka Toompark. „Eraisikute puhul maksustatakse üürikäivet, mitte tulu, eraisik ei saa tuludest kulusid maha arvata.“

Maaklerid vahendavad täna ligi 10 miljonit üüriraha

Elamispindade üüriturul on hetke seisuga pakkumisi üürituluga vähemalt 10 miljoni eurot aastas. Sellest 90% vahendatakse läbi maaklerfirmade. Samas puudub maakleritel ja maaklerfirmadel vastutus ja aruandluskohustus, mis aitaks korrastada üürituludelt maksude laekumist.

KV.ee ärijuhi Tarvo Tesloni sõnul on nende portaalis hetkel pakkumisel 1904 üürikorterit ja 145 üürimaja, nendest enam kui 90% on pakkumisel maakleri vahendusel. Margus Sanglepp kinnisvaraportaalist City24.ee kinnitab samuti, et enamik nende portaalis olevatest üüripakkumistest on tehtud läbi maaklerite. „Korterite üüripakkumisi on City24.ee keskkonnas 25.02 seisuga 1815, sealhulgas Tallinnas 984, elumajade üüripakkumisi 125, suvilate üüripakkumisi 5, kokku 1945 üüripakkumist.“ Siiski ei ole see kaugeltki kogu üüriturul liikuv elukondlik kinnisvara. „Portaalid on tasulised. Seetõttu eelistavad eraisikutest üürileandjad sageli tasuta võimalusi. Näiteks on Facebookis vähemalt 6-7 rühma, kus üürileandjad saavad tasuta pakkumiste infot jagada,“ selgitab Toompark.Seetõttu võib arvata, et eraisikutest üürilepakkujad on lisaks kinnisvaraportaalidele paljudes alternatiivsetes kanalites.

Mõlemad kinnisvaraportaalid kinnitavad, et keskmine üürihind jääb 400 eurot kanti. „Hetkeinfo põhjal on keskmine üürihind Tallinnas peaaegu 500 €, aga selle põhjus on pigem selles, et pikalt üürilist ootavad Pirita ja Vanalinna kallid korterid tõstavad keskmist. Kui rääkida, mis hinnaga kortereid reaalselt üüritakse, siis jäävad nende hinnad pisut üle 400 €. Tartu keskmine üürihind on täna 300 € kandis,“ toob Teslon välja konkreetsed numbrid.

Üüripakkumiste arv on võrreldes 2014 sügisega tõusnud ca 25%. “Tallinnas on üüripakkumiste arv tõusnud umbes 10% . Tartus on üürikorterite pakkumiste arv aasta taguse ajaga tõusnud isegi kuni 40%,“ toob Teslon mõned näited.

Aira Tammemäe
Aira.Tammemaearipaev.ee

Eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis 2,3 protsendini

25.02.2015 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell 2015. aasta esimesel kuul eriti ei muutunud, ulatudes kuu lõpus 15,2 miljardi euroni. Sama moodi nagu detsembris täpsustati ka jaanuaris statistika arvestuses klientide põhitegevusala ja see mõjutas laenuportfelli jaotust kliendisektorite ja tegevusalade kaupa. Lisaks sellele väljastati uusi laene aasta alguses tavapäraselt vähe. Laenu- ja liisinguportfelli kogumaht kasvas jaanuaris aastavõrdluses 2,7%.

Ettevõtetele väljastati jaanuaris uusi laene ja liisinguid 678 miljoni euro ulatuses, mis oli aastataguse ajaga võrreldav tase. Uusi lühiajalisi laene väljastati mullusega võrreldes pisut vähem. Uusi pikaajalisi laene anti aga välja ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene väljastati jaanuaris kõige suuremas mahus kinnisvaraettevõtetele.

Eluasemelaenude ja liisingute portfell oli jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 2,9% suurem. Uusi eluasemelaene anti seejuures välja 51 miljoni euro väärtuses, mis oli 14% rohkem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht ei ole mullusega võrreldes eriti muutunud.

Jaanuaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär ei peegeldanud enamiku laenulepingute baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langust. Eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis keskmise intressimarginaali suurenemise tõttu 2,3%ni. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,5%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht jaanuaris eelmise kuuga võrreldes ei muutunud, moodustades 1,7% laenuportfellist. Viimastel kuudel on näha kaubandus- ja primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) laenude kvaliteedi mõningast halvenemist. Selle mõju on tasakaalustanud muude laenude kvaliteedi paranemine.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 5,6%. Hoiuste kasv aeglustus ettevõtete hoiuste vähenemise tõttu, mille kasv ongi muutlikum. Majapidamiste hoiuste maht kasvas endiselt kiiresti, ulatudes jaanuaris aastavõrdluses 8,3%ni. Mitteresidentide hoiused on viimastel kuudel samuti suurenenud. Mitteresidentide hoiuste maht oli jaanuari lõpus 2,6 miljardit eurot, moodustades 21% ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumahust.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal 6 kuu EURIBORi suhtes

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv

Skanton Kinnisvara: Õige aeg on osta korter Koplisse

25.02.2015 Tarvo Tavast

Üheksakümnendatel võisime ajalehekuulutustes näha korteri ostusoove, kus asukohana välistati Lasnamäe ja Kopli. Tänaseks on Lasnamäe maine oluliselt paranenud, selle kõrval on Kopli fööniksina tuhast tõusmas. See annab põhjuse elukoha eelistuste muutmiseks ja pilgu heitmiseks Kopli suunas.

Kopli korteriturg on stabiilne ja hinnad kerkivad suure hooga

Statistika näitab, et Kopli korteritehingute arv on üsna hüplik. Valdavalt tehakse Kopli asumis 20-30 korteritehingut kvartali jooksul. Tehingute arv ei saanud hoopi ka mullu aasta keskel, mil Tallinna korteritehingute arv kukkus kümnekonna protsendi võrra.

Mis aga kindlasti Kopli korteriomanike rõõmustab, on hinnamuutus. Eelmise aasta lõpuks kerkis Kopli korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1136 euroni. Juba üle kahe aasta on Kopli korterite hinnad aasta baasil kerkinud vahemikus 20-30 protsenti.

Kopli liinide arendus toob uue hingamise

Kopli piirkonna üks suuremaid arengumootoreid saab lähitulevikus olema Kopli liinide arendamine. Kui mitmedki Kopli liinide enampakkumised huviliste puuduse tõttu ebaõnnestusid, siis täna noolivad juba kaks ettevõtet arendusprojekti ostuvõimalusi.

Aastate jooksul tuleb liinidele üle viiesaja uue korteri ja üle 30 ühepereelamu. See toob asumisse üle tuhande rõõmsa inimese.

Loodetavasti järgneb arendustegevusele lisaks kaubanduse-teeninduse invasioon. Hetkel pakub kogu Põhja-Tallinna elanikele head meelt äsja avatud uus Stroomi keskus, kus pinda on üle 15 000 ruutmeetri.

Kopli on arendajatel järgmisena sihikul

Kinnisvaraarendus Põhja-Tallinnas on alguse saanud Kalamajast, kus kogu asum on täis uusi ja uuenenud maju. See on hinnatasemeid kergitanud ja muutnud Kalamaja paljudele rahalises mõttes kättesaamatuks.

Sama laine on juba jõudnud Kalamajast üle raudtee Pelgulinna, kus leiavad aset täpselt samad suundumused, mis Kalamajas aastaid tagasi. Ettenägelikumad vaatavad kaks sammu ette ja näevad, et Kopli on juba jõudnud kinnisvaraostjate ja arendajate huviorbiiti. Seda kinnitab üldisele langusele vastu pannud korteritehingute arv kui kiirelt kerkiv hinnatase.

Nii võime tõdeda, et on õige aeg osta korter Koplisse.

10 põhjust, miks osta korter koplisse

mere lähedus
uued kaubandus- ja teeninduskeskused
paranev taristu
Kopli liinide arendusprojekti käivitumine
stabiilne korteriturg
kasvav korterite väärtus
kiire ühistranspordiühendus kesklinna ja muudesse linnajagudesse
palju rohelust ja parke
koolid ja lasteaiad
ühtne arhitektuur

Tarvo Tavast
Skanton Kinnisvara OÜ
Äri- ja elamispindade maakler
Partner

Riigikohtu praktika: avalike teede väljaehitamise kulude hüvitamine

24.02.2015 Tõnu Toompark

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas.

Isik tõlgendas maavanema ja Maa-ameti poolset detailplaneeringu kooskõlastust riigi nõusolekuna tee välja ehitada (osa teealusest maast kuulus riigile) ning teedele, kergliiklusteedele ja tänavavalgustusele ehitusloa väljastamist valla nõusolekuna need teed hiljem üle võtta.

Riigikohus leidis, et kulude hüvitamiseks alust sellisel juhul ei ole, sest:

i) kohaliku omavalitsuse kohustus hüvitada väljaehitamise kulud saab tuleneda ainult kokkuleppest. Sellise kokkuleppe sõlmimine ei ole välistatud ka pärast planeeringu algatamist.
ii) Kuigi kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus tagada teede ja tehnovõrkude väljaehitamine vajaduse korral oma kulul, ei hõlma see tagamiskohustus kulude hüvitamise kohustust olukorras, kus ehitustööd on juba tehtud ja nende maksumuse hüvitamise kokkulepe puudub.
iii) EhS § 13 eesmärk ei ole kaitsta arendaja huve, vaid tagada kohalikele elanikele täisväärtuslik elukeskkond.
iv) Isik ei olnud pöördunud valla poole taotlusega, et vald täidaks seadusest tuleneva kohustuse, vaid esitas üksnes ehitusloa taotluse ning loa saamise järel alustas ehitustegevusega. Kokkuleppe olemasolu ei saa järeldada sellest, et vald andis välja ehitusload.
v) Puudub ka alus vallalt kulude hüvitamise nõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel, mis puudutavad teise isiku eest tema kohustuse täitmist, kuna isik tegutses teid ja välisvalgustust ehitades oma ärihuvides, endale kuuluvate kinnistute väärtuse tõstmise eesmärgil, mitte avalikes huvides.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvaramulli indeks ületas 2014. aastal 70 punkti taseme

24.02.2015 Tõnu Toompark

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, ületas 2014. aasta lõpuks 70 punkti taseme. Kuigi aasta kokkuvõttes oli hinnaindeksi kasv viimaste aastate kiireim, aeglustus see aasta jooksul kvartalist kvartalisse. Detsembris oli indeksi väärtus 7,7% kõrgem aastatagusest.

Kinnisvaramulli indeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 12,4%. Võrreldes 2013. aastaga kasvasid pea kõikide indeksi komponentide pinnaühiku tehinguhinnad. Kõige enam kasvatas indeksi väärtust korteriomandite komponent ning keskmisest enam ka haritav- ja metsamaa. Tehingute arv kasvas 2013. aastaga võrreldes 6,6%, seejuures ostu-müügitehingute arv 7,4%. Võrreldes 2013. aastaga tehinguaktiivsuse kasv aeglustus.

Võrreldes viimast kolme aastat Eesti kinnisvara turul, on näha, et hinnakasv kiirenes oluliselt 2013.a. Kiiret kasvu korteriturul (peamiselt Tallinnas) toetas nii reaalpalga kasv, madalad intressimäärad kui ka tugeva nõudluse kõrval vähenev pakkumiste arv. 2014. aastal pakkumiste arv suurenes ning pakkumiste ja tehingute arvu suhe ostja seisukohast paranes; samuti on võrreldes 2013. aastaga aktiviseerunud kortermajade arendustegevus ja kasvanud kasutusse lubatud uute eluruumide arv – see on toimunud aga eelkõige kõrgemalt hinnatud piirkondades. Seetõttu oli 2014. aastal korterite hinnakasvu taga osaliselt ka uute, keskmisest kallimate korterite proportsiooni suurenemine tehingutes.

Võrreldes kinnisvaraturu põhjaga on kinnisvaramulli indeksi väärtus kasvanud ca 42%. 2007. aasta veebruari hinnatipu tasemele jõudmiseks, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel, peaks indeksi väärtus kasvama veel 41%. Samas tuleb arvestada, et kallimates piirkondades on korterite ja hoonestatud ärikinnisvara hinnad juba saavutanud 2007. aasta hinnatipu lähedase hinnataseme, samas kui arenduskruntide turul ja ebasoodsamate piirkondade enamikes turusektorites on hinnakasv olnud viimastel aastatel oluliselt väiksem. Ostu-müügitehingute arv, mis on võrreldes 2009. aastaga kasvanud ligi 70%, peaks 2006. aasta tasemele jõudmiseks, mil sõlmiti enim tehinguid, kasvama veel 37%.

Käesoleva aasta jaanuaris jätkus indeksi väärtuse kasv möödunud aasta viimaste kuudega sarnases tempos (8%).

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti.

Merili Palu
Seven Real Estate Advisors

kinnisvaramulli-indeks-2015-02

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: valminud eluruumide arv lõi rekordi

24.02.2015 Tõnu Toompark

2014 IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 842 eluruumi. Kogu aastane eluruumide valmimise saak oli 2750. See on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Kasutusloa saanud eluruumide arv oli 2014 IV kvartalis 15% aastatagusest kõrgemal. Kogu aastane valminud eluruumide arvu juurdekasv oli 32%. Valminud eluruumide pindala oli 2014. aastal 293 000 m2, mis on aastatagusest 17% rohkem.

Eluruumide pinna väiksem juurdekasv tähendab, et valminud eluruumide seas on proportsionaalselt vähem väiksema pinnaga eluruume ehk kortereid ja vähem suurema pinnaga eluruume ehk ühepereelamuid ja rida- ning paarismaja kortereid.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Valminud eluruumide arv ja pind aastate lõikes

Keskmine uue eluruumi pind aastate lõikes, m2

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Tartu kavandab kolme uut kergliiklusteed

23.02.2015 Tõnu Toompark

Tartu Linnavalitsus kuulutab lähiajal välja riigihanked Turu ja Fr. R. Kreutzwaldi tn kergliiklusteede projekteerimiseks, Kergliiklustee on kavas rajada ka kesklinnast Aruküla teeni.

Turu tänava äärne kergliiklustee algab AS Kuusakoski hoone lähistelt ja kulgeb kuni Idaringteega ühendava ringristmikuni, millelt saab suunduda uuele Ihaste sillale. Teelõigu pikkus on 1,8 km.

Fr. R. Kreutzwaldi tänavale ehitatakse 650meetrine EMÜ kampuse suunal kulgev kergliiklusteelõik (Laulupeo pst 29a – J. Hurda tn).

“Mõlema kergliiklustee ehitamiseks õnnestus Tartul saada lisavahendeid EASi lõppevast linnaliste piirkondade meetmest ja mõlemad objektid peavad valmima käesoleva aasta jooksul,” ütles abilinnapea Valvo Semilarski.

Linn taotleb samast meetmest rahastust ka kesklinna Aruküla teega ühendava jalgratta- ja jalgtee rajamiseks. Tee ehituseks määrati projekteerimistingimused, mille kohaselt algab 1,9 km pikkune kergliiklustee Kroonuaia silla juurest ja lõpeb Aruküla teel.

Tingimuste kohaselt tuleb Kaarsilla ja Kroonuaia silla lähedusse projekteerida kergliiklejate loendamisseade koos jalgratta teeninduspunktiga (rehvirõhu kontroller ja pump, olulisemad töövahendid). Teeninduspunkti juurde paigaldatakse ka jalgratta hoiuraam ja pink.

Projekti koostamisel lähtutakse Artes Terrae OÜ eelmisel aastal koostatud eskiisprojektist, mida on tutvustatud ka Tartu linna kergliiklusteede arendamise töörühmale.