Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Algab ehitusettevõtete sihtkontroll

04.05.2015 Tõnu Toompark

Tööinspektsiooni poolt läbiviidava ehitusobjektide sihtkontrolli käigus kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.

Lisaks pööratakse tähelepanu ka sellele kuidas ehitusplatsidel üldiselt on töö korraldatud ning kuivõrd tööohutuse ja töötervishoiuga seonduvad nõuded on täidetud, näiteks millise sagedusega ja kui hoolikalt viib tööandja läbi ehitusplatsi üldkontrolle; kuidas on ladustatud või paigutatud materjalid ja seadmed; kas piiratud juurdepääsuga ohualad on märgistatud ning rakendatud abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalisi isikuid jms.

Kontrolli eesmärk on ennetada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi mille põhjuseks on isikukaitsevahendite sealhulgas kukkumiskaitsevahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine.

Kui 2014 ja 2013 aastal viidi ehitusobjektide sihtkontroll läbi vaid ühel kindlal päeval, siis käesoleval aastal toimub ehitusplatside sihtkontroll terve maikuu.

„Tulenevalt nii Tööinspektsiooni kasutada olevast ressursist, kui tööandjatelt saadud tagasiside põhjal otsustasime loobuda ühepäevasest ehitusobjektide sihtkontrollist. Seaduskuulekad ehitusettevõtjad viitasid meile, et mõni nende „kolleeg“ eelistas meestele selleks päevaks vaba päeva anda, kui Tööinspektsiooni sihtkontroll toimub. Seetõttu pikendame sihtkontrolli aega ja külastame ehitusplatse mais täpset aega ning kohta ette teatamata“ selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Tööinspektsioonil on kavas üle Eesti kontrollida vähemalt 200 ehitusobjekti. Kontrolli tulemuste kokkuvõte avalikustatakse käesoleva aasta juulikuu jooksul.

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks soetada suurema või väiksema tubade arvuga korter?

04.05.2015 Tõnu Toompark

Üürileandmiseks sobilikku korterit otsides tuleb otsustada, kas soetada pigem suurem või väiksem elamispind. Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Kiirema üürileandmise oluline eelis on kiirem üürirahavoog ja väiksem vakantsuseperiood.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril. Ühetoalise korteri ruutmeetri üürihind on reeglina ikka kõrgemal kui kolmetoalise korteri ruutmeetri üürihind.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda. Likviidsust vähendab kõrgem hind, mida suudab väiksem seltskond üürnike maksta.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel. Kui plaan on üürileandmine lõpetada, on väiksemale korterile tõenäoliselt lihtsam ostja leida.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab selline kommunaalkorteri pidamise äri üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid vähemalt teoreetiliselt peaks see tasutud saama läbi parema üüritootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Selgus Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitja

03.05.2015 Tõnu Toompark

Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Võistluse tulemusi tutvustav näitus on Rapla Kultuurikeskuses avatud kuni 8. maini.

„Mul on hea meel, et võistlus õnnestus. Võidutöö on ka paljude vallaelanike tagasiside põhjal just see õige Rapla jaoks,“ sõnas Rapla vallavanem Ilvi Pere. „Lahendus töötab ka ilma hoonestuseta, andes linnale alustuseks väga konkreetse ja kompaktse avaliku ruumi, mis minu hinnangul toob linnasüdamesse kindlasti rohkem elu.“

Võidutöö tekitab žürii hinnangul Rapla keskväljakule selge ja inspireeriva linnaehitusliku kontseptsiooni. Rapla keskusest saab tänu sellele põhjendatult olulisim rohealade ühendaja, mille keskpunktis on uus moodne linnaväljak.

Pargialade vahele tekkiv linnalikku laadi väljak sobitub orgaaniliselt väikelinna miljöösse. Rohelisele teljele paigutatud elegantselt hele väljak on žürii kinnitusel poetatud maha nii, et see katab alad Tallinna maantee külgedel (nn Hollivuudi platsi ja nn Veteranide pargi) ning osa maanteest. Väljak on liigendatud säilitatavate puude ja reljeefsete osadega, mis elavdavad ruumi ja kutsuvad sinna ka noori. Sümpaatne ja säästlik on mõte katta väljak tüüpsete betoonplaatidega, mida struktureerivad ja vääristavad plaatidevahelised tumedamad graniitrandid. Tore atraktsioon on ka mänguline veesilm. Väljaku servale toodud turg muutub möödasõitjale nähtavaks, kuid säilitab samas oma väljakujunenud ajaloolise asukoha. Hästi on rahustatud ka liiklus läbi väljaku kulgeval Tallinna maanteel.

Peale võidutöö valis žürii välja veel kaks preemiasaajat. Teise preemia (5500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Rabav Rapla“ (autorid Kaie Kuldkepp ja Häli-Ann Tooms maastikuarhitektuuribüroost Ateljee Rapla OÜ) ja kolmas preemia (3500 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Pahupidi“ (autorid Johanna Holvandus, Mari-Liis Alasi ja Sulev Nurme maastikuarhitektuuribüroost Artes Terrae OÜ).

Ergutuspreemia otsustas žürii sobiva kandidaadi puudumise tõttu jätta välja andmata. Ergutuspreemiaks määratud summa (2000 eurot) otsustati jagada võrdselt esimese ja teise koha saajate vahel. Preemiad kogusummas 16 000 eurot maksab välja Rapla Vallavalitsus.

Võistlus korraldati ruumilise lahenduse saamiseks Rapla keskväljakule ja seda ümbritsevale linnaruumile eesmärgiga leida projekteerija sealse avaliku ruumi ehitusprojektile. Väljak ja turuala on kavas välja ehitada aastaiks 2018–2020. Arhitektuurivõistlus toimus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida Eesti suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 14 kohaliku omavalitsusega. Järgmisena lõppeb Valga linna keskusele pühendatud võistlus, mille tulemused avalikustatakse 6. mail kell 13 Valga Muuseumis. „Hea avalik ruum“ programmi esimese kuue arhitektuurivõistluse tulemusi tutvustav näitus avatakse 14. mail Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: On aeg mõelda suvekorterite üürimisele

02.05.2015 Tõnu Toompark

Kuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.

Et näiteks Pärnusse suvekorterit saada, tuleks seda hakata otsima väga varakult. Suvekorterid broneeritakse sageli juba eelmisel aastal, aga hiljemalt märtsis-aprillis peab broneering kindlasti tehtud olema, ütleb Arco Vara Pärnu piirkonna juht Maido Sein.

Suvitajad üürivad Pärnus tavaliselt heas korras kahe-kolme toalisi kortereid, mis asuvad kesklinna ja rannapiirkonnas. Samas on suvitajate seas hinnatud ka Mai korterelamute piirkond. Kõige rohkem otsivad suvekortereid soomlased. Neile järgnevad arvuliselt eestlased ja venelased.

Pärnu kahetoalise kesklinna ja rannapiirkonna korteri eest tuleb maksta nädalas 300 eurot ja kuus 1000 eurot ning rohkem. Mai piirkonnas leiab õigel ajal otsima hakates üürikorteri 200 euroga nädalas või 600 euroga kuus.

Suviti on Saaremaal ja Hiiumaal väga palju rahvast, kuid Pärnuga sarnanevat suvekorterite äri seal üldse pole. Enamus puhkajad sõidab kas oma tuttavate suvekodudesse, leiab lühemaajalise ulualuse külaliskorterist või turismitalust.

Arco Vara Saaremaa maakler Marju Lõbus märgib, et kinnisvarabüroodest otsitakse suveks üürikortereid Kuressaarde ja üürimiseks merelähedasi talukohti. “Venelased ja soomlased tahavad Kuressaare üürikortereid, viimasel ajal on hakanud just venelaste osakaal suurenema,” ütleb Lõbus, “soomlasi huvitavad lisaks ka merelähedaste korrastatud talukohtade üürimine, eriti Muhu saarel.”

Paraku pole kinnisvaraportaalidest saada absoluutselt mitte midagi, seal pole ainsatki pakkumist. Et Saaremaale suvekuudeks midagi saada, tuleks otsida vähemalt aasta ette. Marju Lõbus soovitab samas otsida külaliskortereid portaalist puhkaeestis.ee. Kokku on Kuressaares umbes 30 külaliskorterit.

Hiiumaal üüritakse kortereid välja tuttavatele ja tuttavatuttavale, avalikus pakkumises pole neid praktiliselt üldse. Hiiumaa korterite üürihinnad on samas nii madalad, et üürnik maksab tavaliselt terve aasta eest, kuid kasutab elamist ainult suvel. Hiiumaa üürikorteri hind oleneb korteri seisukorrast ja jääb vahemikku 35-120 € kuus.

Arco Vara kogemus näitab, et puhkajate seas on kuum piirkond ka Narva-Jõesuu, kuhu otsitakse kevadeti alati suvekortereid. Paraku on sinnagi vahetult enne suure suve kättejõudmist väga raske üürikorterit või –maja leida.

Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogensi sõnul tekkis aprilli lõpus-mai alguses eriti tugev nõudlus Narva-Jõesuu üürikorterite järele. “Päris tihti helistatakse ja tahetakse võtta korter kaheks nädalaks või kaheks kuuks,” ütleb Bogens. Kui mõne puhkaja varakult tehtud plaanid muutuvad ja tema broneeritud korter või maja vabaks jääb, haaravad teised suvekodu otsijad kinnisvaraomaniku pakkumise lausa lennult.

Kui teil on kasutuseta seisvat kinnisvara mõnes suvituspiirkonnas või selle lähedal, on see teile hea lisateenistuse võimalus. Arco Vara aitab teil oma kinnisvarale suveks üürilise leida. Pakkuda võib ka maamaju ja suvilaid, sest paljud pered sooviksid suveks linnast põgeneda, kuid neil pole päris oma kohta, kuhu minna.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Odavaimad majapakkumised leiab Paldiskist

02.05.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Harjumaal müügiks 3028 maja. Majade müügipakkumiste arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 5%, majade müügipakkumiste keskmine hind 6% võrra.

Harjumaa keskmise majapakkumise hind on 1135 €/m². Pakkumiste keskmine hind ületab seda Tallinnas, Rae ja Viimsi vallas, kus maja ruutmeetri eest küsitakse portaali KV.EE andmetel keskmiselt vastavalt 1298, 1464 ja 1334 €/m². Muude valdade hinnatase jääb Harju keskmisest allapoole.

Odavaimad majapakkumised võib leida Paldiskist, kus majapakkumiste keskmine ruutmeetrihind on 336 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	03/2014	03/2015	Muutus, %	03/2014	03/2015	Muutus, %
Harku vald	308	365	19%	942	978	4%
Jõelähtme vald	70	83	19%	1 139	927	-19%
Keila linn	37	69	86%	992	813	-18%
Keila vald	124	138	11%	711	760	7%
Kernu vald	115	100	-13%	420	426	1%
Kiili vald	32	30	-6%	911	846	-7%
Kuusalu vald	13		NA	1 039		NA
Loksa		25	NA		620	NA
Maardu linn	169	142	-16%	1 010	1 035	2%
Paldiski	20	26	30%	370	336	-9%
Raasiku vald		13	NA		832	NA
Rae vald	122	140	15%	1 191	1 464	23%
Saku vald	105	118	12%	704	779	11%
Saue linn	42	45	7%	952	908	-5%
Saue vald	59	67	14%	979	1 125	15%
Tallinn	1 311	1 292	-1%	1 168	1 298	11%
Viimsi	360	375	4%	1 308	1 334	2%

Eesti	5 121	5 410	6%	868	947	9%
Harjumaa	2 887	3 028	5%	1 068	1 135	6%
Narva	51	74	45%	394	420	7%
Pärnu	258	301	17%	845	953	13%
Tartu	316	467	48%	810	946	17%

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine

01.05.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb rikas sugulane ja jätab laenuvõtjale ilmatu suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sageli eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine ehk uue kodu ostmine, mille käigus tuleb vana eluase müüa ja selle protsessi käigus eluasemelaenu jääk pangale tagastada.

Esimene mõttekoht on ikka selles, kas ootamatu rahalaeva abil kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen. Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär.

Kui laenuvõtjal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega, kuid seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul, mis on hüpoteegiga tagatud, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Märtsis tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

30.04.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 3%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märtsis veel toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmises.

Toodangu kasv muutus laiapõhjalisemaks – enam kui pooled tööstusharud ületasid märtsis eelmise aasta mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang keemiatoodete, ehitusmaterjali ja plasttoodete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta märtsiga võrreldes suurenes toodangu müük nii ekspordiks kui ka kodumaisele turule korrigeerimata andmetel ligi 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta märtsis tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses sama palju kui veebruaris.

2014. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 14% vähem ja soojust 2% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-1,0	4,0	1,4
Energeetika	-11,3	-8,8	-10,1
Mäetööstus	3,4	0,1	-2,1
Töötlev tööstus	0,2	5,9	3,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-3,6	15,3	12,0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,8	5,4	3,0
toiduainete tootmine	2,6	6,5	4,8
metalltoodete tootmine	0,3	8,1	4,4
elektriseadmete tootmine	0,7	4,9	1,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-2,4	-15,7	-18,3
mööblitootmine	3,8	12,3	8,4
mootorsõidukite tootmine	0,6	11,6	8,7
ehitusmaterjali tootmine	5,1	-3,1	-5,4
masinate ja seadmete tootmine	-3,0	11,3	7,6

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kaheksa korteriomandit leidsid enampakkumistel uue omaniku

30.04.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kaheksa korteriomandit, linnakassasse laekub nende müügist kokku 216 671 eurot.

Kalamajas asuvast Malmi tn 1//Vabriku tn 13 korterelamust oli enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 23,7 m2 – 24,9 m2 ning alghinnad 14 500 kuni 15 600 eurot. Enampakkumise tulemusena kujunesid müügihinnad alghinnast ligi kaks korda kõrgemaiks – 28 101 – 30 001 eurot.

Kesklinnas Kassisaba asumis paiknevast Wismari tn 31 koeterealamust oli enampakkumisel kaks ühetoalist korterit üldpinnaga 18 m2 ja 18,1 m2, mille müügihinnaks kujunes 18 900 ja 22 900 eurot, mis on alghindadest vastavalt 13% ja 30% enam.

Kesklinnas alghinnaga 14 200 eurot enampakkumisel olnud Herne tn 27-17 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 12,8 m2, leidis ostja hinnaga 16 126 eurot, mis on alghinnast 13,5% emnam.

Lasnamäe linnaosas asuv Tondiraba tn 3-33 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,60 m2, ostetakse hinnaga 41 341 eurot, alghinnast ligi viiendiku kallimalt.

Nelja kuuga teeniti kinnisvara müügiga linnakassasse 1 376 086,84 eurot.

Pealinn.ee: Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

30.04.2015 Pealinn.ee

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.

“Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles,” sõnas Toompark BNS-ile.

Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. “Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.”

Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. “Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.”

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.

“Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,” rääkis Toompark.

Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.

Allikas: https://pealinn.ee/2015/04/30/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota/

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

30.04.2015 Tõnu Toompark

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20 protsendilt 16 protsendile tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata.

«Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20-protsendilise langetusega võiks 70 protsenti üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,» ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark BNSile. «Veel aasta tagasi kõneldi 40/60 suhtega maksustamisest, nüüdseks on seda plaani järelikult kõvasti kärbitud, võib-olla paneb see midagi turul liikuma, aga kahtlen selles.»

Samuti jäi Toompark kahtlevale seisukohale seoses uue maksusoodustuse mõjuga maksusüsteemi õiglasemaks muutmisel. «Ei jagune need kulud korterile midagi nii ühtlaselt aasta peale ära, üürnik on kolm aastat sees, siis tuleb teha remont, panna võib-olla pool aastaüürist selle alla, samal ajal maksab omanik kommunaalarveid, nii et need kulud koonduvad ikkagi ühte perioodi kokku ja siis selline maksuvabastus ei aita.»

Valitsuse kava kohta hakata maksudeklaratsioonil nõudma kinnitust, et üüritulu ei saada, ütles Toompark, et võib-olla selline mikromuudatus võib positiivset mõju tuua. «Sellised peened asjad teinekord ikka aitavad kaasa, võib-olla ka mingi nupu värvi muutmine veebilehel paneb inimese teistsugust otsust langetama.»

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks. «Kui loobuti ettevõtete jooksvalt maksustamisest, siis oli ju näha kuidas käibed ja kasumid tõusid, ja kasumi väljavõtmisel siis ka deklareeriti lõpuks rohkem tulu ja maksti makse. Ka üüriturule kuluks ära näiteks 10-aastane periood, mille jooksul makse ei oleks, aga deklrareerida tuleks, selle järel oleks kõigil juba raskem lõpetada tulude deklareerimist päevapealt,» rääkis Toompark.

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud tulumaksuseaduse muudatuse, milles muuhulgas antakse eraomanikest üürileandjatele 20-protsendiline tulumaksusoodustus, mis teeb efektiivseks maksumääraks renditulult 16 protsenti. Ministeerium eeldab, et tulu hakkab deklareerima 70 protsendi üüripinnal elavate leibkondade kohta, mille oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele 2017. aastal 6,9 miljonit, 2018. aastal 7,3 miljonit ja 2019. aastal 7,8 miljonit eurot.

http://majandus24.postimees.ee/3174933/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota-n143187

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

30.04.2015 Tõnu Toompark

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota-n143187

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muutmise eelnõu

30.04.2015 Tõnu Toompark

Eelnõu korrastab lisaks renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks.

Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma dokumente esitamata. Mahaarvamine muudab üüri maksustamise õiglasemaks ja suurendab eeldatavasti maksumaksjate õiguskuulekust üüritulu deklareerimisel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

30.04.2015 Tõnu Toompark

Toompargi sõnul on üürileandjatele peamine lahendus ikkagi teha oma ettevõte korteri haldamiseks, et saaks kulusid korrektselt tuludest maha arvata.

Kui valitsus peaks aga tahtma tõsiselt olukorda üüriturul parandada, siis oleks tema hinnangul ainuvajalik kaotada üüritulult maksud 10 aastaks sootuks.

http://www.pealinn.ee/majandus/kinnisvarafirmad-eraisikute-uuritulu-maksukarpest-suurt-kasu-ei-oota-n143187

Jaemüügi kasv märtsis jätkus

30.04.2015 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet.

2015. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 412 miljonit eurot, seega jäi märtsis kauplustesse 314 eurot elaniku kohta.

Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta märtsiga võrreldes 15%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta märtsis. Enim suurenes märtsis jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus müük kasvas aastaga 42%. Keskmisest enam suurenes ka jaemüük posti või interneti teel (kasv 39%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 34%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük on viimastel kuudel näidanud stabiilset kasvu. Sarnaselt jaanuarile ja veebruarile suurenes ka märtsis nende kaupluste jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 3%.

Võrreldes veebruariga suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 14%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 1%. 2015. aasta kolme kuuga (jaanuar–märts) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli märtsis 483,4 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85%. 2014. aasta märtsiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 4%, eelmise kuuga võrreldes 14%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.04.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 10 tööpäevaga.

Raid & Ko: Üürikorterite massehituse asemel otsetoetused

30.04.2015 Andree Raid

Juba eelmisel aastal sai alguse riiklikult toetatud üürieluasemete arendamise projekti ideed. Paistab, et praegune valitsuskoalitsioon soovib seda teed jätkata. Vastav punkt on isegi koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud.

Enne raha vasakule ja paremale laiali loopimisega alustamist tasuks meelde tuletada, et riigi ülesanne on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine, mitte ettevõtlusega ise tegelema hakkamine ja riigikapitalismi edendamine. Massehitusse maksumaksja raha matmise asemel peab riik kaardistama abivajajad, et toetused otse neile suunata.

Esmalt peame määrama, kus me oleme

Ühest otsast kuulutatakse avalik sektor suunalt, et meil on üüripindu juurde vaja. Teisalt puudub konkreetne teadmine, kui palju üüripindu Eestis üldse olemas on. Üürifondi suuruse kohta eksisteerivad vaid arvamused, mida igaühel on lihtne enda soovitud suunas kallutada.

Selle kõrval puuduvad laiapõhjalised uuringud üürisektori muredest ja rõõmudest. Täna võime majandusministeeriumi kodulehelt leida ühe tudengite seas läbiviidud uuringu. Üliõpilased on küll kindlasti oluline ja huvipakkuv kinnisvaraturu klientide segment, kuid tegemist on siiski väga kitsa inimeste kildkonnaga paljude seast, kes üüriturgu mõjutavad.

Teadaolevalt puuduvad täielikult uuringud üürileandjate hulgas, kes ettevõtjatena vääriksid ses mängus ka ehk pisut tähelepanu.

Massehituse äriplaan ei tööta

Raha lugemata on lihtne välja hõigata populaarsust taotlev plaan luua odavad üürieluasemed. Arvestama peame, et uue korterelamu rajamine on igal juhul kallis. Peab ju arvestama kas või energiasäästunõuetega ja sellega, et isegi avaliku sektori rajatud elamu peab püsima 50-70 aastat.

Plaan pakkuda kallilt ehitatud maja odavalt üürile kuulub juba majandushuumori ehk teiste sõnadega poliitika valdkonda.

Massehitus loob korruptsiooniohu

„Kallilt ehitan, odavalt annan ära“ äriplaani juures on veel oht, mida ei tohi alahinnata. Kõiksugu vara ja soodustuste jagamisega seonduv on hindamatu võimalus korruptsiooni tekkeks.

Ei pea pilku lähiajaloos liiga kaugele heitma, et meenutada kunagisi korterite jagamisel tehtud korruptsioonilõhnalisi salasobinguid.

Või kas täna peame kartma hoopis, et eelarverahade eraldamise järel juba sobilike detailplaneeringute ja kruntidega arendusmeeskonnad juba ootel on?

Valged laigud tuleb kaardil kustutada

Probleemide lahendamise tõsise tahte korral peaks edasi liikuma ja üürituru kaardil olevad valged laigud kõrvaldama. Selle jaoks tuleb esmalt teha uuringud, mis selgitavad, millised on kogu üürisektori lahendamist vajavad valupunktid.

Tudengite uuring toob välja, et soodsa hinnaga ei ole hea üürikorterit võimalik saada. Meenutama peame, et valdav osa Eesti inimestest elabki tagasihoidliku kvaliteediga nõukogudeaegses paneelelamus. Majutada abivajajad uutesse ehk sisuliselt luksuskorteritesse ei tundu endaga napilt ise hakkama saavate inimeste seisukohast väga õiglane.

Turul toimuv tuleb selgeks teha nii üürnike kui üürileandjate poole pealt. Alles selle järel saab astuda järgmised sammud.

Spetsialisti ei tohi tõugata abivajaja staatusesse

Üsna tõenäoline on, et probleemide puntra lahti arutamisel selgub tõsiasi, et hambaravi tahetakse teha valest kohast lähenedes.

Avaliku sektori eluasemete rajamisel on sihtrühmadena mainimist leidnud arstid, õed, õpetajad. Nende ametimeeste näol on tegemist väljaõppinud spetsialistidega. Riik ei tohiks minna alandamise teed, kus inimeste tervise ja järelkasvu eest hoolitsejatele hakatakse jagama almusena kortereid üürnike getodesse.

Arstid, õed, õpetajad ja paljud teised väärivad inimlikku sissetulekut, nad ei pea sõltuma ametniku armust jagatavast korterist.

Abi tuleb pakkuda suunatult abivajajatele

Kui riik tahab abivajajaid aidata, siis sellele vastu seista on kohatu. Selleks riik ongi, et nõrgemate eest hea seista. Vajajatele abikäe ulatamiseks ei tule esmalt minna betooni valamise teed, esmalt tuleb siingi kaardistada, kellele abi suunata.

Pakkudes abi konkreetsele abivajajale isiklikult, mitte raha helikopterilt kõikjale puistates, säästab riik oluliselt rahalist ressurssi. Seejuures jääb rikkumata jalgu tugevalt alla saav erasektori üüriäri.

Üüriturg toimib järjest paremini

Vaatamata kuuldustest olematust üürisektorist võime siiski öelda, et pealinna korterite üüriturg toimib järjest paremini ja paremini. Riiklike elamuprogrammidega on võimalik aastatepikkune üürituru positiivsete arengute rajale piir ette tõmmata.

See siiski ei tohiks olla riigi eesmärk. Riik peaks jätkama pingutusi selle nimel, et üürisektor saaks iseseisvalt toimida. Kuuldavasti on sel teel näiteks võlaõigusseaduse ümberkirjutamine ja üüritulu õiglane maksustamine ette võetud.

Abivajajate eest hoolitsemisel tuleb neile anda õng, mitte kala. Riik peab kaardistama abivajajad ja neid vastavalt konkreetsele vajadusele toetama.

Andree Raid
Raid & Ko juhatuse liige