Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Üürileandja ABC: miks peaks üürileandja koostama äriplaani

27.04.2015 Tõnu Toompark

Äriplaani ehk eelkõige üürileandmise projekti rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul vägamõistlik mõte. See aitab üürileandjal aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. See tähendab, et üürirahavoog peaks olema suurem kui laenumaksed ja muud üürileandmisega seonduvad kulud.

Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks. Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse või kinnisvaraturu languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta. Võis siis on äriplaani alusel võimalik hinnata, kas üürileandmine on kapitali kasvatamiseks parim moodus. Äkki on mõni alternatiivne investeerimisidee hoopis parema tootlusega.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida. See tähendab, et üürileandja peaks kord koostatud äriplaani regulaarselt üle vaatama, et teada, kas üüriprojekti kulgeb soovitud kiirusega soovitud suunas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Capital Milli kaks objekti on nominendid “Baltic Real Estate Awards 2015″

27.04.2015 Tõnu Toompark

Rõõm on teatada, et kaks Capital Milli haldusesse kuuluvat objekti on nominendid „Baltic Real Estate Awards 2015“.

Üheks nomineeritud objektiks on Capital Milli poolt arendatud büroohoone Navigator, mis asub Tallinna sadamaala piirkonnas ning teine on Grand Office, mis paikeb Vilniuses ühel olulisemal tuiksoonel.

Antud ettevõtmise raames tunnustatakse Läänemere piirkonna kinnisvaraprojekte. Eraldi hinnatakse äri- ja büroohooneid, jaekaubandust ja elamuprojekte.

Projekte hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumitele:

Innovaatilisus, tuuakse välja uued ideed ja lähenemised;
Asukoht ja ligipääsetavus;
Ehituse kvaliteet.

Võitjad tehakse teatavaks pidulikul galal, mis toimub 21. mail, Vilniuses. Pöidlad pihku ning loodetavasti on varsti rõõmustamiseks põhjust.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Korteriühistud: kohalik omavalitsus võiks aidata elamute juurde puhkealasid luua

27.04.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi kiitis Tartu linna plaani eraldada ühistutele laste liivakastide tarvis liiva ning toonitas, et kohaliku omavalitsuse tugi ühistutele on puhkealade rajamisel väga oluline.

“Paljud ühistud mõtlevad just kevadeti oma majaümbruse korrastamise peale, sest kodu pole ainult korter või trepikoda. Lastele maja juurde mänguväljak, liivakastid, mõned pingid ja natuke rohelust, kus jalga puhata – kõige selle loomine aga maksab, ning korteriomanike kulutused on juba niigi päris suured. On väga tervitatav, kui kohalik omavalitsus omalt poolt aitab – näiteks ehitab mõne mänguväljaku, aitab seda korrastada vms. Teised omavalitsused võiks Tartust eeskuju võtta ning samuti ühistud puhkealade loomisel aidata,” rääkis Mardi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Korterite pakkumishindade tõus on peatunud

25.04.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on alates aasta algusest liikunud kitsas vahemikus 77,8 kuni 78,6 punkti. Hetke seisuga on indeks 77,9 punkti tasemel. Mullune stabiilne pakkumishindade tõus on seega vähemalt ajutise piiri peale saanud.

Pakkumishindade tõusu pidurdumise taga on eelkõige juba eelmisel aastal alguse saanud pakkumiste arvu suurenemine. Kui pakkumisi tuleb juurde, ei saa kinnisvaramüüjad hindu järjepanu tõsta.

KV.EE elamispindade pakkumiste arvu indeks on samuti juba aasta algusest alates püsinud paariprotsendilises kitsas vahemikus. See tähendab, et pakkumiste arvu kasvust tulenev surve hindadele väheneb.

Konkurentsi suurenemine on vanemate korterite müüjaid sundinud hinnaootuseid pisut allapoole korrigeerima. See siiski ei tähenda, et vanemate korterite tehingute hinnad oleksid täna kukkumas. Pigem võime öelda, et müüjate ja ostjate ootused on teineteisele lähenenud ja tehingud toimuvad samal tasemel, kus aasta tagasi.

Uute korterite turu konkurentsi tihenemine väljendub samuti hindade korrigeerimises ja sooduspakkumiste tegemises. Need hinnakorrektuurid siiski KV.EE indeksi muutust eriti ei mõjuta, sest arendajad mängivad soodustuse sageli välja algse pakkumishinna korrigeerimisena või ostule pealekauba antava hüvena. Seega jääb indeksi kujunemisel rolli mängiv algne korteri müügipakkumise hind hetkel veel korrigeerimata.

Lähituleviku KV.EE indeksi muutused sõltuvad paljus uute korteriprojektide turule tulemisest. Kui projekte lisandub tempokalt, suureneb uute ehk kallimate korterite pakkumiste arv ja seega kasvab pakkumishindu kajastav KV.EE indeks.

Pikemas perspektiivis on kinnisvara tehinguhindu ja seeläbi pakkumishindu mõjutav oluline tegur Euroopa rahatrükk. Rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni. Inflatsiooniootus on juba suunanud raha kinnisvarainvesteeringutesse. Samuti veab inflatsioon kui hinnataseme üldine tõus kinnisvara nominaalset väärtust ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

DTZ: uued turuülevaated 2014 IV kvartal

25.04.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2014. aasta IV kvartali kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Imbi Jürgen: uues ehitusseadustikus ehitusgarantiil enam kohta pole

24.04.2015 Tõnu Toompark

Suvel kehtima hakkav uus ehitusseadustik ei näe ette ehitise garantiid ning seetõttu ei ole alates 1. juulist enam kõikidel tellijatel seadusest tulenevat õigust ehitajalt garantiiajal ilmnenud puuduste parandamist nõuda, ütles advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgen 22. aprillil toimunud keskkonnaõiguse alasel seminaril ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust tutvustades.

Senised ehitise garantii reeglid on uue seadusega osaliselt üle kantud võlaõigusseadusesse, mis muudab Jürgeni hinnangul olukorda ettevõtjate jaoks oluliselt. Seoses jõustuvate muudatustega peavad ettevõtjad hoolikalt jälgima, et lepingutesse, millega nad ehitise ostavad või tellivad, saaksid sisse ehitise garantiid ja ehitaja vastutust puudutavad kokkulepped. „Kui füüsilisest isikust tarbija ostab või tellib ehitise, siis vastutab professionaalne müüja või ehitaja selle ehitise puuduste eest, kui neid kahe aasta jooksul peaks ilmnema. Selline seadusest tulenev kaitse ei kehti aga juhul, kui ehitise ostjaks või ehitustöö tellijaks on ettevõte,“ sõnas Jürgen.

Lisaks muudatustele garantiis on uues ehitusseadustikus palju ka põhimõttelisi uuendusi. Neist olulisemad puudutavad Jürgeni sõnul ehitus- ja kasutuslubasid. „Mitmed tegevused, mis varem nõudsid ehitusluba või omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, on võimalik uue ehitusseaduse jõustudes läbi viia vaid ehitusteatise esitamise alusel. See tähendab, et bürokraatia väheneb ja tegevusvabadus suureneb näiteks inimeste jaoks, kes sooviksid enda krundile ehitada kuuri või muud väiksemat ehitist,“ lisas Jürgen. Enne 1. juulit 2015 antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne seda kuupäeva. Samuti kehtib tähtajatult enne 1. juulit 2015 antud kasutusluba.

Uue seadusega saab senisest olulisema tähenduse ka ehitisregister – kui seni oli ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, siis alates 1. aprill 2016 on taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel ehitisregistris õiguslik tähendus. See on Jürgeni sõnul oluline sisuline muudatus, mis tähendab, et kui ehitisregistris näiteks kasutusloa kohta andmeid ei ole, siis sellel ehitisel ei olegi kasutusluba. Alates 1. aprillist 2016 hakkab ehitus- ja kasutuslubade esitamine ja menetlemine käima elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Merko: Kinnistute soetamine Eestis

24.04.2015 Tõnu Toompark

23. aprillil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Kalaranna Arenduse OÜ ning BLRT Grupp Aktsiaselts lepingu Tallinnas asuvate äri- ja elamumaa sihtotstarvetega kinnistute Staapli tn 3, Staapli tn 4, Staapli tn 8, Staapli tn 12 ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistute Staapli tn T1 ja T2 soetamiseks.

Kalaranna Arenduse OÜ soetab ajaloolises tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala. Väärika ajalooga üha arenevasse Noblessneri kvartalisse on planeeritud Eestis ainulaadne korteriarendus, mille raames kerkib vahetult mere kaldale Noblessneri Jahtsadama kõrvale kokku neli äripindadega kortermaja ligikaudu 200 korteriga. Esimese hoone ehitusega plaanitakse alustada 2015. aasta lõpus ning selle eeldatav valmimise aeg on 2017. aasta kevad.

BLRT Grupp ja Merko poolt korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Noblessneri elamukvartali arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks võitis Arhitektuuribüroo Pluss projektiga Kodusadam, mille keskmeks on inimsõbralik keskkond. Kogu piirkonna arendamisel on fookuses inimene ning parimast kaasaegsest linnaehituse praktikast lähtuvad elamis-, liikumis- ja tegevusvõimalused.

Kalaranna Arenduse OÜ on 2014. aasta detsembris AS Merko Ehitus ja BLRT Grupp Aktsiaseltsi poolt loodud ühisettevõte, kus kumbki osanik omab 50%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eluasemelaenude maht jätkab stabiilset kasvu

24.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes kuu jooksul 43 miljoni euro võrra, 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtetele antud laenude aastakasv jäi märtsis eelneva kuu 3,3% juurde. Uute laenude aastakasv esimeses kvartalis aeglustus, 5%ni, kuid uute pikaajaliste laenude võtmine suurenes endiselt suhteliselt tempokalt. Ettevõtted kaasasid kvartali jooksul 12% rohkem pikaajalisi laenuvahendeid kui aasta varem. Nendest peaaegu pool läks kinnisvaraprojektide rahastamiseks.

Eluasemelaenude maht jätkab stabiilset kasvu. Eluasemelaenuportfelli aastakasv märtsis veidi kiirenes, 3,2%ni. Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis ligikaudu 13% suuremas mahus kui aasta tagasi. Märtsis võetud laenude maht oli seejuures sama suur kui eelmise aasta sügisel. Majapidamiste autoliisingu maht oli märtsis viimase kuue aasta suurim. Autoliisingu portfell kasvas aasta võrdluses üle 10%, pisut kiiremini kui viimase paari aasta jooksul keskmiselt.

Laenuintressimäärad püsisid madalal tasemel. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,2% ja 2,5%. Viimase kuue kuu jooksul ei ole laenuintressimäärad muutunud ja püsivad madala EURIBORi toel laenuvõtjate jaoks endiselt soodsad.

Viivislaenude osakaal laenuportfellis kahanes märtsis 1,5%ni. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes esimeses kvartalis ligikaudu 25 miljoni euro võrra. Pikka aega viivises olnud laene oli märtsi lõpus ligikaudu 200 miljoni euro väärtuses. Viivislaenude maht oli viimati nii väike 2008. aasta keskel.

Hoiuste kasv püsib kiire. Majapidamiste hoiuste aastakasv on püsinud suhteliselt hoogsa 8% juures juba aasta aega. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes märtsis samuti, ligikaudu 8%ni. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli märtsi lõpus 9,9 miljardit eurot.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 191 miljonit eurot puhaskasumit. Sellest moodustasid ligikaudu 60% tütarettevõtetelt saadud dividendid. Dividende arvestamata oleks kvartali puhaskasum olnud aasta varasemast 3% väiksem. Puhaskasumi vähenemist mõjutas osaliselt pankade tegevuskulude suurenemine. EURIBORi langus vähendab pankade intressitulu, mis kahanes juba kolmandat kvartalit järjest. Kuna samal ajal vähenes ka ressursi eest makstav kulu, siis puhas intressitulu aastataguse ajaga võrreldes kuigivõrd ei muutunud.

Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja

TJA: Uus ehitusseadustik ei nõua tapeedi panemiseks ehitusprojekti

24.04.2015 Tõnu Toompark

Maalehe artiklis „Uus ehitusseadus nõuab ka tapeedi kleepimisele projekti“ on eksitav info selle kohta, et 1. juulist kehtima hakkava ehitusseadustiku järgi tuleb tapeedi panemiseks tellida ehitusprojekt.

Ehitusprojekti nõue laieneb siiski üksnes sellisele ehitise ümberehitamisele ehk rekonstrueerimisele, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, seega tapeedi panemiseks ehitusprojekti vaja pole.

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Projekti ja ehitusluba nõutakse peamiselt juhul, kui on tegemist uue ehitise püstitamisega ja suuremate ehitiste ümberehitamisel ehk tegevuse korral, millel on oluline mõju ehitisele, selle olemusele, kasutamisele vms. TJA hinnangul lähevad reeglid isegi leebemaks kui seni, näiteks ehitise osa asendamisel samaväärsega ei nõuta enam ehitusprojekti ega ehitusluba või –teatist.

Samuti ei karmistu reeglid ehitusalal tegutsevatele ettevõtetele. Kui hetkel kehtiva ehitusseaduse kohaselt peab ettevõte esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse muu hulgas ehitamise ja projekteerimise tegevusaladel tegutsemiseks, siis edaspidi peavad seda tegema ainult need ettevõtted, kelle tegevus on seotud ehitusloa kohustuslike ehitistega.

TJA peab oluliseks, et igasugune ehitamine oleks alati põhjalikult läbimõeldud ning lähtutakse asjatundlikkuse ja ohutuse põhimõtetest.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Compakt Kinnisvara pani nurgakivi luksuslikule Tihase Majade elamuarendusprojektile Kristiines

24.04.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvara arendamisega tegelev ettevõte Compakt Kinnisvara pani nurgakivi Tallinnas Kristiine linnaosas valmivale Tihase Majade projektile, mille 68-st korterist on üle kolmandiku juba müüdud või broneeritud.

Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul paistavad Tihase Majad oma südalinna lähedusele lisaks silma ka põhjalikult läbimõeldud planeeringute, kõrge ehituskvaliteedi ning energiasäästlikkusega. „Piirkonnas kerkivate uusarenduste seas on Tihase Majad ühed eksklusiivseimad, sarnanedes kvaliteedilt meie eelmisele kortermajade projektile Coffee & Cognac Nõmme keskuses. Need korterid on loodud kõrgete ootustega perele, kes valib kodu pikkadeks aastateks, või kinnisvaraturust keskmisest teadlikumale inimesele, kes otsib väärtust hästi hoidvat investeeringut. Tihase projekti juures hakkavad lisaks välisilmele kohe silma ka korterite planeeringud, mis annavad tunnistust erakordselt õnnestunud koostööst arhitektiga“ rääkis Lember.

Tihase Majade projekt koosneb kahest kolme- ja ühest neljakorruselisest kortermajast, mis kerkivad Kristiine linnaosas aadressidele Tihase 17, Tihase 23 ja Tihase 25. Igal majal on üks trepikoda, lift, majaalune parkla ja panipaigad. Enamikul korteritel on saun ja ruumikas klaasitud rõdu, viimaste korruste korteritel suured terrassid ja erilahendused.

Suurt rõhku on pandud energiat säästvatele lahendustele, et tagada madalad kommunaalkulud – majadel on B-klassi energiamärgis, individuaalne küttekuluarvestus, soojatagastavusega sundventilatsioon jne. Katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis katavad üldelektri kulu ning garaažidesse tulevad laadimispunktid elektriautodele. Kõige pisematele elanikele rajatakse hoovidesse mänguväljakud. Piirkond on vaikne ja peresõbralik – majad asuvad Kristiine roheluse rüpes kesklinna lähedal.

Korterid valmivad 2016. aasta veebruariks. Ruutmeetri hind on vahemikus 2400-3000 eurot, hind sisaldab parkimiskohta ja panipaika.

Tihase Majade arendaja on 2004. aastal asutatud Compakt Kinnisvara, mis tegeleb eelkõige eksklusiivse kinnisvaraga. Ehituse peatöövõtjaks on Saare Erek AS. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Tuule Gruppi. Tihase Majade arhitektiks on Mattias Agabus arhitektuuribüroost Architect 11.

Compakt Kinnisvara käimasolevate projektide hulka kuuluvad veel näiteks Tallinna Vabaduse väljaku planeeringu teine etapp, Peetri spordi- ja vabaajakeskus ning Timuka Maja Tallinna vanalinnas, Rüütli tänaval.

Rohkem infot Tihase Majade kodulehelt www.compakt.ee/tihase

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaali alandamine

24.04.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub uurida, kas laenuvõtjal on võimalik oma laenu intressi riskimarginaali allapoole kaubelda.

Riskimarginaali allakauplemise põhjuseks võib olla ka laenuvõtja paranenud majandusseis, näiteks kasvanud sissetulek või laenuandja riskide maandamine läbi selle, et osa laenust on juba tagasi makstud.

Vajadusel võib laenuvõtja mõelda sellelegi, et viia laen üle teise panka, kus talle pakutakse soodsamaid tingimusi. Kui olemasolev laenuandja riskimarginaali alandamisega lepib, küsib ta laenulepingu muutmise eest tõenäoliselt tasu.

Laenu teise panka üleviimisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud, mis on seotud hüpoteegi üleandmisega. Samuti küsib uus pank üsna tõenäoliselt uut laenulepingu tasu. Seega on laenulepingu uude panka üleviimise kulud suuremad ja seda tasub teha eelkõige siis, kui võit intressimäära langusest on märgatav.

Laenuvõtja jaoks sõltub riskimarginaali vähendamise eest makstava lepingutasu majanduslik mõttekus sellest, kui suur marginaali alandamine on tal laenuandjalt võimalik välja kaubelda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KredEx toetab Tallinnas hoonesiseste elektrisüsteemide uuendamist

23.04.2015 Tõnu Toompark

KredEx avab esmaspäeval, 27. aprillil toetuse taotluste vastuvõtu vanal pingesüsteemil olevate elamute hoonesiseste elektrisüsteemide uuendamiseks.

„Elektrilevil on Tallinnas ligikaudu 10 000 klienti, kelle kodud on vanal pingesüsteemil, kus lisaks suuremale elektri- ja tuleohule kasvab järjest ka rikete tõenäosus, sest elektrivõrk on amortiseerunud,“ ütles Elektrilevi liitumiste ja lisateenuste juht Ainer Tiitson. Neist klientidest rohkem kui poolele on Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi uue võrgu juba välja ehitanud ning uuele pingesüsteemile saaks üle minna kohe, kui hoonete omanikud on enda majasisese elektrisüsteemi renoveerinud. Liitumine uue elektrivõrguga on klientidele tasuta.

Ainer Tiitsoni sõnul võimaldab uus pingesüsteem rikkevoolukaitset efektiivsemalt kasutada, mis aitab vältida elektrilöögi ohtu, samuti on uute koduseadmete kasutamine mugavam. „Lisaks otsestele ohtudele, muutub vanal pingesüsteemil elektri tarbimine vähestele järelejäänud klientidele järjest tülikamaks, kuna lootusetult vananenud elektrivõrku enam investeeringuid ei tehta ja elektrikatkestuste sagedus ja kestus kasvavad iga aastaga,“ rääkis Tiitson.

Vana pingesüsteemiga elamute elektripaigaldised on üldjuhul ehitatud 1930.–1960. aastatel ja need on enamasti amortiseerunud ning tihtilugu ka tuleohtlikud. Tehnokontrollikeskuse andmetele tuginedes on nendest rohkem kui kolmandikul juhtmete isolatsioon kahjustatud ning poolel esineb isoleerimata osasid, põhjustades elektri- ja tuleohtu.
„Kuigi KredEx soovitab üldjuhul oma elamut rekonstrueerida terviklikult, siis olukorras, kus elektrisüsteemid omavad tõsist ohtu, on vajalik kohene sekkumine ning omanikud peaksid esimesel võimalusel tagama elektripaigaldiste nõuetekohasuse. Siin aitab kulusid vähendada ka meie poolt eraldatav toetus,“ lisas SA KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.
Korterelamute puhul tuleb uue pingesüsteemiga vastavusse viimiseks uuendada eelkõige korteritest väljapoole jääv elektripaigaldise üldosa. Korterisisese elektripaigaldise renoveerimine ei kuulu hoone uuele pingesüsteemile üleviimisel tingimata vajalike tööde hulka, kuid selle ajakohastamine on samuti aktuaalne.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile kas digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga aadressile elekter@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana. Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge „Vana pingesüsteemi uuendamine”. Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

Enne taotluse esitamist KredExile palume pöörduda Elektrilevi klienditeenindusse Kadaka tee 63 või elektrilevi.ee, kus nõustatakse toetuse taotlejat esmaste sammude tegemisel.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

RE/MAX värbab 50 kinnisvaramaaklerit

23.04.2015 Tõnu Toompark

Maailma suurim kinnisvaravahendusega tegelev ettevõte RE/MAX soovib Eestis agressiivselt laieneda. Märtsi kuus Eestis viienda kontori frantsiisilepingu müünud RE/MAX Estonia soovib laienemise raames värvata 50 kinnisvaramaaklerit.

„RE/MAX on mõeldud professionaalile. See võimaldab meil motiveeritud maaklerile pakkuda konkurentsitult turu kõrgeimat vahendustasu. Eks see olegi saladus, mille abil loodame 50 tegusat maaklerit leida,“ avaldas RE/MAX Estonia juhatuse liige Aivar Vilbo.

RE/MAX motiveeriv tasusüsteem pakub maaklerile võimaluse teenida kuni 80% vahendustasust ehk sisuliselt pea kaks korda tavapärasest rohkem.

„Raha paneb rattad käima. Kõrgelt tasustatud maaklerid on olnud meie laienemise edu võti maailmas. Soovime sama laienemise strateegiat Eestis sama edukalt korrata,“ tegi Aivar Vilbo plaanid avalikuks.

Maaklerite kõrval otsib RE/MAX inimesi, kes on valmis enda õlgadele võtma RE/MAX kaubamärgi all tegutseva maakleribüroo juhtimise.

„RE/MAX frantsiisileping annab partnerile võimaluse kasutada kogu RE/MAX globaalselt kokku kogutud parimat praktikat, kuidas opereerida vahendusettevõtet. Maakleritel on võimalus leida koolitusprogrammidest lugematult müüginippe ja -nõkse, mis aitavad kiiremini ja lihtsamini tehinguni jõuda,“ märkis Aivar Vilbo.

RE/MAX on esindatud enam kui 95 riigis üle maailma, rohkem kui 6700 kontoriga. Koos ligikaudu 100 000 maakleriga moodustab RE/MAX maailma suurima ja edukaima kinnisvaramaaklerite võrgustiku. Eestis töötab frantsiisilepingu alusel viis RE/MAX kinnisvarabürood.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvasid 2014. aastal kiiremini kui võlakohustused

23.04.2015 Taavi Raudsaar

Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus 2014. aastal veidi suurenesid. Suurenenud võõrkapitali vajaduse tõttu ettevõtete võlakohustuste kasv möödunud aastal mõnevõrra kiirenes, 5%ni. Kodumaised võlakohustused suurenesid seejuures 3,3% ning välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad 8%. Ettevõtete omakapitali kasv 2014. aastal seevastu aeglustus, 1,3%ni, kuna ettevõtete kasumid vähenesid. Selle tulemusel kahanes ka reinvesteeritud kasum. Lisaks vähenes mõnevõrra börsil noteeritud aktsiate väärtus.

Majapidamiste sissetulekud ja säästud kasvasid 2014. aastal endiselt kiiremini kui võlakohustused. Suurenenud sissetulekute toel kasvasid majapidamiste omanduses olevad sularaha ja hoiused 9%. Võlakohustused suurenesid samal ajal 3%. Peamiselt eluasemelaenude jäägi kasvu tõttu suurenesid pikaajalised võlakohustused 2,8%. Lühiajalised laenukohustused kasvasid 5%.

Valitsemissektori konsolideerimata võlakohustused kasvasid möödunud aastal 186 miljoni euro võrra, ligikaudu 2,2 miljardi euroni.Kuigi valitsemissektori eelarve oli 2014. aastal ülejäägis, laenas siiski mõni valitsemissektori allüksus lisavahendeid. Lisaks suurenesid võlakohustused 27 miljoni euro võrra Eesti osaluse tõttu Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond). Valitsemissektori likviidsed finantsvarad (hoiused, võlakirjad ja noteeritud aktsiad) ja laenunõuded kasvasid eelmisel aastal 180 miljoni euro võrra, ligikaudu 2,8 miljardi euroni.

Kuna kodumaine säästmine oli endiselt suurem kui investeeringud, oli Eesti majandus tervikuna sama moodi nagu viimasel viiel aastal nii 2014. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara AS-i korralise üldkoosoleku otsused

23.04.2015 Tõnu Toompark

23.04.2015 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

kinnitada Arco Vara AS-i 2014. aasta majandusaasta aruanne.
jaotada 31.12.2014 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 803 tuhat eurot alljärgnevalt:
- maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 61 170,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 15. mai 2015 kell 23:59. Dividend makstakse aktsionäridele 29. mail 2015 ülekandega aktsionäri pangaarvele.
- suunata 742 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse
valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2015. aasta majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitavale lepingule.