Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Merko: 2025. aasta 12 kuu ja IV kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

MerkoJUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2025. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 69 miljonit eurot ja puhaskasum 3,2 miljonit eurot, kogu aasta müügitulu oli 311 miljonit eurot ja puhaskasum 39,9 miljonit eurot. Kooskõlastatult nõukoguga teeb Merko Ehituse juhatus ettepaneku maksta dividendiks 1,25 eurot aktsia kohta.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul olid 2024. aastal tulemused silmatorkavalt head nii käibe kui kasumi osas, kuna lõpule jõudsid mõni aasta tagasi turbulentsetes turutingimustes sõlmitud lepingud ning valmisid erinevad mastaapsed objektid. 2025. aastal naasti tavapärasemate mahtude ning käibestruktuuri juurde, kus kinnisvaraarenduse osakaal tulemustes on kasvanud. Kontserni finantspositsioon on endiselt tugev ja netovõlg negatiivne.

2025. aastal lõpetas Merko kahe ajaloo suurima objekti ehituse: Arteri kvartal Tallinnas ning Pabradė kaitselinnak Leedus. Tasapisi paranenud tarbijakindlus ja mitmendat kvartalit järjest kirja saadud majanduskasv peegelduvad eeskätt kinnisvaraturul kasvavas nõudluses. Ehitusteenuste eratellijad on äraootaval positsioonil ning hangetes on eeskätt avaliku sektori poolt tellitavad mahukad kaitserajatised. Kuna turg on äärmiselt kontsentreeritud, siis on ka konkurents hangetel tugev ja marginaalid äärmiselt madalateks lihvitud.

2025. aastal sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 363 miljoni euro väärtuses, millest suurimad olid Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ja Tallinn-Pärnu põhitrassi, Pärnus hotelli ja sündmuskeskuse, Tallinnas Viktor Masingu nimelise büroohoone ning Lätis Augstkalni tuulepargi vundamentide rajamise lepingud. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli 2025. aasta lõpu seisuga 467 miljonit eurot. 2025. aastal sõlmiti uusi ehituslepinguid veidi rohkemas mahus kui 2024. aastal. Merko Leedu kolleegide pikaajalise ja põhjaliku ettevalmistustöö tulemusel sõlmiti 2026. aasta esimestel päevadel Merko suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks, mis on tänaseks tõstnud välistele tellijatele lõpetamata tööde portfelli ajalooliselt kõrgeimale tasemele ehk üle 800 miljoni euro.

2025. aasta tulemustesse panustasid tugevalt ka Connecto kaubamärgi all tegutsevad ettevõtted, kus Merko omab osalust finantsinvesteeringuna. Connecto töömahud on viimasel paaril aastal olnud kõrged, ent tuleviku väljavaade on märksa tagasihoidlikum tulenevalt paljude mastaapsete projektide valmimisest 2025. aastal ning järk-järgult vähenevatest investeeringutest energiataristusse.

Elukondliku kinnisvara turg on võtnud suuna üles kõigil Merko koduturgudel. Võrreldes 2024. aastaga anti 2025. aastal ostjatele üle rohkem kortereid, sõlmiti ehituses olevates arendusalades oluliselt rohkem eellepinguid ning käivitati üle kolme korra rohkemate korterite ehitus, nendest lõviosa aktiivseima turuga Vilniuses. 2025. aastal andis Merko Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 358 korterit ja 3 äripinda ning alustas 894 korteri ja 21 äripinna ehitust, millest on eellepingutega kaetud 26%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid 2025. aastal Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja  Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta neljandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal ning Rail Baltica põhitrassi Tallinn-Pärnu lõik ja neljas etapp Harjumaal. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses tudengihotell Riias ja taristurajatised Augstkalni tuulepargis.

KOKKUVÕTE IV KVARTALI JA 12 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2025. aasta 12 kuu kasum enne makse oli 44,8 mln eurot ja IV kvartalis 4,6 mln eurot (12 kuud 2024: 76,4 mln eurot ja IV kvartalis 26,8 mln eurot), mis andis 12 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 14,4% (12 kuud 2024: 14,2%).
2025. aasta 12 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 39,9 mln eurot (12 kuud 2024: 64,7 mln eurot) ja IV kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 3,2 mln eurot (IV kvartal 2024: 19,9 mln eurot). 12 kuu puhaskasumi marginaal oli 12,8% (12 kuud 2024: 12,0%).

MÜÜGITULU

2025. aasta IV kvartali müügitulu oli 69,1 mln eurot (IV kvartal 2024: 160,4 mln eurot) ning 12 kuu müügitulu oli 310,9 mln eurot (12 kuud 2024: 539,0 mln eurot). 12 kuu müügitulu vähenes 42,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 12 kuu müügitulu osakaal oli 45,1% (12 kuud 2024: 58,3%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. detsember 2025 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 466,9 mln eurot (31. detsember 2024: 340,6 mln eurot). 2025. aasta 12 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 362,8 mln eurot (12 kuud 2024: 338,0 mln eurot). IV kvartali uute lepingute maht oli 40,1 mln eurot (IV kvartal 2024: 45,9 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2025. aasta 12 kuuga müüs kontsern 358 korterit, 2024. aasta 12 kuuga 323 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2025. aasta 12 kuuga 67,8 mln eurot ning 2024. aasta samal perioodil 58,9 mln eurot. 2025. aasta IV kvartalis müüdi 43 korterit, võrreldes 2024. aasta IV kvartalis müüdud 129 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 8,1 mln eurot (IV kvartal 2024: 22,9 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 41,4 mln eurot ning omakapital 260,6 mln eurot (62,8% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2024. aasta 31. detsember seisuga olid vastavalt 91,9 mln eurot ning 254,3 mln eurot (56,9% bilansimahust). Seisuga 31. detsember 2025 oli kontserni netovõlg negatiivne 8,3 mln eurot (31. detsember 2024: negatiivne 58,5 mln eurot).

ETTEPANEK DIVIDENDIDEKS

Juhatus teeb nõukogule ettepaneku maksta aktsionäridele 2026. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 22,1 mln eurot (1,25 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2025. aasta dividendimääraks 55%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2025.a.
12 kuud
2024.a.
12 kuud
2025.a.
 IV kvartal
2024.a.
 IV kvartal
Müügitulu 310 941 539 049 69 142 160 373
Müüdud toodangu kulu (255 081) (443 162) (60 332) (127 565)
Brutokasum 55 860 95 887 8 810 32 808
       
Turustuskulud (5 823) (5 030) (2 070) (1 664)
Üldhalduskulud (17 478) (21 908) (4 480) (6 793)
Muud äritulud 2 285 5 724 688 759
Muud ärikulud (501) (2 190) (230) 322
Ärikasum 34 343 72 483 2 718 25 432
         
Finantstulud (-kulud) 10 425 3 931 1 894 1 407
sh kasum (kahjum) investeeringutelt tütarettevõttesse (5 087) (1 968)
kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 10 381 9 951 1 895 3 317
intressikulud (836) (1 823) (225) (354)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (18) (948) (37) (17)
muud finantstulud (-kulud) 898 1 838 261 429
Kasum enne maksustamist 44 768 76 414 4 612 26 839
         
Tulumaksukulu (4 850) (11 820) (1 378) (6 953)
Perioodi puhaskasum 39 918 64 594 3 234 19 886
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 39 918 64 668 3 234 19 887
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (74) (1)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse        
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 20 105 31 (24)
Perioodi koondkasum 39 938 64 699 3 265 19 862
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 39 938 64 764 3 265 19 862
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (65)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 2,26 3,65 0,18 1,12

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

31.12.2025 31.12.2024
VARAD
Käibevara    
Raha ja raha ekvivalendid 41 424 91 879
Lühiajalised deposiidid 18 000 10 000
Nõuded ja ettemaksed 43 658 51 419
Ettemakstud tulumaks 1 347 270
Varud 219 812 196 521
  324 241 350 089
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad 31 957 21 571
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 20 658 40 196
Edasilükkunud tulumaksuvara 2 874 5 056
Kinnisvarainvesteeringud 12 395 12 606
Materiaalne põhivara 22 117 17 147
Immateriaalne põhivara 714 350
90 795 97 006
   
VARAD KOKKU 415 036 447 095
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 3 079 21 303
Võlad ja ettemaksed 95 920 129 786
Tulumaksukohustus 510 7 101
Sihtfinantseerimine 2
Lühiajalised eraldised 10 426 7 678
109 937 165 868
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 30 012 12 102
Edasilükkunud tulumaksukohustus 7 448 6 148
Muud pikaajalised võlad 7 073 8 719
44 533 26 969
   
KOHUSTUSED KOKKU 154 470 192 837
OMAKAPITAL
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793
Realiseerimata kursivahed (21) (41)
Jaotamata kasum 251 865 245 577
260 566 254 258
OMAKAPITAL KOKKU 260 566 254 258
   
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 415 036 447 095

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2025_12k_vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 01-2026

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Investment Panel at NREF 2026: Where to Find Value in 2026

Our Real Estate Investment Discussion Panel will bring together leading regional investors to debate investment strategies in a volatile world.

🎤 Panel head: Monika Nedzinskaitė, Head of Transactions for Lithuania, Newsec
👥 Panelists: Päivi Tomula (Pontos Group), Kristjan Tamla (EfTEN Capital), Madis Raidma (East Capital Real Estate), Roberto de Silvestri (Colonna Group)

📍 4 March 2026 | Tallinn Creative Hub

🎟 Tickets still available — explore the full program and register here: www.nordicreforum.com

Time to Rethink Real Estate and Be Part of the Biggest Real Estate Event in the Region!

What’s ahead:
▪️ 50+ speakers on stage
▪️ 10+ discussion panels
▪️ Key topics: investments, macroeconomics, commercial and residential real estate, development, retail, PropTech, valuation, Poland & Spanish real estate markets, logistics, hospitality and urban planning

Confirmed speakers are:

  • Olof Sundblad, Swedbank
  • Olavi Lepp, Swedbank
  • Gabrielė Gegevičiūtė, Capitalica Asset Management
  • Laurynas Kuzavas, SIRIN Development
  • Albin Rosengren, East Capital Real Estate
  • Risto Kukk, BOLT
  • Martin Otsa, East Capital Real Estate
  • Are Altraja, SPORTLAND
  • Ülo Kaasik, Eesti Pank
  • Kestutis Sasnauskas, Eastnine AB
  • Nicklas Lindberg, ECHO Investment
  • Adrian Karczewicz, Skanska
  • Kimmo Virtanen, Scandinavian & Baltic Hotel Consulting
  • Håkan Pehrsson, The Retail Headquarters AB
  • Ero Viik, Swedbank
  • Arle Mölder, Novira Capital
  • Tomas Sovijus Kvainickas, INREAL
  • Mika Sucksdorff, Uus Maa Real Estate Group
  • Piret Üts, Port of Tallinn
  • Kristi Hakkaja, Moderan
  • Argo Pillesson, Uus Maa Real Estate Group
  • Peep-Ain Saar, Estonian Chamber of Real Estate Brokers
  • Rasmus Udde, Sunly
  • Brigita Aleksandraviciute, Apex Alliance Hotel Management
  • Olga Kozina, Zenith Family Office
  • Harri Palosaari, Evli-Rahastoyhtiö Oy
  • Tarmo Sumberg, Legendhotels
  • Pēteris Ratas, Chief Architect, City of Riga
  • MATTIAS LAMBERG, O’Learys Group
  • Raivo Vare, Expert
  • Markus Brugger, CC Real Group
  • Gerdi Arst, MyHome Real Estate Agancy
  • Romet Roosalu, Solarstone
  • Joonas Rantala, Themo Nordic Oy
  • Martti Krass, Hepsor
  • Frank Reul, ACCOR
  • Reigo Randmets, Reterra Estate OÜ
  • Kian Bennani, Hi Homes
  • Alex Petrov, Solvilla
  • Giorgio Emiliano Pinna, CEPI

🤝 Partners: Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, SIRIN Development, UAB, Port of Tallinn, Law Firm GLIMSTEDT

📢 Organizers: The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers, Corpore Conferences

#NREF2026

Investment panel

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Üürikorterite hinnad liiguvad valdavalt selge suunata

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaali KV.EE lisatud korterite üüripakkumiste keskmine hind on aastatagusest kõrgemal, kuid hinna liikumise suund on ebakindel. 01.2026 portaali lisatud Tallinna üürikorterite eest küsiti keskmiselt 13,8 €/m², mida on 5,8% rohkem kui aasta tagasi. Portaalis KV.EE pakkumisel olevate korterite 01.2026 keskmine hind oli 14,5 €/m², st üürikorterite kallima otsa pakkumised otsivad üürniku kauem.

Linnaosade lõikes liigub Tallinna uute üüripakkumiste keskmine hind kindla suunata pigem horisontaalselt. Aktiivse üürikuulutuste käibega Lasnamäel on näha suuremat hinnakõrvera paindumist ülespoole. 01.2026 portaali KV.EE kaudu pakkumisse lisatud Lasnamäe üürikorterite keskmine hind oli 11,8 €/m² ehk aasta varasemast 6,8% rohkem.

Kinnisvaraportaali KV.EE Tallinna üürikorterite pakkumiste arv on hooajalises tipus. Suur konkurents üürileandjate vahel ja talviselt nõrk üürinõudlus on tegurid, mis ei luba hindadel selgesuunaliselt ülespoole minna.

Viimastel aastatel on märts-aprill olnud kuud, mil üüripakkumine portaalis KV.EE on liikunud vähenemise teed, sest kevadeti liiguvad osad üürikorterid korteriomanike vaatest atraktiivsemale väikemajutuse turule. See võiks olla võimalus näha pikaajalise üüri turul üürileandja vaatest lõpuks ometi pisut positiivsemaid arenguid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2026-02-04-Korterite-üüripakkumiste-keskmine-hind-Tallinna-linnaosades-kinnisvaraportaalis-KV.EE

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon: 2025. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

NordeconVõrreldes aasta alguse optimistlike prognoosidega kasvas Eesti majandus 2025. aastal tagasihoidlikult, esialgsete hinnangute kohaselt 1%. Toimus ehitusturu stabiliseerumine, mõningast elavnemist oli märgata aasta teises pooles ning seda nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Ehitushinnaindeks tõusis 2025. aastal võrrelduna 2024. aastaga 1,5%, mida aasta jooksul enim mõjutas materjalide hinnatõus.

Müügitulu vähenemist võrreldes 2024. aastaga mõjutas hoonete segmendi mahu vähenemine ligikaudu 10%. Rajatiste segmendi müügitulu kasvas 10%. 81% kogu kontserni müügitulust moodustab hoonete segment, segmentide vahelises müügitulu jaotuses ei ole võrreldes eelmise aastaga toimunud olulist muutust. Kontsern sõlmis aruandeperioodil märkimisväärses mahus uusi lepinguid, mis loob eelduse 2026. aastal tegevusmahtude kasvuks.

Kontserni brutokasumi määr oli 6,5% ning ärikasumlikkus 2,7%. Puhaskasumit mõjutas aruandeperioodil eelkõige Ukraina grivna nõrgenemisest euro suhtes saadud kursikahjum.

Aastases võrdluses, ehk võrreldes 31.12.2024, suurenes kontserni teostamata tööde portfell 30%. Portfelli kasv tugineb rajatiste segmendi ligikaudu kolmekordsele kasvule. Portfellist ligikaudu 69% moodustavad 2026. aastal teostatavad tööd ning ülejäänud maht jaotub aastatele 2027-2028.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 31.12.2025 31.12.2024
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 5 266 8 195
Lühiajalised finantsinvesteeringud 1 088 0
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 46 348 29 449
Ettemaksed 3 274 3 543
Varud 26 022 28 091
Käibevara kokku 81 998 69 278
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 887 77
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 10 142 10 681
Kinnisvarainvesteeringud 5 517 5 517
Materiaalne põhivara 12 234 13 247
Immateriaalne põhivara 14 922 14 951
Põhivara kokku 44 702 44 473
VARA KOKKU 126 700 113 751
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 12 049 12 626
Võlad hankijatele 49 547 36 819
Muud võlad 9 993 10 260
Ettemaksed 15 249 12 472
Eraldised 1 125 1 333
Lühiajalised kohustused kokku 87 963 73 510
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 5 708 5 720
Võlad hankijatele 1 605 5 091
Eraldised 2 424 2 826
Pikaajalised kohustused kokku 9 737 13 637
KOHUSTUSED KOKKU 97 700 87 147
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 4 522 4 034
Jaotamata kasum 6 185 4 746
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 27 615 25 688
Mittekontrolliv osalus 1 385 916
OMAKAPITAL KOKKU 29 000 26 604
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 126 700 113 751


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 IV kv 2025 12k 2025 IV kv 2024 12k 2024
Müügitulu 60 615 208 281 45 203 223 925
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -56 999 -194 746 -41 200 -207 155
Brutokasum 3 616 13 535 4 003 16 770
Turunduskulud -154 -433 -121 -422
Üldhalduskulud -2 056 -6 814 -2 867 -7 878
Muud äritulud 84 154 141 286
Muud ärikulud -595 -791 -67 -695
Ärikasum 895 5 651 1 089 8 061
Finantstulud 150 499 241 678
Finantskulud -947 -3 464 -386 -3 011
Finantstulud ja –kulud kokku -797 -2 965 -145 -2 333
Maksustamiseelne kasum 98 2 686 944 5 728
Tulumaks -141 -141 -326 -563
Perioodi puhaskasum (-kahjum) -43 2 545 618 5 165
Muu koondkasum (-kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 93 488 -254 248
Kokku muu koondkasum (-kahjum) 93 488 -254 248
KOKKU KOONDKASUM 50 3 033 364 5 413
Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -299 1 439 454 3 827
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 256 1 106 164 1 338
Kokku puhaskasum (-kahjum) -43 2 545 618 5 165
Koondkasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -206 1 927 200 4 075
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 256 1 106 164 1 338
Kokku koondkasum 50 3 033 364 5 413
Aruandeperioodi puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum (- kahjum) aktsia kohta eurodes -0,01 0,05 0,01 0,12
Lahustatud puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta eurodes -0,01 0,05 0,01 0,12


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 12k 2025 12k 2024
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 243 613 273 153
Maksed hankijatele -210 621 -242 605
Makstud käibemaks -8 583 -9 272
Maksed töötajatele ja töötajate eest -22 855 -19 964
Makstud tulumaks -350 -237
Netorahavoog äritegevusest 1 204 1 075
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -409 -328
Materiaalse põhivara müük 478 319
Antud laenud -60 -876
Antud laenude laekumised 10 5
Saadud dividendid 0 6
Saadud intressid 112 307
Raha paigutamine pikaajalistesse tähtajalistesse hoiustesse -2 898 0
Netorahavoog investeerimistegevusest -2 767 -567
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 3 802 1 896
Saadud laenude tagasimaksed -1 571 -1 633
Rendimaksed -2 458 -2 220
Rendimaksetega seotud intressimaksed -256 -339
Makstud intressid -716 -651
Makstud dividendid 0 -1 347
Muud maksed 5 116
Netorahavoog finantseerimistegevusest -1 194 -4 178
Rahavoog kokku -2 757 -3 670
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 8 195 11 892
Valuutakursimuutused -172 -27
Raha jäägi muutus -2 757 -3 670
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 5 266 8 195


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum oli 2025. aastal 13 535 tuhat eurot (2024: 16 770 tuhat eurot). Võrreldes 2024. aastaga on kontserni brutokasumlikkus ühe protsendipunkti võrra vähenenud, moodustades 6,5% (2024: 7,5%). IV kvartalis oli brutokasumi määr 5,9% (IV kvartal 2024: 9,0%). Kasumlikkust mõjutab jätkuvalt oluliselt hoonete segmendi tulemus, mis oli aruandeaastal 7,7% ning IV kvartalis 7,7% (2024: 8,9% ja IV kvartal 2024: 10,7%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli madalam, moodustades 2025. aastal 4,8% ja IV kvartalis 2,9%, kuid paranes võrreldes eelmise aastaga (2024: 4,0% ja IV kvartal 2024: -0,3%).

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2025. aastal 6 814 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud vähenenud 14% (2024: 7 878 tuhat eurot). Kulude vähenemine tuleneb tööjõukulude langusest, mille põhjuseks on majandustulemusest lähtuvalt väiksema tulemustasu reservi moodustamine võrreldes 2024. aastaga. Üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 3,3% (2024: 3,5%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2025. aastal 5 651 tuhat eurot (2024: 8 061 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 8 250 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 4,0% (2024: 11 025 tuhat eurot ja 4,9%).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel, eelkõige Ukraina grivna kursi muutus. 2025. aastal nõrgenes Ukraina grivna euro suhtes ligikaudu 12% ning kontserni Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikku valuutasse saadi vastavalt kursikahjumit 750 tuhat eurot (2024: kursikahjumid kokku 258 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 2 545 tuhat eurot (2024: 5 165 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 1 439 tuhat eurot (2024: 3 827 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2025. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 204 tuhat eurot (2024: 1 075 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu langusest tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete vähenemine. Maksed töötajatele (sh. tööjõukulude maksud) on suurenenud 2024. aasta tulemustasude väljamaksete võrra.

Investeerimistegevuse rahavoog oli 2025. aastal -2 767 tuhat eurot (2024: -567 tuhat eurot). Põhivarasse investeeriti kokku 409 tuhat eurot (2024: 328 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müügist laekus 478 tuhat eurot (2024: 319 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 60 tuhat eurot (2024: 876 tuhat eurot) ning saadud intressid 112 tuhat eurot (2024: 307 tuhat eurot). 2025. aasta investeerimistegevuse rahavoogu mõjutas raha paigutamine garantiilimiitide tagatiseks pikaajalistesse hoiustesse summas 2 898 tuhat eurot.

Finantseerimistegevuse rahavoog oli 2025. aastal -1 194 tuhat eurot (2024: -4 178 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 802 tuhat eurot, mis koosneb arenduslaenude kasutamises (2024: 1 896 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 571 tuhat eurot (2024: 1 633 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega ning arvelduskrediidi muutusega. Rendimaksed moodustasid 2 458 tuhat eurot (2024: 2 220 tuhat eurot). Dividende maksti 2024. aastal 1 347 tuhat eurot, aruandeaastal dividendimaksed puudusid.

Seisuga 31.12.2025 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 266 tuhat eurot (31.12.2024: 8 195 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 2025 2024 2023
Müügitulu, tuhat eurot 208 281 223 925 186 464
Müügitulu muutus -7% 20,1% -15,4%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 2 545 5 165 -6 418
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot 1 439 3 827 -942
Keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum(kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,05 0,12 -0,03
Üldhalduskulude määr müügitulust 3,3% 3,5% 3,5%
EBITDA, tuhat eurot 8 250 11 025 -412
EBITDA määr müügitulust 4,0% 4,9% -0,2%
Brutokasumi määr müügitulust 6,5% 7,5% 2,0%
Ärikasumi (-kahjumi) määr müügitulust 2,7% 3,6% -1,8%
Ärikasumi (-kahjumi) määr ilma varamüügi kasumita 2,7% 3,5% -2,0%
Puhaskasumi (kahjumi) määr müügitulust 1,2% 2,3% -3,4%
Investeeritud kapitali tootlus 8,0% 15,6% 8,0%
Omakapitali tootlus 9,2% 21,0% 8,3%
Omakapitali osakaal 22,9% 23,4% 18,7%
Vara tootlus 2,1% 4,4% 1,6%
Finantsvõimendus 26,7% 22,6% 16,6%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,93 0,94 0,95
31.12.2025  31.12.2024  31.12.2023
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot  273 060  209 489  216 732


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal moodustab teist aasta järjest ligikaudu 2%, mis koosneb kontserni Ukraina tegevusmahtudest. Olulise osa aruandeperioodi käibest Ukrainas moodustavad hoone rekonstrueerimine sisepõgenikele mõeldud korterelamuks Žõtomõri oblastis, Ovrutši linnas ning Kiievi teletorni administratiivhoone taastamine. Lisaks jätkub 2023. aastal sõlmitud lepingute alusel alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites, kus tööde teostamine on esialgselt planeeritust pikaajalisem ning sõltub riigi energiasüsteemi tarbimisvajadusest. Müügitulu puudus Rootsis, kus aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut

2025 2024 2023
Eesti 98% 98% 97%
Ukraina 2% 2% 2%
Soome 1%


2025. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2025. aasta müügitulu moodustas 208 281 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 223 925 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 7%. 2025. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 168 302 ja 39 902 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 187 573 ja 36 299 tuhat eurot. Hoonete segmendi müügitulu on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu 10%, rajatise segmendi müügitulu on samavõrra, 10%, suurenenud.

Tegevussegmendid 2025 2024 2023
Hooned 81% 84% 74%
Rajatised 19% 16% 26%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike- ja ärihoonete mahud, kus viimase osakaal on viimaste aastatega võrreldes suurim. Ärihoonete müügitulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligikaudu 71% ning ligikaudu 32% on vähenenud ühiskondlike hoonete mahud. Korterelamute segmendi maht koosneb aruandeperioodil olulises osas omaarenduste müügitulust.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine, Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õppehoone projekteerimine ja ehitamine Tartus Raadi linnakus, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja projekteerimine ja ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tallinnas Ahtri 6 valminud LEED Platinum keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone, Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal, Viljandis spaahotelli ja ujula ehitamine ning Viljandis ja Võru linnas asuvate Lidl kaupluste ehitamine.

Omaarenduste müügitulu, mis kajastub korterelamute segmendis, on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, moodustades aruandeperioodil 9 750 tuhat eurot (2024: 7 685 tuhat eurot). Aruandeperioodi müügitulu koosneb peamiselt Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi (https://seileri.ee) ning Tartus, Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) müügist. Mõlemas arenduses jätkub järgmiste etappide ehituse ettevalmistus ja ehitus. Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment 2025 2024 2023
Ühiskondlikud hooned 52% 70% 37%
Ärihooned 39% 21% 23%
Korterelamud 8% 6% 27%
Tööstus- ja laohooned 1% 3% 13%

Rajatiste segmendi käive koosneb jätkuvalt olulises osas teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahtudest, mis on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ning Pärnumaa I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine. Märkimisväärne osa müügitulust moodustas asfaltbetooni müük ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine. Muude rajatisete alamsegmendi käive koosneb suures osas Tallinna Lennujaama E-klassi lennukite seisuplatside ehitusmahtudest.

Rajatiste segment 2025 2024 2023
Teedeehitus ja –hooldus 87% 90% 63%
Muud rajatised 13% 10% 30%
Keskkonnaehitus 0% 0% 7%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.12.2025 oli 273 060 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on teostamata tööde maht suurenenud ligikaudu 30%. 2025. aastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 234 994 tuhande euro väärtuses, seal hulgas IV kvartalis 43 137 tuhat eurot, 2024. aastal vastavalt 181 437 ja 49 636 tuhat eurot.

Tööde portfelli jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel on võrreldes eelmise aasta lõpuga toimunud rajatiste segmendi osakaalu suurenemine. Hoonete segmendi osakaal moodustab 58% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 42% (31.12.2024: vastavalt 82% ja 18%). Võrreldes seisuga 31.12.2024 on hoonete segmendi tööde portfell vähenenud 7% ning rajatise segmendi teostamata tööde portfell suurenenud ligikaudu kolm korda. Hoonete segmendi portfell koosneb valdavalt äri- ja ühiskondlike hoonete alamsegmentide lepingutest. Rajatiste segmendi mahu kasvu on eelkõige mõjutanud Rail Baltica suuremahulise lepingu sõlmine ning Transpordiametiga sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Päädeva-Orgita ning Haimre teelõigu ehitamiseks.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hangetele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, jätkuvalt toetab turgu riigikaitse sektor ning teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes. Elavnemist on märgata ka erasektoris.

31.12.2025 31.12.2024 31.12.2023
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot 273 060 209 489 261 732

Suuremahulisemad 2025. aastal sõlmitud lepingud olid:

  • Viljandi spaahotelli ja ujula ehitamine, maksumusega ligikaudu 30 000 tuhat eurot.
  • Võru linna Punamütsikese lasteaia ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 370 tuhat eurot.
  • Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitamine, maksumusega ligikaudu 62 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Tapal asuva kasarmu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 300 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoone projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 3 700 tuhat eurot.
  • Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, maksumusega ligikaudu 14 500 tuhat eurot.
  • Cristella tehnoloogilise lao projekteerimine ja ehitamine Võrus, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hoonete projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 34 300 tuhat eurot.
  • Võru riigimaja rekonstrueerimine, maksumusega ligikaudu 4 700 tuhat eurot.
  • Kaubandushoone ehitamine Narvas, maksumusega ligikaudu 5 005 tuhat eurot.
  • Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetrite 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ning kilomeetrite 68,2-70,2 asuva Haimre teelõigu ja liiklussõlme ehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks, maksumused ligikaudu 27 780 tuhat eurot.
  • Allianssi hankemudelit järgiva lepinguga Võru eriettevalmistuse taristu projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 8 050 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2025. aastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 431 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 274 inimest. Töötajate arv on võrreldes eelmise aastaga püsinud stabiilsena.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

2025 2024 2023
ITP 274 283 374
Töölised 157 152 184
Keskmine kokku 431 435 558

Kontserni 2025. aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 21 355 tuhat eurot, eelmise majandusaasta olid tööjõukulud kokku 24 145 tuhat eurot. Tööjõukulude vähenemine on tingitud väiksematest tulemustasudest võrrelduna 2024. aastaga.

Nõukogu ja juhatuse liikmetele arvestatud tasud

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aastal 241 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 80 tuhat eurot (2024: vastavalt 199 tuhat eurot ja 66 tuhat eurot).

Aruandeperioodil oli moodustatud nõukogu liikmete tulemustasu reserv summas 34 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 11 tuhat eurot (2024: vastavalt 198 tuhat eurot ja 65 tuhat eurot). 2024. aastal moodustatud tulemustasu reservist maksti 2025. aastal välja 125 tuhat eurot, ülejäänud tulemustasu osa väljamaksmisele ei kuulu.

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2025. aastal 568 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 187 tuhat eurot (2024: vastavalt 527 tuhat eurot ja 174 tuhat eurot).

Aruandeperioodil oli moodustatud juhatuse liikmete tulemustasu reserv summas 123 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 40 tuhat eurot (2024: vastavalt 741 tuhat eurot ja 245 tuhat eurot). 2024. aastal moodustatud tulemustasu reservist maksti 2025. aastal välja 467 tuhat eurot, ülejäänud tulemustasu osa väljamaksmisele ei kuulu.

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

2025 2024 2023
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 483,2 514.3 499,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % -6,0% 3,0% 1,8%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 9,8 9,3 10,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 5,3% -9,7% -13,4%

Kontserni aruandeaasta töötajate nominaaltootlikkus vähenes võrreldes eelmise aastaga, vähenemise põhjuseks on müügitulu vähenemine. Tööjõukulude nominaaltootlikkuse suurenemise on tinginud tööjõukulude suurem langus võrreldes müügitulu langusega.

Nordecon_Aruanne_4Q_2025

NCN investor presentation Q4_2025

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Merko Ehituse 2025. aasta müügitulu oli 311 miljonit eurot

MerkoMerko Ehituse 2025. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 69 miljonit eurot ja puhaskasum 3,2 miljonit eurot, kogu aasta müügitulu oli 311 miljonit eurot ja puhaskasum 39,9 miljonit eurot. Kooskõlastatult nõukoguga teeb Merko Ehituse juhatus ettepaneku maksta dividendiks 1,25 eurot aktsia kohta.

„2024. aastal olid meie tulemused silmatorkavalt head nii käibe kui kasumi osas, kuna lõpule jõudsid mõni aasta tagasi turbulentsetes turutingimustes sõlmitud lepingud ning valmisid erinevad mastaapsed objektid. 2025. aastal naasime tavapärasemate mahtude ning käibestruktuuri juurde, kus kinnisvaraarenduse osakaal meie tulemustes on kasvanud. Kontserni finantspositsioon on endiselt tugev ja netovõlg negatiivne,“ ütles Merko Ehituse kontserni juhatuse esimees Ivo Volkov kontserni tulemusi kommenteerides.

„2025. aastal lõpetasime kahe Merko ajaloo suurima objekti ehituse: Arteri kvartal Tallinnas ning Pabradė kaitselinnak Leedus. Tasapisi paranenud tarbijakindlus ja mitmendat kvartalit järjest kirja saadud majanduskasv peegelduvad eeskätt kinnisvaraturul kasvavas nõudluses. Ehitusteenuste eratellijad on äraootaval positsioonil ning hangetes on eeskätt avaliku sektori poolt tellitavad mahukad kaitserajatised. Kuna turg on äärmiselt kontsentreeritud, siis on ka konkurents hangetel tugev ja marginaalid äärmiselt madalateks lihvitud,“ kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste valdkonda.

2025. aastal sõlmis Merko uusi ehituslepinguid 363 miljoni euro väärtuses, millest suurimad olid Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ja Tallinn-Pärnu põhitrassi, Pärnus hotelli ja sündmuskeskuse, Tallinnas Viktor Masingu nimelise büroohoone ning Lätis Augstkalni tuulepargi vundamentide rajamise lepingud. Ehitusteenuste tellijatele teostamata tööde jääk oli 2025. aasta lõpu seisuga 467 miljonit eurot. „2025. aastal sõlmisime uusi ehituslepinguid veidi rohkemas mahus kui 2024. aastal. Meie Leedu kolleegide pikaajalise ja põhjaliku ettevalmistustöö tulemusel sõlmisime 2026. aasta esimestel päevadel Merko suurimad lepingud Rūdninkai kaitselinnaku kahe etapi rajamiseks, mis on tänaseks tõstnud meie välistele tellijatele lõpetamata tööde portfelli ajalooliselt kõrgeimale tasemele ehk üle 800 miljoni euro,“ lisas Volkov.

„Kontserni 2025. aasta tulemustesse panustasid tugevalt ka Connecto kaubamärgi all tegutsevad ettevõtted, kus Merko omab osalust finantsinvesteeringuna. Connecto töömahud on viimasel paaril aastal olnud kõrged, ent tuleviku väljavaade on märksa tagasihoidlikum

tulenevalt paljude mastaapsete projektide valmimisest 2025. aastal ning järk-järgult vähenevatest investeeringutest energiataristusse,“ kommenteeris Ivo Volkov.

„Elukondliku kinnisvara turg on võtnud suuna üles kõigil meie koduturgudel. Võrreldes 2024. aastaga andsime 2025. aastal ostjatele üle rohkem kortereid, sõlmisime ehituses olevates arendusalades oluliselt rohkem eellepinguid ning käivitasime üle kolme korra rohkemate korterite ehituse, nendest lõviosa aktiivseima turuga Vilniuses,“ kommenteeris Ivo Volkov korteriarenduse valdkonda. 2025. aastal andis Merko Eestis, Lätis ja Leedus ostjatele üle 358 korterit ja kolm äripinda ning alustas 894 korteri ja 21 äripinna ehitust ja müüki, millest on eellepingutega kaetud 26%. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid 2025. aastal Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Jüri alevikus ning Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2025. aasta neljandas kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Huvikeskus Kullo ja büroohoone City Plaza 2 Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal ning Rail Baltica põhitrassi Tallinn-Pärnu lõik ja neljas etapp Harjumaal. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuuleparkide taristurajatised Pagėgiai, Telšiai ja Pasvalys rajoonides ning erinevad riigikaitselised hooned ja taristud. Lätis oli ehituses tudengihotell Riias ja taristurajatised Augstkalni tuulepargis.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nordecon: 2025 IV quarter and 12 months consolidated interim report (unaudited)

NordeconCompared to the optimistic forecasts at the beginning of the year, Estonia’s economy grew modestly by 1%, according to preliminary estimates. The construction market stabilised, with a slight increase in activity in the second half of the year in both the buildings and infrastructure segments. The construction price index increased by 1.5% in 2025 compared to 2024, primarily due to an upward trend in material prices.

Nordecon’s revenue for 2025 decreased compared to 2024, primarily due to a roughly 10% decline in revenue generated by the Buildings segment. Revenue generated by the Infrastructure segment grew by 10%. The Buildings segment accounted for 81% of the group’s total revenue, with no significant change in the revenue breakdown between segments compared to the prior year. In 2025, the group substantially increased its order book, paving the way for revenue growth in 2026.

The group’s gross margin was 6.5% and operating margin was 2.7%. Net profit for the period was primarily affected by the foreign exchange loss caused by the weakening of the Ukrainian hryvnia against the euro.

During the year, i.e. compared to 31 December 2024, the group’s order book grew by 30%, driven by a nearly threefold increase in the order book of the Infrastructure segment. Approximately 69% of the group’s order book comprises work scheduled for 2026, with the remainder spread across 2027–2028.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 31 December 2025 31 December 2024
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 5,266 8,195
Other investments 1,088 0
Trade and other receivables 46,348 29,449
Prepayments 3,274 3,543
Inventories 26,022 28,091
Total current assets 81,998 69,278
Non-current assets
Other investments 1,887 77
Trade and other receivables 10,142 10,681
Investment property 5,517 5,517
Property, plant and equipment 12,234 13,247
Intangible assets 14,922 14,951
Total non-current assets 44,702 44,473
TOTAL ASSETS 126,700 113,751
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 12,049 12,626
Trade payables 49,547 36,819
Other payables 9,993 10,260
Deferred income 15,249 12,472
Provisions 1,125 1,333
Total current liabilities 87,963 73,510
Non-current liabilities
Borrowings 5,708 5,720
Trade payables 1,605 5,091
Provisions 2,424 2,826
Total non-current liabilities 9,737 13,637
TOTAL LIABILITIES 97,700 87,147
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 4,522 4,034
Retained earnings 6,185 4,746
Total equity attributable to owners of the parent 27,615 25,688
Non-controlling interests 1,385 916
TOTAL EQUITY 29,000 26,604
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 126,700 113,751


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000 Q4 2025 12M 2025 Q4 2024 12M 2024
Revenue 60,615 208,281 45,203 223,925
Cost of sales (56,999) (194,746) (41,200) (207,155)
Gross profit 3,616 13,535 4,003 16,770
Marketing and distribution expenses (154) (433) (121) (422)
Administrative expenses (2,056) (6,814) (2,867) (7,878)
Other operating income 84 154 141) 286
Other operating expenses (595) (791) (67) (695)
Operating profit 895 5,651 1,089 8,061
Finance income 150 499 241 678
Finance costs (947) (3,464) (386) (3,011)
Net finance costs (797) (2,965) (145) (2,333)
Profit before tax 98 2,686 944 5,728
Income tax expense (141) (141) (326) (563)
Profit (loss) for the period (43) 2,545 618 5,165
Other comprehensive income (expense)
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations 93 488 (254) 248
Total other comprehensive income (expense) 93 488 (254) 248
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME 50 3,033 364 5,413
Profit (loss) attributable to:
– Owners of the parent (299) 1,439 454 3,827
– Non-controlling interests 256 1,106 164 1,338
Profit (loss) for the period (43) 2,545 618 5,165
Comprehensive income (expense) attributable to:
– Owners of the parent (206) 1,927 200 4,075
– Non-controlling interests 256 1,106 164 1,338
Comprehensive income for the period 50 3,033 364 5,413
Earnings per share attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) (0.01) 0.05 0.01 0.12
Diluted earnings per share (€) (0.01) 0.05 0.01 0.12


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 12M 2025 12M 2024
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers 243,613 273,153
Cash paid to suppliers (210,621) (242,605)
VAT paid (8,583) (9,272)
Cash paid to and for employees (22,855) (19,964)
Income tax paid (350) (237)
Net cash from operating activities 1,204 1,075
Cash flows from investing activities
Paid for acquisition of property, plant and equipment (409) (328)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 478 319
Loans provided (60) (876)
Repayments of loans provided 10 5
Dividends received 0 6
Interest received 112 307
Cash placed in long-term deposits (2,898) 0
Net cash used in investing activities (2,767) (567)
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 3,802 1,896
Repayments of loans received (1,571) (1,633)
Lease payments made (2,458) (2,220)
Lease interest paid (256) (339)
Interest paid (716) (651)
Dividends paid 0 (1,347)
Other payments 5 116
Net cash used in financing activities (1,194) (4,178)
Net cash flow (2,757) (3,670)
Cash and cash equivalents at beginning of period 8,195 11,892
Effect of movements in foreign exchange rates (172) (27)
Change in cash and cash equivalents (2,757) (3,670)
Cash and cash equivalents at end of period 5,266 8,195


Financial review

Financial performance

Nordecon’s gross profit for 2025 was €13,535 thousand (2024: €16,770 thousand). Compared to 2024, the group’s gross margin decreased by 1 percentage point to 6.5% (2024: 7.5%). The gross margin for the fourth quarter was 5.9% (Q4 2024: 9.0%). The group’s gross margin continues to be strongly influenced by that of the Buildings segment, which was 7.7% for both the full year and the fourth quarter of 2025 (2024: 8.9% and Q4 2024: 10.7%). The gross margin of the Infrastructure segment was lower, reaching 4.8% for the full year and 2.9% for the fourth quarter of 2025, but higher than in the previous year (2024: 4.0% and Q4 2024: (0.3)%).

The group’s administrative expenses for 2025 totalled €6,814 thousand, reflecting a decline of around 14% compared to the previous year (2024: €7,878 thousand). The decrease is due to lower staff costs, resulting from weaker financial performance and therefore the recognition of a smaller liability for performance-based pay. The ratio of administrative expenses to revenue was 3.3% (2024: 3.5%).

The group’s operating profit for 2025 amounted to €5,651 thousand (2024: 8,061 thousand). EBITDA was €8,250 thousand and EBITDA margin was 4.0% (2024: €11,025 thousand and 4.9%).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets, particularly movements in the exchange rate of the Ukrainian hryvnia. In 2025, the exchange rate of the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 12% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to a foreign exchange loss of €750 thousand (2024: exchange losses of €258 thousand).

The group ended the period with a net profit of €2,545 thousand (2024: €5,165 thousand). Net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to €1,439 thousand (2024: €3,827 thousand).

Cash flows

The group’s operating activities produced a net cash inflow of €1,204 thousand in 2025 (2024: an inflow of €1,075 thousand). The items with the strongest impact on operating cash flow were receipts from customers and cash paid to suppliers, which decreased due to the decline in revenue. Payments to and for employees (including payroll taxes) increased year on year due to the payment of the performance-based pay for 2024.

Investing activities resulted in a net cash outflow of €2,767 thousand (2024: an outflow of €567 thousand). Investments in property, plant and equipment totalled €409 thousand (2024: €328 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €478 thousand (2024: €319 thousand). Loans provided amounted to €60 thousand (2024: €876 thousand) and interest received to €112 thousand (2024: €307 thousand). In 2025, cash flows from investing activities were also influenced by the placement of cash of €2,898 thousand in long-term deposits to secure guarantee limits.

Financing activities generated a net cash outflow of €1,194 thousand (2024: an outflow of €4,178 thousand). The largest items were related to loans and leases. Proceeds from loans received amounted to €3,802 thousand, consisting mainly of the use of development loans (2024: €1,896 thousand). Repayments of loans received totalled €1,571 thousand (2024: €1,633 thousand), consisting of regular repayments of long-term investment and development loans and the change in the overdraft balance. Lease payments amounted to €2,458 thousand (2024: €2,220 thousand). Dividends paid in 2024 amounted to €1,347 thousand. No dividends were paid in 2025.

At 31 December 2025, the group’s cash and cash equivalents amounted to €5,266 thousand (31 December 2024: €8,195 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio 2025 2024 2023
Revenue (€’000) 208,281 223,925 186,464
Revenue change (7)% 20.1% (15.4)%
Net profit (loss) (€’000) 2,545 5,165 (6,418)
Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) 1,439 3,827 (942)
Average number of shares 31,528,585 31,528,585 31,528,585
Earnings per share (€) 0.05 0.12 (0.03)
Administrative expenses to revenue 3.3% 3.5% 3.5%
EBITDA (€’000) 8,250 11,025 (412)
EBITDA margin 4.0% 4.9% (0.2)%
Gross margin 6.5% 7.5% 2.0%
Operating margin 2.7% 3.6% (1.8)%
Operating margin excluding gain on asset sales 2.7% 3.5% (2.0)%
Net margin 1.2% 2.3% (3.4)%
Return on invested capital 8.0% 15.6% 8.0%
Return on equity 9.2% 21.0% 8.3%
Equity ratio 22.9% 23.4% 18.7%
Return on assets 2.1% 4.4% 1.6%
Gearing 26.7% 22.6% 16.6%
Current ratio 0.93 0.94 0.95
At 31 December  2025  2024  2023
Order book (€’000)  273,060  209,489  216,732


Performance by geographical market

For the second consecutive year, Ukraine was our only foreign market, accounting for around 2% of the group’s revenue. During the period, a significant proportion of our Ukrainian revenue came from the reconstruction of a building in Ovruch, Zhytomyr Oblast, into an apartment building for internally displaced persons, and the restoration of the administrative building of the Kiev TV tower. In addition, we continued to provide services under the contracts signed in 2023 for the reconstruction of substations and the installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts. Work in these areas is taking longer than originally planned and depends on the consumption needs of the national grid. No revenue was generated in Sweden during the period under review as Nordecon had no construction contracts in progress in the Swedish market.

2025 2024 2023
Estonia 98% 98% 97%
Ukraine 2% 2% 2%
Finland 1%


Performance by business line

Segment revenues

The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of the two main operating segments (Buildings and Infrastructure), where market conditions permit. This helps us diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions where, for example, volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another start to grow more rapidly.

The group’s revenue for 2025 was €208,281 thousand, approximately 7% lower than in 2024, when revenue amounted to €223,925 thousand. The Buildings segment generated revenue of €168,302 thousand and the Infrastructure segment revenue of €39,902 thousand. The corresponding figures for 2024 were €187,573 thousand and €36,299 thousand. Revenue generated by the Buildings segment decreased by around 10%, while revenue generated by the Infrastructure segment increased by 10% compared to 2024.

Revenue by operating segment 2025 2024 2023
Buildings 81% 84% 74%
Infrastructure 19% 16% 26%


Subsegment revenues

In 2025, most of the revenue generated by the Buildings segment came from the public and commercial buildings subsegments, with the latter contributing at its highest level in recent years. Revenue from commercial buildings increased by around 71% year on year, while revenue from public buildings decreased by around 32%. Revenue generated by the apartment buildings subsegment mainly consisted of revenue from own development operations.

The largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the construction of the Tiskre School in the Harku rural municipality, the design and construction of a study building for the Estonian Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu, and the design and construction of Loodusmaja (Nature Hub) and the new television building of Estonian Public Broadcasting in Tallinn.

The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the LEED Platinum compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in the Alutaguse rural municipality, a spa hotel and a swimming complex in Viljandi, and Lidl stores in Viljandi and Võru.

Revenue from our own property development operations, which is reported in the apartment buildings subsegment, increased compared to the same period last year, reaching €9,750 thousand (2024: €7,685 thousand). The figure primarily reflects the sale of apartments in phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Preparations for, and the construction of, the next phases are underway in both developments. When carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

Buildings segment 2025 2024 2023
Public buildings 52% 70% 37%
Commercial buildings 39% 21% 23%
Apartment buildings 8% 6% 27%
Industrial and warehouse facilities 1% 3% 13%

The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is still the road construction and maintenance subsegment, whose revenue remained stable compared to the previous year. A major share of its revenue came from the construction of the Rail Baltica main line railway infrastructure: the Hagudi–Alu section of stage III in Rapla County and the Selja–Tootsi section of stage I in Pärnu County. A significant share of revenue also came from the sale of asphalt concrete and the provision of road maintenance services in Järva County. Most of the other engineering revenue resulted from the construction of a platform area for Class E aircraft at Tallinn Airport.

Infrastructure segment 2025 2024 2023
Road construction and maintenance 87% 90% 63%
Other engineering 13% 10% 30%
Environmental engineering 0% 0% 7%


Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €273,060 thousand at 31 December 2025, reflecting an increase of around 30% compared to the end of 2024. In 2025, we signed new contracts for €234,994 thousand, of which €43,137 thousand in the fourth quarter (2024: €181,437 thousand and Q4 2024: €49,636 thousand).

In terms of the breakdown of the order book between the two main operating segments, the share of the Infrastructure segment has increased compared to the end of 2024. The Buildings segment accounts for 58% and the Infrastructure segment for 42% of the group’s total order book (31 December 2024: 82% and 18%, respectively). Compared to 31 December 2024, the order book of the Buildings segment has decreased by 7% and the order book of the Infrastructure segment has increased nearly threefold. The order book of the Buildings segment includes mainly contracts secured in the commercial and public buildings subsegments. The order book of the Infrastructure segment has grown primarily through a major Rail Baltica contract and a contract signed with the Estonian Transport Administration for the construction of the Päädeva–Orgita and Haimre sections of the Tallinn–Pärnu–Ikla road.

The contracts of the Rail Baltica project and the road construction projects financed by the European Cohesion Fund through the Estonian Transport Administration have revitalised the infrastructure segment. However, this does not fully offset the underfunding of road construction. The volume of public investment in the buildings sector has decreased. The market is supported by the defence sector, with some activity also coming from local governments and the private sector.

At 31 December 2025 2024 2023
Order book (€’000) 273,060 209,489 261,732

Major contracts secured in 2025 include:

  • Construction of a spa hotel and a swimming complex in Viljandi with an approximate cost of €30,000 thousand.
  • Construction of the Punamütsike Kindergarten in Võru with an approximate cost of €6,370 thousand.
  • Construction of the Selja–Tootsi section of stage I of the Rail Baltica Pärnu County main line railway infrastructure with an approximate cost of €62,300 thousand.
  • Design and construction of a barracks at the Tapa Army Base for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €5,300 thousand.
  • Design and construction of a building for the Estonian Centre for Defence Investment in Harju County with an approximate cost of €3,700 thousand.
  • Construction of the Tiskre School in the Harku rural municipality with an approximate cost of €14,500 thousand.
  • Design and construction of a technological warehouse for Cristella in Võru with an approximate cost of €4,000 thousand.
  • Design and construction of buildings for the Estonian Centre for Defence Investment with an approximate cost of €34,300 thousand.
  • Reconstruction of a state building in Võru with an approximate cost of €4,700 thousand.
  • Construction of a commercial building in Narva with an approximate cost of €5,005 thousand.
  • Construction of the Päädeva-Orgita road section on km 62.264.8 and the Haimre traffic junction and road section on km 68.270.2 of national road no. 4 (E67), TallinnPärnuIkla, into a 2+2 road with an approximate cost of €27,780 thousand.
  • Design and construction of special training infrastructure in Võru under a contract following an alliance procurement model with an approximate cost of €8,050 thousand.

Based on the size of the group’s order book and the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management team expects business volumes to increase in 2026. In a highly competitive environment, management has avoided taking unjustified risks that could materialise during contract execution and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and executing pre-construction and design activities effectively to leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

In 2025, the group’s average number of employees was 431, including 274 engineers and technical professionals (ETPs). The figure remained stable compared to 2024.

Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):

2025 2024 2023
ETPs 274 283 374
Workers 157 152 184
Total average 431 435 558

The group’s staff costs for 2025, including all taxes, amounted to €21,355 thousand compared with €24,145 thousand in 2024. Staff costs decreased compared to the previous year due to a decline in performance-based pay.

Remuneration of the council and the board

In 2025, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €241 thousand and the related social security charges amounted to €80 thousand (2024: €199 thousand and €66 thousand, respectively).

During the period, the group recognised a liability of €34 thousand (2024: €198 thousand) for the performance-based compensation of the members of the council and a liability for the related social security charges of €11 thousand (2024: €65 thousand). Of the liability for performance-based compensation recognised in 2024, €125 thousand was paid out in 2025 and the remainder will not be paid.

In 2025, the service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €568 thousand and the related social security charges amounted to €187 thousand (2024: €527 thousand and €174 thousand, respectively).

During the period, the group recognised a liability of €123 thousand (2024: €741 thousand) for the performance-based compensation of the members of the board and a liability for the related social security charges of €40 thousand (2024: €245 thousand). Of the liability for performance-based compensation recognised in 2024, €467 thousand was paid out in 2025 and the remainder will not be paid.

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:

2025 2024 2023
Nominal labour productivity (rolling), (€’000) 483.2 514.3 499.3
Change against the comparative period, % (6.0)% 3.0% 1.8%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 9.8 9.3 10.3
Change against the comparative period, % 5.3% (9.7)% (13.4)%

While the group’s nominal labour productivity decreased compared to the previous year due to a decline in revenue, its nominal labour cost efficiency increased, as the decrease in staff costs exceeded the decline in revenue.

Nordecon_Interim_report_Q4_2025

NCN investor presentation Q4_2025

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko: 2025 12 months and IV quarter consolidated unaudited interim report

MerkoCOMMENTARY FROM MANAGEMENT

In the fourth quarter of 2025, Merko Ehitus generated revenue of EUR 69 million and net profit of EUR 3.2 million; for the full year, revenue was EUR 311 million and net profit EUR 39.9 million. In coordination with the supervisory board, the management board of Merko Ehitus proposes paying a dividend of 1.25 euros per share.

According to the management of Merko Ehitus, the results in 2024 were remarkably strong in terms of both turnover and profit, as contracts signed a few years ago in turbulent market conditions reached completion and various large-scale projects were delivered. In 2025, more typical volumes and revenue structure returned, with real estate development playing a larger role in results. The group’s financial position remains solid and net debt is negative.

In 2025, Merko completed construction of two of the largest projects in history: the Arter Quarter in Tallinn and the Pabradė defence campus in Lithuania. Gradually improving consumer confidence and economic growth recorded for several consecutive quarters are reflected above all in increasing demand in the real estate market. Private-sector clients remain cautious in ordering construction services, while tenders are dominated by large public-sector defence infrastructure projects. As the market is extremely concentrated, competition in tenders is strong and margins have been driven down to very low levels.

In 2025, Merko signed new construction contracts worth EUR 363 million, the largest of which were agreements for the Rail Baltica Ülemiste passenger terminal and the Tallinn–Pärnu main line, a hotel and event centre in Pärnu, the Viktor Masing office building in Tallinn, and the construction of foundations for the Augstkalni wind farm in Latvia. The balance of secured order-book work for external clients stood at EUR 467 million at the end of 2025. In 2025, group companies signed new construction contracts in a slightly higher volume than in 2024. As a result of the long-term and thorough preparatory work of our Lithuanian colleagues, Merko concluded largest contracts in the first days of 2026 for the construction of two stages of the Rūdninkai defence force campus, which has by now raised portfolio of unfinished work for external clients to a historically highest level of more than 800 million euros.

Companies operating under the Connecto brand, in which Merko holds a financial investment, also made a strong contribution to the group’s 2025 results. Connecto’s workload has been high over the past couple of years, but the outlook is notably more modest due to the completion of many large-scale projects in 2025 and gradually declining investments in energy infrastructure.

The residential real estate market has taken an upward turn across all our home markets. Compared to 2024, in 2025 Merko handed over more apartments to buyers, signed significantly more pre-sale agreements in Its developments under construction, and launched construction of over three times more apartments, the majority of them in Vilnius, which remains the most active market. In 2025, Merko delivered 358 apartments and 3 commercial units to buyers in Estonia, Latvia and Lithuania and started the construction and sale of 894 apartments and 21 commercial premises, of which 26% are covered by pre-sale agreements. Larger development projects underway in 2025 included Uus-Veerenni, Noblessner and Lahekalda in Tallinn, Õielehe in the settlement of Jüri, and Erminurme and Leedri in Tartu; Lucavsala, Arena Garden Towers and Mežpilsēta in Riga; and Vilnelės Skverai and Šnipiškių Urban in Vilnius.

In the fourth quarter of 2025, the larger construction projects in progress included the Tallinn Kullo Hobby Centre and the City Plaza 2 office building in Tallinn, the National Defence Building in Tartu, and  the hotel and event centre in Pärnu, as well as the Rail Baltica Ülemiste passenger terminal and the fourth stage of the Rail Baltica mainline in Harju County and the Tallinn-Pärnu section. In Lithuania, the largest construction projects were wind farm infrastructure in the Pagėgiai, Telšiai and Pasvalys districts, as well as various national defence buildings and infrastructure. In Latvia, a student hotel was under construction in Riga and infrastructure facilities at the Augstkalni wind farm.

OVERVIEW OF THE IV QUARTER AND 12 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2025 12 months’ pre-tax profit was EUR 44.8 million and Q4 2025 was EUR 4.6 million (12M 2024: EUR 76.4 million and Q4 2024 was EUR 26.8 million), which brought the pre-tax profit margin to 14.4% (12M 2024: 14.2%).

Net profit attributable to shareholders for 12 months 2025 was EUR 39.9 million (12M 2024: EUR 64.7 million) and for Q4 2025 net profit attributable to shareholders was EUR 3.2 million (Q4 2024: EUR 19.9 million). 12 months net profit margin was 12.8% (12M 2024: 12.0%).

REVENUE

Q4 2025 revenue was EUR 69.1 million (Q4 2024: EUR 160.4 million) and 12 months’ revenue was EUR 310.9 million (12M 2024: EUR 539.0 million). 12 months’ revenue decreased by 42.3% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 12 months 2025 was 45.1% (12M 2024: 58.3%).

SECURED ORDER BOOK

As of 31 December 2025, the group’s secured order book was EUR 466.9 million (31 December 2024: EUR 340.6 million). In 12 months 2025, group companies signed contracts in the amount of EUR 362.8 million (12M 2024: EUR 338.0 million). In Q4 2025, new contracts were signed in the amount of EUR 40.1 million (Q4 2024: EUR 45.9 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 12 months 2025, the group sold a total of 358 apartments; in 12 months 2024, the group sold 323 apartments. The group earned a revenue of EUR 67.8 million from sale of own developed apartments in 12 months 2025 and EUR 58.9 million in 12 months 2024. In Q4 of 2025 a total of 43 apartments were sold, compared to 129 apartments in Q4 2024, and earned a revenue of EUR 8.1 million from sale of own developed apartments (Q4 2024: EUR 22.9 million).

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 41.4 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 260.6 million (62.8% of total assets). Comparable figures as of 31 December 2024 were EUR 91.9 million and EUR 254.3 million (56.9% of total assets), respectively. As of 31 December 2025, the group’s net debt was negative EUR 8.3 million (31 December 2024: negative EUR 58.5 million).

PROPOSAL FOR DISTRIBUTION OF PROFITS

The Management Board proposes to the Supervisory Board to distribute to shareholders EUR 22.1 million in dividends (1.25 euros per share) from retained earnings in 2026. This is equivalent to a 55% dividend rate for 2025.

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2025
12 months
2024
12 months
2025
 IV quarter
2024
 IV quarter
Revenue 310,941 539,049 69,142 160,373
Cost of goods sold (255,081) (443,162) (60,332) (127,565)
Gross profit 55,860 95,887 8,810 32,808
       
Marketing expenses (5,823) (5,030) (2,070) (1,664)
General and administrative expenses (17,478) (21,908) (4,480) (6,793)
Other operating income 2,285 5,724 688 759
Other operating expenses (501) (2,190) (230) 322
Operating profit 34,343 72,483 2,718 25,432
         
Finance income/costs 10,425 3,931 1,894 1,407
incl. finance income/costs from investments in subsidiaries (5,087) (1,968)
finance income/costs from joint ventures 10,381 9,951 1,895 3,317
interest expense (836) (1,823) (225) (354)
foreign exchange gain (loss) (18) (948) (37) (17)
other financial income (expenses) 898 1,838 261 429
Profit before tax 44,768 76,414 4,612 26,839
         
Corporate income tax expense (4,850) (11,820) (1,378) (6,953)
Net profit for financial year 39,918 64,594 3,234 19,886
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 39,918 64,668 3,234 19,887
net profit attributable to non-controlling interest (74) (1)
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement        
Currency translation differences of foreign entities 20 105 31 (24)
Comprehensive income for the period 39,938 64,699 3,265 19,862
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 39,938 64,764 3,265 19,862
net profit attributable to non-controlling interest (65)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 2.26 3.65 0.18 1.12

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

31.12.2025 31.12.2024
ASSETS
Current assets    
Cash and cash equivalents 41,424 91,879
Short-term deposits 18,000 10,000
Trade and other receivables 43,658 51,419
Prepaid corporate income tax 1,347 270
Inventories 219,812 196,521
  324,241 350,089
Non-current assets
Investments in joint ventures 31,957 21,571
Other shares and securities 80 80
Other long-term loans and receivables 20,658 40,196
Deferred income tax assets 2,874 5,056
Investment property 12,395 12,606
Property, plant and equipment 22,117 17,147
Intangible assets 714 350
90,795 97,006
 
TOTAL ASSETS 415,036 447,095
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 3,079 21,303
Payables and prepayments 95,920 129,786
Income tax liability 510 7,101
Deferred income from government grant 2
Short-term provisions 10,426 7,678
109,937 165,868
Non-current liabilities
Long-term borrowings 30,012 12,102
Deferred income tax liability 7,448 6,148
Other long-term payables 7,073 8,719
44,533 26,969
 
TOTAL LIABILITIES 154,470 192,837
EQUITY
Non-controlling interests
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793
Currency translation differences (21) (41)
Retained earnings 251,865 245,577
260,566 254,258
TOTAL EQUITY 260,566 254,258
 
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 415,036 447,095

Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2025_12M_interim_report

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Tallinn: Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu

TallinnTallinna linnavalitsus esitas uuesti linnavolikogule vastuvõtmiseks Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu. Planeering tuli uuesti esitada, kuna eelmise volikogu koosseisu ajal jäi selle menetlus pooleli ning otsuseta eelnõud langesid menetlusest välja.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik selgitas, et planeering esitati uuesti, kuna eelmise volikogu koosseisu ajal ei tehtud selle suhtes otsust. „Planeeringulahendus võimaldab hoida piirkonna ajaloolist iseloomu, kuid samal ajal luua kaasaegse ja tervikliku elukeskkonna. See loob eeldused läbimõeldud hoonestuseks, kus elamud, avalik ruum ja teenused moodustavad terviku ning mereäär on avatud kõigile linlastele. Oluline on, et piirkonnas oleks mitmekesine teenuste valik ning igapäevane liikumine toimiks mugavalt nii jalgsi, jalgratta kui ka ühistranspordiga,“ ütles Terik.

Planeering hõlmab ligi 13 hektari suurust maa-ala, kuhu kavandatakse uus elamupiirkond koos avaliku ruumi lahendustega. Kavandatud on tervikliku visiooniga üksteisest eristuvad kvartalid ning lisaks korterelamutele ka kaubandus-, teenindus- ja büroopinnad, lasteaed, läbimõeldud ja terviklik avalik ruum kergliiklusteede ning mereäärse rannapromenaadiga, kus erinevad mängu-, puhke- ja sportimisalad. Kavas on rajada või rekonstrueerida 31 korterelamut, valdavalt 3-4 korruselised, kuid üks kortermaja ka osaliselt 9-korruseline.

Samuti on lähtutud olemasolevast teedevõrgust, tagatud arhitektuurne sobivus ümbritsevate väärtuslike aladega ning kavandatud avalikult kasutatav rannapromenaad, rannapark ja mitmed mängu- ning spordiväljakud. Planeering arvestab ka jalakäijate liikumissuundadega Kase ja Süsta pargi ning ühistranspordipeatuste poole.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042000.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus avaliku väljapaneku ja arutelu.

260204 Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu 1

260204 Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu 2

260204 Linnavalitsus esitas volikogule uuesti Kopli liinide lääneosa detailplaneeringu 3

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Võidavad need, kes oskavad lugeda homset väärtust

SwedbankVarasemate aastate kiire kinnisvarahindade kasv ja intressimuutused on hakanud asenduma stabiilsema ja küpsema faasiga. Võidavad arendused ja ostjad, kes oskavad turumüras lugeda tulevikuväärtust, sest otsuste tegemisel on märksõnadeks pikaajaline väärtus, asukoha atraktiivsus tulevikus ja energiatõhusus, ütleb Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juht Ero Viik.

Tänavu muutuvad uute korterite pakkumishinnad pigem vähe või püsivad senisel tasemel, kuid tehinguaktiivsus võib aasta jooksul positiivselt üllatada. Järelturg püsib vilgas ja heas tehnilises seisus ning tugeva taristuga piirkondades võivad korterite hinnad mõõdukalt kasvada.

Taastumine on alanud, kuid napib eufooriat

Pärast mõne aasta tagust esmakasutusse minevate korterite kiiret hinnakasvu kukkus uute korterite tehingute aktiivsus 2023. aastal märkimisväärselt – Tallinnas ja Harjumaal müüdi kokku ligikaudu 1200 uut kodu. 2024. aastal müüdi seal umbes 1650 uut korterit ning möödunud aastal juba 1800. Tartus müüdi 2025. aastal kokku 753 uut korteriomandit, mis on märkimisväärselt enam kui 2024. aastal tehtud tehingute arv – 450.

Uute korteritega tehtud tehingud moodustasid ligi 15% kõikidest korteritega tehtud tehingutest. See osakaal küll kasvab, kuid jääb siiski oluliselt alla Harjumaa pikaajalisele keskmisele 3000–3500 tehingut aastas. Eks arvamusi on palju, aga turul kõlab üha enam seisukoht, et uute korterite osakaal võikski moodustada 15–20% kõikidest tehingutest. See pole buum, vaid tasakaalu otsimise punkt.

Pakkumine kasvab – mitte ainult Tallinnas

Pakkumises olevate uute korterite arv Harjumaal ei ole viimastel aastatel langenud alla 3000, vaid püsinud 3100–3200 vahel ning on viimastes kvartalites pigem kasvanud. Mullu viimases kvartalis alustati avalikku müüki kaheksas arendusprojektis, milles on kokku 204 uut korterit. Praegu on Tallinnas pakkumises 2850 uut eluaset (ca 100 erinevat arendust) ja Harjumaal ca 1100 (ca 75 erinevat arendust) ehk kokku pisut alla 4000 ühiku.

Nii Tartus kui ka Pärnus lisandus eelmise aasta jooksul pakkumisse uusi arendusi, mistõttu on pakkumine kasvanud mõlemas linnas. Kui 2025. aasta alguses pakuti Tartus ligikaudu 400 uut elamispinda, siis möödunud aasta lõpuks oli pakkumine kasvanud 950-ni. Pärnus oli aastavahetuse seisuga pakkumises ligi 320 uut korteriomandit 28 projektis.

Tallinnas on kõige rohkem pakkumist Haaberstis (ligikaudu 600), Põhja-Tallinnas (580) ja kesklinnas (550), aga trend laieneb. Üsna kindlas kõneviisis julgen väita, et pakkumist tuleb sel aastal juurde nii pealinnas ja Harjumaal kui ka Pärnus ja Tartus. See näitab, et arendajad panustavad jätkuvalt ja ootavad nõudluse kasvu.

Raha on turul olemas, küsimus on kindlustundes

Enamik turuosalisi ootab tänavu aastaks uute korterite tehinguaktiivsuse jätkuvat kasvu, sest pakkumist on ja tuleb juurde ning finantseerimise kättesaadavus ei ole korraliku maksekäitumisega klientide jaoks probleem. Meenutuseks, parimatel aastatel ületas uute korterite tehingute maht ainuüksi Harjumaal 5000 piiri. Potentsiaali justkui oleks.

Kui palju uusi kortereid Tallinnas ja Harjumaal sel aastal kokku müüakse, on keeruline ennustada, aga kaudsete indikaatorite ja arendajatega suhtluse põhjalt julgeks prognoosida kerget ja jätkuvat aktiivsuse kasu – umbes 2000 uue korteri või natuke enama lähedale. See eeldab muidugi, et Eesti majandus liigub vähemalt Euroopa Liidu keskmises tempos ja SKT kasv püsib plussis, ning Eesti inimeste kindlustunne paraneb tasapisi või vähemalt püsib praegusel tasemel. Julgen olla mõõdukalt optimistlik.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tihe konkurents: uuringust selgusid Eesti mainekamad kinnisvarabürood

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLTuru-uuringute AS viis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellimusel läbi ligi 1000 osalejaga uuringu, mille kohaselt peetakse Eesti kõige parema mainega kinnisvarabürooks Uus Maa-d.

Mainekuse edetabelis teenisid teise ja kolmanda koha Arco Vara ja Pindi Kinnisvara. Uuringu kohaselt eelistaksid vastajatest nii kinnisvara müümisel kui hindamisel kõige tõenäolisemalt Uus Maa Kinnisvarabürood, liidrile järgnesid Arco Vara, Pindi ja Domus Kinnisvara.

Samad ettevõtted moodustasid esikolmiku ka üldise tuntuse skaalal, milles 80% nimetas Arco Vara, 78% Uus Maa Kinnisvarabürood, mis tegi eelmise uuringuga võrreldes kõige suurema, 30-protsendipunktilise tuntuse tõusu, ning 69 protsendiga järgnes Pindi Kinnisvara. Tuntuse skaalal mainiti rohkem ka Domus Kinnisvara (64%), 1Partner Kinnisvara (45%) ja Ober Hausi (43%).

Uuringu kohaselt on kinnisvarafirma valimisel kõige olulisemad tegurid töötajate asjatundlikkus, suhtumine klienti, kliendi informeerituna hoidmine ja firma usaldusväärsus. Võrreldes kahe varasema uuringuga on olulisemaks muutunud turuinfo valdamise, kiire teeninduse, laenutingimuste info vahendamise ja teenuse hinnaga seonduv.

Uuringust selgus, et kui praegu tuleks valida oma kinnisvara müümiseks või hindamiseks firmat, otsustaks 47% kasutada oma tuttavate soovitusi. Järgnevalt on oluline teenuse hind ning enda varasem kogemus.

Uuring viidi läbi 2025. aasta detsembris 18-65-aastaste Eesti Vabariigi elanike seas. Uuringu kokkuvõtte leiab siit: https://drive.google.com/file/d/1gRwPBX9icQqY0egve6NWsnZyk10onfy3/view

Aruanne kinnisvarafirmade tuntus 2025

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Maakleri vastutus

Evi HindpereKinnisvaramaakleri peamine eesmärk on jõuda tehinguni. Selle nimel võib maakler objekti üleskiitmise või oluliste puuduste mahavaikimisega tahtmatult osutada karuteene nii müüjale kui ka iseendale. Seetõttu ei tähenda müüja jaoks riski üksnes tema enda antud teave, vaid ka see, mida maakler müügiprotsessi käigus ostjatele edastab.

Kui maakler tegutseb müüja poolel – tutvustab kinnisasja potentsiaalsetele ostjatele ja annab müügiobjekti kohta õigusliku tähendusega teavet –, omistatakse maakleri avaldused müüjale. See tähendab, et maakleri poolt antud info võib muutuda müügilepingu osaks ning müüja vastutab selle õigsuse eest ostja ees.

Kui kinnisasja kohta on vale- või puudulikku teavet andnud maakler, võib ostjal olla õigus esitada kahju hüvitamise nõue ka maakleri enda vastu. Põhjuseks on maakleri lepingueelsete kohustuste rikkumine – tõe rääkimise ning olulistest asjaoludest teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 1 ja 2 alusel.

Riigikohus on selgitanud:
„Teavitamiskohustuse rikkumise korral võivad korteriomandite ostjad nõuda müüjalt ja/või tema esindajalt sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 alusel. Teavitamiskohustuse rikkumise tõttu teisele lepingupoolele tekitatud kahju, mis seisneb liiga suures ostuhinnas, on VÕS § 127 lg 2 järgi ettenähtav ja seega hüvitatav.“

Kui rikkumine ilmneb pärast lepingu sõlmimist, käsitletakse kogu pooltevahelist suhet ühtse lepingulise suhtena. Ostja ei pea eristama, kas valeinfo anti enne või pärast lepingu sõlmimist – vastutus tekib igal juhul.

Kui soovid varjatud puuduste ja vastutuse kohta saada rohkem teavet, tule Kinnisvarakooli koolitusele 18.02.26. a.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbank: Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus?

SwedbankKui ees seisab koduvahetus, tuleb langetada mitmeid pere rahakotti puudutavaid otsuseid. Kas müüa olemasolev kinnisvara või mitte? Kas müügist saadavast rahast piisab uue ostmiseks? Kas ja kui palju on vaja võtta kodulaenu? Kas omafinantseering on olemas või tuleb otsida lisatagatis? Võimalusi koduvahetuseks on mitmeid. Milline on sobivaim, sõltub paljuski olemasolevatest kohustustest ja varadest.

Enne müüd vana, siis ostad uue

Kui kodu on ostetud laenuga, on koduvahetuseks lihtsaim võimalus see kõigepealt müüa, maksta laenujääk pangale tagasi ja valida välja uus eluase. Kui vana korter saab müüdud ja uus kodu ostetud, jääbki üle vaid sisse kolida.

Olukord on veelgi lihtsam, kui kodul ei ole laenu. Siis võib selle maha müüa ja suurema kodu ostuks laenu juurde võtta. Kui pere maksevõime lubab, ei pea vana kodu maha müüma. Selle võib alles jätta, välja üürida, hoida lastele või kasutada näiteks uue kodu ostmisel lisatagatisena.

Kõige ebamugavam on selle lahenduse juures küsimus, kus elada ajal, kui vana kodu on müüdud, kuid uut pole veel leitud? Alustada võiks rahakotisõbralike võimaluste uurimisest: näiteks ajutine kolimine vanematekoju või sõprade-tuttavate tühjalt seisvasse korterisse. Ka üürikodu on võimalus, kuid siis tuleb arvestada suurema väljaminekuga.

Enne ostad uue, siis müüd vana

Kuna kinnisvaraturul liiguvad parimad pakkumised väga kiiresti, satuvad paljud olukorda, kus uus kodu on välja vaadatud, kuid senise kodu müük mingil põhjusel takerdub. Siis on võimalik uue kodu ostmiseks taotleda teist kodulaenu, et alles sissekolimise järel tegeleda eelmise müügiga.

Sellise lahenduse puhul peab kõigepealt kaaluma pere maksevõimet, sest nii kaua kui vana kodu pole veel müüdud, tuleb korraga maksta kaht kodulaenu. Seega tasub mõelda, kas ja kui kaua kannatab rahakott mitme laenu ja ka kahe kodu kommunaalkulude maksmist.

Järgmiseks tuleks pangaga läbi rääkida koduvahetuse tingimused. Üldjuhul eeldab pank koduvahetuse puhul, et vana kodu müüakse maha ühe aasta jooksul. Niisiis tuleks kohe peale uues kodus sisseseadmist hakata aktiivselt tegelema vana kodu müügiga, sest mida varem kahest laenust vabaneda, seda parem.

Maksepuhkus ja väike laenujääk on abiks

Juhul, kui kahe kodulaenu pidamine muudab pere-eelarve pingeliseks, saab pangalt küsida maksepuhkust. Vajadusel võib kodupank ajutiselt peatada esimese kodulaenu põhiosa tagasimaksed, nii et kinnisvara müümise ajal maksad vaid intresse. Selle lahenduse kasulikkus sõltub eelkõige sellest, kui suure osa kuumaksest intressid moodustavad. Kuna paljudel peredel on laenuperioodi alguses intresside osa võrdlemisi suur, siis ei pruugi maksepuhkus kuigi palju leevendust tuua.

Tegelikult tasubki juba esimest kodu laenuga ostes mõelda veidi kaugemale. Kui on tõenäoline, et esimesse koju väga pikaks ajaks ei jääda ja lähitulevikus on plaanis suurem eluase osta, tasub laenuperioodi algul kaaluda võimalikult suurt laenu põhiosa tagasimakset. Nii väheneb laenujääk kiiremini ja uue kodu ostmisel pöördub see koduvahetaja kasuks. Kui laenu põhiosa on suuremas osas tagasi makstud ja laenu jääk tagatise vastu on väike, saab seda kasutada uue kodu ostmisel – nii pääseb suurema omafinantseeringu kogumisest ega pea otsima lisatagatist uue laenu võtmiseks.

Kasuta professionaali abi

Kui uus kodu on ostetud, tuleb tegelema hakata vana kodu müügiga. Soovitud müügihinna saamiseks tuleb aega varuda ja müügiga peab aktiivselt tegelema. Mõistlik on seada endale eesmärk, mis ajaks peab korter või maja müüdud olema ja milline on madalaim hind, millega ollakse valmis kinnisvara müüma. Kui aasta jooksul sobivaid pakkujaid ei leidu, peaks ehk hinnas veidi alla tulema. Müügile aitab kindlasti kaasa, kui kinnisvaral on realistlik turuhind. Kinnisvaraportaalides ringi vaadates võib jääda tegelikkusest kallutatud mulje, sest müüjad võtavad hinnastamisel üksteisest eeskuju. Nii hinnatakse kortereid pahatihti üle ja tegelik müügihind ei pruugi vastata kuulutuses soovitule. Maaklerilt ja maa-ameti statistika andmebaasist tasub uurida, kui suur on piirkonnas sarnaste korterite tegelik keskmine ruutmeetrihind ja lähtuda sellest. Sama kehtib, kui soovid kinnisvara osta.

Skeem ja näide kodu vahetamise protsessist

260203 Mida silmas pidada, kui ees seisab koduvahetus

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pärnu: Pärnu linnavalitsus tahab kesklinna vanalinna poole tagasi tuua

Pärnu linnPärnu linnavalitsus kiitis heaks ja saatis volikogule arutamiseks Aia 2, Pargi 1 ja Rüütli 44 kinnistu detailplaneeringu, millega kavandatakse praeguseks lammutatud endise kutsehariduskeskuse ja hotell Pärnu asemele mitmefunktsioonilise kvartali ehitamist.

Aia 2 kinnistul olid endised kutsekooli hooned, sealhulgas kutsekooli võimla. Pargi 1 asub muinsuskaitsealune punastest tellistest kahekorruseline endine koolihoone, Rüütli 44 Pärnu Hotell. Kõik peale Pargi 1 muinsuskaitse all oleva hoone on kavas lammutada ning ehitada nende asemele kesklinnale omase tihedama hoonestusega mitmefunktsiooniline kvartal, kus paikneksid nii äri-, elu-, majutus- kui ka kontoripinnad.

„Detailplaneeringu suurimaks väärtuseks on seni vääramatult jõe poole nihkunud kesklinna tagasi toomine vanalinna poole, mis omakorda aitab elustada ka vanalinna uinunud olustikku,“ ütles planeerimise abilinnapea Robert Kiviselg. „Muinsuskaitseala väärtusi ja vaateid pakutav lahendus ei ohusta, küll aga mõjub uute tõmbepunktide loomine elustavalt läheduses paiknevale Rüütli tänavale ja vanalinnale tervikuna.“

Pärnu Hotelli senist kõrgust (27,6 meetrit maapinnast) ei ole kavas muuta. Küll aga võimaldaks planeering hotelli kaasaegsetele nõuetele vastavalt ümber ehitada, rajades kuni kaheksa maapealse ja kahe maa-aluse korrusega hoone, kus oleks ka näiteks spaa. Endise kutsekooli asemele tahetakse ehitada kuni 22 meetri kõrgused hooned (maa peal kuni seitse ja maa all kuni kaks korrust), kõrgemad hoonemahud paikneksid Aia ja madalamad mahud Pargi tänava pool.

Hotelli ja endise kutsekooli hoonete asemele ehitatavate hoonete vahele jäetakse jalakäijate ala, et bussijaamast Vabaduse parki saaks liikuda. Parkimiseks kasutataks valdavalt maa-aluseid korruseid, sissesõit maa-alusesse parklasse toimuks nii endise kutsekooli asemele rajatavatesse hoonetesse kui Pärnu Hotelli ühiselt. Üldplaneeringule vastavalt tuleb tagada üks parkimiskoht korteri kohta (kui ehitatakse 94 korterit, siis 94, ent korterite arvu vähendades võib ka parkimiskohti vähendada), millele lisanduvad äriotstarbelised parkimiskohad, mida vähendada ei tohi (vähemalt 105 kohta).

Hotelli teenindavate busside parkimine on planeeritud omal kinnistul (kaks kohta), Aia tänava äärde nähakse ette üks busside lühiajaline peatumiskoht reisijate peale- ja mahaminekuks. Täpne tänavaäärne parkimis- ja liikluskorraldus lahendatakse projektiga.

Pärast seda, kui volikogu linnavalitsuse ja arendajate koostöös valminud ning ametkondade poolt heaks kiidetud detailplaneeringu vastu võtab, korraldab linnavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku. Selle kestel on kõigil huvilistel võimalik arvamust avaldada. Kinnistute omanikud saavad planeeringu elluviimisega alustada pärast detailplaneeringu kehtestamist linnavolikogus. Linnavalitsuse andmetel kavatsevad nad esmalt korraldada arhitektuurikonkursi ja ehitustöödega alustada 2028. aasta paiku.

Pärnu linnavalitsus tahab kesklinna vanalinna poole tagasi tuua

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm: teadmised ja oskused edukaks karjääriks

KinnisvarakoolKas oled kaalunud karjääri kinnisvaramaaklerina või soovid oma olemasolevaid teadmisi täiendada? Kinnisvarakooli alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et alustada edukalt kinnisvaravaldkonnas või tõsta oma senine tegevus uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

  • plaanid alustada maakleritööd;
  • soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
  • soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
  • soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
  • valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava:

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark