Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
 

I kvartalis oli 7300 vaba ametikohta

StatistikaametEesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta I kvartalis 7300 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta I kvartalis 1,3%, mis püsis muutumatuna võrreldes eelmise kvartali ning 2014. aasta I kvartaliga.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (2,5%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,2%).

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli hariduses, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 37% rohkem.

Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (8%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,04%).

Vabadest ametikohtadest 5300 ehk 73% oli erasektoris ning 27% avalikus sektoris, samas kui 2014. aasta I kvartalis oli vabade ametikohtade osatähtsus erasektoris 76% ning avalikus sektoris 24%. Vabade ametikohtade määr oli 2015. aasta I kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris 1,3%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Diagramm: Vabade ametikohtade määr, I kvartal 2006 – I kvartal 2015

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2014. aasta IV kvartalis 68 000 töötajat, mis kasvas 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 10,3%. Kõige enam kasvas 2014. aasta IV kvartalis võrreldes varasema aasta sama ajaga tööjõu käive majutuses ja toitlustuses (57,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (45,8%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal on valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kuulutati välja uue Tallinna vangla ehitushange

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna välja uue Tallinna vangla ehitustööde riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni septembri alguseni. Ehitustöödega on kavas alustada tuleva aasta alguses. Kaasaegne vanglakompleks valmib senise ajakava kohaselt 2018. aasta lõpus.

Uus Tallinna vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned plaanitakse rajada kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse põhipiirdest väljapoole avavangla ning vanglast eraldi arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Tulevane vanglakompleks numbrites:

Maa-ala suurus: 261 171 m²
Hoonete arv: 14
Korruste arv: kuni 7
Suletud netopind: ca 61 100 m²

Riigihange „Uue Tallinna vangla ehitustööd“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 164165. Pakkumiste esitamise aeg on 2. september 2015 kell 13.00.

Tallinna vangla

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

RKAS otsib Hiiumaa Gümnaasiumi õppehoone ehitajat

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel välja ehitustööde riigihanke, millega soovitakse leida peatöövõtja Kärdlas Uus tänav 4/1 asuva olemasoleva koolimaja ümberehitamiseks.
Käesoleval ajal Kärdla Ühisgümnaasiumi kasutuses oleva hoone läänepoolne tiib lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus, moodustades ühise hoonekompleksi.

Õpilasesõbraliku ja kõigile kaasaaja nõuetele vastava gümnaasiumihoone suuruseks on kavandatud ligi 1115 ruutmeetrit. Hoone projekteeris arhitektuuri- ja projekteerimisbüroo ConArte OÜ arhitekt Kaisa Lasneri eestvedamisel.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 130. Ehitustegevusega on plaanis alustada käesoleval suvel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik koolihoone avada 2016. aasta sügisel.

Haridus- ja Teadusministeerium, Hiiu vald ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev.

Riigihange „Hiiumaa Gümnaasiumi ehitustööd“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 164095. Pakkumiste esitamise aeg on 29. juuni 2015 kell 10.00.

hiius-gumnaasium-3

hiius-gumnaasium-2

hiius-gumnaasium-1

hiius-gumnaasium-5

hiius-gumnaasium-4

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

The housing affordability index (HAI) increased to 131.5 in Vilnius, 149.1 in Riga, and 144.1 in Tallinn

  • In Tallinn, affordability rose marginally by 0.9 point in the first quarter this year compared with the same period in 2014, due to a 36-basis-point-decrease in interest rates.
  • In Riga, the HAI increased by 2.1 points because wage growth outpaced apartment price growth.
  • In Vilnius, the HAI rose by 3.3 points because of a 54-basis – point-decrease in interest rates.
  • The time needed to save for a down payment increased over the past year by one month and one week in Tallinn, to 30.6 months, and by one month and almost three weeks in Vilnius, to 35.9 months. It decreased in Riga by three-and-a half – weeks, to 26.3 months.

The housing affordability index (HAI) is calculated for a family whose income is equal to 1.5 of average net wages with an average-sized apartment of 55 square meters. The HAI is 100 when households use 30% of their net wages for mortgage costs. When the HAI is at least 100, households can afford their housing, according to the established norm. The higher the number, the greater the affordability.

Housing Affordability Index for Baltics – June 2015

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Üürileandja ABC: Kas üüriinvesteeringud teha eraisiku või ettevõttena?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb eeskätt maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda jooksvalt tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid, maamaksu, kindlustust, maakleritasu.

Riik plaanib eraisikute maksustamist muuta

Riik, st maksuamet ja rahandusministeerium on väljendanud valmidust üüritulu maksustamist muuta. Hetkel on aktuaalne tulumaksuseaduse muudatus, mis näeb ette üüritulu maksustamine 80% ulatuses. See tähendab, et kogu üüritulu tulumaksumäär on 16%.

Tegemist on kosmeetilise muudatusega, mil reaalset mõju üürileandjatele ja nende maksukoormusele ei ole. Seda põhjusel, et üürileandja üüripinnaga seonduvad kulud võivad üsna lihtsalt ületada maksuleevendusena pakutavat summat. See omakorda tähendab et muudatusi üüriturul see seadusemuudatus endaga kaasa ei too.

Ettevõttete investeeringud on tulumaksust vabastatud

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse. See tähendab, et üüritulu saab ettevõte ja üüripinnaga seonduvad kulud alates remondist kuni maamaksuni katab samuti ettevõte.

Kui kulude katmise järel midagi peaks üle jääma, saab selle välja maksta palgana või ettevõtte osanikule dividendidena. Alles eraisikule väljamaksmise juures tuleb mängu tulumaks.

Erisused on olulised vara müümisel

Tulumaksuküsimus tuleb täiendavalt mängu vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel tulumaksu osas ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Vanemate korterite omanike ootused müügihinnale on liiga kõrged

Domus KinnisvaraVaatamata sellele, et palju räägitakse pealinna kinnisvarahindade tõusust ja aktiivselt toimivat turust, on suur hulk vanemate korterite müüjaid olukorras, kus neil ei õnnestu oma kodule ostjat leida.

Üks võimalikke põhjuseid selleks on liiga kõrge hinnaootus.

Ebareaalsed ootused tulevad puudulikust infost

Oma kodu müügiga alustades püütakse end esmalt kurssi viia võimaliku müügihinnaga. Selleks võetakse appi populaarsed kinnisvaraportaalid ja vaadatakse, mis hinnaga teised sarnast kinnisvara müüvad. Iseenesest tundub selline teguviis ju igati õige. On aga üks probleem – portaalides nähtavad hinnad peegeldavad müüjate ootuseid ega tähenda automaatselt seda, et sellise hinnaga keegi on valmis konkreetset vara ostma.

Tegeliku pildi nägemiseks tuleks aga vaadata ka neid hindasid, millega reaalselt sõlmitakse müügilepinguid. Seda statistikat peab väga detailselt Maa-amet. Häda on aga selles, et see info ei ole avalik ning on kättesaadav vaid suurematele kinnisvarabüroodele.

Jutt kinnisvarahindade tõusust võib olla petlik

Jah, statistiliselt on tõepoolest hinnad jõudsalt kasvanud, kuid sellesse statistikasse tasub veidi sisse vaadata. Ca kolmandik kõikidest Tallinna tehingutest tehakse päris uute korteritega. Sealhulgas on valminud mitmed väga kallid kortermajad, kus hinnatase on 3000 eur/m2 või enam. Piisab sellest, kui mõnes sellises majas vormistatakse hulk müügitehinguid ja statistika näitab kohe, et kinnisvarahinnad on tõusnud. Samal ajal püsivad aga vanemate korterite hinnad paigal.

Uuel ja vanal peab olema tuntav hinnavahe

Kui võtta näiteks Mustamäe linnaosa,artiklid kus arendajad pakuvad uusi kortereid hinnaga alates ca 1700 eur/m2, siis tõenäoliselt ei õnnestu müüa korterit vanas majas hinnaga 1500 eur/m2. Uuel varal on vana ees väga palju eeliseid: kaasaegne ruumilahendus, hea sisekliima, väiksemad kulud, abiruumid.

Kui uue ja vana vara hinnavahe on väike, siis on valik ostja jaoks lihtne ja pigem otsustatakse soetada uus korter. Kindlasti ei tee vanemate korterite omanike elu lihtsamaks ka see, et lähiaasta(te)l lisandub turule veel suur hulk uusi kortereid ja on võimalik, et ka soodsama hinnatasemega kui täna.

Küsi nõu asjatundjalt

Oma kodu müüma hakates küsi julgelt nõu usaldusväärselt kinnisvaraspetsialistilt, olgu selleks siis maakler või hindaja. Tema valdab värsket turuinfot ja oskab anda nõu, kuidas oma vara eest võimalikult head hinda saada. Nõnda saad vältida aja- ja närvikulu, mis võib kaasneda vale info põhjal ebareaalsete ootuste loomisega.

Hiie Tamm
Maakler



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Swedbank: Hinnad taas tõusuteel

SwedbankEesti keskmine tarbijakorv kallines mais aastases arvestuses esimest korda ligi aastase vaheaja järel. Tarbijahinnaindeks tõusis eelneva kuuga võrreldes 0,2% ja eelmise aasta maikuuga võrreldes 0,1%.

Hinnad tõusid mais peamiselt tänu nafta hinna kallinemisele. Nafta hind kerkis mais eelneva kuuga võrreldes veidi globaalsete naftavarude vähenemise järel. Samas jätkavad nafta tootjad võitlust turuosade pärast. Meie hinnangul OPEC tänasel kohtumisel oma tootmismahte ei piira. See omakorda toetab naftahinna püsimist oma praeguse taseme lähedal. Kuna nafta hind on allpool paljude USA tootjate tasuvuspiiri, on USA naftapuurseadmete arv eelmise aasta lõpuga võrreldes vähenenud umbes 60% võrra. Samal ajal on saudide naftapuurtornide arv viiendiku võrra kasvanud.

Lisaks mootorikütustele mõjutas Eesti tarbijahinnaindeksit jätkuvalt toiduainete hindade langus. Toiduained ja mittealkohoolsed joogid moodustavad 23% Eesti tarbijakorvist. ÜRO toiduorganisatsiooni FAO indeksi järgi olid toiduainete hinnad maailmaturul mais viimase viie ja poole aasta madalaimal tasemel. Viimase 12 kuu jooksul on toiduainete hinnad maailmaturul USA dollarites arvestatuna alanenud ligikaudu viiendiku. Selle põhjuseks on suured laovarud ja oodatav hea saagikus käesoleval hooajal.

Siseriiklikest teguritest mõjutavad hindu jätkuvalt nii aktsiisimäärade tõus kui suhteliselt kiiresti kerkivad palgad. Eile avaldatud statistika näitas, et viimase aasta jooksul on ettevõtete tööjõukulud nii ühe töötaja kui ühe töötunni kohta tõusnud 3-4%. Tööjõukulude kasv on hindu tõstnud eelkõige tööjõumahukates harudes, mis on väliskonkurentsile suletud ja mis on nautinud hoogsat tarbimise kasvu (näiteks meelelahutus ja vaba aeg).

Hindade tõus peaks teisel poolaastal vähehaaval kiirenema. Aastases arvestuses mõjutab hindade muutust võrdlusbaasi efekt: nafta ja toiduainete hinnad hakkasid langema just eelmise aasta teisel poolel. Euro nõrgenemise järel kallinevad importkaubad annavad hindade tõusu täiendava panuse. Mais oli euro eelmise aasta tasemest umbes viiendiku võrra odavam.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Uus ehitusseadustik – õnn või õnnetus. 2. osa

Domus KinnisvaraUue ehitusseadustiku üheks põhjapanevamaks muudatuseks on püüd lihtsustada ehitus- ja kasutusõiguse andmisega seonduvaid küsimusi. Tänane süsteem on väga kohmataks, tähendab pikalevenivaid ning seega nii erasektorile kui ka ametiasutustele suuri kulusid. Uue seadustiku mõtte ellurakendumine sõltub paljuski sellest, kuivõrd on eelnimetatud tihti vastanduvad osapooled valmis „pilli mitte lõhki ajama“.

Uue hoone ehitusõigus tuleneb kas detailplaneeringust (DP) või projekteerimistingimustest (PT). DP koostamistamise vajaduse saab selgeks kõrgema taseme planeeringutest (üldjuhul kohaliku omavalitsuse üldplaneeringust) ning selle koostamist reguleerib Planeerimisseadus. PT-d on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise projekteerimiseks, kui puudub DP koostamise kohustus. PT-d antakse uue hoone püstitamiseks või olemasoleva laiendamiseks üle 33%. Seega erinevalt senikehtinud regulatsioonist paljude väiksemate tööde jaoks enam PT-si vaja ei ole.

Ehitussadustikule on lisatud tabel (Lisa 1), milles kajastatud maatriksist selgub, kas ehitamiseks on vajalik luba, teatise esitamine vms. Tabel on lihtne ja esmapilgul lollikindel, mistõttu on veelgi lihtsamate rusikareeglite väljatoomine keeruline. Tuleb lihtsalt tähele panna, et kui enne ehitustöid kehtiks hoonele ühed nõuded, pärast ehitust (nt laiendamise korral) teised nõuded, siis tuleb järgida ehitustööde järgsele kohandatavat normi. Üldjoontes jaguneb ehitustegevus ehitusluba nõudvateks ja mittenõudvateks tegevusteks. Kui ehitusluba nõutud pole, siis on tihti vajalik kavandatavatest ehitustöödest teavitamine ehk ehitusteatise esitamine. Mõnel juhul tuleb lisada ka kavandatavate tööde projekt, et kohalikul omavalitsusel oleks võimalik hinnata töödega kaasnevat ning vajadusel sekkuda.

Kuigi näiteks alla 20 m2 suuruse hoone ehitamiseks ei tule isegi mingit teadet kohalikule omavalitsusele (KOV) esitada ning ka üle 60 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga hoone laiendamine alla 33% ei nõua ehitusluba (piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest), tuleb arvestada DP-s sätestatud hoonete arvu ja ehitusaluste pindadega. Näiteks on enamuses uusarenduste planeeringutes sätestatud ehitusmahuks 1 põhihoone + 1 abihoone. See aga tähendab, et kui elamu ja kuur on juba valmis, siis kasvuhoonet enam ehitada ei tohiks. Probleemi aitab lahendada Ehitusseadustiku uudne regulatsioon, mille kohaselt saab projekteerimistingimustega täpsustada/korrigeerida üle 5 aasta vanuseid detailplaneeringuid.

Siin on peitub minu arvates ka uue Ehitusseadustiku oluliseim probleemkoht. Nimelt jääb suur osa tänasest miljööväärtuslike piirkondade ehitustegevusest – hoone rekonstrueerimine või laiendamine kuni 33% – ehitusloakohustuse ja seega ka projekteerimistingimuste alt välja. Ehitusteatise esitamine küll võimaldab KOV-il reageerida, kuid seda piiratud ulatuses. Üldpleneering, osaplaneeringud ning teemaplaneeringud, millest tulenevalt KOV saab ehitusteatisega kavandatavale lisanõudeid kehtestada, on märksa ebatäpsemad, kui seni väljastatud projekteerimistingimused.

Ehitusseadustiku Lisana 1 esitatud tabel eraldab elukondlikud hooned ning mitteelukondlikud hooned. Seejuures on oluline, et elukondlikke hooneid teenindavate mitteeluhoonete (nt garaaz, kuur, saun jms) puhul rakendatakse ehitusloa/ehitusteatise vajaduse määratlemiseks neidsamu nõudeid, mis elukondlike hoonete puhul. Veidi ebaselge on olukord talumajapidamistega, kus sajandivanusesse hoonetekompleksi kuulub koos elumajaga ka küün, ait, laut jms. Eks praktikas selgub, kas need on eluhoonet teenindavad hooned või loetakse juba tootmishooneteks.

Peab eraldi välja tooma, et olemasoleva ehitise osa asendamist samaväärsega ei loeta ehitustööks. Kas tegemist on samaväärse või erinevaga, sõltub lõpptulemusest – kas ehitise füüsikalised omadused muutuvad või mitte. Vana aukliku katusepleki asendamine uuega ei ole enam ehitustöö. Varasemalt problemaatiline keskkütteradiaatorite ümberpaigutamine ruumis ei ole enam ehitustöö, sest füüsikalised omadused sellest ei muutu. Samuti näiteks vanade puitakende asendamine uutega. Ent vaieldav saab olema näiteks puitakende asendamine plastakendega, sest füüsikalised omadused muutuvad, kuid tegelikult mitte rohkem, kui puitakende puhul – mõlemal juhul paraneb tõenäoliselt hoone energiasäästlikkus ning võib oluliselt halveneda ventilatsioon. KOV-del on mitmetes piirkondades kombeks oponeerida PVC akende kasutamisele miljööväärtuslikel kaalutlustel, millised nõuded peaks tulevikus aga olema selgelt kirjas üldplaneeringutes.

Seni kehtinud regulatsioonist erinev on ka lammutatava hoone asemele uue ehitamisega seotud küsimused. Varem oleks olnud nõutav nii lammutusloa olemasolu kui ka uue hoone ehitusluba. Uue Ehitusseadustiku kohaselt on olemasoleva hoone lammutamise järel uue samasuguse ehitamise korral tegemist hoone taastamisega, mis on üks rekonstrueerimise alaliike. Sellega seotud lubade vajadust tuleb seega vaadata lisas 1 olevast tabelist. Taastamise puhul on määravaks kriteeriumiks uue hoone olemuslik sarnasus endisele. Uus hoone loetakse endisele olemuslikult sarnaseks, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Seega kui olemasoleva hoone lammutamist hõlmavasse rekonstrueerimisprojekti on kätketud ka hoone laiendamine, siis on maht muutunud ning enam ei käsitleta seda hoone taastamisena vaid uue püstitamisena, mis nõuab märksa rohkem lubasid ja asjaajamist.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Эксперт: четверть арендного рынка не платит подоходного налога

PostimeesПо мнению эксперта по недвижимости Тыну Тоомпарка, в условиях пристального внимания НТД к «подпольным» арендодателям, у них есть три возможности – согласиться с практически нулевой прибылью, сдавать квартиру через фирму или избавиться от неё, пишет экономическая газета “Деловые ведомости”.

Рост числа деклараций доходов от аренды был в процентом соотношении высоким, однако численно он невелик.По данным переписи населения, 20% жилых помещений в Эстонии арендуются, и если, например, в Таллинне 200 000 жилых помещений, то из них около 25% могут сдаваться в аренду; жильё сдают либо частные лица, либо предприятия, а в последние годы на рынке появилось много инвесторов, которые, скорее всего, сдают жильё через фирму, поэтому сложно оценить, сколько жилья сдают через фирму, а сколько частные лица, отмечает эксперт, по мнению которого половина частных лиц при этом не декларируют доход, то есть 1/4 арендного рынка не платит подоходного налога,

По подсчётам Тоомпарка, «подпольными» можно считать около 12 500 арендных площадей в одном только Таллинне.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/3216449/jekspert-chetvert-arendnogo-rynka-ne-platit-podohodnogo-naloga

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

KV.EE: Tallinnas pakuti mais üürile 3542 äripinda

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti mai kuusTallinnas üürile 3542 äripinda. See on peaaegu sama palju kui aasta tagasi.

Suurem on äripindade üüripakkumiste arvu muutus vanalinnas. Tallinna vanalinnas pakuti tänavu mais üürile 127 äripinda. See on 40 protsenti aastatagusest enam.

Äripindade turu suurimas ja tihedaima konkurentsiga piirkonnas ehk Tallinna kesklinnas on portaali KV.EE andmetel äripindade üüripakkumiste arv aastaga vähenenud 11%. Mai kuus pakuti kesklinnas üürile 1340 äripinda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
05/2014 05/2015 Muutus, %
Haabersti 78 75 -4%
Kesklinn 1 510 1 340 -11%
Kristiine 398 440 11%
Lasnamäe 478 562 18%
Mustamäe 471 420 -11%
Nõmme 152 132 -13%
Pirita 27 NA
P-Tallinn 233 264 13%
Vanalinn 91 127 40%
 
Tallinn 3 569 3 542 -1%
 
Eesti 4 740 5 030 6%
Harjumaa 3 829 3 916 2%
 
Narva 39 80 105%
Pärnu 198 225 14%
Tartu 435 500 15%

Äripindade üüripakkumiste arv portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn omandab muusikakooli kinnistu

TallinnTallinna linnavalitsus kavatseb aastakümneid linna muusikakoolile koduks olnud, kuid omandireformi käigus tagastatud Narva mnt 28 hoone õigusjärgselt omanikult linnale omandada.

Narva mnt 28 sotsiaalmaa sihtotstarbega, hoonestatud kinnistu pindala on 3074 m², kinnistu omandatakse linnale hinnaga 1 600 000 eurot. Peale linnale omandamist saab kinnistu valitsejaks Tallinna Haridusamet.

„Narva mnt 28 õppehoones on alates 1958. aastast tegutsenud Tallinna Muusikakool. See hoone omab ajaloolist tähtsust nii paljudele muusikakooliga soetud põlvkondadele kui ka teistele linnakodanikele. Selleks, et muusikakool saaks oma kodumajas tegevust jätkata, otsustasime kinnistu omandada,“ ütles abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Hoone tagastati omandireformi käigus õigusjärgsele omanikule, alates 1996. aasta novembrist on linn hoonet kasutanud rendilepingu alusel. Rendileandja omanikutulu ei soovinud ja linn renti ei tasunud, linna kohustuseks oli kinnistut hooldada ning hoonet korras hoida ja hallata, samuti hoone kindlustada ja tasuda kõik kinnistuga seotud kõrvalkulud ja maksud. 2012. aasta algusest kehtiva ja kuni käesoleva aasta 31. augustini kestva uue üürilepingu kohaselt on üürisummaks 3900 eurot, mis ei sisalda kommunaalteenuseid ning valveteenust.

Kinnistu paikneb südalinna piirkonnas Narva mnt ja Kreutzwaldi tn ristmiku naabruses vahetult Narva mnt ääres. Kinnistul asuv, kahe põhikorruse, keldri- ja pööningukorrusega, kultuurimälestiseks tunnistatud koolihoone on ehitatud 1903. aastal, hoones on 1234,8 m² suletud netopinda. Tallinna Muusikakool on Tallinna Haridusameti hallatav asutus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Тоомпарк: четверть арендодателей не платят походный налог

Delovõje VedomostiПо мнению эксперта по недвижимости Тыну Тоомпарка, в условиях пристального внимания НТД к «подпольным» арендодателям, у них есть три возможности – согласиться с практически 0-й прибылью, сдавать квартиру через фирму или избавиться от неё.

Рост числа деклараций доходов от аренды был процентуально высоким, однако численно он невелик. По данным переписи населения, 20% жилых помещений в Эстонии арендуются. Если, например, в Таллинне 200 000 жилых помещений, то из них около 25% могут сдаваться в аренду. Жильё сдают либо частные лица, либо предприятия. В последние годы на рынке появилось много инвесторов, которые, скорее всего, сдают жильё через фирму. Сложно оценить, сколько жилья сдают через фирму, а сколько частные лица. Предположу, что пополам. Половина частных лиц не декларируют доход. То есть 1/4 арендного рынка не платит подоходного налога (по подсчётам Тоомпарка, «подпольными» можно считать около 12 500 арендных площадей в одном только Таллинне. В этом году доход от аренды задекларировали 5123 лица. – Прим. ред.).

Повлияет ли внимание НТД к арендодателям на рынок? Во-первых, зависит ли сейчас цена аренды от того, платят ли налог? Скорее всего, нет. Цена на конкретный момент зависит от соотношения спроса и предложения на рынке. Но в долгосрочной перспективе цена какого-то товара или услуги зависит от затрат на них. Если сдача недвижимости в аренду станет более затратной и арендаторы будут «попадаться» Налоговому департаменту, это слегка повысит цены. Однако это лишь один из многих экономических факторов, которые влияют на формирование цены.

Может быть и другой эффект: когда арендатор видит, что от НТД не скрыться, он посчитает и поймёт, что разумнее сдавать квартиру через предприятие, которое платит налог только тогда, когда изымает его в качестве дивидендов. Сдача недвижимости в аренду через предприятие даёт возможность для арендатора списывать расходы.
Если я арендодатель, у которого предприятия нет, я задумаюсь, хочу ли я создать свою фирму для того, чтобы сдавать одну квартиру. И тогда нужно принять решение: либо я соглашаюсь с практически нулевой прибылью, либо продам эту квартиру, раз организационная нагрузка на сдачу одной квартиры у меня становится слишком большой – бухгалтерия, подача годового отчёта и т.д.

Тыну Тоомпарк
аналитик Kinnisvarakool OU, Adaur Grupp

Полина Волкова
polina.volkova@aripaev.ee

http://dv.ee/novosti/2015/06/05/toompark-chetvert-arendodatelej-ne-platjat-pohodnyj-nalog

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ligikaudu aasta kestnud deflatsioon lõppes

StatistikaametStatistikaameti andmetel suurenes tarbijate ostukorvi maksumus mais aasta võrdluses 0,1%, eelneva kuuga võrreldes 0,2%. Euroala inflatsioon kiirenes mais samuti, 0,3%ni, kuid on endiselt siiski tunduvalt aeglasem kui Euroopa Keskpanga pikaajaline inflatsioonieesmärk, milleks on pisut alla 2%.

Tarbijakorvi hinnatõusu taga oli valdavalt nafta kallinemine maailmaturul. Selle tulemusena tõusid mootorikütuste hinnad mais eelneva kuuga võrreldes 2% ja hinnalangus aastases võrdluses pidurdus. Mootorikütuste hind on praegu siiski suhteliselt madal: eelmise nelja aasta keskmise tasemega võrreldes on kütused umbes 10% odavamad. Nii soojusenergia kui ka imporditava maagaasi odavnemine mais aga jätkus, kuna nafta hinna muutus kandub nendesse hindadesse tagantjärgi ning varasem langus alles kandub üle.

Toiduained ilma alkoholi ja tubakata odavnesid mais 0,2% (koos alkoholi ja tubakaga kallinesid 0,9%). Üheks toiduainete hinna languse põhjuseks on toidutoormete odavnemine maailmaturul, mis jätkus kiires tempos ka mais. FAO (Food and Agriculture Organization) hinnaindeks on madalaim pärast 2009. aasta septembrit. Maailmaturul on enim langenud piima ja suhkru hinnad, aastataguse ajaga võrreldes vastavalt 30% ja 27%. Silmnähtavat mõju on avaldanud ka Venemaa imporditakistused. Nende mõju paistab olevat piimasektoris mõnevõrra leevenenud, sest piimatoodete tootmismahud on viimastel kuudel kasvanud ja ettevõtete laovarud vähenenud. Sama ei saa veel öelda lihatööstuse kohta. Edaspidi võib piima kokkuostuhindade langusele aidata kaasa märtsis lõppenud tootmiskvootide rakendamine.

Lähiajal hinnatõus kiireneb, kuid jääb tagasihoidlikuks. Teisel poolaastal kergitab inflatsiooni energia ja toiduainete hinna tõus. Nende kaubagruppide hinnad on langenud juba enam kui aasta ja mõlemad läbivad oma madalseisu. 2015. aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade keskmine inflatsioon nulli juurde. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi ja hinnatõusu väljavaate 10. juunil.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

inflatsioon_05062015_1ee

inflatsioon_05062015_2ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pindi Kinnisvara: turuinfo 05/2015

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Тоомпарк: четверть арендодателей не платят походный налог

Delovõje VedomostiПо мнению эксперта по недвижимости Тыну Тоомпарка, в условиях пристального внимания НТД к «подпольным» арендодателям, у них есть три возможности – согласиться с практически 0-й прибылью, сдавать квартиру через фирму или избавиться от неё.

Рост числа деклараций доходов от аренды был процентуально высоким, однако численно он невелик. По данным переписи населения, 20% жилых помещений в Эстонии арендуются. Если, например, в Таллинне 200 000 жилых помещений, то из них около 25% могут сдаваться в аренду. Жильё сдают либо частные лица, либо предприятия. В последние годы на рынке появилось много инвесторов, которые, скорее всего, сдают жильё через фирму. Сложно оценить, сколько жилья сдают через фирму, а сколько частные лица. Предположу, что пополам. Половина частных лиц не декларируют доход. То есть 1/4 арендного рынка не платит подоходного налога (по подсчётам Тоомпарка, «подпольными» можно считать около 12 500 арендных площадей в одном только Таллинне. В этом году доход от аренды задекларировали 5123 лица. – Прим. ред.).

Повлияет ли внимание НТД к арендодателям на рынок? Во-первых, зависит ли сейчас цена аренды от того, платят ли налог? Скорее всего, нет. Цена на конкретный момент зависит от соотношения спроса и предложения на рынке. Но в долгосрочной перспективе цена какого-то товара или услуги зависит от затрат на них. Если сдача недвижимости в аренду станет более затратной и арендаторы будут «попадаться» Налоговому департаменту, это слегка повысит цены. Однако это лишь один из многих экономических факторов, которые влияют на формирование цены.

Может быть и другой эффект: когда арендатор видит, что от НТД не скрыться, он посчитает и поймёт, что разумнее сдавать квартиру через предприятие, которое платит налог только тогда, когда изымает его в качестве дивидендов. Сдача недвижимости в аренду через предприятие даёт возможность для арендатора списывать расходы.

Если я арендодатель, у которого предприятия нет, я задумаюсь, хочу ли я создать свою фирму для того, чтобы сдавать одну квартиру. И тогда нужно принять решение: либо я соглашаюсь с практически нулевой прибылью, либо продам эту квартиру, раз организационная нагрузка на сдачу одной квартиры у меня становится слишком большой – бухгалтерия, подача годового отчёта и т.д.

Тыну Тоомпарк
аналитик Kinnisvarakool OU, Adaur Grupp

http://dv.ee/novosti/2015/06/05/toompark-chetvert-arendodatelej-ne-platjat-pohodnyj-nalog

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm