Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.
Negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) vähenes elanikkond 733 ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) 1933 inimese võrra. Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud negatiivse loomuliku iibe osatähtsus. Viimati vähenes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu enam kui väljarände tõttu 2003. aastal.
2014. aastal sündis 13 595 ja suri 15 528 inimest. Sündide arv jäi varasema aasta tasemele. See on positiivne näitaja, kuna sünnitusealiste naiste arv kahaneb iga aastaga. Veel neli aastat varem sündis aastas 2000 last rohkem (2010. aastal oli 15 825 sündi). Surmade arv on 1990ndate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel viiel aastal on aasta jooksul toimunud surmade arv jäänud 15 000 ja 16 000 vahele.
Eestist lahkus 2014. aastal rohkem inimesi kui siia elama saabus, sisserändajaid oli 3904 ja väljarändajaid 4637. Väljaränne on võrreldes eelneva kolme aastaga ligi 30% vähenenud, kuid sisseränne on jäänud samaks. Et sisserändest moodustab enamuse tagasiränne, mis toimub peamiselt 1–2 aastat pärast väljarännet, siis eelneva aktiivsema väljarändeperioodi järgselt on oodatav, et kõrgem sisseränne jätkub.
Maakondadest kasvas rahvastik ainult Harju maakonnas (üle 3000 inimese), mille rahvaarvu suurendas peamiselt Tallinna elanike arvu kasv. Elanikkonda kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond – seda nii absoluutarvudes kui ka rahvastiku osatähtsuselt. Üle 1% kaotasid elanikkonda veel Järva ja Lääne maakond. Suhteliselt väike elanike arvu vähenemine toimus Saare ja Hiiu maakonnas – kummaski alla 50 inimese. Ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv 0,5-0,9%.
Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aastate jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega. Vähesel määral muutub rahvaarv isikukoodide korrigeerimise ja senisest rahvastikuarvestusest puudunud isikute lisamise tõttu.
Soovid oma objektide fotod viia täiesti uuele tasemele? Kui jah, siis Kinnisvarakoolis toimub 07/05/2015 
2015 I kvartalis tehti Eestis 2932 tehingut hoonestamata maadega. Hoonestamata maa tehingute käive oli 102 miljonit eurot.
Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.
Tööinspektsiooni poolt läbiviidava ehitusobjektide sihtkontrolli käigus kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.
Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Võistluse tulemusi tutvustav näitus on Rapla Kultuurikeskuses avatud kuni 8. maini.
Kuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.
Portaali KV.EE
Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kaheksa korteriomandit, linnakassasse laekub nende müügist kokku 216 671 eurot.
Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
