Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Elanike majanduslik kindlustunne jaanuaris paranes

Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel on tarbijate kindlustunde indikaator jaanuaris –2. See on 1 punkti võrra kõrgem kui eelmisel kuul ja oluliselt parem pikaajalisest keskmisest (–9).

Kuuga paranesid inimeste ootused oma pere majandusolukorra väljavaadete osas ja säästuprognoos. Hinnangud riigi majandusolukorrale ja tööturule viimase kuuga ei muutunud. Elanike kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike säästuvõime muutunud paremaks kuid hinnangud tööturule tunduvalt ettevaatlikumaks.

Tarbijate kindlustunde indikaator (indikaatori komponentide lõikes)

Kindlustunde indikaator Pere majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Eesti majanduslik olukord 12 kuu pärast (saldo) Tööpuudus järgneval 12 kuul (saldo) Säästmine järgneval 12 kuul (saldo)
Pikaajaline keskmine -9 -1 4 14 -27
Jaanuar 2014 -3 5 10 3 -22
Detsember 2014 -3 8 6 10 -14
Jaanuar 2015 -2 7 6 10 -13

Jaanuaris prognoosib 27% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on olukord sama ja 11% pelgab halvenemist.

Ootused riigi majandusarengu väljavaadete osas pole viimase kuuga muutunud. 33% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 31% ootab olukorra püsimist ja 20% kardab halvenemist.

Elanike inflatsiooniootused on pöördunud miinuspoolele, mida esines viimati 2009. aastal ja 2010 a. jaanuaris.

Peatunud hinnatõusu ja suurenenud sissetulekute tingimustes on elanike rahaline olukord ja säästuvõime paranenud. Jaanuaris hindas 43% peredest, et suudab säästa (aasta tagasi 37%), 49% tuleb omadega ots-otsaga kokku ja 8% on rahalistes raskustes.  45% küsitletute hinnangul suudavad nad säästa ka järgneva 12 kuu jooksul (aasta tagasi arvas nii 40% vastanutest) .

2015. aasta jaanuaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –5.8 ja euroalal –8.5 ja kuuga eurooplaste kindlustunne tõusis (vastavalt 1.4 ja 2.4 punkti).

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uued 4-toalised korterid on väga nõutud kaup

Uus MaaKui möödunud aastatel olid kõige kiiremini ostetud korteriteks kahetoalised nii uusarendustes kui vanemates elamutes, siis nüüd on tõusmas hoopis neljatoalised korterid.

Kõige enam paistab nõudluse kasv silma just äärelinna uusarenduste puhul, kus neljatoalised perekorterid on väga lühikese müügiajaga ning iga uue projekti puhul enamasti need, mis esimesena broneeritakse. Näidetena võib tuua Hõbemetsa, Sipelga 2, Kiili 12) ja Sipelga 3.

Nõudluse üheks põhjuseks on võrdlusmoment. Uued neljatoalised korterid on avarad ning võrreldes ridaelamuboksi või majaosaga on nende hind madalam. Kiire elutempoga linnastunud pereinimestele on see mugav ja sobiv lahendus.

Ka majade ehituskvaliteet on hea ja selle pärast ostjad ei muretse. Pigem uus ja valmis kui et vana ja remonti- ja lisaraha vajav.

Muidugi tekitab märgatavat nõudlust ka see, et 4-toalisi kortereid on pakkumisel vähem, eriti originaalplaneeringus ja uutes majades.

Popid ka vanemad neljatoalised Mustamäel

Populaarsed on ka soodsama hinnaklassiga Mustamäe paneelmajades asuvad väiksema üldpinnaga neljatoalised korterid, mille ostjaskonnaks on peamiselt noored pered, kes müüvad eelnevalt väiksema kodu ja kel omafinantseeringut lisaks on minimaalselt.

Väiksema korteri suurema vastu vahetamisele aitab kaasa lihtne fakt, et kui Mustamäe vanemad 2-toalised korterid on hinnaklassis 50 000-60 000 eurot, siis 4-toaliste, keskmiselt 61-ruutmeetriste korterite müügihinnad on vahemikus 65 000-75 000 eurot. See tähendab, et suurema ja lisatubadega kodu ostmiseks on vaja suhteliselt vähe lisaraha või -tagatist.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKAS saavutas Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi 2014 tulemuste põhjal hõbetaseme kvaliteedimärgise

Riigi Kinnisvara / RKASJuba seitsmel aastal on jätkusuutliku ettevõtluse indeks andnud ülevaate ettevõtete vastutustundlikkusest ja selle arengust Eestis. Riigi Kinnisvara AS on hindamisel osalenud kuuel järjestikusel aastal, tänavu saavutati esmakordselt hõbetase.

Märgis omistati ettevõtetele kolmel tugevustasemel – kuld- (90% võimalikust maksimumtulemusest), hõbe- (80%) ja pronkstase (70%).

Indeksi küsimustikuga hinnatakse ja märgisega tunnustatakse ettevõtete läbimõeldud / strateegilist ja põhitegevusega seotud lähenemist vastutustundlikule äritegevusele ning oma ettevõtte sotsiaalse- ja keskkonnamõju juhtimisele. Indeksi koostamisega soovitakse teada saada kui teadlik ja süsteemne on vastutustundlikkuse ning sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse sidumine strateegia ja põhitegevusega Eesti ettevõtetes.

2014. aasta jätkusuutliku ettevõtluse indeksi põhjal anti välja 50 kvaliteedimärgist (sh 5 kuld-, 25 hõbe- ja 20 pronksmärgist).

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Maa-amet: Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2014

Maa-ametMaa-ameti Kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu ülevaade Eesti kinnisvaraturg 2014. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uus Maa alustas Mustamäel uue korterelamu müüki

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas korterite müüki Tallinnas Mustamäele, aadressile Sipelga 3 kerkivas 8-korruselises majas. Hoone arendajaks on Hepsor OÜ ning ehitustööde peatöövõtjaks Mitt&Perlebach OÜ.

„Sipelga 3 mugavad suurte rõdudega korterid asuvad suurepärases asukohas, keset Mustamäed,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Ave Klaser. „Lähedal on Sütiste-Nõmme parkmets, kus asuvad terviserajad annavad hea võimaluse spordi harrastamiseks ja rohelise elukeskkonna nautimiseks. Asukoha eeliseks on ka hästi toimiv infrastruktuur, sest siin asuvad nii kaubanduskeskused, söögikohad, koolid kui lasteaiad. Kesklinna jõuab 10-minutilise autosõiduga ning ka erinevad ühistranspordivahendid võimaldavad mugavat liiklemist erinevate linnaosade vahel.“

Rajatav kortermaja paikneb A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmiku lähedale jääval Sipelga tänaval. Maja arhitektuuriline lahendus sobib hästi ümbritseva keskkonnaga ning suured ja avarad klaaspiirdega rõdud lisavad modernset õhulisust ja stiili. Ehitatav maja on 8-korruseline, elamispinnad asuvad 2-8 korrusel ning panipaigad ja parkimiskohad on maja 1. ja 0. korrusel.

Kokku on majas 41 korterit, pakkudes oma valikus nii kahe-, kolme-, kui ka neljatoalisi kortereid. Kõik korterid on avara rõduga. Suured aknad tagavad piisava valguskülluse. Maja saab valmis 2016. aasta kevadel.

Vaata rohkem infot: www.uusmaa.ee/sipelga3

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

2015 on kinnisvaraturul uusarenduste aasta

Domus KinnisvaraÜle pika aja tundub kinnisvaraturul olevat harukordne olukord, kus enamus turuosalistest on lähima aasta suhtes valdavalt ühel meelel. Stabiilsus ja rahunemine on peamised märksõnad, mida turuanalüüsidest võib välja lugeda ning vaid vähesed tahavad sellele vastu vaielda. Kinnisvarasektori jaoks on tegemist enneolematu seisundiga, sest senini on harjutud turul rohkem üles-alla kihutama ning stabiilsetes oludes tegutsemine nõuab nüüd omajagu kohanemist.

Ennustamine on teatavasti tänamatu töö ja kahtlemata on täna keeruline hinnata, milliseks lähiaastad kujunevad ning kuidas võib meie majandust ja kinnisvaraturgu mõjutada järgnevatel aastatel näiteks Põhjamaade majanduse liikumise trajektoor või idanaabri tegevus ühes ja teises riigis. Stabiilsuse poolt räägivad aga mitmed faktid: kui tarbijate kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel ja see annab põhjuse loota nende aktiivseks tegutsemiseks, siis selle nö tasandab ära osa ärisektorite (eelkõige ehitus ja tööstus) madal kindlustunne, kui laenude aluseks olev euribor on jätkuvalt all ja lausa kutsub laenu võtma, siis selle tasandavad ära Eesti Panga uued nõuded eluasemelaenude väljastamisele alates märtsist, millega ohjatakse laenukasvu ja kinnisvara hindade kasvu.

Palkade märkimisväärset hüpet ülespoole 2015. aastal ei julge keegi prognoosida ning kinnisvara hinnad on paari viimase aastaga rabelenud mudast välja, läbinud kiire tõusufaasi ja sellele järgnenud korrektsiooni. Ühesõnaga, eufooriaks põhjust pole, kuid puudub ka põhjus pessimistlike nootide võtmiseks.

Tallinna korterituru uus normaalsus on kuskil 550-650 korteritehingu peal kuus ja hea, kui keskmine hind suudab püsida 1400 €/m2 juures. See, mis aasta alguses võib langeda, tehakse järele kevadel või aasta lõpus. Analüütikute töö kipub kujunema rutiinseks, sest suuri üllatusi ja kõikumisi pakub turg vähe.

Aga aasta päästavad ära uusarendused, mis eelnevast jutust end eriti heidutada ei lase. Juba ehitusvalmis või kohe ehitusse minevad projektid rikastavad rahulikku turgu kõige erinevamate pakkumistega. Õhus on õhkõrna ülepakkumise lõhna ja see sunnib arendajaid pingutama eristumise suunas, mistõttu aasta toob juurde põnevat arhitektuuri ja sisekujundust, kõige erinevamates asukohtades olevaid pakkumisi, nutikat turundust ja atraktiivseid kampaaniaid.

Hea aasta tuleb reklaamifirmadele, kes aitavad objekte senist rohkem turundada ja laialivalguvat sisu paketeerida ning kinnisvarafirmadele, kes hindavad kainelt turuolukorda ning rakendavad müügi tulemuslikkusesse kogu oma kogemuste ja oskuste arsenali. Uute kodude ostuhuvilistele terendab vähemalt Tallinnas ja Tartus hea aasta, kus valikut on lähtuvalt rahakoti paksusest piisavalt ning pakkumine muutub üha mitmekesisemaks.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: eluasemelaenude intressimäär rekordiliselt madalal

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkEluasemelaenude keskmine intressimäär jäi 2014. aasta detsembris Eesti Panga andmetel samale tasemele, kus see oli ka novembris ehk 2,2% tasemele. Tegemist on seega jätkuvalt kõigi aegade kõige soodsama intressimääraga.

Uute eluasemelaenude intressimäär on siiani langenud peamiselt euribori toel. Enamuse eluasemelaenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor oli detsembri keskmisena 0,176%, mis on samuti kõigi aegade madalaim näitaja.

Osa eluasemelaenude intressimäära kukkumisest on siiski tingitud ka intressimäära riskimarginaali vähenemisest. Kui kogu 2013. aasta vältel oli riskimarginaal valdavalt 2,2-2,3 protsendi kandis, siis 2014. aasta lõpuks on see vähenenud juba 2,0 protsendi peale.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, laenumarginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Sweco kolib 80 töötajat Ülemiste City uude suurbüroosse

Ülemiste CityRahvusvaheline suurfirma Sweco allkirjastas mahuka üürilepingu Ülemiste Citysse kerkivas Eesti suurimas kontorihoones Öpiku maja.

Eestis rohkem kui 80 inimesele tööd andev rahvusvaheline kontsern Sweco omab Eestis kahte ettevõtet – Sweco Projekt AS ja Vealeidja OÜ. Uues Öpiku majas renditava pinna suurus on 1 100 ruutmeetrit, kuhu mõlemad ettevõtted ühiselt kolivad, et võimaldada klientidele lihtsamat koostööd.

“Otsustasimegi Öpiku maja kasuks, kuna Ülemiste City kontseptsioon ja pakutavad tingimused sobivad hästi just kiiresti arenevatele ettevõtetele, samuti vähendame administratiivkulu,” selgitas Sweco tegevjuht Riho Koost, kelle sõnul on esimeste hulgas lepingut sõlmides ka valikuvõimalus alati parem. “Täna on ettevõtluses edukamad need, kes suudavad otsuseid teha operatiivselt, kuid samas planeerida oma tegevust ja arengut ette ka pikemaks perioodiks. Kliendikeskseks lähenemiseks on oluline hea asukoht,” lisas Koost.

Mainor Ülemiste poolt Tallinnas aadressil Valukoja 8 arendatava, kokku ligi 44 000-ruutmeetrise paaristorni ehitus algas käesoleva aasta alguses ning selle esimene torn plaanitakse lõpetada pooleteise aastaga suveks 2016. Uus esinduslik büroohoone hakkab kandma rahvusvaheliselt tuntud akadeemiku ja Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja Ernst Julius Öpiku järgi nime Öpiku maja. Hoone ehitab Merko Ehitus AS ja omanikujärelevalvet teostab Vealeidja OÜ. Hoone hakkab vastama B-energiaklassi ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele.

Rootsi päritolu Sweco kontsern tegutseb 13 riigis ning annab kokku tööd üle 9 000 inimesele. Ettevõte pakub laias valikus teenuseid veekäitluse ja keskkonna, arhitektuuri, ehituskonstruktsioonide, infrastruktuuri, tööstuse ja ehitusjärelevalve valdkonnas, koostab eksperthinnanguid ja viib läbi ehitushankeid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eluasemelaenude portfell kasvas 2014. aastal 2,8%

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenude ja liisingute portfelli aastakasv aeglustus detsembris 2,7%ni. Laenukasv aeglustus ettevõtete laenumahu vähenemise tõttu, mis oli osaliselt mõjutatud kliendisektorite ja majandusüksuste ümberklassifitseerimisest aruandluses. Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kogumaht kerkis detsembri lõpuks 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtetele väljastati detsembris uusi laene ja liisinguid 854 miljoni euro ulatuses, mis oli eelmise aasta suurim kuine maht. Nii lühi- kui ka pikaajalisi laene anti välja aasta keskmisest suuremas mahus. Pikaajalisi laene väljastati kõige suuremas mahus kinnisvaraettevõtetele.

Majapidamiste laenude ja liisingute portfelli aastakasv kiirenes detsembris eluasemelaenude suurenemise tõttu 2,8%ni.Uusi eluasemelaene anti aasta viimasel kuul välja 75 miljoni euro ulatuses, mis oli eelnevate kuudega võrreldav tase.

Detsembris väljastatud laenude keskmine intressimäär jäi eelneva kuu omaga lähedasele tasemele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis novembri 2,2% juures ning ettevõtete pikaajaliste laenukohustuste keskmine intressimäär oli 2,7%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid detsembris 1,7% laenuportfellist. Kuigi viivislaenude maht detsembris mõnevõrra kahanes, toimus see osaliselt varem alla hinnatud laenude arvelt.

Hoiuste kasv püsis detsembris kiire. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga 7,9%. Hoiuste kogumaht kasvas detsembris 203 miljoni euro võrra, millest 140 miljonit eurot moodustasid ettevõtete hoiused. Aasta viimasel kuul suurenesid ka mitteresidentide hoiused.

Pangad teenisid 2014. aasta neljandas kvartalis 59 miljonit eurot puhaskasumit. Puhaskasum kahanes netointressitulu vähenemise, personalikulude suurenemise ning laenuallahindluste tegemise tõttu. Pankade puhastulukus varade suhtes oli eelmise aasta viimases kvartalis 1,6%.

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Eesti ettevõtetele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Eesti ettevõtetele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Laenukahjumid ja pangandussektori netotulem

Laenukahjumid ja pangandussektori netotulem

Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenude ja liisingute maht

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Piirangud eluasemelaenudele jätavad kinnisvaraturu mõjuta

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜtõnuEesti pank on alates 1. märtsist 2015 kehtestanud pankadele täiendavad piirangud eluasemelaenude väljastamisel. Piirangute eesmärk on ennetada kunagi kauges tulevikus saabuvat järjekordset kinnisvarabuumi. Järgnevalt uurime milline on laenupiirangute mõju tänasele kinnisvaraturule.

Täna on pankadel hulk hoiuseid, mida nad tahaksid hea meelega välja laenata. Siiski võime öelda, et laenuandmine on valdavalt vastutustundlik, st pangad ei jaga laenu vasakule-paremale nagu see toimus näiteks 2005.-2007. aastatel.

Pigem võib isegi öelda, et pangad on mõnel puhul liialt konservatiivsed ehk kartlikud ja nad võiksid laenude andmisel pisut heldemad olla.

Eluasemelaenu tagatuse piirmäär 85%

Uutest reeglitest esmalt ei tohi kinnisvara vastu anda rohkem laenu kui 85% selle väärtusest. Kui koduostja kasutab Kredexi lisatagatist, siis on endiselt võimalik saada laenu 90% tagatisvara väärtusest.

Täna küsivad pangad omafinantseeringuna valdavalt 20-25% ostetava vara väärtusest või veelgi rohkem. Nii saame tõdeda, et 85% peale tulev laenu tagamise nõue tänast turuolukorda ei muuda.

Veelgi enam. Eluasemelaenude käive on viimase viie aasta jooksul alla 60 protsendi elamispindade tehingukäibest. (Tõsi – sellest arvestuses kuuluvad elamispindade tehingukäibesse lisaks need tehingud, mida tehakse muud finantseerimist kasutades, nt ettevõtete ostutehingud.)

Küll võib 85% piirang omada mõju uute korterite turule, kus pangad on väiksemate kinnisvarariskide tõttu leppinud 10% suuruse omafinantseeringuga. Siin tuleb appi tuleb aga võimalus, et pankadel on kvartali jooksul võimalus anda laenuportfellist 15% laene piiranguid arvestamata. Nii ei jää ka uute korterite finantseerimine toppama.

Laenumaksete piirmäär 50% sissetulekust

Teise piiranguna tohib laenumakse moodustada mitte enam kui 50% laenuvõtja maksude järgsest sissetulekust. Kui laenuvõtjal on peale eluasemelaenu veel muid laenukohustusi, siis peavad needki piiriks oleva 50 protsendi sisse ära mahtuma.

Analoogselt laenu tagamise piirmäärale on siingi pankade tavapärased nõuded märksa karmimad. Valdavalt soovivad laenuandjad, et inimene ei kulutaks eluasemelaenu ja muude kohustuste peale mitte enam kui 35-40% sissetulekust.

Eluasemelaenu maksimaalne tähtaeg 30 aastat

Kolmas piirang kehtib eluasemelaenu pikkusele. Kui mõned Eestis tegutsevad pangad on siiani pakkunud eluasemelaene maksimaalselt 35 või isegi 40 aastaks, siis nüüd on uus piir ees 30 aasta peal.

Kui võtta eelduseks 4-protsendiline intressimäär, siis vähendab laenu 30 asemel 35 aasta pikkuseks venitamine igakuise laenumakse vähenemist 7%. 40 aasta pikkusel laenul on igakuine makse juba 13% väiksem kui 30-aastase laenu puhul.

Need numbrid ei ole nii suured, et avaldaksid olulist mõju inimeste võimele laenu võtta. Pealegi on üle 30-aastaste laenude osakaal pankurite sõnul suhteliselt tagasihoidlik.

Piirangud ei piira

Nii võime öelda, et uued piirangud praktikas suurt midagi ei piira. Koduostjale ei lähe uue kodu ostmine kallimaks ega keerulisemaks, kui see on olnud viimaste aastate jooksul.

Kriitikana võiks märkida, et eelkirjeldatud piirangud on mõistlikud, tänased laenuandjad aga sellest veel konservatiivsemal ehk mõistlikumal tasemel. Piirangute väljakäimise tagamaa on jahutada kinnisvaraturgu, et see 2005-2007. aasta eeskujul taas ohtlikult üle ei kuumeneks.

Täna taolisi ülekuumenemise märke elamispindade turul ei ole, rääkima peame hoopis turu jahtumisest. Siin tekibki küsimus, sektori jahutamise signaale on mõistlik anda turuosalistele ajal, kus tehingute arv on languses ja hinnadki ebakindlalt tõusu ja languse vahel edasist liikumissuunda otsimas?

150126-piirangud-eluasemelaenudele-jatavad-kinnisvaraturu-mojuta

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kasutusluba ei anna kindlust, et omavalitsus oleks hoone ohutust kontrollinud

RiigikontrollRiigikontroll leidis, et kohalikud omavalitsused ei sea endale eesmärgiks enne kasutusloa andmist hoone ohutuses veenduda ega tunneta endal vastutust võimalike hilisemate tagajärgede eest.

Riigikontroll analüüsis, kas kohalikud omavalitsused on enne kasutusloa andmist kontrollinud, kas hooned on nõuetekohaselt ehitatud. Selleks valiti valdavalt suuremates linnades välja hooned, kus viibib korraga palju inimesi, nagu kaubanduskeskused, lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja hoolekandeasutused.

Auditi tulemusel leidis Riigikontroll, et praegune ehitusjärelevalvesüsteem ei taga avalike hoonete ohutuse seisukohast tõhusat omavalitsuste kontrolli ei projektlahenduste ega ehitustegevuse üle. Omavalitsus hakkab hoone ehitusdokumente uurima tavaliselt alles siis, kui talle esitatakse kasutusloa väljastamise taotlus.

Riigikontrolli vaadeldud üheksa hoone hulgas ei olnud ühtegi hoonet, kus omavalitsustele esitatud dokumentidest oleks võinud aru saada, kuidas on hoone täpselt ehitatud, ega hoonet, kus ehitamist oleks alustatud kõiki nõudeid järgides. Kinnikaetud konstruktsioonide tõttu polnud enamikul juhtudel võimalik ehitustöid tagantjärele täpselt tuvastada. Ühelgi juhul ei olnud kohalikule omavalitsusele esitatud sellises ulatuses dokumente, et omavalitsus oleks saanud anda hoonele kasutusloa.

Seejuures olid puudu või puudustega ka need dokumendid, mida omavalitsused ise hindasid kõige olulisemaks. Näiteks tehti Tallinnas Läänemere teel asuva kaubanduskeskuse ehitamise ajal ehitusprojektis nii oluline muudatus, et see oleks eeldanud koguni uue ehitusloa väljaandmist, kuid omavalitsus andis puudulike dokumentide alusel välja hoone kasutusloa.

Muud auditis tehtud olulisemad Riigikontrolli tähelepanekud on järgmised:

  • Omavalitsuse käsutuses olevad hoovad, millega mõjutada ehitajat ja omanikujärelevalve teostajat tegema oma tööd korrektselt, on vähetõhusad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium adub olemasolevat olukorda, kuid ei ole ümberkorraldusi valdkonnas vajalikuks pidanud.
  • Omavalitsused ei ole taganud, et kasutusele võetaks ainult neid hooneid, millele on väljastatud kasutusluba. Auditis tuvastati kaks hoonet, mis olid kasutusele võetud enne kasutusloa väljastamist. Need olid hooned, kus omavalitsus oli ühel ajal nii omaniku kui ka ehitusjärelevalve teostaja rollis. Näiteks avati Paide linnas lasteaed, millele anti kasutusluba üle poole aasta pärast lasteaia avamist.

Riigikontroll soovitas auditi tulemusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil sisustada avaliku hoone mõiste ning täpsustada ehitusseaduses avalike hoonete ehitamisele esitatud nõudeid. Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks põhjalikult läbi töötama käesoleva auditi käigus saadud kohalike omavalitsuste seisukohad ning kujundama koostöös omavalitsustega välja võimalused, kuidas omavalitsused saaksid sekkuda avalike hoonete ohutuse tagamisesse senisest tõhusamalt juba ehitusprotsessi eel ja käigus.

Riigikontroll auditeeris Tallinna, Tartu, Valga, Haapsalu ja Paide linnas ning Rapla vallas aastatel 2008–2013 ehitatud avalikke hooneid, mis kuulusid selliste hulka, kus viibib korraga palju inimesi. Väljavalitud hooned asusid maakonnakeskustes, kuna valdav osa avalikest hoonetest ehitatakse just suurematesse asulatesse. Perioodil 2008–2013 väljastasid kohalikud omavalitsused sellistele hoonetele üle 800 kasutusloa.

Loe kogu analüüsi siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara arendusprojekti juhtimine

Ajaloorubriik: Kalamaja tänavate sünnipäevad

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kalamaja on Tallinna vanimaid eeslinnu, mida esmakordselt mainitud juba ligi 700 aasta eest. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt.

Samas on mitmed Kalamaja tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime. Siinsest nimekirjast leiate tänava tänase nime andmise kuupäeva. Kui tänav on varem teist nime kandnud, olen lisanud ka tänava rajamise aja.

Kalamaja tänavate ja nende äärses asuvate majade ajaloost olen oma blogis pikemalt kirjutamas.

Igatahes oleks tore, kui Kalamaja rahvas oma kodutänava sünnipäevi üheskoos tähistama hakkaks:)

  • Graniidi tänav – 1883. aastal
  • Jahu tänav – 1881. aastal
  • Kalaranna tänav – 1932. 25.09.1959
  • Kalasadama tänav – 14.03.1980
  • Kalevi tänav – 1907. aastal
  • Kalju tänav – 17.01.1923
  • Kesk-Kalamaja tänav – 25.03.1925
  • Kopli tänav – 1773. aastal. 17.01.1923
  • Kotzebue tänav – 19. sajandil
  • Kungla tänav – 1909. aastal
  • Köie tänav – 1881. aastal
  • Küti tänav – 1881. aastal
  • Leigeri tänav – 15.02. 1933
  • Linda tänav – 16.12.1931
  • Malmi tänav – 1900. aastal
  • Niine tänav – 1872. aastal
  • Noole tänav – 26.10.1932
  • Põhja puiestee – 1917. aastal
  • Rannamäe tee – 26.10.1932
  • Reisijate tänav – 1963. aastal
  • Salme tänav – 1907. aastal. 16.10.1951
  • Soo tänav – 1877. aastal
  • Suur-Laagri tänav – 1900. aastal
  • Suur-Patarei tänav – 1877. aastal
  • Suurtüki tänav – 1872. aastal
  • Telliskivi tänav – 1882. aastal
  • Tõllu tänav – 27.02.1924
  • Tööstuse tänav – 1877. aastal. 24.05.1939
  • Uus-Kalamaja tänav – 1885. aastal
  • Vabriku tänav – 1882. aastal
  • Valgevase tänav – 1906. aastal
  • Vana-Kalamaja tänav – 1885. aastal
  • Volta tänav – 1900. aastal
  • Võrgu tänav – 1882. aastal
  • Väike-Laagri tänav – 1900. aastal
  • Väike-Patarei tänav – 1877. aastal

soo

Fotol Nikonovi/Soo ja Vana-Kalamaja ristmik 1972. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Ärikinnisvara vahendamine toimub 26/02/2015

Ärikinnisvara vahendamine: Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 26/02/15 koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus annab Sulle teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega, teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest, samuti jagatakse konkreetseid nõuandeid ärikinnisvaraturul toimetamiseks. Koolitusel käsitletakse ka ärikinnisvara vahendamise temaatikat.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks või soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas. Kuid ootame kõiki, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis neljapäeval 26.02.2015 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad jätkavad sirgjoonelist tõusu

Portaal KV.EEElamispindade pakkumishindasid kajastav KV.EE indeks jätkab tõusu lausa sirgjooneliselt. Indeks näitab 78 punkti taset, mis on aastatagusest 17% kõrgemal. Seejuures väärib märkimist, et korteripakkumiste arvu kasv on juba novembrist pidurdunud ja pöördunud languseks.

Pakkumishinnad jätkavad kerkimist paljus tänu uute korteriprojektide turule tulemise. Aeglustunud müügitempod annavad maakleritele aega kõik korterite pakkumised portaali sisestada ja see tõstab portaalis KV.EE keskmisi pakkumishindu.

Samuti ei saa öelda, et kinnisvaramüüjate hinnaootused oleksid allapoole läinud. 2014. aasta lõpu viimane kvartal näitas tehingute arvu taastumist. See on korterimüüjatele andnud võimaluse hindade langetamist vältida.

Oluline muutus on pakkumiste arvu vähenemine, mis sai alguse oktoobri lõpus ja on jaanuariks pidurdunud. Kogu 2014. aasta saatis meid eelkõige just korterite müügipakkumiste arvu tõus. Pakkumise suurenemine pikendas müügiperioode ja andis ostjatele paremad võimalused hinna üle kauplemiseks.

Nüüd, kus tehingute arv on langusest stabiilseks pöördunud ja müügipakkumisi on portaalis KV.ee vähemaks jäänud, on kinnisvaramüüjate elu taas pisut lihtsam. Vaevalt annab see päris võimaluse hindade tõstmisega jätkata 2013. aasta tempos, sest ostjate jaoks on hinnad siiski üsnagi kõrgele kerkinud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

150121_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi toel tehakse korda 1000 kortermaja

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja taristuminister Urve Palo saatis kooskõlastusringile korterelamute rekonstrueerimise toetuse tingimused kinnitava määruse eelnõu, mille kohaselt on korteriühistutel võimalik saada maja kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge.

Kokku plaanib riik järgmistel aastatel toetada tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot.

„Lõviosa Eesti kortermaju on ehitatud ajal, mil energiasäästule ei pööratud tähelepanu. Seetõttu on kommunaalkulud kõrged ning eluasemele kulub tähelepanuväärne osa perekonna sissetulekust,“ ütles Urve Palo. „Toetades elanikke majade kordategemisel aitab riik kaasa sellele, et inimestele jääks pärast hädavajalike kulude tasumist rohkem raha kätte. Kutsun korteriühistuid kindlasti toetust taotlema.“

Eelnõu järgi hakatakse rekonstrueerimistoetust andma kolmes osakaalus – 15%, 25% ja 40% tööde maksumusest, osakaal sõltub saavutavast energiasäästust ja tehtavatest töödest. Erandina on 10 protsendi võrra suuremad Ida-Viru maakonnas paiknevate elamute rekonstrueerimistöödeks antava toetuse osakaalud. Lisaks toetatakse 50% ulatuses ehitusprojektide koostamise, tehnilise konsultandi teenuse ja omanikujärelevalve teenuse kulusid.

Eelmisel perioodil oli suurim toetuse määr 35%. Suurem toetus tähendab seda, et ka ootused projektide tulemustele ja ettevõetavate tööde mahtudele on mõnevõrra tõusnud. Kuna praegune renoveerimise praktika on näidanud tõsiseid puudujääke just korterite ventilatsiooniga, on kõikidele toetuste tasemetele määratud ka miinimumnõuded ventilatsioonile.

Toetus on suunatud enne 1993. aastat ehitatud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse omandis, majas peab olema vähemalt kolm korterit.

Korterelamute rekonstrueerimise toetust hakkab välja andma SA KredEx, kes teavitab taotluste vastuvõtmise alustamisest eraldi. Juba on toimumas maakonnatuurid, kus huvilistele tutvustatakse toetuse saamise tingimusi ning vastatakse tekkinud küsimustele. Lisainfo: http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/

Määruse eelnõuga saab tutvuda Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a8f69db9-213b-4314-87df-4f8fce700ef5

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm