Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Raid & Ko: Üürikorterite massehituse asemel otsetoetused

30.04.2015 Andree Raid

Juba eelmisel aastal sai alguse riiklikult toetatud üürieluasemete arendamise projekti ideed. Paistab, et praegune valitsuskoalitsioon soovib seda teed jätkata. Vastav punkt on isegi koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud.

Enne raha vasakule ja paremale laiali loopimisega alustamist tasuks meelde tuletada, et riigi ülesanne on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine, mitte ettevõtlusega ise tegelema hakkamine ja riigikapitalismi edendamine. Massehitusse maksumaksja raha matmise asemel peab riik kaardistama abivajajad, et toetused otse neile suunata.

Esmalt peame määrama, kus me oleme

Ühest otsast kuulutatakse avalik sektor suunalt, et meil on üüripindu juurde vaja. Teisalt puudub konkreetne teadmine, kui palju üüripindu Eestis üldse olemas on. Üürifondi suuruse kohta eksisteerivad vaid arvamused, mida igaühel on lihtne enda soovitud suunas kallutada.

Selle kõrval puuduvad laiapõhjalised uuringud üürisektori muredest ja rõõmudest. Täna võime majandusministeeriumi kodulehelt leida ühe tudengite seas läbiviidud uuringu. Üliõpilased on küll kindlasti oluline ja huvipakkuv kinnisvaraturu klientide segment, kuid tegemist on siiski väga kitsa inimeste kildkonnaga paljude seast, kes üüriturgu mõjutavad.

Teadaolevalt puuduvad täielikult uuringud üürileandjate hulgas, kes ettevõtjatena vääriksid ses mängus ka ehk pisut tähelepanu.

Massehituse äriplaan ei tööta

Raha lugemata on lihtne välja hõigata populaarsust taotlev plaan luua odavad üürieluasemed. Arvestama peame, et uue korterelamu rajamine on igal juhul kallis. Peab ju arvestama kas või energiasäästunõuetega ja sellega, et isegi avaliku sektori rajatud elamu peab püsima 50-70 aastat.

Plaan pakkuda kallilt ehitatud maja odavalt üürile kuulub juba majandushuumori ehk teiste sõnadega poliitika valdkonda.

Massehitus loob korruptsiooniohu

„Kallilt ehitan, odavalt annan ära“ äriplaani juures on veel oht, mida ei tohi alahinnata. Kõiksugu vara ja soodustuste jagamisega seonduv on hindamatu võimalus korruptsiooni tekkeks.

Ei pea pilku lähiajaloos liiga kaugele heitma, et meenutada kunagisi korterite jagamisel tehtud korruptsioonilõhnalisi salasobinguid.

Või kas täna peame kartma hoopis, et eelarverahade eraldamise järel juba sobilike detailplaneeringute ja kruntidega arendusmeeskonnad juba ootel on?

Valged laigud tuleb kaardil kustutada

Probleemide lahendamise tõsise tahte korral peaks edasi liikuma ja üürituru kaardil olevad valged laigud kõrvaldama. Selle jaoks tuleb esmalt teha uuringud, mis selgitavad, millised on kogu üürisektori lahendamist vajavad valupunktid.

Tudengite uuring toob välja, et soodsa hinnaga ei ole hea üürikorterit võimalik saada. Meenutama peame, et valdav osa Eesti inimestest elabki tagasihoidliku kvaliteediga nõukogudeaegses paneelelamus. Majutada abivajajad uutesse ehk sisuliselt luksuskorteritesse ei tundu endaga napilt ise hakkama saavate inimeste seisukohast väga õiglane.

Turul toimuv tuleb selgeks teha nii üürnike kui üürileandjate poole pealt. Alles selle järel saab astuda järgmised sammud.

Spetsialisti ei tohi tõugata abivajaja staatusesse

Üsna tõenäoline on, et probleemide puntra lahti arutamisel selgub tõsiasi, et hambaravi tahetakse teha valest kohast lähenedes.

Avaliku sektori eluasemete rajamisel on sihtrühmadena mainimist leidnud arstid, õed, õpetajad. Nende ametimeeste näol on tegemist väljaõppinud spetsialistidega. Riik ei tohiks minna alandamise teed, kus inimeste tervise ja järelkasvu eest hoolitsejatele hakatakse jagama almusena kortereid üürnike getodesse.

Arstid, õed, õpetajad ja paljud teised väärivad inimlikku sissetulekut, nad ei pea sõltuma ametniku armust jagatavast korterist.

Abi tuleb pakkuda suunatult abivajajatele

Kui riik tahab abivajajaid aidata, siis sellele vastu seista on kohatu. Selleks riik ongi, et nõrgemate eest hea seista. Vajajatele abikäe ulatamiseks ei tule esmalt minna betooni valamise teed, esmalt tuleb siingi kaardistada, kellele abi suunata.

Pakkudes abi konkreetsele abivajajale isiklikult, mitte raha helikopterilt kõikjale puistates, säästab riik oluliselt rahalist ressurssi. Seejuures jääb rikkumata jalgu tugevalt alla saav erasektori üüriäri.

Üüriturg toimib järjest paremini

Vaatamata kuuldustest olematust üürisektorist võime siiski öelda, et pealinna korterite üüriturg toimib järjest paremini ja paremini. Riiklike elamuprogrammidega on võimalik aastatepikkune üürituru positiivsete arengute rajale piir ette tõmmata.

See siiski ei tohiks olla riigi eesmärk. Riik peaks jätkama pingutusi selle nimel, et üürisektor saaks iseseisvalt toimida. Kuuldavasti on sel teel näiteks võlaõigusseaduse ümberkirjutamine ja üüritulu õiglane maksustamine ette võetud.

Abivajajate eest hoolitsemisel tuleb neile anda õng, mitte kala. Riik peab kaardistama abivajajad ja neid vastavalt konkreetsele vajadusele toetama.

Andree Raid
Raid & Ko juhatuse liige

Rimi avas Tallinna vanalinna südames oma kümnenda mini-Rimi kaupluse

29.04.2015 Tõnu Toompark

Täna, 29. aprillil avas vanalinnas uksed Eesti väikseim Rimi, kus müügipinda on ligi 200 m² ning sortimendis keskmiselt 2500 toodet. Kauplus asub aadressil Pikk tänav 11.

„Vanalinna südames on alati olnud puudu kauplustest, kust saaks osta elementaarset toidukraami ning vajalikke esmatarbekaupu,“ sõnas Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. „Pika tänava Rimi on küll väikse müügipinnaga, aga see-eest väga kompaktne ja hubane. Oleme püüdnud sortimenti jätta kõik meie hitt-tooted, mida kliendid meeleldi ostavad. Kohapeal valmistatakse populaarset Rimi pitsat ja teisi pagaritooteid. Loomulikult ei puudu värske puu- ja köögivilja valik.“

„Loodan, et meie mini-Rimi saab paljude vanalinna elanike kodupoeks ning võetakse hästi vastu ka turistide poolt, kuna vanalinna keskmes on vähe selliseid kauplusi, kust saaks kuumal suvepäeval osta pudeli vett või haarata nälja kustutamiseks kiiresti sooja pitsalõigu,“ lisas Andrija Lilleoja.

Rimi Eesti Food AS kauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Rimi tugevuseks on tervislik kaubavalik, kvaliteetsed puuviljad ning mitmekesine omatoodete (privat lable) sortiment. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 235 kauplust, sealhulgas 40 hüpermarketit (neist 13 Eestis), 64 supermarketit (neist 22 Eestis), 133 odavmüügikauplust (neist 49 Säästumarketit Eestis). Rimi pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele.

Ettevõtete ja majapidamiste tugev finantsseis toetab pankade laenuportfelli kvaliteeti

29.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on sama moodi nagu eelmisel aastal väikesed. Lähema poole aasta suurim risk on väliskeskkonna võimalik halvenemine, mis võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade laenukvaliteeti. Põhjamaade kinnisvara hinnad ja laenumaht on jätkanud suhteliselt kiiret kasvu, mis suurendab Põhjamaade pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Eesti kinnisvara hindade tõus on viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud, kuid majapidamiste sissetulekute suurenemise ja väga madalate intressimäärade tõttu võib see taas kiireneda.

Euroala majanduskasv möödunud aasta lõpus veidi kiirenes. Kasvu edasist elavnemist toetavad toormehindade madal tase, Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed ja euro vahetuskursi nõrgenemine. Mitme euroala riigi majanduse kiiremat kasvu pärsivad aga suure võlakoormuse ja tööpuuduse pikaajalised probleemid. Ebakindlust tekitavad kahtlused Kreeka riigi rahanduse kestlikkuse suhtes ja geopoliitilised pinged. Ekspansiivse rahapoliitikaga võib samal ajal kaasneda oht, et varade hinnad hakkavad liialt kiiresti tõusma.

Hoolimata ümbritseva majanduskeskkonna ebakindlusest kasvas Eesti majandus eelmisel aastal 2,1%. Kui väliskeskkond hakkab paranema, siis peaks majanduskasv mõnevõrra kiirenema. Kuigi mõne sektori ettevõtete majandustulemused on veidi halvenenud, sealhulgas osaliselt Venemaa-suunalise ekspordi kahanemise tõttu, on enamik neist ettevõtetest suutnud väiksemate tuludega toime tulla. Majapidamiste tarbimise ja säästmise võimet on toetanud hoogne palgakasv ja aeglane inflatsioon. Eesti ettevõtete ja majapidamiste tugeva finantsseisu toel on pankade laenukvaliteet hea ja jätkanud paranemist. Tänu omakapitali kõrgele tasemele ja suurele kasumlikkusele suudavad pangad kanda kahjusid ka võimaliku negatiivse majandusarengu korral.

Suuremad Eestis tegutsevad pangad on seotud tihedalt Rootsi emapankadega likviidsusjuhtimise kaudu: likviidsust juhitakse pangagrupi tasandil ning suur osa siinsete pankade likviidsuspuhvritest hoitakse emapangas. Emapangast laenatud vahendite osatähtsus on viimastel aastatel olnud märksa väiksem kui oli majanduse kiire kasvu aastatel, kuid mõne panga puhul moodustavad need endiselt ligikaudu poole kohustustest. Eesti panganduse jaoks kujutab riski Põhjamaades jätkuv eluasemelaenude ja kinnisvara hindade suhteliselt kiire kasv. Sealse majanduse negatiivse arengu korral võivad seetõttu suureneda pangagruppide laenukahjumid ja halveneda rahastamisvõimalused. Põhjamaade keskpangad ja järelevalveasutused on võtnud meetmeid riskide kuhjumise vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime suurendamiseks. Meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvara hindade tõusule on jäänud seni väikeseks.

Pärast 2014. aasta alguse kiiret tõusu hakkasid kinnisvara hinnad stabiliseeruma. Kuigi eluasemete hinnad on tõusnud viimastel aastatel sissetulekute kasvust kiiremini, on kinnisvara hinnad suuresti kooskõlas majapidamiste sissetulekute tasemega ning eluasemelaenude kasv on jäänud mõõdukaks. Sissetulekute kasv ja madalad intressimäärad soodustavad kinnisvara ostmist ja võlakohustuste suurendamist, kuid võlakoormuse liiane kasv võib suurendada nii laenuvõtjate kui ka -andjate riske. Eluasemelaenude liigkiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada Eesti Panga märtsis kehtestatud eluasemelaenude andmise nõuded.

Kinnisvara hindade tõus on võimaldanud arendajatel suurendada ehitamist. Kuigi ehitusmahud on märksa väiksemad kui olid majanduse kiire kasvu aastatel, võivad kasvada arendajate laenumakseriskid, kui turule tuleb korraga suur hulk uusi pindu. Pangad on suurendanud uute laenude andmist kinnisvaraarenduse ettevõtetele, kuid nende laenude osatähtsus koguportfellis ei ole eriti muutunud. Riskide liigse kuhjumise vältimiseks on oluline, et nii laenuandjad kui ka -võtjad hindaks kinnisvarasse investeerimise ja laenamise riske ka edaspidi konservatiivselt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

29.04.2015 Tõnu Toompark

29. aprillil 2015. aastal peetud AS Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas:

1. 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus 2014.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antud ülevaade jooksva aasta majandustulemustest ning perspektiividest.

Juhatuse kommentaar

Võime muutlikes oludes saavutatud 2014. aasta majandustulemustega rahule jääda, seda eelkõige paranenud kasumlikkuse, Läti ja Leedu müügitulude kasvu ning Eesti korterite müügi osas. Samas on uute ehitustellimuste maht Balti turul alates 2014. aastast järk-järgult langenud, seda eriti insenerrajatiste valdkonnas, tingituna Euroopa Liidu rahastusega projektide vähenemisest. Lisaks mõjutab eratellijate aktiivsust ärikinnisvara arendusel madal majanduskasv ning vähenenud investeerimiskindlus, lisaks napib arendajatel sageli omakapitali. See pikendab ehitusobjektide ettevalmistusperioodi ja mõjutab negatiivselt tellimuste mahtu büroo-, kaubandus-, tootmis- ja teiste ärihoonete valdkonnas.

Ehitusturu edasised kasvuperspektiivid sõltuvad paljuski uute riigihangete käivitamise kiirusest, kus prognoosime teatavat elavnemist alates 2016. aastast. Riigitellimuste vähenemisest tulenevalt on kõigis kolmes Balti riigis meie prioriteediks koostöö eratellijatega, kellele tahame pakkuda kvaliteetseid ja optimaalseid ehituslahendusi, efektiivset ehitusprotsessi ja kindlust objektide tähtaegse valmimise osas. 2015. aastal näeme kasvuvõimalusi Leedus ning ootame hangete mahtude jäämist samale tasemele elektriehituse valdkonnas, kus need sõltuvad põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtete investeeringutest.

Balti korteriturg näitab peale viimase kolme aasta kiiret kasvu stabiliseerumise märke. Samas püsib nõudlus hea elukeskkonna ja kvaliteetselt ehitatud elamispinna järele, mida oma klientidele jätkuvalt pakume. Korteriturgu toetab ka madal intressitase, suhteliselt stabiilsed ehitushinnad ja elanike säästude kasv. Sellest tulenevalt on elamuehituse valdkond jätkuvalt meie fookuses ja käesoleval aastal plaanime oma arendusprojektidesse Balti riikides investeerida 45-50 miljonit eurot.

Tellimuste vähenenud mahud, hinnakonkurentsi surve marginaalidele ja suurenenud lepingulised riskid kajastuvad ehitusettevõtete 2015. ja 2016. aasta tulemustes. Kuna nõudluse tase Balti ehitusturul jääb lähema paari aasta jooksul nõrgaks, on kuluefektiivsus ja paindlikkus turuolukorra muutustele reageerimisel ehitusettevõtetele järjest olulisem.

2. Kasumi jaotamise otsustamine

Otsustati võtta vastu järgmised otsused:

kinnitada 2014.a. majandusaasta puhaskasum 12 416 623 eurot;
maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
õigus dividendidele on 22. mail 2015.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2015.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Aktsiakapitali vähendamise otsustamine

Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust Merko Ehituse kontserni jaoks on aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudub vajadus omada aktsiakapitali olemasolevas suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.

Tulenevalt eeltoodust otsustati võtta vastu järgmised otsused:

vähendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra, seniselt 12 000 000 eurolt 7 929 000 euroni;
aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisega 0,23 euro võrra, seniselt 0,677966 eurolt 0,447966 euroni;
aktsiate koguarv jääb samaks so 17 700 000 aktsiat;
vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale on aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital 6 000 000 eurot ning maksimumaktsiakapital 24 000 000 eurot;
peale aktsiakapitali vähendamise kandmist äriregistrisse on aktsiaseltsi aktsiakapitali suuruseks 7 929 000 eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga ning mis koosneb 17 700 000 aktsiast, neist igaüks arvestusliku väärtusega 0,447966 eurot;
aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga;
aktsiakapitali vähendamisega seoses teha aktsionäridele rahalised väljamaksed 0,23 eurot aktsia kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, so hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.

4. 2015.-2017.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine

Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2015. kuni 2017.a. majandusaastateks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara: Milline on mõistlik remondikulutus enne müüki või üürile andmist?

29.04.2015 Tõnu Toompark

Mõistliku remondikulutuse suuruse määrab korteri või maja tulevane kasutuseesmärk ning kinnisvara asukoht.

Remonditud kinnisvara ostetakse meelsamini ja selle eest makstakse rohkem kui tugevat korrastamist vajava korteri või maja eest, ent mõtlematult remondile kulutatud eurod tuleb korstnasse kirjutada.

Eesti kinnisvaraarendajad ei paku täna uusarendusi valgete või mustade karpidena, kuna niimoodi müües saavad ehitajad anda garantii ainult sellele, mida nad on valmis ehitanud ja kasutusloa saab siis, kui on paigaldatud elektrisüsteem koos pistikute ja lülititega, sest see vajab kontrollmõõdistamist.

Küll aga saab ostja siseviimistluses kaasa rääkida, pakkudes välja oma lahenduse ning materjalid. Kinnisvaraarendaja valitud ehitajad paigaldavad need. Kui ostja valitud materjalid on kinnisvaraarendaja komplekteeritud materjalidest kallimad, saab summades enamasti teha tasaarveldust. Uute korteritena pakutakse järelturul kuni kuus aastat tagasi ehitatud kortereid. Uute büroohoonete puhul kaotab A+ kvaliteet oma värskuse viie aastaga.

Tugevalt kulunud korteri müük

Tihtipeale otsivad inimesed kapitaalremonti vajavaid kortereid, et neid ise oma käe järgi remontida. Neid müüakse ka odavamalt. Põhjus, miks võiks tugevalt kulunud korteri võimalusel tühjaks teha ja enne müüki siiski pisut remontida, sest nii laieneb potentsiaalsete ostjate ring ning tõuseb hind: tühjas ja heledas korteris hakkab ostja fantaasia paremini tööle, ta kujutab ette, kuidas uut kodu oma käe järgi kohendada ja sisustada.

Tavapärane ostja soovib leida pigem võimalikult heas seisus korterit, ning seda võimalikult soodsa hinnaga: võidunud värvi ning tapeediga korteri müük kipub nii mõnigi kord toppama jääma, seejärel aga tulevad mängu n-ö spekulandid, kes otsivad halvas seisus kortereid, et need odavalt üles osta, ära remontida ning kallilt edasi müüa.

Kui suuri summasid on mõistlik kulutada?

Kui enda jaoks tehtava siseviimistluse ja remondi peale võib kulutada 300 €/m2 ja rohkem, siis müügieelsele kergele remondile võiks enam hinnatud piirkondades arvestada kuni 200 €/m2. Kui müüki minevat korterit pole aastaid remonditud, on mõtet üksnes parema hinna saamiseks kulutada puhastamisele, pisiparandustele ja värvimisele kuni 100 €/m2.

Kõige kallimad asjad on vannitoasisustus ja köögitehnika. Kui teha korralik vannituba ning paigaldada köögimööbel koos tehnikaga, kulubki remondile 350 €/m2 või isegi rohkem. Sellist remonti tasub teha eelkõige endale, mitte korteri müügiks. Nii köögimööbli kui ka kõigi teiste asjade puhul on olemas nii odavamaid kui ka kallimaid variante. Eestlased ostavad odavat masstoodangust mööblit ka veebipoodidest, et saaks kogu sisustuse nelja-viie aasta pärast ehk tujude ja moe muutudes välja vahetada.

Suured tööd on mõistlikud hea asukohaga korterites

Sisustuses kasutatud skandinaaviapärased toonid meeldivad üldjuhul kõigile: värskelt remonditud korterit ostetakse meelsasti. Meeleolu loomiseks on hea panna akende ette kardinad ja lakke valgustid.

Mööblit võib soetada tagasihoidlikult. Enne müüki tasub aknad-uksed vahetada ja elektrijuhtmestik korda teha vaid väga hea asukohaga korterites. Sellised korterid asuvad kas Tallinna kesklinnas, Kadriorus, Kalamajas, Kristiines või näiteks ka Rocca al Mares.

Võib olla kindel, et kui 44 m2 kahetoaline korter Mustamäel maksab enne remonti 50000 eurot ja sellesse paigutatakse 12000 eurot, saab korteri müüa 62000 euroga. Üldiselt tuleks aga Mustamäe korterit enne müüki remontida pigem tagasihoidlikumalt kui teha müügieelset täisremonti. Samamoodi on Lasnamäe, Kopli ja Pelgulinnaga, kuhu ei tasu enne müüki toimuvaks remondiks reeglina veel 300 €/m2 panna. Sama kehtib väljaspool suuri tõmbekeskusi asuvate korterite kohta üle kogu Eesti.

Majal ja üürikorteril erinev lähenemine

Kvaliteetse ja kaasaegsete lahendustega kivimaja ehitushinnaks on praegu ca 900 – 1 100 eurot ja puitkarkassil elamu korral ca 700 – 900 eurot ruutmeetri kohta. Kõrgema hinnaklassi materjalidega elamute ehitushinnad algavad ca 1200 eurost ruutmeetri kohta.

Pank ja hindajad vaatavad maja selle pilguga, mis hinda on ostja nõus sinu maja eest maksma. Maja hinna paneb paika krundi asukoht. Ehituskulude ja turuhinna vahel on üsna suured käärid kinnisvaraomaniku kahjuks. Maja tasub ehitada vastavalt oma võimalustele ja eelkõige endale, mitte müügiks. Ehituseelarve piiresse jäämiseks tuleb majaehitust kindlasti vaadata kui tervikut, mille puhul pannakse enne tööde algust paika ka pisidetailid ning taotletakse vajalikud load ja kooskõlastused.

Üürikorterisse korralik remont

Viie kuni kümneaastase perspektiiviga soetatud üürikorteri remonti tasub panustada odavast sanitaarremondist rohkem. Valida võiks vastupidava ja kõige odavamast hinnaklassist pisut kallima santehnika. Ka köögi sisustus, turvauks ning pakettaknad olgu pigem pisut kallimad. Seinu värvida, tapeetida ja põrandakatet vahetada tuleb korteriomanikul nagunii, seega võib igakordseks kulutuseks arvestada pigem natuke vähem kui rohkem. Ühtlasi tasub jätta ka üürnikule vabadust, et ta saaks vajadusel seintel oma tooni kasutada: pole mõtet ülikallist tapeeti paigaldada ja nõuda, et viie aasta jooksul keegi seda ei vahetaks.

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Anne Oja, Arco Vara kinnisvaraanalüütik

Artikkel ilmus 8.-12. aprillil Eesti Näituse messikeskuses toimunud ehitusmessi ajakirjas Eesti Ehitab 2015. Tänavune 280 eksponendiga ehitusmess kujunes eelkäijatest suuremaks. Korraldajate hinnangul külastas ehitushooaja suurimat turundussündmust ligikaudu 35000 inimest.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Laki tänav karjub uuenduste järele

29.04.2015 Kristjan Ploompuu

Tallinnas asuv Laki tänava piirkond on koduks ligi 500-le ettevõttele. Piirkond on aastakümneid olnud populaarne ehitus-, auto-, tootmis- ja tööstusettevõtetele. Selle koha üks eripärasid on firmade-vaheline sünergia, tänu millele on kommunikatsioon ja logistika kiire ja tõhus. Samas aga seisavad mitmed sealsed ettevõtted probleemi ees – nimelt on kogu see ala olnud aastaid üsna muutumatu.

Piirkond hõlmab endas Laki, Artelli ja Forelli tänavaid ning Kadaka, Mustamäe ja Tuuliku teed. See on tõeline ehitus- ja autoettevõtete “meka”, kus üheskoos ollakse mõne kilomeetri raadiuses tarnijate, klientide ja tootjatega.

Ettevõtete kasvu- ja arenemistempo on olnud oluliselt kiirem ning jõudsam, kui sealse hoonestuse ja taristu oma. Eriti kriitiline on olukord multifunktsionaalsete kontor-ladu-kaubandushoonete, kaubanduspindade ja laohoonete seas. Ruumipuudus pärsib ettevõtete kasvu ning üha rohkem vaadatakse ringi, kuhu oleks võimalik edasi liikuda.

Samuti on paljud sealsed äripinnad stagneerunud, hooned on vanad ja räsitud. Mitmete majade puhul on üürnikud kurtnud puuduva küttesüsteemi või liialt suurte kõrvalkulude üle. Ühes hoonetekompleksis puudub haldus aga üldse – talviti kukuvad jääpurikad autodele, lumi on koristamata ning tee ja hoov auklikud.

Kuid ettevõtete-vaheline sünergia on see, mis hoiab piirkonnas nõudlust üleval. Veel enam, üha enam sarnaste tegevusaladega firmasid soovib Laki tänava kanti koonduda ning kolida. See piirkond vajab uut hingamist, sest omab tegelikult tohutut potentsiaali. Mitmete ettevõtete juhid ütlesid mulle kui ühest suust, et nad on nõus maksma tänasest rohkem üüri või isegi ostma oma äripinna selles samas kvartalis, kuid eelduseks on kaasaegsete ja suuremate ruumide olemasolu. Lisaks uutele pindadele on vaja investeeringuid ka infrastruktuuri, sest praegune teede kvaliteet, näiteks Laki ja Kadaka tee ristmik ei kannata kriitikat.

Paremas korras on Laki tänava Tammsaare tee poolne ots. Sinna on viimasel kümnendil ehitatud soliidsed büroohooned, kus ruutmeetrihind küündib 10 euroni. Praegu on piirkonda kerkimas veel üks hoone – Decora Maja, kuhu lisaks samanimelisele kauplusele on võimalik kolida ka ettevõtetel, mis soovivad A-klassi kvaliteediga büroopindu. Paraku ei leevenda see hoone veel kõigi piirkonnas tegutsevate ettevõtete kaubandus- ja laopindade vajadust. Arvestades firmade profiili, siis tasuks kinnistuomanikel kaaluda multifunktsionaalsete äripindade arendamist. Samas tuleb tõdeda, et nii lihtne see alati polegi. Mitmed omanikud oleks valmis arendama, aga ehitushind viib üürihinna nõnda kõrgele, et turg ei võta seda vastu. Nokk kinni, saba lahti. Seetõttu ollakse edasi vanades hoonetes, kus üürihind väike ja tingimused nii öelda üleelatavad.

Laki tänava piirkonnas on laopindade üürihinnad 2-4 €/m2, büroopinnad jäävad vahemikku 4-10 €/m2 ja kaubanduspinnad on vahemikus 3-7 €/m2.

Ostu- ja üürisoovidega kliendid on aasta-aastalt muutunud kogenenumaks ning teavad turuhindu täpselt. Tihtilugu üritatakse müüa kinnistuid liiga kallilt, lootuses, et saabub “näljas” klient, kes krundi iga hinna eest tahab ära osta. Nii see ei ole, sest ostukliendid teevad otsuseid kaalutletult ja pigem ei torma, kui objekti hind ületab turuhinda.

Nagu eelnevast järeldub, on Laki tänava piirkond tõeliselt suure potentsiaaliga. Nüüd aga tuleb leida võimalused ja tahe see ära kasutada ning kogu areaalile uus hingamine anda.

Kristjan Ploompuu
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Lasnamäe ja Norde Centrumi ostukeskustes uuritakse tarbijakäitumist Wi-Fi abil

28.04.2015 Tõnu Toompark

Capfield paigaldas esimesena Eestis oma Lasnamäe Centrumi ja Norde Centrumi ostukeskustesse külastajate analüüsisüsteemi, mis kogub andmeid nende liikumisteede kohta.

Süsteem mõõdab külastajate keskuses oleku ajal nende nutitelefonidest tulevaid Wi-Fi signaale. Nende abil saab teada, kus külastajad täpsemalt viibivad, kui kaua, mis liikumisteid nad valivad ning kas tegu on korduvklientidega. Lahendus suudab tuvastada kõiki nutiseadmeid, millel on Wi-Fi aktiveeritud.

„Klientide analüüs on kaasaegsete ostukeskuste jaoks oluline kasvuvaldkond ning tunneme uhkust selle üle, et saame esimesena Eestis uut tehnoloogiat rakendada,“ ütles Capfieldi juhatuse liige Ruben Gornischeff. „Niiviisi kogutud informatsiooni abil saame klientide elamust ja rahulolu meie keskustes veelgi enam täiustada.“

Kui internetikauplused on juba mõnda aega kasutanud oma klientide käitumise analüüsiks erinevat tarkvara, siis uus süsteem võimaldab seda teha ka traditsioonilistel kaubanduskeskustel. Kogutud andmete hulgas on ka tavaliselt raskesti jälgitav statistika, näiteks millised piirkonnad ostukeskuses külastajaid enim tõmbavad, ja mis kellaaegadel on neid seal enim. Täpsuse tagamiseks välistab süsteem ostukeskuse enda töötajad, nii et esitatavad andmed põhinevad ainult külastajatel.

„Wi-Fi analüüs on võimas äriteabevahend, mis näitab, kus on jaekaupmehel või ostukeskusel võimalik paigutuse, turunduse, reklaami ja kaupluste efektiivsuse kaudu tulemuslikkust suurendada,“ ütles Retail Instrumentsi juhatuse liige Arvo Juhkov. „Kogutud andmed on anonüümsed ning neid ei ole võimalik seostada kindlate isikutega.“

Uus lahendus pakub infot, mis mitte ainult ei aita ostukeskust täna paremini juhtida, vaid ka seda edasi arendada. „Me plaanime suurendada järgneva kahe aasta jooksul Norde Centrumis renditavat pinda ligi 50 protsendi võrra ning eeldame, et kogutud andmed näitavad, milline oleks parim rentnike kombinatsioon meie külastajate ning kaupmeeste ootuste täitmiseks,“ sõnas Gornischeff.

Capfield

Capfield on ostukeskuste omanik ja arendaja Eestis. Capfieldi portfell koosneb kuuest Eestis asuvast jaekaubanduskeskusest renditava brutopinnaga (GLA) üle 75 000 m2 ja ka erinevatest arendamiseks ettenähtud kruntidest.

Capfieldi portfell on üks Eesti suurimaid jaekaubandusportfelle, mis sisaldab ihaldatud asukohti kesk- ja eeslinnapiirkondades. Muljetavaldav 65% suurune osa portfelli GLA-st koosneb suurtest ankurrentnikest, kelle hulgas on tuntud kohalikud ja rahvusvahelised kaubamärgid nagu Bauhaus, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, SportsDirect, Baltika Fashion Chains, Denim Dream, Jysk, Euronics ning Apollo raamatupoed.

Retail Instruments

Retail Instruments on Tallinnas asuv ettevõte, mis pakub oma innovaatilist otsustamistoe süsteemi. Retail Instruments pakub praktiliselt rakendatavaid kaemusi traditsiooniliste jaetarbijate käitumise ja lojaalsuse suhtes mobiiltelefonide Wi-Fi signaalide analüüsi põhjal. Retail Instruments täidab kõiki andmekaitsega seotud eeskirju – ei koguta midagi peale seadmete anonüümsete meediumipöörduse juhtimise (MAC) aadresside.

Sealjuures ei edastata isegi MAC-aadressi avatud kujul: analüüsimootor töötab „räsitud“ MAC-aadressidega, mis võetakse vastu ostukeskusesse paigutatud anduritelt,ning mis kujutavad täielikult koondatud kujul andmeid.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

TTÜ avab rahvusvahelise Euroopa arhitektuuri magistriõppe

28.04.2015 Tõnu Toompark

Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituut avab 2015. aasta septembris uue kaheaastase inglisekeelse arhitektuuri magistriõppekava „Euroopa arhitektuur“, mille üliõpilased läbivad õppetöö Euroopa kuues ülikoolis: Tallinna Tehnikaülikoolis Eestis, Lissaboni ülikoolis Portugalis, Haifa disainiülikoolis Israelis, Berlin-Dessau ülikoolis Saksamaal, Innsbrucki ülikoolis Austrias ja Ljubljana ülikoolis Sloveenias.

Rahvusvaheline arhitektuuri magistriõppe kava „Euroopa arhitektuur“ on üles ehitatud lähtuvalt väljakutsetest ja probleemidest, millele tänapäeva Euroopa arhitektilt lahendusi oodatakse.

Õppekava põhineb projektipõhisel õppel, tudengid koostavad kahe aasta jooksul kaheksa suuremahulist linnaehituslikku ja arhitektuurset projekti ning kolm uurimustööd. Viimane semester on planeeritud lõputöö kirjutamisele. Arhitekt ning TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi direktor prof Irina Raud kinnitab, et üliõpilased õpivad Eesti, Portugali, Israeli, Saksa, Austria ja Sloveenia tuntud arhitektide juhendamisel, kuid õpeprotsessi kaasatakse ka Hispaania ja Soome arhitekte.

„Näiteks tehakse õppekava realiseerimisel tihedat koostööd ülemaailmselt tuntud Aalto Keskusega Soomes, Bauhausi arhitektuurikeskusega Dessaus ning arhitektuuri teadusliku uurimise võrgustikuga Reiseuni_Lab Saksamaal,“ sõnas prof Irina Raud.

Magistrikursuse edukalt läbinud saavad topeltdiplomi: TTÜ-st Euroopa arhitektuuri tehnikateaduste magistri ja Lissaboni ülikoolist arhitektuurimagistri diplomi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Hiinlased otsivad „Targa linna“ idee arendamisel Eesti teadlastelt tuge

28.04.2015 Tõnu Toompark

Tartu ülikooli külastas Shanghai ülikooli Smart City instituudi delegatsioon, mis pidas eestlaste tegevust linnastumise ja linnade arengu uurimisel eeskujuks. Üheskoos töötatakse välja linnaplaneerimise lahendusi, sotsiaalse innovatsiooni mudeleid ja sensorsüsteeme.

„Smart City“ ehk „Targa linna“ kontseptsioon on kogu maailmas kiiresti arenev uurimisvaldkond. „Tark linn on olulises osas seotud infotehnoloogia ja nn „suurte andmete“ kasutamisega kaasnevas elukorralduse muutmisel,“ rääkis Eesti teaduste akadeemia uurija-professor, Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juures teadustööd tegev Rein Ahas.

Ahase sõnul on väikese ja kahaneva Eesti ja kiirelt kasvava Hiina teadlastele koostöö „Smart City“ uurimisel ja arendamisel kasulik ja huvitav, sest mõlemas riigis on linnastumine, linnade areng ja linnaplaneerimine oluline teema.

„Nii Eestis kui Hiinas on kasvavaid ja kahanevaid linnu, mõlemas ühiskonnas on kõrged ootused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseks linnaprobleemide lahendamisel ja elukvaliteedi tõstmiseks,“ loetles Ahas ühisjooni koostöö läbiviimiseks.

„Targa linna“ ja targa ühiskonna arendamise „tarkus“ seisneb suuresti ka sotsiaalteadustes – kuidas rakendada uusi tehnoloogiad, materjale ja andmeid elukvaliteedi tõstmiseks. „Selle arendamiseks on vaja teadmisi, poliitikaid, linnaplaneerimise lahendusi ja ärimudeleid,“ tõdes Ahas, lisades, et „Smart City“ on EL-i uue eelarveperioodi rahastusprioriteetide üks oluline kontseptsioon ning maailma juhtivate tehnoloogiafirmade prioriteetne valdkond sellel aastakümnendil.

Tartu ülikoolis toimunud kohtumisel arutasid Shanghai ülikooli Smart City instituudi ja TÜ geograafia osakonna mobiilsuslabori teadlased „Targa linna“ teemadel.

Shanghai ülikooli Smart City instituudi ja TÜ geograafia osakonna koostöö algas huvist mobiiltelefonidel põhinevate andmete, uuringute ja sensorsüsteemide vastu. „Täna on uurimisteemad ja valdkonnad laienenud, näiteks tegeleme koos linnaplaneerimise lahenduste väljatöötamisega, sotsiaalse innovatsiooni mudelite ja sensorsüsteemidega,“ rääkis Ahas.

Shanghai delegatsiooni juhtis prorektor professor Wanggen Wan. Käesoleval aastal töötab Tartus mobiilpositsioneerimise ja sotsiaalmeedia andmete analüüsiga Shanghai teadur Yifan Zhang. Sügisel tulevad Tartu ülikooli uurimistööd tegema veel üks teadur Shanghaist ja doktorant Tsingua ülikoolist.

Plaanis on täiendada ka ülikoolide koostööleppe punkte ja tegutseda koos Eesti aasia uuringute keskuse arendamisel.

Professor Rein Ahas on EL innovatsioonipartnerluse programmi „Smart Cities & Communities“ sherpa grupi liige.

1Partner: Äravahetamiseni sarnased kaubanduskeskused peavad ellujäämiseks spetsialiseeruma

28.04.2015 Tõnu Toompark

Tallinna kaubakeskuste nädalavahetustel ummistumiseni täis parklad näitavad, et ostjatest puudust ei ole. Tallinnas on kaubanduskeskuste jaoks veel ruumi, kuid laiaotstarbeliste kaubamajade asemel tuleb enam spetsialiseerida kitsamale toote- või kliendisegmendile, leiab 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

Tallinna kaubanduskeskuste haldajate sõnumid on vastuolulised. Mõni väidab, et turg on täis ja rohkem keskuseid Tallinnasse ei mahu. Teine ütleb, et ruumi on veel mitmele uuele ostukeskusele. Kolmas on vait ja alustab suurema kärata uue kaubandusmeka ehitusega.

“Mitmed kaubakeskused on nii sisult kui vormilt äravahetamiseni sarnased. Näeme koridori peal samu kauplusi samas järjestuses. Sellised keskused konkureerivad omavahel ainult asukoha baasilt. Kaubanduspinda on meil küll üksjagu palju, kuid puudu on spetsialiseerumisest,” kommenteeris Tanel Tarum.

Kaubanduskeskuste spetsialiseerumine tähendab, et kokku koondatakse suurem arv samas valdkonnas tegutsevaid ja vastastikku lisaväärtust pakkuvaid kaupade ja teenuste pakkujaid. See peaks ostjatele andma veendumuse, et nad saavad mõistliku ajakuluga oma spetsiifilisemad ostud ühest kohast tehtud.

“Nii näiteks võiks kontsentreeritumalt olla keskuseid, kus pakutakse kodu- ja sisustuskaupu, lastekaupu kärudest ja riietest kuni mänguasjadeni. Täielikult puudub Eestis outlet’ide kontseptsioon, mis kohalike sissetulekuid arvestades võiks olla atraktiivne ostumagnet,” tõi Tanel Tarum praktilisi näiteid.

Suurema spetsialiseerumise kõrval on kaubakeskustel võimalik mängu tuua meelelahutuse funktsioon.

“Meelelahutuse kaubanduskeskustesse toomise teemal on Eestis rohkem sõnu olnud kui tegurid, aga paistab, et nüüd on asjalood muutumas. Näiteks rajatav Mustamäe keskust toob linnaosa elanikele kino ja spordisaali. Peetri keskus plaanib pakkuda toidu ostmise kõrval sportimisvõimalusi ja tervishoiuteenuseid,” võttis Tanel Tarum teema kokku.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara hindamine toimub 30/04/2015

28.04.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 30/04/2015 koolitus “Kinnisvara hindamine“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse esimees Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus „Kinnisvara hindamine“ toimub neljapäeval 30/04/2015 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

RKASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2014. aasta majandusaasta aruande

28.04.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja riigihalduse minister Arto Aas kinnitas täna ettevõtte 2014. aasta majandusaasta aruande.

„Riigi Kinnisvaral on ette näidata olulised tulemused hästi korraldatud hangete läbiviimisel, mis on andnud soovitud mastaabiefekti ja aitavad riigil jätkuvalt kulusid kokku hoida,“ ütles riigihaldus minister Arto Aas, tõstes esile heakorrateenuste osutajate leidmiseks korraldatud riigihanked 218-le objektile üle riigi. „Kompetentsikeskuse rolli toetab kasvav nõustamistegevus riigiasutustele majanduslikult parima kinnisvarateenuse saamiseks,“ lisas Aas.

Samuti avaldas minister heameelt selle üle, ettevõtte kogemust hinnatakse kõrgelt ka väljaspool Eestit. Nimelt allkirjastasid RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium möödunud aastal koostöökokkuleppe naaberriigi esimese kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Lisaks otsustati jaotada ettevõtte puhaskasum summas 9 648 666 eurot alljärgnevalt:

kohustuslikku reservkapitali 482 433 eurot;
eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 9 166 233 eurot;
dividendideks 0 eurot.

RKASi konsolideerimisgrupi 2014. majandusaasta müügitulu kasvas 69 miljoni euroni. Ärikasum oli 12,4 miljonit eurot ja puhaskasum 9,6 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringute maht kahekordistus, ulatudes 48,2 miljoni euroni. Sellest ligi 20 miljonit eurot suunati käesoleva aasta lõpus valmiva Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitusse.

Möödunud aastal müüdi 143 riigile mittevajalikku kinnisvaraobjekti 3,5 miljoni euro väärtuses, millest enamus olid korterid.

Ettevõttel on viieliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Kalev Lillo, Tarmo Porgand, Jüri Eerik, Teet Reedi ja Tõnis Rüütel.

Statistika: korteritehingute käive kerkis aastaga 15 protsenti

28.04.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis tehti Eestis kokku 4402 korteriomanditehingut. Tehingute koguväärtus oli 260 miljonit eurot.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 1,7%. Tehingute struktuuris suurenes uusarenduste korterite osakaal. See kergitas tehingute käivet aasta baasil 15,2%.

Korteritehingute Eesti keskmine ruutmeetrihind suurenes peale 8-anstast vaheaega taas üle 1000 euro maagilise piiri. 2015 I kvartali korteritehingute keskmine hind oli 1032 €/m2, mis oli mullusest 11% kõrgemal.

Keskmise korteritehingu maksumus oli 2015 I kvartalis 29 172 eurot. See näitaja suurenes aastaga 13,3%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind: Eesti

Korteriomanditehingute keskmine väärtus ja keskmine hind: Eesti

Korteriomanditehingute väärtuse, arvu ja keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Balti analüüs: Pere minimaalsed elamiskulud Tallinnas pooltuhat eurot kuus

27.04.2015 Tõnu Toompark

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse Balti riikide pealinnade elanike toidu- ja eluasemekulude analüüsist ilmnes, et neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 m² korteris, kulutab toidule, eluasemele ja transpordile Riias 44%, Vilniuses 41,5% ja Tallinnas 25,5% leibkonna sissetulekust. Kahest täiskasvanust ja kahest lapsest koosnev pere kulutab minimaalsele toidukorvile, eluasemele ja ühistranspordile Riias umbes 591, Vilniuses 513 ja Tallinnas 499 eurot kuus.

Kuigi Balti riikide pealinnade elanike sundkulutuste suurus on rahasummana üsna sarnane, erineb märkimisväärselt muudeks igakuisteks kulutusteks üle jääva raha hulk. Pärast põhivajadustele kulunud summat jääb Tallinnas elavale perekonnale alles 74% tulust ehk 1455 eurot, Riias elavale perekonnale 56% tulust ehk 751 eurot ja Vilniuses elavale perekonnale 59% tulust ehk 723 eurot. Selle põhjus on sissetulekute erinevus Balti riikide pealinnades. Kui Riias on perekonna keskmine sissetulek koos peretoetustega 1342 ja Vilniuses 1236 eurot, siis Tallinnas 1953 eurot.

„Eelmise aastaga võrreldes on leibkondade igakuiselt kasutatav sissetulek kasvanud Vilniuses 4%, Riias ligi 8% ja Tallinnas 9%. Kuigi koos sissetuleku kasvuga on suurenenud ka mõned kulutused, ja seda eelkõige Riias, on tulemus siiski elanike jaoks soodne. Eelmise aastaga võrreldes on leibkonna kulutused põhivajadustele vähenenud 2–3%,“ kommenteeris analüüsi tulemusi Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Kõigis Balti riikide pealinnades on suurim kuluartikkel endiselt toit. Eelmise aastaga võrreldes on Riia ja Tallinna perekondade kulutused toidule kahanenud peaaegu 6%, vähendades kulutusi toidukorvile umbes 20 euro võrra, ent Vilniuses on toidukorvi maksumus ligi 1% suurenenud. Võrreldes ühistranspordi maksumust, on see sarnaselt eelmisele aastale kõige kallim Riia leibkondade jaoks.

„Kui Tallinna sisse kirjutatud elanikud kasutavad ühistransporti tasuta ja Vilniuses on hind samaks jäänud, siis Riias on hind võrreldes eelmise aastaga 25% tõusnud. Kahest täiskasvanust ja kahest alaealisest lapsest koosnev perekond kulutab Riias ühistranspordile 100 eurot, Vilniuses 64 eurot kuus ja Tallinnas on see tasuta,“ ütles Maripuu.

Kulutused endale kuuluval eluasemel on märkimisväärselt väiksemad kui kulu üürikodule või laenuga ostetud korterile. Neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 m² korteris, kulutab sellele Tallinnas 200, Riias 179 ja Vilniuses 158 eurot kuus. Kõige rohkem kulutatakse küttele ja kinnisvarahaldusele, kuigi kõigis Balti riikide pealinnades on küttekulud aastatagusega vähenenud 6,5–9% ning tänu sellele säästetakse kuni 8 eurot kuus.

Kulu veevarustusele ja kanalisatsioonile on kasvanud Vilniuses (14%) ja Riias (25%) ning see moodustab kõige märkimisväärsema kasvu kõikide eluasemekulude hulgas. Sarnaselt on Riia leibkondade jaoks tõusnud elektri hind (24,7%), samal ajal kui Tallinnas ja Vilniuses elavad perekonnad maksavad tänavu elektri eest 7–8% vähem kui 2014. aastal.

Kõigis Balti riikide pealinnades kaasneb kõige rohkem kulutusi üürikoduga. Üürihinnad on tõusnud Riias (15%) ja Vilniuses (5%). Võttes arvesse igakuiseid laenumakseid, on Riias ja Vilniuses laenuga ostetud korterite eluasemekulud peaaegu kolmandiku võrra (28% Riias ja 35% Vilniuses) odavamad kui üürikorterite puhul. Tallinnas on laenuga ostetud korteri kulud peaaegu võrdsed üürikorteri kuludega, mis tuleneb kõrgematest kinnisvarahindadest.

„Praegused rekordmadalad intressid soosivad isikliku eluaseme soetamist, kuid paljudel peredel puuduvad piisavad säästud omafinantseeringu tasumiseks. Sissemakse jaoks säästmine on keeruline eelkõige neile, kes eluaset üürivad. Analüüs näitab, et võrreldes eelmise aastaga on leibkondade sissetulekud kasvanud nii palgakasvu kui peretoetuste arvelt ning kulutused samal ajal langenud. Seetõttu oleks ehk sobiv aeg mõelda ka sellele, kuidas igapäevakulutuste kõrvalt kas päris oma kodu või mustade päevade tarbeks kõrvale panna,“ võttis Maripuu analüüsi tulemused kokku.

Analüüsist: Analüüsis tehakse Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Balti Teabekeskuse loodud üheliikmeliste ja pereleibkonnamudelite alusel kindlaks leibkondade peamised majapidamiskulud (toidule, eluasemele ja transpordile) nii rahasummana kui ka protsendina leibkonna kasutada jäävast tulust. Uuringus kasutatud leibkonnamudelid sarnanevad tavapäraste elu- ja töötingimuste ning tarbimistavade poolest Balti riikide pealinnade keskmiste leibkondadega, ent neid ei saa käsitleda Balti riikide statistiliselt keskmiste leibkondadena. Peamiste majapidamiskulude uuring on 2014. aastal alustatud uuringu jätk ning sisaldab andmeid aasta jooksul toimunud muutuste kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 02/06/2015 Tartus

27.04.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 02/06/2015 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus hotellis Pallas, Riia tänav 4, teisipäeval 02/06/2015, kell 13.00-18.00.