Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Statistika: korteritehingute käive kerkis aastaga 15 protsenti

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ2015 I kvartalis tehti Eestis kokku 4402 korteriomanditehingut. Tehingute koguväärtus oli 260 miljonit eurot.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 1,7%. Tehingute struktuuris suurenes uusarenduste korterite osakaal. See kergitas tehingute käivet aasta baasil 15,2%.

Korteritehingute Eesti keskmine ruutmeetrihind suurenes peale 8-anstast vaheaega taas üle 1000 euro maagilise piiri. 2015 I kvartali korteritehingute keskmine hind oli 1032 €/m2, mis oli mullusest 11% kõrgemal.

Keskmise korteritehingu maksumus oli 2015 I kvartalis 29 172 eurot. See näitaja suurenes aastaga 13,3%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind: Eesti

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind: Eesti

Korteriomanditehingute keskmine väärtus ja keskmine hind: Eesti

Korteriomanditehingute keskmine väärtus ja keskmine hind: Eesti

Korteriomanditehingute väärtuse, arvu ja keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Korteriomanditehingute väärtuse, arvu ja keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Balti analüüs: Pere minimaalsed elamiskulud Tallinnas pooltuhat eurot kuus

SwedbankSwedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse Balti riikide pealinnade elanike toidu- ja eluasemekulude analüüsist ilmnes, et neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 m² korteris, kulutab toidule, eluasemele ja transpordile Riias 44%, Vilniuses 41,5% ja Tallinnas 25,5% leibkonna sissetulekust. Kahest täiskasvanust ja kahest lapsest koosnev pere kulutab minimaalsele toidukorvile, eluasemele ja ühistranspordile Riias umbes 591, Vilniuses 513 ja Tallinnas 499 eurot kuus.

Kuigi Balti riikide pealinnade elanike sundkulutuste suurus on rahasummana üsna sarnane, erineb märkimisväärselt muudeks igakuisteks kulutusteks üle jääva raha hulk. Pärast põhivajadustele kulunud summat jääb Tallinnas elavale perekonnale alles 74% tulust ehk 1455 eurot, Riias elavale perekonnale 56% tulust ehk 751 eurot ja Vilniuses elavale perekonnale 59% tulust ehk 723 eurot. Selle põhjus on sissetulekute erinevus Balti riikide pealinnades. Kui Riias on perekonna keskmine sissetulek koos peretoetustega 1342 ja Vilniuses 1236 eurot, siis Tallinnas 1953 eurot.

„Eelmise aastaga võrreldes on leibkondade igakuiselt kasutatav sissetulek kasvanud Vilniuses 4%, Riias ligi 8% ja Tallinnas 9%. Kuigi koos sissetuleku kasvuga on suurenenud ka mõned kulutused, ja seda eelkõige Riias, on tulemus siiski elanike jaoks soodne. Eelmise aastaga võrreldes on leibkonna kulutused põhivajadustele vähenenud 2–3%,“ kommenteeris analüüsi tulemusi Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Kõigis Balti riikide pealinnades on suurim kuluartikkel endiselt toit. Eelmise aastaga võrreldes on Riia ja Tallinna perekondade kulutused toidule kahanenud peaaegu 6%, vähendades kulutusi toidukorvile umbes 20 euro võrra, ent Vilniuses on toidukorvi maksumus ligi 1% suurenenud. Võrreldes ühistranspordi maksumust, on see sarnaselt eelmisele aastale kõige kallim Riia leibkondade jaoks.

„Kui Tallinna sisse kirjutatud elanikud kasutavad ühistransporti tasuta ja Vilniuses on hind samaks jäänud, siis Riias on hind võrreldes eelmise aastaga 25% tõusnud. Kahest täiskasvanust ja kahest alaealisest lapsest koosnev perekond kulutab Riias ühistranspordile 100 eurot, Vilniuses 64 eurot kuus ja Tallinnas on see tasuta,“ ütles Maripuu.

Kulutused endale kuuluval eluasemel on märkimisväärselt väiksemad kui kulu üürikodule või laenuga ostetud korterile. Neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 m² korteris, kulutab sellele Tallinnas 200, Riias 179 ja Vilniuses 158 eurot kuus. Kõige rohkem kulutatakse küttele ja kinnisvarahaldusele, kuigi kõigis Balti riikide pealinnades on küttekulud aastatagusega vähenenud 6,5–9% ning tänu sellele säästetakse kuni 8 eurot kuus.

Kulu veevarustusele ja kanalisatsioonile on kasvanud Vilniuses (14%) ja Riias (25%) ning see moodustab kõige märkimisväärsema kasvu kõikide eluasemekulude hulgas. Sarnaselt on Riia leibkondade jaoks tõusnud elektri hind (24,7%), samal ajal kui Tallinnas ja Vilniuses elavad perekonnad maksavad tänavu elektri eest 7–8% vähem kui 2014. aastal.

Kõigis Balti riikide pealinnades kaasneb kõige rohkem kulutusi üürikoduga. Üürihinnad on tõusnud Riias (15%) ja Vilniuses (5%). Võttes arvesse igakuiseid laenumakseid, on Riias ja Vilniuses laenuga ostetud korterite eluasemekulud peaaegu kolmandiku võrra (28% Riias ja 35% Vilniuses) odavamad kui üürikorterite puhul. Tallinnas on laenuga ostetud korteri kulud peaaegu võrdsed üürikorteri kuludega, mis tuleneb kõrgematest kinnisvarahindadest.

„Praegused rekordmadalad intressid soosivad isikliku eluaseme soetamist, kuid paljudel peredel puuduvad piisavad säästud omafinantseeringu tasumiseks. Sissemakse jaoks säästmine on keeruline eelkõige neile, kes eluaset üürivad. Analüüs näitab, et võrreldes eelmise aastaga on leibkondade sissetulekud kasvanud nii palgakasvu kui peretoetuste arvelt ning kulutused samal ajal langenud. Seetõttu oleks ehk sobiv aeg mõelda ka sellele, kuidas igapäevakulutuste kõrvalt kas päris oma kodu või mustade päevade tarbeks kõrvale panna,“ võttis Maripuu analüüsi tulemused kokku.

Analüüsist: Analüüsis tehakse Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Balti Teabekeskuse loodud üheliikmeliste ja pereleibkonnamudelite alusel kindlaks leibkondade peamised majapidamiskulud (toidule, eluasemele ja transpordile) nii rahasummana kui ka protsendina leibkonna kasutada jäävast tulust. Uuringus kasutatud leibkonnamudelid sarnanevad tavapäraste elu- ja töötingimuste ning tarbimistavade poolest Balti riikide pealinnade keskmiste leibkondadega, ent neid ei saa käsitleda Balti riikide statistiliselt keskmiste leibkondadena. Peamiste majapidamiskulude uuring on 2014. aastal alustatud uuringu jätk ning sisaldab andmeid aasta jooksul toimunud muutuste kohta.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 02/06/2015 Tartus

Kaia Kirs: Kinnisvara korrashoid avalikus sektorisKinnisvarakoolis toimub 02/06/2015 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige  Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel  tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja  antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus hotellis Pallas, Riia tänav 4, teisipäeval 02/06/2015, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad kinnisvaraturult stabiilsust

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) läbiviidud uuringu kohaselt ootavad kinnisvaraettevõtted stabiilseid kinnisvaraturu arenguid ilma suuremate kõikumisteta äärmustesse. Vastuoluline oli uuringus osalejate arvamus elamispindade tehingute arvu perspektiivi osas.

„Pooled EKFLi uuringus osalenutest ootasid nii elamispindade kui ärikinnisvara sektorist stabiilseid muutusteta arenguid nii tehingute kui hindade osas. Teine pool vastanutest jaguneb pisut enam turu tõusu ja pisut vähem languse ootajate vahel,“ tõi esile EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Kõige vastuolulisemad olid uuringus osalejate arvamus elamispindade tehingute arvu osas. Kolmandik vastanutest ootas tehingute arvu tõusu. 38% eeldas tehingute arvu jäämist samale tasemele. 30% ootas tehingute arvu langust.

„Täna on elamispindade turg üsnagi aktiivne. On selge, et tehingute arvu kasv ei saa lõputult jätkuda. Nii on mõningase jahtumise prognoosimine ootuspärane,“ selgitas Tõnu Toompark.

Jätkuvalt on kinnisvaravaldkonna juhid ja tippspetsialistid optimistlikud ettevõtte käekäigu osas. 44 protsenti uuringus osalenutest plaanib poole aasta jooksul leida ettevõttesse uusi töötajaid. Uute töötajate palkamise soov on kõrgemal tasemel kui varasemates uuringutes. 68 protsenti vastanutest prognoosib ettevõtte käibe kasvu.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (www.ekfl.ee) on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Lisainfo

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

EKFL: kinnisvarasentiment

EKFL: kinnisvarasentiment

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFL

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Üürileandja ABC: miks peaks üürileandja koostama äriplaani

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?Äriplaani ehk eelkõige üürileandmise projekti rahavoogude ülevaate koostamine on igal juhul vägamõistlik mõte. See aitab üürileandjal aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega vaeva näha.

Seejuures tuleks kinnisvara üüriäri planeerides arvestada sellega, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. See tähendab, et üürirahavoog peaks olema suurem kui laenumaksed ja muud üürileandmisega seonduvad kulud.

Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks. Kui üüriäri on üles ehitatud ainult kinnisvara väärtuse tõusule, siis võib majanduse või kinnisvaraturu languse tsüklisse sattumine üürileandja majanduslikule seisule fataalse hoobi anda.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus investori nõutavale määrale ei vasta. Võis siis on äriplaani alusel võimalik hinnata, kas üürileandmine on kapitali kasvatamiseks parim moodus. Äkki on mõni alternatiivne investeerimisidee hoopis parema tootlusega.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida. See tähendab, et üürileandja peaks kord koostatud äriplaani regulaarselt üle vaatama, et teada, kas üüriprojekti kulgeb soovitud kiirusega soovitud suunas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Capital Milli kaks objekti on nominendid “Baltic Real Estate Awards 2015″

Capital MillRõõm on teatada, et kaks Capital Milli haldusesse kuuluvat objekti on nominendid „Baltic Real Estate Awards 2015“.

Üheks nomineeritud objektiks on Capital Milli poolt arendatud büroohoone Navigator, mis asub Tallinna sadamaala piirkonnas ning teine on Grand Office, mis paikeb Vilniuses ühel olulisemal tuiksoonel.

Antud ettevõtmise raames tunnustatakse Läänemere piirkonna kinnisvaraprojekte. Eraldi hinnatakse äri- ja büroohooneid, jaekaubandust ja elamuprojekte.

Projekte hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumitele:

  • Innovaatilisus, tuuakse välja uued ideed ja lähenemised;
  • Asukoht ja ligipääsetavus;
  • Ehituse kvaliteet.

Võitjad tehakse teatavaks pidulikul galal, mis toimub 21. mail, Vilniuses. Pöidlad pihku ning loodetavasti on varsti rõõmustamiseks põhjust.

Capital Mill: Navigator

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Korteriühistud: kohalik omavalitsus võiks aidata elamute juurde puhkealasid luua

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi kiitis Tartu linna plaani eraldada ühistutele laste liivakastide tarvis liiva ning toonitas, et kohaliku omavalitsuse tugi ühistutele on puhkealade rajamisel väga oluline.

“Paljud ühistud mõtlevad just kevadeti oma majaümbruse korrastamise peale, sest kodu pole ainult korter või trepikoda. Lastele maja juurde mänguväljak, liivakastid, mõned pingid ja natuke rohelust, kus jalga puhata – kõige selle loomine aga maksab, ning korteriomanike kulutused on juba niigi päris suured. On väga tervitatav, kui kohalik omavalitsus omalt poolt aitab – näiteks ehitab mõne mänguväljaku, aitab seda korrastada vms. Teised omavalitsused võiks Tartust eeskuju võtta ning samuti ühistud puhkealade loomisel aidata,” rääkis Mardi.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Korterite pakkumishindade tõus on peatunud

Portaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on alates aasta algusest liikunud kitsas vahemikus 77,8 kuni 78,6 punkti. Hetke seisuga on indeks 77,9 punkti tasemel. Mullune stabiilne pakkumishindade tõus on seega vähemalt ajutise piiri peale saanud.

Pakkumishindade tõusu pidurdumise taga on eelkõige juba eelmisel aastal alguse saanud pakkumiste arvu suurenemine. Kui pakkumisi tuleb juurde, ei saa kinnisvaramüüjad hindu järjepanu tõsta.

KV.EE elamispindade pakkumiste arvu indeks on samuti juba aasta algusest alates püsinud paariprotsendilises kitsas vahemikus. See tähendab, et pakkumiste arvu kasvust tulenev surve hindadele väheneb.

Konkurentsi suurenemine on vanemate korterite müüjaid sundinud hinnaootuseid pisut allapoole korrigeerima. See siiski ei tähenda, et vanemate korterite tehingute hinnad oleksid täna kukkumas. Pigem võime öelda, et müüjate ja ostjate ootused on teineteisele lähenenud ja tehingud toimuvad samal tasemel, kus aasta tagasi.

Uute korterite turu konkurentsi tihenemine väljendub samuti hindade korrigeerimises ja sooduspakkumiste tegemises. Need hinnakorrektuurid siiski KV.EE indeksi muutust eriti ei mõjuta, sest arendajad mängivad soodustuse sageli välja algse pakkumishinna korrigeerimisena või ostule pealekauba antava hüvena. Seega jääb indeksi kujunemisel rolli mängiv algne korteri müügipakkumise hind hetkel veel korrigeerimata.

Lähituleviku KV.EE indeksi muutused sõltuvad paljus uute korteriprojektide turule tulemisest. Kui projekte lisandub tempokalt, suureneb uute ehk kallimate korterite pakkumiste arv ja seega kasvab pakkumishindu kajastav KV.EE indeks.

Pikemas perspektiivis on kinnisvara tehinguhindu ja seeläbi pakkumishindu mõjutav oluline tegur Euroopa rahatrükk. Rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni. Inflatsiooniootus on juba suunanud raha kinnisvarainvesteeringutesse. Samuti veab inflatsioon kui hinnataseme üldine tõus kinnisvara nominaalset väärtust ülespoole.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

DTZ: uued turuülevaated 2014 IV kvartal

DTZ KinnisvaraekspertIlmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2014. aasta IV kvartali kohta.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Imbi Jürgen: uues ehitusseadustikus ehitusgarantiil enam kohta pole

GlimstedtSuvel kehtima hakkav uus ehitusseadustik ei näe ette ehitise garantiid ning seetõttu ei ole alates 1. juulist enam kõikidel tellijatel seadusest tulenevat õigust ehitajalt garantiiajal ilmnenud puuduste parandamist nõuda, ütles advokaadibüroo GLIMSTEDT vandeadvokaat Imbi Jürgen 22. aprillil toimunud keskkonnaõiguse alasel seminaril ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust tutvustades.

Senised ehitise garantii reeglid on uue seadusega osaliselt üle kantud võlaõigusseadusesse, mis muudab Jürgeni hinnangul olukorda ettevõtjate jaoks oluliselt. Seoses jõustuvate muudatustega peavad ettevõtjad hoolikalt jälgima, et lepingutesse, millega nad ehitise ostavad või tellivad, saaksid sisse ehitise garantiid ja ehitaja vastutust puudutavad kokkulepped. „Kui füüsilisest isikust tarbija ostab või tellib ehitise, siis vastutab professionaalne müüja või ehitaja selle ehitise puuduste eest, kui neid kahe aasta jooksul peaks ilmnema. Selline seadusest tulenev kaitse ei kehti aga juhul, kui ehitise ostjaks või ehitustöö tellijaks on ettevõte,“ sõnas Jürgen.

Lisaks muudatustele garantiis on uues ehitusseadustikus palju ka põhimõttelisi uuendusi. Neist olulisemad puudutavad Jürgeni sõnul ehitus- ja kasutuslubasid. „Mitmed tegevused, mis varem nõudsid ehitusluba või omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, on võimalik uue ehitusseaduse jõustudes läbi viia vaid ehitusteatise esitamise alusel. See tähendab, et bürokraatia väheneb ja tegevusvabadus suureneb näiteks inimeste jaoks, kes sooviksid enda krundile ehitada kuuri või muud väiksemat ehitist,“ lisas Jürgen. Enne 1. juulit 2015 antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne seda kuupäeva. Samuti kehtib tähtajatult enne 1. juulit 2015 antud kasutusluba.

Uue seadusega saab senisest olulisema tähenduse ka ehitisregister – kui seni oli ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, siis alates 1. aprill 2016 on taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel ehitisregistris õiguslik tähendus. See on Jürgeni sõnul oluline sisuline muudatus, mis tähendab, et kui ehitisregistris näiteks kasutusloa kohta andmeid ei ole, siis sellel ehitisel ei olegi kasutusluba. Alates 1. aprillist 2016 hakkab ehitus- ja kasutuslubade esitamine ja menetlemine käima elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merko: Kinnistute soetamine Eestis

Merko23. aprillil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Kalaranna Arenduse OÜ ning BLRT Grupp Aktsiaselts lepingu Tallinnas asuvate äri- ja elamumaa sihtotstarvetega kinnistute Staapli tn 3, Staapli tn 4, Staapli tn 8, Staapli tn 12 ning transpordimaa sihtotstarbega kinnistute Staapli tn T1 ja T2 soetamiseks.

Kalaranna Arenduse OÜ soetab ajaloolises tööstuspiirkonnas Noblessneri kvartalis ca 1,7 hektari suuruse arendatava ala. Väärika ajalooga üha arenevasse Noblessneri kvartalisse on planeeritud Eestis ainulaadne korteriarendus, mille raames kerkib vahetult mere kaldale Noblessneri Jahtsadama kõrvale kokku neli äripindadega kortermaja ligikaudu 200 korteriga. Esimese hoone ehitusega plaanitakse alustada 2015. aasta lõpus ning selle eeldatav valmimise aeg on 2017. aasta kevad.

BLRT Grupp ja Merko poolt korraldatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Noblessneri elamukvartali arhitektuurse lahenduse väljatöötamiseks võitis Arhitektuuribüroo Pluss projektiga Kodusadam, mille keskmeks on inimsõbralik keskkond. Kogu piirkonna arendamisel on fookuses inimene ning parimast kaasaegsest linnaehituse praktikast lähtuvad elamis-, liikumis- ja tegevusvõimalused.

Kalaranna Arenduse OÜ on 2014. aasta detsembris AS Merko Ehitus ja BLRT Grupp Aktsiaseltsi poolt loodud ühisettevõte, kus kumbki osanik omab 50%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eluasemelaenude maht jätkab stabiilset kasvu

Eesti PankEesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Laenu- ja liisinguportfelli maht suurenes kuu jooksul 43 miljoni euro võrra, 15,3 miljardi euroni.

Ettevõtetele antud laenude aastakasv jäi märtsis eelneva kuu 3,3% juurde. Uute laenude aastakasv esimeses kvartalis aeglustus, 5%ni, kuid uute pikaajaliste laenude võtmine suurenes endiselt suhteliselt tempokalt. Ettevõtted kaasasid kvartali jooksul 12% rohkem pikaajalisi laenuvahendeid kui aasta varem. Nendest peaaegu pool läks kinnisvaraprojektide rahastamiseks.

Eluasemelaenude maht jätkab stabiilset kasvu. Eluasemelaenuportfelli aastakasv märtsis veidi kiirenes, 3,2%ni. Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis ligikaudu 13% suuremas mahus kui aasta tagasi. Märtsis võetud laenude maht oli seejuures sama suur kui eelmise aasta sügisel. Majapidamiste autoliisingu maht oli märtsis viimase kuue aasta suurim. Autoliisingu portfell kasvas aasta võrdluses üle 10%, pisut kiiremini kui viimase paari aasta jooksul keskmiselt.

Laenuintressimäärad püsisid madalal tasemel. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,2% ja 2,5%. Viimase kuue kuu jooksul ei ole laenuintressimäärad muutunud ja püsivad madala EURIBORi toel laenuvõtjate jaoks endiselt soodsad.

Viivislaenude osakaal laenuportfellis kahanes märtsis 1,5%ni. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht vähenes esimeses kvartalis ligikaudu 25 miljoni euro võrra. Pikka aega viivises olnud laene oli märtsi lõpus ligikaudu 200 miljoni euro väärtuses. Viivislaenude maht oli viimati nii väike 2008. aasta keskel.

Hoiuste kasv püsib kiire. Majapidamiste hoiuste aastakasv on püsinud suhteliselt hoogsa 8% juures juba aasta aega. Ettevõtete hoiuste aastakasv kiirenes märtsis samuti, ligikaudu 8%ni. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli märtsi lõpus 9,9 miljardit eurot.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 191 miljonit eurot puhaskasumit. Sellest moodustasid ligikaudu 60% tütarettevõtetelt saadud dividendid. Dividende arvestamata oleks kvartali puhaskasum olnud aasta varasemast 3% väiksem. Puhaskasumi vähenemist mõjutas osaliselt pankade tegevuskulude suurenemine. EURIBORi langus vähendab pankade intressitulu, mis kahanes juba kolmandat kvartalit järjest. Kuna samal ajal vähenes ka ressursi eest makstav kulu, siis puhas intressitulu aastataguse ajaga võrreldes kuigivõrd ei muutunud.

Jana Kask
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

TJA: Uus ehitusseadustik ei nõua tapeedi panemiseks ehitusprojekti

Tehnilise Järelevalve AmetMaalehe artiklis „Uus ehitusseadus nõuab ka tapeedi kleepimisele projekti“ on eksitav info selle kohta, et 1. juulist kehtima hakkava ehitusseadustiku järgi tuleb tapeedi panemiseks tellida ehitusprojekt.

Ehitusprojekti nõue laieneb siiski üksnes sellisele ehitise ümberehitamisele ehk rekonstrueerimisele, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu, seega tapeedi panemiseks ehitusprojekti vaja pole.

Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  1. muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  2. muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  3. paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  4. muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  5. viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  6. taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Projekti ja ehitusluba nõutakse peamiselt juhul, kui on tegemist uue ehitise püstitamisega ja suuremate ehitiste ümberehitamisel ehk tegevuse korral, millel on oluline mõju ehitisele, selle olemusele, kasutamisele vms. TJA hinnangul lähevad reeglid isegi leebemaks kui seni, näiteks ehitise osa asendamisel samaväärsega ei nõuta enam ehitusprojekti ega ehitusluba või –teatist.

Samuti ei karmistu reeglid ehitusalal tegutsevatele ettevõtetele. Kui hetkel kehtiva ehitusseaduse kohaselt peab ettevõte esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse muu hulgas ehitamise ja projekteerimise tegevusaladel tegutsemiseks, siis edaspidi peavad seda tegema ainult need ettevõtted, kelle tegevus on seotud ehitusloa kohustuslike ehitistega.

TJA peab oluliseks, et igasugune ehitamine oleks alati põhjalikult läbimõeldud ning lähtutakse asjatundlikkuse ja ohutuse põhimõtetest.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Compakt Kinnisvara pani nurgakivi luksuslikule Tihase Majade elamuarendusprojektile Kristiines

Compakt KinnisvaraKinnisvara arendamisega tegelev ettevõte Compakt Kinnisvara pani nurgakivi Tallinnas Kristiine linnaosas valmivale Tihase Majade projektile, mille 68-st korterist on üle kolmandiku juba müüdud või broneeritud.

Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul paistavad Tihase Majad oma südalinna lähedusele lisaks silma ka põhjalikult läbimõeldud planeeringute, kõrge ehituskvaliteedi ning energiasäästlikkusega. „Piirkonnas kerkivate uusarenduste seas on Tihase Majad ühed eksklusiivseimad, sarnanedes kvaliteedilt meie eelmisele kortermajade projektile Coffee & Cognac Nõmme keskuses. Need korterid on loodud kõrgete ootustega perele, kes valib kodu pikkadeks aastateks, või kinnisvaraturust keskmisest teadlikumale inimesele, kes otsib väärtust hästi hoidvat investeeringut. Tihase projekti juures hakkavad lisaks välisilmele kohe silma ka korterite planeeringud, mis annavad tunnistust erakordselt õnnestunud koostööst arhitektiga“ rääkis Lember.

Tihase Majade projekt koosneb kahest kolme- ja ühest neljakorruselisest kortermajast, mis kerkivad Kristiine linnaosas aadressidele Tihase 17, Tihase 23 ja Tihase 25. Igal majal on üks trepikoda, lift, majaalune parkla ja panipaigad. Enamikul korteritel on saun ja ruumikas klaasitud rõdu, viimaste korruste korteritel suured terrassid ja erilahendused.

Suurt rõhku on pandud energiat säästvatele lahendustele, et tagada madalad kommunaalkulud – majadel on B-klassi energiamärgis, individuaalne küttekuluarvestus, soojatagastavusega sundventilatsioon jne. Katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis katavad üldelektri kulu ning garaažidesse tulevad laadimispunktid elektriautodele. Kõige pisematele elanikele rajatakse hoovidesse mänguväljakud. Piirkond on vaikne ja peresõbralik – majad asuvad Kristiine roheluse rüpes kesklinna lähedal.

Korterid valmivad 2016. aasta veebruariks. Ruutmeetri hind on vahemikus 2400-3000 eurot, hind sisaldab parkimiskohta ja panipaika.

Tihase Majade arendaja on 2004. aastal asutatud Compakt Kinnisvara, mis tegeleb eelkõige eksklusiivse kinnisvaraga. Ehituse peatöövõtjaks on Saare Erek AS. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Tuule Gruppi. Tihase Majade arhitektiks on Mattias Agabus arhitektuuribüroost Architect 11.

Compakt Kinnisvara käimasolevate projektide hulka kuuluvad veel näiteks Tallinna Vabaduse väljaku planeeringu teine etapp, Peetri spordi- ja vabaajakeskus ning Timuka Maja Tallinna vanalinnas, Rüütli tänaval.

Rohkem infot Tihase Majade kodulehelt www.compakt.ee/tihase

Compakt Kinnisvara: Tihase Compakt Kinnisvara: Tihase

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu riskimarginaali alandamine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Võib juhtuda, et laenuvõtja avastab, et tema aastaid tagasi võetud eluasemelaenu riskimarginaal on oluliselt kõrgemal kui laenudel, mida praegu väljastatakse. Sellisel juhul tasub uurida, kas laenuvõtjal on võimalik oma laenu intressi riskimarginaali allapoole kaubelda.

Riskimarginaali allakauplemise põhjuseks võib olla ka laenuvõtja paranenud majandusseis, näiteks kasvanud sissetulek või laenuandja riskide maandamine läbi selle, et osa laenust on juba tagasi makstud.

Vajadusel võib laenuvõtja mõelda sellelegi, et viia laen üle teise panka, kus talle pakutakse soodsamaid tingimusi. Kui olemasolev laenuandja riskimarginaali alandamisega lepib, küsib ta laenulepingu muutmise eest tõenäoliselt tasu.

Laenu teise panka üleviimisega kaasnevad notari tasud ja riigilõivud, mis on seotud hüpoteegi üleandmisega. Samuti küsib uus pank üsna tõenäoliselt uut laenulepingu tasu. Seega on laenulepingu uude panka üleviimise kulud suuremad ja seda tasub teha eelkõige siis, kui võit intressimäära langusest on märgatav.

Laenuvõtja jaoks sõltub riskimarginaali vähendamise eest makstava lepingutasu majanduslik mõttekus sellest, kui suur marginaali alandamine on tal laenuandjalt võimalik välja kaubelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine