Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Üürikorterite tootlus meelitab välismaalasi

05.05.2015 Tõnu Toompark

Ärikinnisvarast parem tootlus on toonud elukondlikule kinnisvaraturule ka välismaalase, leiab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse on tinginud kõrgem tootlus, jäädes keskmiselt 7–11 protsendini, mis ärikinnisvara oodatava 6–9 protsendise tootluse kõrval on selgelt parem. Samuti võimaldab väiksem kapitalivajadus sellel turule siseneda ka juba mõnekümne tuhande euroga.

Alanud on uus argengutsükkel

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustab pärast uue aastatuhande alguse tormilist arengut ja sellele järgnenud järsku pidurdust uus arengutsükkel, mis suuresti on keskendunud kaalutud riski, kõrgema tootluse ja väiksema kapitalivajaduse otsingule. Seetõttu on paaril viimasel aastal paljud otsingud leidnud ärikinnisvaraturu kõrval just elukondliku kinnisvaraturu.

Elukondliku kinnisvaraarenduseturu suur kapitalivajadus, pikad projektitsüklid ja finantseerijate ettevaatlik positsioon on eluruumide üürimäärade ja üürikorterite kasvava nõudluse taustal suunanud investorite pilgud just elu- ja üürikorterite investeeringutele.

Elukondlikul kinnisvaraturul toimuv ei ole jäänud märkamatuks ka lähinaabritele. Eelkõige on meie turule suunatud Soome, aga ka Venemaa investorite pilgud. Kõrgema tootluse kõrval on seda protsessi toetanud ka mõlema naaberriigi majanduse suhteliselt nõrk seis, mis on sundinud suunama investeeringuid teistele turgudele.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Milleks on maaklerit tarvis?

05.05.2015 Li Otsing

Oma korterist või majast suudan ma ise ka nutitelefoniga fotod teha. Siis on vaja veel sisestada portaali kuulutus ja oodata kuni ostja või üürnik helistab. Ning minu kinnisvara ongi praktiliselt müüdud. Üürile andmise puhul leian netist lepingu, prindin välja ja ongi nagu kõik.

Kas see on ikka nii lihtne? Jah, võib olla, kui sa oled maakler või kinnisvarast sügavalt huvitunud isik ning tunned valdkonda põhjalikult. Kindlasti ei ole see lihtne inimesele, kellel pole kunagi olnud kokkupuudet kinnisvara müügi, ostmise ega üürile andmise osas.

Enne, kui jõuad mõelda, milleks seda maaklerit ikka vaja on, oleks mõistlik endalt küsida.

Kas mina suudan määrata kinnisvarale reaalse müügihinna, et müük toimuks optimaalse ajaga?
Kas minu tehtud fotod on piisavalt head, et eristuda teiste sarnaste seast, äratamaks potentsiaalse huvilise tähelepanu?
Kas minul on piisavalt aega ja tahtmist kuulutust koostada ning uuendada?
Kas ma oskan valida sihtrühma, kellele müüdavat kinnisvara pakkuda?
Kas mina olen valmis vastama võõraste kõnedele ja e-mailidele kellaajast hoolimata?
Kas minul on aega huvilistele kinnisvara tutvustada lisaks argipäevadele ka pühade ajal?
Kas mina oskan küsida küsimusi, mis avaldaksid potentsiaalse ostja?
Kas mina olen 100% kindel, et kogu dokumentatsioon müüdava kinnisvara kohta on korras?
Kas mina olen emotsionaalselt valmis inimestega kohtuma ja hinna üle läbirääkimisi pidama?
Kas mina tean, mis saab edasi, kui olen potentsiaalse ostja leidnud?
Kas mina olen kohustatud müügilt saadud tulu pealt maksma riigile tulumaksu või mitte?
Kas mina tean, missuguseid juriidilisi nüansse tuleb arvestada ka pärast lepingu sõlmimist?
Kas ma olen ikka teadlik, mis kohustusi ja õigusi hõlmab üks üürileping?
Kas ma suudan maandada üürile andmise riskid?

Kas poleks mitte lihtsam, kui keegi teine tegeleks Teie kinnisvara müümise või üürile andmisega? Otsustada saab igaüks ise.

Autor
Li Otsing

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvara müüki takistavad tegurid

05.05.2015 Külli Friedrichson

Mõnikord võib kinnisasja müük päris pikaks venida ning seda mitte vale hinna või kõrgete ootuste tõttu, vaid pidurdajaks on hoopis erinevad, väikesed või suured takistavad tegurid.

On üllatav, kui palju ehitisi pole veel siiani kantud ehitisregistrisse või puudub näiteks eramul kasutusluba. Pole harvad ka juhtumid, kui puudub õiguslik juurdepääs oma kodule või aktuaalseks kujunenud pärimisprotsessi käigust ei teata midagi.

Kõige levinumad takistused on:

1. Hooned pole kantud ehitisregistrisse või sealsed andmed on puudulikud.

Eriti palju esineb puudujääke suvilate puhul, kus on küll nõukogudeaegsed projektid ja ka ehitusload olemas, kuid mingil põhjusel on nad jäänud registrisse kandmata. Kui kinnistul asuvad hooned või rajatised (puurkaev, sild jne), siis ka nende andmed peavad kajastuma ehitisregistris. Iga suvila- ja eramuomanik saab andmete õigsust ja olemasolu kontrollida ehitisregistri kodulehelt www.ehr.ee

On esinenud ka juhtumeid, kus ehituslikku projekti üldse pole, rääkimata ehitus- ja kasutusloast. Selleks on vaja korraldada tagantjärgi mõõdistamine (inventariseerimine), mida teostab antud teenust pakkuv firma. Seejärel võib sammud seada juba valla ehitusnõuniku juurde.

2. Ehitisel puudub kasutusluba

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud otstarbele. Ehitistel, mis on rajatud aastal 2003 ja hiljem, peab olema tänapäeva nõuetele vastav kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba.

Tekib küsimus, et mis saab ehitistest, mis on rajatud enne 2003 aastat. ja kas ka neil on nõutav kasutusluba? Kui kõik on ehitatud täpselt projekti järgi ning muudatusi pole tehtud ehituskonstruktsioonides või näiteks küttesüsteemis, siis tänapäeva nõuetele vastavat kasutusluba pole vaja. Sel juhul on ehitisregistris nähtuv sõna “kasutusel”. Aga, kui nõuka-aegne suvila soojustatakse ja vahetatakse fassadimaterjal, on tegemist kabariitide muutmisega ja peab taotlema kasutusluba.

Korras dokumentatsioon viib palju kergemini tehinguni, sest see on oluline nii pankadele laenu väljastamisel kui ka neile, kes puhtalt omafinantseeringuga ostavad.

3. Puudub notariaalselt kinnitatud sissesõidutee servituut

Igapäevaselt sõidavad paljud inimesed oma kodudesse läbi kellegi teise kinnistu või lausa kinnistute. Seni, kuni naabritevahelised suhted on head ja sõbralikud, on kõik korras ning keegi ei tuleks selle pealegi, et ükspäev on tõkkepuu koduteel ees ja enam läbipääsu pole.

Et sellist võimalust juba eos vältida, siis tasuks minna notaribürosse ja sõidutee kasutamise õigus ametlikult vormistada. Jah, vahest juhtub ka nii, et niisama lihtsalt ei lähegi ja kohus peab lõpuks juurdepääsu olemasolu tagama.

4. Pärimistoimingud tegemata

Pärandvara tekkel, pärast inimese surma, algab 3-kuuline nn ooteperiood, mil pärandi saaja otsustab, mida sellega teha. Kui ta on pärandusega nõus, ei pea midagi tegema, kui aga soovib sellest loobuda, tuleb teha notari juures vastavasisuline avaldus.

Kui soovitakse müüa abikaasade ühisvaras olnud kinnisasi, siis kindlasti on ühe abikaasa surma puhul vaja läbi teha pärimisprotsess. Tihti pole seda enne kinnisvara müükipanekut tehtud ning tehing jääb toppama ajani, kui avatakse pärimistoimik ja saadakse kätte pärimistunnistus. Nende dokumetide kättesaamiseks on seadusega ettenähtud aeg, mis on vähemalt 1 kuu.

5. Millal lahusvara muutub seaduse järgi ühisvaraks?

Eriti just vanema põlvkonna jaoks on suureks üllatuseks see, et justkui ainuomandis olev vara (talu, suvila, eramu) on muutunud ühisvaraks. Tihti küsitakse, et kuidas see nii võib olla, vara on ju minu nimel!

Abielu kestel suvila või maja juurde erastatud maa ning sellest tekkinud kinnistu muutub automaatselt ühisvaraks, olgugi, et hooned kas kingiti või võõrandati ühele abikaasadest lahusvarana. Ja kui päevakorda kerkib pärimine, siis pärivadki praegusest ja eelmistest abieludest sündinud lapsed.

Seega, kõike eelnevat kokkuvõttes, soovitan enne oma vara müüki seada korda dokumentatsioon ning mitte peljata spetsialistidega konsulteerimast. Korras paberid aitavad eduka tehingu toimumisele väga palju kaasa.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Veeriku ostukeskus läheb osaliselt üle päikeseenergiale

05.05.2015 Tõnu Toompark

Veeriku ostukeskus paigaldas hoone katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning loodab edaspidi katta vähemalt neljandiku oma elektrivajadusest päikeseenergiaga.

«See on roheline mõtlemine,» põhjendas päikeseenergia kasutuselevõttu möödunud aasta detsembris ostukeskuse omandanud OÜ Capital Mill investeeringute juht Kristjan Kivipalu. Enne seda kuulus hoone osaühingule Axis UPI, mille tütarfirma OÜ Transgreen jäi keskust uuelt omanikult edasi üürima.

Transgreeni juhataja Igor Piho sõnul paigaldati ostukeskuse katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning uus energiajaam käivitatakse lähema paari nädala jooksul. «Otsustasime oma ettevõtetes hakata rohkem kasutama taastuvenergiat eelkõige mõtteviisist lähtudes, pikemas perspektiivis ka mõeldes kokkuhoiule ja loodussäästlikkusele,» lausus ta.

Garantii 20 aastat

Paneelide valikul lähtus ettevõte eelkõige tehnilistest näitajatest, tootja usaldusväärsusest ja garantiitingimustest. «Tootjafirma Hyundai annab paneelide tootlikkusele 20-aastase garantii,» lausus Piho. Tema sõnul peaks neli paneeli tootma umbes 1000 kWh energiat aastas ehk keskuse energiavajadusest peaks paneelidelt saadav energia katma ligikaudu neljandiku.

Piho rääkis, et paneelidest toodetav elekter tarbitakse suures osas kohapeal ning kui väga päikesepaistelisel päeval tekib ülejääk, suunatakse see üldisesse elektrivõrku. Katusele paigaldatud paneelid ei järgi päikese liikumist, vaid on suunatud lõuna poole.

«Eks me jälgime, kuidas päikesepaneelid end Eestis tõestavad. Kui paneelide tootlikkus vastab tehnilistes andmetes lubatule ning meie kogemus kinnitab Eestis varem tehtud mõõtmisi, siis arvatavasti jätkame ka tulevikus investeerimist taastuvenergia projektidesse,» lausus Piho.

Lisaks Veeriku ostukeskusele ostis Capital Mill möödunud aasta lõpus veel Jaamamõisa Selveri hoone ning Jõe keskuse. Päikesepaneelid plaanitakse paigaldada ka Jaamamõisa Selveri katusele.

Keskus laieneb

Tänavu plaanib ettevõte alustada Veeriku ostukeskuse laiendamist. «Praegu käivad veel Selveriga läbirääkimised ja pärast seda läheb kohe kopp maasse. Selle aasta lõpuks peaks olema juurdeehitise kõrgus käes ja järgmiseks kevadeks laiendus valmis,» rääkis Kivipalu.

Planeeringu järgi tuleb juurdeehitis kahekorruseline ning suurema osa sellest võtab enda alla laienev Selver. «Selver võtab suurema osa, aga juurde tuleb veel pisikesi pindasid ja ka üks suurem, 500-ruutmeetrine kaubanduspind,» lausus Kivipalu.

Hoone teisele korrusele tulevad teenindavad ja tehnilised ruumid. Krundile on planeeritud kaks juurdepääsu: Vitamiini ja Näituse tänavalt. Ostukeskuse parklatesse rajatakse 130 parkimiskohta sõidukitele ja 34 jalgratastele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eestis elab 1 313 271 inimest

05.05.2015 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.

Negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) vähenes elanikkond 733 ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) 1933 inimese võrra. Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud negatiivse loomuliku iibe osatähtsus. Viimati vähenes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu enam kui väljarände tõttu 2003. aastal.

2014. aastal sündis 13 595 ja suri 15 528 inimest. Sündide arv jäi varasema aasta tasemele. See on positiivne näitaja, kuna sünnitusealiste naiste arv kahaneb iga aastaga. Veel neli aastat varem sündis aastas 2000 last rohkem (2010. aastal oli 15 825 sündi). Surmade arv on 1990ndate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel viiel aastal on aasta jooksul toimunud surmade arv jäänud 15 000 ja 16 000 vahele.

Eestist lahkus 2014. aastal rohkem inimesi kui siia elama saabus, sisserändajaid oli 3904 ja väljarändajaid 4637. Väljaränne on võrreldes eelneva kolme aastaga ligi 30% vähenenud, kuid sisseränne on jäänud samaks. Et sisserändest moodustab enamuse tagasiränne, mis toimub peamiselt 1–2 aastat pärast väljarännet, siis eelneva aktiivsema väljarändeperioodi järgselt on oodatav, et kõrgem sisseränne jätkub.

Maakondadest kasvas rahvastik ainult Harju maakonnas (üle 3000 inimese), mille rahvaarvu suurendas peamiselt Tallinna elanike arvu kasv. Elanikkonda kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond – seda nii absoluutarvudes kui ka rahvastiku osatähtsuselt. Üle 1% kaotasid elanikkonda veel Järva ja Lääne maakond. Suhteliselt väike elanike arvu vähenemine toimus Saare ja Hiiu maakonnas – kummaski alla 50 inimese. Ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv 0,5-0,9%.

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aastate jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega. Vähesel määral muutub rahvaarv isikukoodide korrigeerimise ja senisest rahvastikuarvestusest puudunud isikute lisamise tõttu.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Selle õppeaasta viimane Fotokoolitus 07/05/2015

05.05.2015 Tõnu Toompark

Soovid oma objektide fotod viia täiesti uuele tasemele? Kui jah, siis Kinnisvarakoolis toimub 07/05/2015 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada, ja võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Rohkem tähekepanu aga annab võimaluse rohkem müüa.

Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolitus toimub neljapäeval 07/05/2015.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga 20 protsenti

05.05.2015 Tõnu Toompark

2015 I kvartalis tehti Eestis 2932 tehingut hoonestamata maadega. Hoonestamata maa tehingute käive oli 102 miljonit eurot.

Aastaga vähenes maatehingute arv 7,6 protsenti. Vaatamata tehingute arvu kukkumisele kasvas tehingute kogukäive märkimisväärse 19,7% võrra.

Keskmine hoonestamata maa tehingu maksumus oli 2015 I kvartalis 34600 eurot. See on aastatagusest 30% kõrgemal.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Uus elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”

04.05.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.

Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Personaalsele turuülevaate esitlusele alternatiivina toimub 08/05/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade”, kus käsitluse all samad teemad.

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Algab ehitusettevõtete sihtkontroll

04.05.2015 Tõnu Toompark

Tööinspektsiooni poolt läbiviidava ehitusobjektide sihtkontrolli käigus kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.

Lisaks pööratakse tähelepanu ka sellele kuidas ehitusplatsidel üldiselt on töö korraldatud ning kuivõrd tööohutuse ja töötervishoiuga seonduvad nõuded on täidetud, näiteks millise sagedusega ja kui hoolikalt viib tööandja läbi ehitusplatsi üldkontrolle; kuidas on ladustatud või paigutatud materjalid ja seadmed; kas piiratud juurdepääsuga ohualad on märgistatud ning rakendatud abinõusid, et sinna ei pääseks kõrvalisi isikuid jms.

Kontrolli eesmärk on ennetada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi mille põhjuseks on isikukaitsevahendite sealhulgas kukkumiskaitsevahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine.

Kui 2014 ja 2013 aastal viidi ehitusobjektide sihtkontroll läbi vaid ühel kindlal päeval, siis käesoleval aastal toimub ehitusplatside sihtkontroll terve maikuu.

„Tulenevalt nii Tööinspektsiooni kasutada olevast ressursist, kui tööandjatelt saadud tagasiside põhjal otsustasime loobuda ühepäevasest ehitusobjektide sihtkontrollist. Seaduskuulekad ehitusettevõtjad viitasid meile, et mõni nende „kolleeg“ eelistas meestele selleks päevaks vaba päeva anda, kui Tööinspektsiooni sihtkontroll toimub. Seetõttu pikendame sihtkontrolli aega ja külastame ehitusplatse mais täpset aega ning kohta ette teatamata“ selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.

Tööinspektsioonil on kavas üle Eesti kontrollida vähemalt 200 ehitusobjekti. Kontrolli tulemuste kokkuvõte avalikustatakse käesoleva aasta juulikuu jooksul.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks soetada suurema või väiksema tubade arvuga korter?

04.05.2015 Tõnu Toompark

Üürileandmiseks sobilikku korterit otsides tuleb otsustada, kas soetada pigem suurem või väiksem elamispind. Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Kiirema üürileandmise oluline eelis on kiirem üürirahavoog ja väiksem vakantsuseperiood.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril. Ühetoalise korteri ruutmeetri üürihind on reeglina ikka kõrgemal kui kolmetoalise korteri ruutmeetri üürihind.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda. Likviidsust vähendab kõrgem hind, mida suudab väiksem seltskond üürnike maksta.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel. Kui plaan on üürileandmine lõpetada, on väiksemale korterile tõenäoliselt lihtsam ostja leida.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab selline kommunaalkorteri pidamise äri üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid vähemalt teoreetiliselt peaks see tasutud saama läbi parema üüritootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Selgus Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitja

03.05.2015 Tõnu Toompark

Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Esimese preemia suurus on 7000 eurot. Võistluse tulemusi tutvustav näitus on Rapla Kultuurikeskuses avatud kuni 8. maini.

„Mul on hea meel, et võistlus õnnestus. Võidutöö on ka paljude vallaelanike tagasiside põhjal just see õige Rapla jaoks,“ sõnas Rapla vallavanem Ilvi Pere. „Lahendus töötab ka ilma hoonestuseta, andes linnale alustuseks väga konkreetse ja kompaktse avaliku ruumi, mis minu hinnangul toob linnasüdamesse kindlasti rohkem elu.“

Võidutöö tekitab žürii hinnangul Rapla keskväljakule selge ja inspireeriva linnaehitusliku kontseptsiooni. Rapla keskusest saab tänu sellele põhjendatult olulisim rohealade ühendaja, mille keskpunktis on uus moodne linnaväljak.

Pargialade vahele tekkiv linnalikku laadi väljak sobitub orgaaniliselt väikelinna miljöösse. Rohelisele teljele paigutatud elegantselt hele väljak on žürii kinnitusel poetatud maha nii, et see katab alad Tallinna maantee külgedel (nn Hollivuudi platsi ja nn Veteranide pargi) ning osa maanteest. Väljak on liigendatud säilitatavate puude ja reljeefsete osadega, mis elavdavad ruumi ja kutsuvad sinna ka noori. Sümpaatne ja säästlik on mõte katta väljak tüüpsete betoonplaatidega, mida struktureerivad ja vääristavad plaatidevahelised tumedamad graniitrandid. Tore atraktsioon on ka mänguline veesilm. Väljaku servale toodud turg muutub möödasõitjale nähtavaks, kuid säilitab samas oma väljakujunenud ajaloolise asukoha. Hästi on rahustatud ka liiklus läbi väljaku kulgeval Tallinna maanteel.

Peale võidutöö valis žürii välja veel kaks preemiasaajat. Teise preemia (5500 eurot) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Rabav Rapla“ (autorid Kaie Kuldkepp ja Häli-Ann Tooms maastikuarhitektuuribüroost Ateljee Rapla OÜ) ja kolmas preemia (3500 eurot) läks kavandile märgusõnaga „Pahupidi“ (autorid Johanna Holvandus, Mari-Liis Alasi ja Sulev Nurme maastikuarhitektuuribüroost Artes Terrae OÜ).

Ergutuspreemia otsustas žürii sobiva kandidaadi puudumise tõttu jätta välja andmata. Ergutuspreemiaks määratud summa (2000 eurot) otsustati jagada võrdselt esimese ja teise koha saajate vahel. Preemiad kogusummas 16 000 eurot maksab välja Rapla Vallavalitsus.

Võistlus korraldati ruumilise lahenduse saamiseks Rapla keskväljakule ja seda ümbritsevale linnaruumile eesmärgiga leida projekteerija sealse avaliku ruumi ehitusprojektile. Väljak ja turuala on kavas välja ehitada aastaiks 2018–2020. Arhitektuurivõistlus toimus „Eesti Vabariik 100“ arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames, mille eesmärk on riigi 100. sünnipäevaks taasaktiveerida Eesti suuremates keskustes olulised keskusepiirkonnad. Avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus seda ruumi rohkem kasutada.

„Eesti Vabariik 100“ arhitektuurivõistlusi rahastab Riigikantselei ja korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös 14 kohaliku omavalitsusega. Järgmisena lõppeb Valga linna keskusele pühendatud võistlus, mille tulemused avalikustatakse 6. mail kell 13 Valga Muuseumis. „Hea avalik ruum“ programmi esimese kuue arhitektuurivõistluse tulemusi tutvustav näitus avatakse 14. mail Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara: On aeg mõelda suvekorterite üürimisele

02.05.2015 Tõnu Toompark

Kuna Eesti looduskaunites ja populaarsetes suvituspiirkondades on raske vahetult enne suure suve saabumist elamist üürida, kasutavad puhkajad aktiivselt külaliskortereid ning turismitalusid. Kel aga mõte selleks suveks oma korter, maja või suvila üürile anda, peaks kiirelt tegutsema, sest otsijad on hetkel väga aktiivsed.

Et näiteks Pärnusse suvekorterit saada, tuleks seda hakata otsima väga varakult. Suvekorterid broneeritakse sageli juba eelmisel aastal, aga hiljemalt märtsis-aprillis peab broneering kindlasti tehtud olema, ütleb Arco Vara Pärnu piirkonna juht Maido Sein.

Suvitajad üürivad Pärnus tavaliselt heas korras kahe-kolme toalisi kortereid, mis asuvad kesklinna ja rannapiirkonnas. Samas on suvitajate seas hinnatud ka Mai korterelamute piirkond. Kõige rohkem otsivad suvekortereid soomlased. Neile järgnevad arvuliselt eestlased ja venelased.

Pärnu kahetoalise kesklinna ja rannapiirkonna korteri eest tuleb maksta nädalas 300 eurot ja kuus 1000 eurot ning rohkem. Mai piirkonnas leiab õigel ajal otsima hakates üürikorteri 200 euroga nädalas või 600 euroga kuus.

Suviti on Saaremaal ja Hiiumaal väga palju rahvast, kuid Pärnuga sarnanevat suvekorterite äri seal üldse pole. Enamus puhkajad sõidab kas oma tuttavate suvekodudesse, leiab lühemaajalise ulualuse külaliskorterist või turismitalust.

Arco Vara Saaremaa maakler Marju Lõbus märgib, et kinnisvarabüroodest otsitakse suveks üürikortereid Kuressaarde ja üürimiseks merelähedasi talukohti. “Venelased ja soomlased tahavad Kuressaare üürikortereid, viimasel ajal on hakanud just venelaste osakaal suurenema,” ütleb Lõbus, “soomlasi huvitavad lisaks ka merelähedaste korrastatud talukohtade üürimine, eriti Muhu saarel.”

Paraku pole kinnisvaraportaalidest saada absoluutselt mitte midagi, seal pole ainsatki pakkumist. Et Saaremaale suvekuudeks midagi saada, tuleks otsida vähemalt aasta ette. Marju Lõbus soovitab samas otsida külaliskortereid portaalist puhkaeestis.ee. Kokku on Kuressaares umbes 30 külaliskorterit.

Hiiumaal üüritakse kortereid välja tuttavatele ja tuttavatuttavale, avalikus pakkumises pole neid praktiliselt üldse. Hiiumaa korterite üürihinnad on samas nii madalad, et üürnik maksab tavaliselt terve aasta eest, kuid kasutab elamist ainult suvel. Hiiumaa üürikorteri hind oleneb korteri seisukorrast ja jääb vahemikku 35-120 € kuus.

Arco Vara kogemus näitab, et puhkajate seas on kuum piirkond ka Narva-Jõesuu, kuhu otsitakse kevadeti alati suvekortereid. Paraku on sinnagi vahetult enne suure suve kättejõudmist väga raske üürikorterit või –maja leida.

Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogensi sõnul tekkis aprilli lõpus-mai alguses eriti tugev nõudlus Narva-Jõesuu üürikorterite järele. “Päris tihti helistatakse ja tahetakse võtta korter kaheks nädalaks või kaheks kuuks,” ütleb Bogens. Kui mõne puhkaja varakult tehtud plaanid muutuvad ja tema broneeritud korter või maja vabaks jääb, haaravad teised suvekodu otsijad kinnisvaraomaniku pakkumise lausa lennult.

Kui teil on kasutuseta seisvat kinnisvara mõnes suvituspiirkonnas või selle lähedal, on see teile hea lisateenistuse võimalus. Arco Vara aitab teil oma kinnisvarale suveks üürilise leida. Pakkuda võib ka maamaju ja suvilaid, sest paljud pered sooviksid suveks linnast põgeneda, kuid neil pole päris oma kohta, kuhu minna.

Artikli allikas on
Arco Vara

KV.EE: Odavaimad majapakkumised leiab Paldiskist

02.05.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Harjumaal müügiks 3028 maja. Majade müügipakkumiste arv on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 5%, majade müügipakkumiste keskmine hind 6% võrra.

Harjumaa keskmise majapakkumise hind on 1135 €/m². Pakkumiste keskmine hind ületab seda Tallinnas, Rae ja Viimsi vallas, kus maja ruutmeetri eest küsitakse portaali KV.EE andmetel keskmiselt vastavalt 1298, 1464 ja 1334 €/m². Muude valdade hinnatase jääb Harju keskmisest allapoole.

Odavaimad majapakkumised võib leida Paldiskist, kus majapakkumiste keskmine ruutmeetrihind on 336 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	03/2014	03/2015	Muutus, %	03/2014	03/2015	Muutus, %
Harku vald	308	365	19%	942	978	4%
Jõelähtme vald	70	83	19%	1 139	927	-19%
Keila linn	37	69	86%	992	813	-18%
Keila vald	124	138	11%	711	760	7%
Kernu vald	115	100	-13%	420	426	1%
Kiili vald	32	30	-6%	911	846	-7%
Kuusalu vald	13		NA	1 039		NA
Loksa		25	NA		620	NA
Maardu linn	169	142	-16%	1 010	1 035	2%
Paldiski	20	26	30%	370	336	-9%
Raasiku vald		13	NA		832	NA
Rae vald	122	140	15%	1 191	1 464	23%
Saku vald	105	118	12%	704	779	11%
Saue linn	42	45	7%	952	908	-5%
Saue vald	59	67	14%	979	1 125	15%
Tallinn	1 311	1 292	-1%	1 168	1 298	11%
Viimsi	360	375	4%	1 308	1 334	2%

Eesti	5 121	5 410	6%	868	947	9%
Harjumaa	2 887	3 028	5%	1 068	1 135	6%
Narva	51	74	45%	394	420	7%
Pärnu	258	301	17%	845	953	13%
Tartu	316	467	48%	810	946	17%

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine

01.05.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb rikas sugulane ja jätab laenuvõtjale ilmatu suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sageli eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine ehk uue kodu ostmine, mille käigus tuleb vana eluase müüa ja selle protsessi käigus eluasemelaenu jääk pangale tagastada.

Esimene mõttekoht on ikka selles, kas ootamatu rahalaeva abil kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen. Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär.

Kui laenuvõtjal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega, kuid seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul, mis on hüpoteegiga tagatud, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Märtsis tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

30.04.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 3%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märtsis veel toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmises.

Toodangu kasv muutus laiapõhjalisemaks – enam kui pooled tööstusharud ületasid märtsis eelmise aasta mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang keemiatoodete, ehitusmaterjali ja plasttoodete tootmises.

Välisturule müüdi märtsis 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta märtsiga võrreldes suurenes toodangu müük nii ekspordiks kui ka kodumaisele turule korrigeerimata andmetel ligi 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta märtsis tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses sama palju kui veebruaris.

2014. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 14% vähem ja soojust 2% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, märts 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-1,0	4,0	1,4
Energeetika	-11,3	-8,8	-10,1
Mäetööstus	3,4	0,1	-2,1
Töötlev tööstus	0,2	5,9	3,0
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-3,6	15,3	12,0
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-1,8	5,4	3,0
toiduainete tootmine	2,6	6,5	4,8
metalltoodete tootmine	0,3	8,1	4,4
elektriseadmete tootmine	0,7	4,9	1,1
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-2,4	-15,7	-18,3
mööblitootmine	3,8	12,3	8,4
mootorsõidukite tootmine	0,6	11,6	8,7
ehitusmaterjali tootmine	5,1	-3,1	-5,4
masinate ja seadmete tootmine	-3,0	11,3	7,6

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.