Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8%, siis aprillis jaemüügi kasv veidi aeglustus.
2015. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 424,6 miljonit eurot, seega jäi aprillis kauplustesse 323 eurot elaniku kohta.
Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus. Kui märtsis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 16%, siis aprillis oli kasv 12%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes oli jaemüük 2% väiksem kui eelmise aasta aprillis. Enim suurenes aprillis jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga ligi poole võrra (48%).
Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 29%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 27%).
Aprillis aeglustus jaemüügi kasv ka toidukaupade kauplustes. Kui märtsis kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%, siis aprillis oli kasv 1%. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldasid mõju eelmise aasta aprilli kõrge võrdlusbaas ning toidukaupade hinnalanguse pidurdumine – märtsis oli toidukaupade aastane hinnalangus 1,7%, aprillis 0,2%.
Mootorikütuse jaemüük suurenes 2014. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%.
Märtsiga võrreldes suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele. 2015. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 7,5%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli aprillis 491,5 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. Müügitulu suurenes nii märtsi kui ka eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 2%.

Statistika aluseks on aruanne „Müügitulu”, mille esitamise tähtaeg oli 15.05.2015, ning Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga.





2014. aastal väljastati hoonete ehituseks 2619 ehitusluba, mis on ligi kaks korda vähem kui aasta varem. Väljastatud lubade vähenemine on toimunud kõikide hoonetüüpide võrdluses, väikseima kukkumise on teinud aga puitkonstruktsioonil ehitatud hooned.
Euroopa Komisjoni poolt 28. mail avaldatud andmetel oli Euroopa Liidu majandususaldusindeks mais 106.4 ja viimase kuuga ei muutunud. Euroopa suurriikidest paranes majandususaldus Hollandis (+0.9), Prantsusmaal (+0.7) ja Saksmaal (+0.5). Majandususaldus püsib väga hea Suurbitannias (113.2).


Täna sai nurgakivi Baltimaade üheks modernsemaks ärihooneks kerkiv Explorer, mis ehitatakse järgides keskkonnasäästlikkuse kõrgemaid standardeid.


Omanike Keskliidu infopäeval osalenud ametnikud, poliitikud, jäätmevedajad ja koduomanike esindajad leidsid, et tänasel jäätmeveosüsteemil on mitmeid puudusi ning suund tuleb võtta jäätmeturu avanemisele.




Colliersi turuülevaade: 
Tallinna Linnavaraamet korraldab Kopli poolsaarel asuva kasutuskõlbmatuks muutunud Vasara tn 9 elamu lammutamise.


Alates 2010.a kehtiva perekonnaseaduse regulatsioon võimaldab abielusuhetes kohaldada kolme liiki varasuhteid: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Vaikimisi kehtib varaühisuse vararežiim ning kuigi abikaasad võivad nii abiellumisel kui ka abielu ajal valida neile sobivaima varasuhte, on ülekaalukalt levinuimaks varasuhteks varaühisus. 

Uus eestlastele kättesaadav tasuta veebitööriist võimaldab luua ehitisest virtuaalse simulatsiooni alates ideest ja eelarve planeerimisest kuni teostuseni.
26.05.2015 tegi Harju Maakohus otsuse tsiviilasjas „Nordecon AS hagi Kantauro OÜ vastu võla nõudes.“







