Kes peab maksma maakleritasu – üürnik või üürileandja? 7 kommentaari

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkIkka ja jälle tõstatub üles kuum teema maakleritasu maksmise osas. Vaidlusi tekitab, kes peab maksma maakleritasu? Üürnikud leiavad, et võlaõigusseadus paneb maakleritasu maksmise maakleriteenuse tellija ehk üürileandja kohustuseks. Üürileandjad arvavad, et tõe kriteerium on praktika ehk maakleritasu maksku siiski üürnik.

Järgnevalt on käsitletud, kelle kohustus on vahendustasu maksmine tegelikult.

Üldprintsiip: teenuse tellija maksab

Võlaõigusseaduse § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija – see on üldine põhimõte. Ehk kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija.

Praktika on sageli aga teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt.

Teisiti võib ka

Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte, mille määrab võlaõigusseaduse § 5.

Dispositiivsuse põhimõte tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel on õigus võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

Inimkeeli: see tähendab, et kolmnurgas üürileandja-maakler-üürnik on võimalik ja igati seaduslik sõlmida kokkulepe, mille alusel maksab vahendustasu üürnik.

Kuidas peab käituma maakler?

Kui üürileandja või maakler soovib, et maakleritasu maksaks üürnik, peab üürikuulutuses olema selgelt välja toodud, millises summas peab üürnik maakleritasu maksma.

Kui üürnikul on võimalus kuulutusest selgelt välja lugeda, et antud juhul soovib üürileandja/maakler sõlmida seaduse üldprintsiibist erineva kokkuleppe ja ta kontakteerub maakleriga, ongi üürnik aktsepteerinud, et tal on kohustus maakleritasu maksta. Teisisõnu ongi nii seadusega lubatud ja seaduses määratust teistpidine kokkulepe sõlmitud.

Loomulikult on üürnikul igal juhul õigus nii üürihinna kui maakleritasu suuruse osas läbirääkimisi pidada. Üürnik võib küll läbirääkimiste käigus soovida, et vahendustasu peaks maksma üürileandja, kuid enese maakleritasu maksmise kohustust ebaseaduslikuks pidada ei ole õige.

Käsiraamat "Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?"Kui kuulutuses ei ole kirjas, et üürnik peab maksma maakleritasu?

Kui üürikuulutuses ei ole kirjas, et maakleritasu peab maksma üürnik, on üürnikul alust eeldada, et selle katab või on katnud üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Kui maakler nõuab vahendustasu siiski üürnikult, on tegemist ebaausa kauplemisvõttega.

Kui nüüd üürnik ei ole maakleritasu nõus maksma, jääb praktikas loodetud üürileping tõenäoliselt paraku sõlmimata.

Millest sõltub, kes maksab maakleritasu?

Praktikas sõltub maakleritasu maksja turukonjunktuurist ehk üürituru nõudluse ja pakkumise tasakaalust.

Kui turul on üürikorterite ülepakkumine, kaldub maksmise kohustus üürileandjate kanda. Kui turul on üürikorteritest puudu, tuleb maakleritasu maksta üürnikul.

Näiteks 2008. aastal, mil liikusid jutud sellest, et kortereid on võimalik üürile võtta ainult kommunaalkulude eest, ei maksnud ükski mõistlik üürnik vahendustasu.

Seevastu 2011. aastal, mil üürihinnad olid kinnisvara ostu-müügihindadega võrreldes väga madalal ja üürikorteritest oli suur puudus, pidi maakleritasu maksma üürnik.


Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

One comment on “Kes peab maksma maakleritasu – üürnik või üürileandja?
  1. Taav ütleb:

    Koomiline on lihtsalt see, et mujal eluvaldkondades toimub see asi mõistlikult, näiteks pole ma veel kuulnud, et auto soetaja oleks olnud sunnitud tasuma maaklerteenuse eest.
    Ja lisaks, nimetatud kuulutus on siiski pakkumine teha ofert ja kokkulepe loetakse sõlmituks oferdi ja sellele järgneva aktsepti tulemusel. Seega ei tähenda veel telefonile helistamine midagi, samuti korteri vaatamine vms, millele artiklis viitad.

    • Adaur.ee ütleb:

      Ma pean mõistlikuks seda, kuidas turg ise on süsteemi toimima pannud. Koomilist pole siin midagi.

      Kui üürnikud on nõus maksma vahendustasu, siis olgu see nii. Kui pakkumiste arv on suur ja üürnike vähe, siis maksvada vahendustasu üürileandjad – ja olgugi nii.

      Riigivõim ei peaks selliseid käitusmisreegleid ette kirjutama. Kui oleks imperatiivne ehk kohustuslik, et üürileandja peab maksma vahendustasu, siis lühiajaliselt pakub see üürnikule ehk soodsamat tehingu tegemise võimalust, aga pikemaajaliselt peidetakse vahendustasu praktikas kõrgema üürihinna sisse.

      See muudab turul hinna kujunemise läbipaistmatumaks ega ole tegelikult hästitoimiva turu huvides.

      Kinnisvara ostu-müügivahenduses ei maksa näiteks ostja vahendustasu. See on üldine tava, mis toimib.

      Helistamine või vaatamine ei tähenda tõesti, et kokkulepe oleks sõlmitud.

      Kui kuulutuses on kirjas, et üürnikult oodatakse vahendustasu maksmist, siis kuulutusele reageerides on üürnik sellest asjaolust informeeritud. Teisisõnu on maakler ausalt välja öelnud, et soovitakse saavutada seaduses määratust erinev kokkulepe.

      Kuulutuses vahendustasu maksmise kohustuse üürniku kaela lükkamine ei tähenda sugugi piiranguid üürnikule vahendustasu maksja, selle suuruse või ka üürihinna üle läbirääkimisi pidada.

  2. L.N ütleb:

    Loogiline oleks ju nii, et kui otsin korterit läbi maakleri, maksan mina. Kui omanik otsib üürilist, maksab omanik. Teenuse tellija maksab osutatud teenuse eest!!!

    • Adaur.ee ütleb:

      Jah, on küll loogiline.

      Aga loogiline on, et tehingu osapooltel on võimalus vaba kokkuleppe sõlmimiseks. Kui eraldi kokkulepet ei ole sõlmitud, maksab maakleritasu teenuse tellija.

      Kui eraldi kokkulepe on sõlmitud, makstakse teenustasu vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

      Seadus ei pea kõiki kokkuleppeid määrama. Inimestel peab olema vabadus kokkulepete sõlmimiseks.

    • aire ütleb:

      Õige ,väga hea.

  3. aire ütleb:

    no siis äkki et kumbki liiga ei saaks läheb tasu pooleks ja asi lahendatud

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

25 − = 19

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!