Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ajaloorubriik: Kalamaja Köie tänava lugu

05.01.2015 Jaak Juske

Kalamajas asuv Köie tänav algab Vana-Kalamaja tänavalt ja lõpeb Noole tänaval. Asumi ühe vanima tänavana kulgeb Köie tänav kagu-loode suunaliselt ja on ligikaudu 250 meetri pikkune.

Tänav sai oma nime 1881. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli Seilergasse ehk Seilstrasse, venekeelne nimi oli Канатная улица. Tänava nimi tulenes sealkandis asunud Köismäe alevi (Reperbahn-Vorstadt) nimest.

Köie tänavat ääristavad peamiselt 20. sajandi esimesel kahel kümnendil ehitatud Lenderi-tüüpi puumajad.

Köie tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Köie 1a – 1912. aastal. Arhitekt Voldemar Lender.
Köie 1b – 1930. aastatel.
Köie 1b/2 – 20. sajandi alguses.
Köie 1c – 1912. aastal, kinnistul ka garaaź.
Köie 1d – 1904. aastal, kinnistul ka vana pesuköök-kuur.
Köie 1e – 1966. aastal ehitatud garaaź.
Köie 3 – 1897. aastal ehitatud
Köie 5 – katlamaja.
Köie 7 – 21. sajandi alguses, kinnistul ka vana pesuköök.
Köie 9 – ehitatud mitmes etapis aastatel 1909, 1922 ja 1924. 1983. aastal ehitatud garaaź.
Köie 11 – 1930. aastate esimeses pooles, kinnistul ka garaaź.
Köie 13 – 20. sajandi alguses.
Köie 15 – 1870. aasta paiku. Saun ja pesuköök ehitatud 1892. aastal.

Köie tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Köie 2 – 1940. aastal.
Köie 2a – 1975. aastal, kinnistul ka 1940. aastal ehitatud majandushoone.
Köie 4 – 20. sajandi alguses.
Köie 6 -1905. aastal.
Köie 6a – 1905. aastal.
Köie 8 – 20. sajandi alguses.
Köie 10 – 20. sajandi alguses.
Köie 12 – vana pesuköök.
Köie 16 – 1910. aastal.

Kaunilt restaureeritud Köie 9 Lenderi-tüüpi maja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Koolitus Omandiõiguse kitsendused toimub 10-03-2015

04.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10/03/2015 koolitus Omandiõiguse kitsendused. Koolitust viib läbi RMK kinnisvaraosakonna juhtaja Andrus Lauren.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” on suunatud kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega ning inimestele, kes omavad kinnisasju. Kuid alati tuleb antud info kasuks kinnisvaramaakleritele, kes teevad tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus annab teadmised omandiõiguse ja omandi kitsenduste olemusest ning selles valdkonnas kehtivatest õigusaktidest. Samuti saate konkreetseid nõuanded oma õiguste kaitseks ja vajaduste realiseerimiseks omandiõiguse kitsenduste olemasolul.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub teisipäeval 10/03/2015 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Maade pakkumishind vähenes aastaga 7%

03.01.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti novembri kuus Eestis müügiks 4879 maatükki. Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 15%, kuid müügipakkumiste keskmine hind langes selle ajaga 7%.

Eesti kinnisvaraturu suurimas ja suunda näitavas piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal suurenes maade pakkumine aastaga 16%. Samal ajal vähenes maade müüjate hinnaootus ehk küsitav keskmine hind 11%.

Tallinna linnas on pakkumisi lisandunud aeglasemalt. Mulluse 513 maatüki pakkumise asemel võis sel aastal portaalist KV.EE leida 528 pakkumist ehk aastatagusest 3% rohkem. Tallinna maapakkumiste hind püsis aastatagusega samal tasemel kerkides protsendi võrra.

Maade müügipakkumiste keskmine hind on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud vaid neljas maakonnas. Kõikides ülejäänud maakondades on maade müügipakkumiste hind vähenenud ja seda valdavalt vahemikus 10-20%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	11/2013	11/2014	Muutus, %	11/2013	11/2014	Muutus, %
Eesti	4 236	4 879	15%	39	36	-7%
Harjumaa	2 377	2 751	16%	53	47	-11%
Ida-Virumaa	127	129	2%	27	32	19%
Jõgevamaa	76	63	-17%	17	15	-9%
Läänemaa	132	123	-7%	13	9	-27%
L-Virumaa	89	113	27%	14	17	21%
Pärnumaa	513	590	15%	30	27	-10%
Raplamaa	71	82	15%	12	14	13%
Saaremaa	106	137	29%	18	16	-13%
Tartumaa	615	801	30%	14	20	36%
Valgamaa	56	14	-75%	15	10	-35%
Viljandimaa	40	38	-5%	23	22	-1%
Võrumaa	34	38	12%	19	17	-11%

Narva	32	30	-6%	43	37	-14%
Pärnu	128	128	0%	85	88	4%
Tallinn	513	528	3%	128	130	1%
Tartu	121	202	67%	26	37	45%

Maa müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Algavad presidendi residentsi projekteerimistööd

01.01.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara / RKAS Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis arhitektuuri- ja inseneribürooga Novarc Group OÜ 206 250 euro suuruse lepingu presidendi residentsi projekteerimiseks ja autorijärelevalve teostamiseks.

Projekt valmib 2015. aasta suvel ja ehitustöödega on plaanis alustada sama aasta lõpus.

RKASi eesmärgiks on Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine Eesti Vabariigi presidendi residentsiks, mis on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Kompleksi tulevad esindus-, elu- ja abiruumid. 2017. aasta kevadeks antakse Endisele Kochide suvemõisa ajaloolisele kompleksile uus ja väärikas kasutusotstarve.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Eramuehitajale tulemas stabiilne aasta

31.12.2014 Eno Pappel

Aasta lõpus ja uue ootel on hea teha väike kokkuvõte. Milliseks kujuneb uus aasta oma maja ehitajatele? Kas tasub ehitama asuda või see edasi lükata?

Kas ehitad või mitte?

Ettepoole vaatamiseks, tuleks korraks vaadata ka tagasi. Viimased paar aastat on olnud see aeg, kus paljud seni ootele jäetud ehitusplaanid on teostusfaasi viidud. Seda võib ka ilma statistikat uurimata näha ja tajuda, kui kuskil uuemas elamurajoonis ringi sõita ja veenduda selles, et ootamatult on viimase paari aastaga käivitatud päris paljude uute majade ehitustöid. See hakkab silma ennekõike seetõttu, et pikalt ei toimunud nendes rajoonides mitte mingit ehitustegevust.

See näitab, et inimestel on tekkinud stabiilsus ja kindlustunne tuleviku suhtes ning enam ei kardeta oma plaane ellu viia.

Järgmisel aastal on oodata sama trendi jätkumist. Küll aga kindlasti ei tee keegi täna ega homme oma ehitusotsuseid pikalt kaalutlemata. Sellele kaalutlemisele annavad oma osa kindlasti ka pangad ja muud finantsasutused. Pangad on jätkuvalt konservatiivsed ja annavad laenu ainult neile, kes laenuraha suure tõenäosusega suudavad ka tagasi maksta.

Kui laenuvõime olemas siis näiteks kui olemasolev korter (näiteks, kui on seni oldud korteriinimene) õnnestub hea hinnaga maha müüa siis oma maja ehitamiseks on praegu pigem hea aeg, kuna stabiilses keskkonnas on plaanitut lihtsam ellu viia ning väliskeskkonnast põhjustatud ootamatusi vähem.

Energiakulude kokkuhoid on au sees

Ehitatavate majade puhul pööratakse järjest enam tähelepanu maja kasutuskuludele, ennekõike maja energiakulude vähendamisele. Päris kulupõhiselt enamasti tellija oma maja prognoositavaid igakuiseid kulusid välja ei arvuta, kuid järjest enam soovitakse valida maja energiaklassiks vähemalt C või B. Energiamärgise klassi valik on mõnevõrra kunstlik, sest uute majade puhul tehakse energiaarvutus nii-öelda paberil ning see võimaldab olenevalt küttesüsteemis kasutatavast energiaallikast suhteliselt lihtsalt soovitud väärtusi saavutada. Alles reaalses kasutuses saab majade energiatarbimisest õige pildi. Kuid põhisosas kindlasti energiaklassid annavad üldisema kulu kätte.

Tüüpprojektide puhul, mida on juba läbi ehitatud ja kasutuses aga oleks küll mõistlik enne uurida tegelikku maja halduskulu, tingimusel, et maja kütte- ja ventilatsioonisüsteem on plaanis samasugune teha, kui varem ehitatud majas. Siis on võrdlusmoment olemas ning kindlus, et antud projekti kasutamisel on kulude suurusjärk teada. Tüüpprojektide ehitajad võiksid ka neid andmeid ise varasemate tellijate käest hankida ja näiteks oma kodulehtedel huvilistele teada anda, sest see oleks hea müügiargument. Loomulikult osa majapidamisega kulusid on seotud tarbimisega ning päris sendipealt ei saagi kunagi olla samasuguseid kulusid, kuid põhiosas selline info piisava selguse prognoositavate kulude kohta.

Ehituse hinnad

Ehituse hinnad suure tõenäosusega järgmisel aastal jäävad stabiilseks ja erilist tõusu ei ole ette näha ning see kindlasti tellijatele meeltmööda. Küll aga peaks iga tellija meeles pidama, et ehitushinnad on ennekõike turuhinnad ja tellija ülesanne on otsida turult sobiliku hinnaga ehitaja. Ei ole sellist asja nagu maja ehitushind, vaid see kujuneb konkreetse projekti ja konkreetsete hinnaküsimiste alusel.

Ehitaja otsimine ei ole kindlasti kerge ülesanne, sest häid ehitusfirmasid ei ole palju ja veel vähem on neid, kes tõesti vastutustundega oma tööd teevad. Ehitamine ei ole kunagi odav aga kõige kallim on ehitada „halva“ ehitajaga, mis viib enamasti suurema jube teostatud tööde ümbertegemiseni ning kokkuvõttes suuremate kuludeni.

Ehituse kvaliteeti tuleb osta ehitaja valimisel. Ehituse kvaliteet on tervikuna paranenud, kuid kindlasti peab tellija esimesest hetkest sellele tähelepanu pöörama, sest ilma järelevalveta kipub kvaliteet alla käima. Ehitajat võib usaldada aga mitte pimesi. Headel ehitajatel on igal ajal tööd ja seetõttu ei saa häid ehitajaid kunagi odava hinnaga.

Kokkuvõttes tuleb tõenäoliselt eramuehituses rahulik ehitusaasta, kus ehitushinnad ei sõida eest ära ja oma plaane saab rahulikult ellu viia. Ehituse tellija ei tohiks unustada, et temal on määrav panus, milliseks lõpptulemus kujuneb. Ei tasu seda vastutust ära anda, sest siis saadakse vastu hingega kodu!

Rahulikku aastavahetust ja head uut aastat!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC toimub 19-22/01/2015

30.12.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 19-22/01/15 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus annab Sulle vajalikud baasteadmised kinnisvaratehinguteks. Oodatud on kõik maaklerid, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti tuleb koolitus kasuks eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Osalejad saavad kaasa abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Kinnisvaramaakleri koolituse lõpetamise tunnistus on Sulle heaks soovituskirjaks kinnisvaramaakleriks kandideerimisel. Aktiivsetele koolitusel osalejatele garanteerime tööpakkumised.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 19-22/01/15 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Statistika: Mitteeluruumide ehitus- ja kasutuslubade arv väheneb

30.12.2014 Tõnu Toompark

2014 III kvartalis sai Eestis ehitusloa 641 mitteeluruumi. See on aastatagusest 4% vähem. Samal ajal sai kasutusloa 181 mitteeluruumi. Siin on languseks juba 20%.

Paralleelselt ehituslubade vähenemisega on kukkunud ka ehitusloa saanud mitteeluruumide pind. 2014 III kvartalis sai ehitusloa 195 000 m2 mitteeluruume, mis on aastatagusest 12% vähem.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Harjumaa korteripakkumiste arv kasvas aastaga 31%

27.12.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti novembris 2014 Harjumaal müügiks 9755 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on Harjumaa korterite pakkumine kasvanud 31%. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvanud 8493 korterini ehk 40 protsendi võrra.

Kui korterite müügipakkumisi on mõnda Harjumaa omavalitsusse juurde tulnud ja mõnes vähemaks jäänud, siis müügipakkumiste keskmine hind näitab ühtsemat suunda. Vaadeldavas 17 omavalitsuses on korterite müügipakkumiste keskmine hind portaali KV.EE andmetel aastaga vähenenud vaid neljas. Ülejäänud 13 omavalitsuses on hind tõusnud.

Turu suurimas ja kalleimas piirkonnas ehk Tallinnas on korterite pakkumishind aastatagusest 9% kõrgemal. Selle numbri juures tuleb aga tõdeda, et tegemist on eelmise aasta viimaste kuude ja selle aasta esimeste kuude hinnatõusuga. Valdavalt on Tallinna korterite pakkumishind näidanud käesoleval 2014. aastal horisontaalset liikumissuunda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	11/2013	11/2014	Muutus, %	11/2013	11/2014	Muutus, %
Anija vald	44	37	-16%	317	424	34%
Harku vald	77	25	-68%	1 038	1 341	29%
Jõelähtme vald	18		NA	834	1 009	21%
Keila	88	113	28%	984	1 070	9%
Keila vald	61	67	10%	477	511	7%
Kose vald	42	47	12%	536	441	-18%
Loksa	53	62	17%	291	301	3%
Maardu	174	245	41%	765	865	13%
Nissi vald	40	13	-68%	254	212	-16%
Paldiski	124	112	-10%	410	488	19%
Rae vald	215	202	-6%	1 365	1 501	10%
Saku vald	17	22	29%	852	1 177	38%
Saue	47	29	-38%	1 075	1 078	0%
Saue vald	76	77	1%	1 292	1 250	-3%
Tallinn	6 082	8 493	40%	1 615	1 754	9%
Vasalemma vald	48	15	-69%	110	104	-5%
Viimsi vald	254	196	-23%	1 382	1 464	6%

Eesti	14 318	17 025	19%	1 112	1 313	18%
Harjumaa	7 460	9 755	31%	1 487	1 656	11%
Narva	379	570	50%	628	650	4%
Pärnu	1 029	872	-15%	1 129	1 198	6%
Tartu	1 412	2 364	67%	1 275	1 357	6%

Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ehitusmaterjalitootjad: Baltimaade kõrghoonete arhitektuur liigub eri suunas

25.12.2014 Tõnu Toompark

Guardian Baltimaades tegutsevate ehitusmaterjalide tootjate kinnitusel on Eesti kontorihoonete arhitektuur naabritega võrreldes läinud eri teed – kui Eesti ja Skandinaavia arhitektid kombineerivad klaasi pigem erinevate materjalidega, näiteks kivi, metalli ning puiduga, siis Läti ja Leedu kaasaegses arhitektuuris domineerivad fassaadid, mis on tehtud ainult klaasist.

Euroopa klaasitööstus on viimastel aastatel läbi teinud suure arengu. Uue trendina pööratakse fassaadiklaasi puhul aina rohkem tähelepanu selle funktsionaalsusele. “Tänapäeva klaas peab vastama arhitektide nõuetele, kes eelistavad hoonetes kasutada aina enam neutraalset klaasi, samas otsivad kinnisvaraarendajad energiasäästlikke lahendusi. Koostöös teadlastega ongi meie ülesandeks anda klaasile lisaväärtus, muutes selle vastupidavaks päikesesoojusele, külmale, mürale ja vibratsioonile,” ütles USA klaasitootja Guardian Glassi Baltimaade turundusjuht Vaidas Petkevičius.

Arhitektid eelistavad üha enam kasutada kaasaegsete kontorihoonete fassaadides läbipaistvat neutraalset värvi klaasi, mis muudab maja õhulisemaks ning võimaldab paremini ära kasutada looduslikku valgust. Samas on suurte klaasfassaadidega hoonete igapäevakulud meie kliimas suhteliselt kõrged. “Eestis, kus talved on pimedad ja külmad ning suved suhteliselt soojad ja päikeselised, on oluline valida klaasilahendused, mis aitavad kokku hoida hoone talviseid kütte- ning suviseid jahutuskulusid,” kommenteeris Petkevičius. Klaasitootja Guardian on just selleks otstarbeks loonud uue põlvkonna fassaadiklaasi SunGuard, mis sobib eriti hästi just Eesti pimedate talvede ja päikeseliste suvedega kliimasse, kuna laseb hoonesse 70% päevavalgusest, takistades samal ajal 65% majja tulevast päikesesoojusest.

Uue suunana on moodsate hoonete arhitektuurilise lahenduse väljatöötamisse järjest enam hakatud kaasama kliimaspetsialiste, kelle ülesandeks on välja arvutada, kui palju päikesevalgust ja -soojust maja erinevatesse osadesse jõuab. Need kalkulatsioonid võetakse aluseks hoone õhutus- ja soojussüsteemide arendamisel. “Kuigi kliimaspetsialistide eksperthinnangu abil võib hiljem hoone igapäevakulusid tunduvalt vähendada, näeme seda trendi pigem Skandinaavias ning kahjuks Baltimaades seda eriti ei praktiseerita,” kommenteeris alumiinium- ja klaaskonstruktsioone tootva ettevõtte KG Constructions kommertsdirektor Arnas Liseckas.

Baltimaades on hetkel ehitusjärgus mitu kontorihoonet ja korterelamut, mille põhimaterjaliks on klaas. Näiteks Riias on kohe valmimas Baltimaade kõrgeim hoone Z-Towers, millel on üle 35 000 ruutmeetri Guardiani klaasist fassaade.

Guardian on juhtiv USA päritolu klaastooteid valmistav ettevõte, mille lahendusi kasutatakse ehitusmaterjalidena kaubanduslikes rakendustes, hoonetes, sisekujunduses ja autotööstuses. Tänu pidevale koostööle teadlastega on Guardian esirinnas oma uuenduslike toodete, sealhulgas kõrge efektiivsusega klaaskatete arendamisel. Guardian ja selle tütarettevõtetes töötab üle 17 000 inimese ning ettevõte tegutseb Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Maapered saavad 1,78 miljonit eurot koduse taristu väljaehitamiseks

24.12.2014 Tõnu Toompark

Siseministeerium saatis maavalitsustele konsulteerimiseks hajaasustuse programmi tingimused 2015. aastaks. Tuleval aastal toetab riik maaperesid koduse taristu väljaehitamisel 1,78 miljoni euroga.

Toetuse abiga saavad hajaasustuses elavad majapidamised välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Siseminister Hanno Pevkur märkis, et erinevalt varasemast saavad 2015. aastal toetust küsida ka need majapidamised, kus lapsi pole. „Otsustasime laiendada toetuse saajate ringi kõikidele hajaasustusega maapiirkondades elavatele majapidamistele, et aidata kaasa võimalikult paljude inimeste elutingimuste parandamisele maapiirkondades. Programmiga soovime kaasa aidata elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades,“ lisas Pevkur.

Programmist taotlejatel tasub tähele panna, kas nende elukohaandmed rahvastikuregistris vastavad tegelikule elukohale. Nimelt saab toetust taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Taotleja omaosalus on vähemalt kolmandik projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisavad kumbki omalt poolt kolmandiku. Maksimaalne toetus riigi ja omavalitsuse poolt kokku ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Programmi tingimused on kavas kinnitada hiljemalt vabariigi aastapäevaks. Taotlusvoorude toimumise aja kuulutavad välja maavalitsused. Taotlusvooru kuulutab välja maavalitsus nendes kohaliku omavalitsuse üksustes, kes on avaldanud valmisolekut programmis 2015. aastal osaleda.

2013. aastal esitati hajaasustuse programmist toetuse saamiseks 719 taotlust, rahastati neist 622. Kokku on hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha üle 3500 pere, neile lisanduvad 2014. aastal toetust saanud perekonnad. Tänavu laekus 1033 taotlust, kokkuvõtted nende kohta tehakse uue aasta alguses.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembris 2,2%ni

23.12.2014 Mari Tamm

Eesti Pank Eesti ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude ja liisingute maht kasvas novembris aasta võrdluses 3,4%.Portfelli maht suurenes kuuga 40 miljoni euro võrra. Novembri lõpu seisuga oli ettevõtete ja majapidamiste laenukohustuste maht kokku 15,4 miljardit eurot.

Ettevõtetele väljastatud laenude aastakasv püsis eelneva kuu 4,5% juures. Ettevõtete laenukohustuste maht suurenes kuuga 27 miljoni euro võrra. Nii pika- kui ka lühiajalisi laene väljastati novembris aasta keskmisest suuremas mahus. Pikaajaliste laenude kasvu mõjutas ka autoliising, mis suurenes osaliselt detsembris jõustunud ettevõtte sõiduauto maksustamist puudutava seadusemuudatuse tõttu. Novembris väljastati uusi laene kõige suuremas mahus kaubandus-, tööstus- ja kinnisvaraettevõtetele.

Eluasemelaenude aastakasv kiirenes novembris 2,6%ni. Uusi eluasemelaene võeti 71 miljoni euro eest ehk eelnevate kuudega võrreldavas mahus. Majapidamistele väljastatud muude laenude maht jäi eelnevate kuudega võrreldes tagasihoidlikumaks.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes novembris, sama moodi nagu oktoobriski, keskmise intressimarginaali kahanemise tõttu. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär langes novembris 2,2%ni. Ettevõtetele novembris välja antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 2,5%.

Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud moodustasid novembris 1,9% laenuportfellist. Viivislaenude maht on püsinud alates eelmise aasta lõpust suhteliselt muutumatu. Ühelt poolt vähendab viivislaene endiselt varasemate laenumakseprobleemide lahenemine, kuid teiselt poolt on hakanud ilmnema ka uusi probleeme laenumaksete tasumisel. Pikemaajaliselt viivises olevad laenud on suurenenud viimastel kuudel kaubandus- ja novembris ka tööstusettevõtete seas.

Majapidamiste hoiuste kasv püsis kiire, ulatudes aasta võrdluses 8,4%ni. Ettevõtete hoiused, mille kasv ongi muutlikum, kahanesid novembris 94 miljoni euro võrra. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus novembri lõpus 9,6 miljardi euroni, mis on 6,7% rohkem kui aasta tagasi. Mitteresidentide hoiused novembris pisut suurenesid, kuid võrreldes aastataguse ajaga on nende maht muutunud vähe (0,8%).

20141223pangandus2

20141223pangandus1

20141223pangandus3

Mari Tamm
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tondi Elukvartali teise hoone ehitustöödega alustamine

23.12.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid 25.02.2014 ehituslepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali ehitustööde teostamiseks. Ehitusleping on jagatud kolme etappi.

Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteriga ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid. Esimese ehitusetapi töödega alustas AS Nordecon veebruaris 2014 ja tööde planeeritud valmimine on jaanuar 2015.

Seisuga 22.12.2014 on esimese hoone 31 korterist 17 korteri osas sõlmitud võlaõiguslik müügileping (55% kõigist korteritest).

OÜ Marsi Elu teavitas 19.12.2014 AS-i Nordecon, et soovib ehituslepingu teise etapi ehitustöödega alustamist. Teises ehitusetapis valmib 31 korteriga eluhoone. AS Nordecon on alustanud teise ehitusetapi töödega ja tööde planeeritud valmimine on november 2015. Teise ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu kaks miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Seisuga 22.12.2014 on teise hoone 31 korterist 7 korteri osas sõlmitud võlaõiguslik müügileping. Enne ehitusega alustamist leidis 22% kõigist teise hoone korteritest ostja.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon kolmanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 31 korterit.

„Oleme rahul korterelamu müügitulemustega, mille ehitusega alustasime veebruaris sellel aastal. Huvi Tondi Elukvartali vastu andis meile kindlust alustada ka järgmise hoone ehitustöödega. Tondi Elukvartalist saab valmimisel esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt“ lausus ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mis hakkab uuel aastal kinnisvaraturul juhtuma?

23.12.2014 Tõnu Toompark

Adaur Grupi kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark:

Läinud aasta oli elamispindade turul hea, kuid mitte lootusetu. Liiga kiiresti kasvanud elamispindade hinnad trügisid kõrgustesse, kust mõningane allatulek on paratamatus. Seda ennekõike nõudluse kadumise tõttu, sest ostjatele käib praegune hinnatase üle jõu.

Tahame või ei taha, aga paratamatult mõjutab kinnisvaraturgu ja kogu majandust idas toimuv. See süstib inimestesse ebakindlust, mis omakorda on tegur tehingute tegemise edasilükkamiseks.

Tallinna korteriturult võib eelkõige kõrgele kerkinud hindade tõttu oodata mõningast jahtumist. See tähendab tehingute arvu vähenemist ja hindade allapoole korrigeerimist. Tallinna hinnalanguse ülemine piir võiks jääda 10% juurde. Tartu tehingute arv on langenud rohkem ja ostjate turule tagasi peibutamiseks tuleb pakkuda suuremat soodustust.

Muudes linnades-valdades on elu ses mõttes rahulikum, et suurt hinnatõusu, mis oleks kinnisvara kättesaamatusse kõrgusesse tõstnud, ei ole olnud. Seega pole ka otsest vajadust hindu langetada. Küll näitavad Tallinna ja Tartu trendid ette, mis omal määral paratamatult provintsi kanduvad.

Väikelinnade kinnisvaraturu kohta prognooside tegemine ei ole tänuväärt tegevus, sest üksikute tehingutega asulate turg on niivõrd sõltuvuses pimedast juhusest, et selle prognoosimisel peab kristallkuul varuks olema.

Elamispindade ostu-müügituru trende arvestades võib arvata, et nii mõnigi korterimüüja ei lepi madala hinnaga. Müümise asemel paneb selline vara omanik korteri üüriturule. See tähendab, et uuel aastal võiksime näha pakkumise kasvu ja see mõjutab üürihindu – eelkõige hoiab üürihinnad paigal. Üürihindade langust on raske prognoosida, sest ostu-müügiturust erinevalt ei ole üüriturul ülepakkumist, mis hindu alla suruks.

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mis-hakkab-uuel-aastal-kinnisvaraturul-juhtuma?id=70396053

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: 2014 III kvartalis sai ehitusloa 945 eluruumi

23.12.2014 Tõnu Toompark

2014 III kvartalis sai ehitusloa 945 eluruumi kogupindalaga 107 000 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 31% ja nende pindala 22%.

Asjaolu, et ehitusloa saanud eluruumide arvu kasv ületab oluliselt ehitusloa saanud eluruumide pinda näitab, et järjest suurem arv eluruumidest on keskmisest ehitusloa saanud pinnast väiksema pinnaga eluruumid ehk valdavalt korterid.

Positiivse asjaoluna tuleb välja tuua, et käesoleva aasta kolme kvartaliga on ehitusloa saanud juba peaaegu sama palju eluruume kui kogu eelmise 2013. aasta jooksul kokku. See tähendab, et arendajatel on potentsiaali turule tuua värsket pakkumist.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Merko: Kontserni struktuuri korrastamine

22.12.2014 Tõnu Toompark

Merko AS Merko Ehitus jätkab 2014. aasta alguses kontserni ettevõtete struktuuri efektiivsema juhtimise ning administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil välja käidud tegevuskava läbiviimist.

Tegevuskava raames vaadatakse üle ja korrastatakse mitteoluliste tütarettevõtete osalused ning otsustatakse ettevõtete võimalikud ümberkujundamised, omandamised või võõrandamised. Tegevuskava ei puuduta kontserni olulisi tütarettevõtteid ega oma olulist mõju kontserni finantstulemustele.

22. detsembril 2014 algatas AS Merko Ehitus protsessi oma 100%lises omanduses olevate kinnisvaraarendustega seotud ettevõtete OÜ Metsailu, OÜ Ringtee Tehnopark, OÜ Maryplus ja OÜ Constancia ühendamiseks, ettevõtete haldamisega seotud administratiivkulude kokkuhoiu eesmärgil. Ühendavaks ühinguks on OÜ Metsailu.

Ühendatavad ühingud ühinevad OÜga Metsailu ning ühinemise tulemusel lõppevad ühendatavad ühingud likvideerimismenetluseta. OÜ Metsailu saab ühendavate ühingute õigusjärglaseks. Ühinemise tulemusel jääb jätkuvalt AS Merko Ehitus ühendava ühingu OÜ Metsailu ainuosanikuks. Ühinemise bilansi päev alates millest kõik ühendatavate ühingute tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvelt on 1. jaanuar 2015.

Lõplik ühinemiskanne äriregistris toimub eeldatavasti 2015. aasta esimese poolaasta jooksul. Nimetatud tehing ei oma mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ega kohustustele.