Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kalamajja ehitatakse neli uut kortermaja

13.04.2015 Tõnu Toompark

1Partner Ehitus ehitab Kalamajja Ristiku ja Vabriku tänavale neli uut kortermaja.

1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on Kalamaja praegu kõige kuumem piirkond Tallinnas. “Kalamaja eripärana on sealsed arendajad pigem väiksemad ettevõtted, kes toimetavad ühe või paari projekti kaupa. Projektid on nägusad ja sobivad keskkonda. Ostjate enda surve on lõpetanud kolemajade ehitamise, sest asukohta mittesobiv hoone ei lähe lihtsalt kaubaks, ütles Hinno.

“Teine Kalamaja eripära on suured korterid. Kui mujal Tallinnas broneeritakse kõigepealt väiksemad pinnad, siis Kalamajas lähevad esimesena kõige suuremad korterid. Seetõttu ehitamegi näiteks Vabriku tänavale ainult suured, üle 80-ruutmeetrised peredele mõeldud korterid,” lisas Hinno.

Uued Kalamajja kerkivad elumajad asuvad aadressil Ristiku 33a ja 24 ning Vabriku 3. Hoonete suurused on 468, 400, 415 ja 727 ruutmeetrit. Hooned valmivad 2015. aasta teises pooles.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Täna toimub Tartu vaksaliväljaku eskiislahenduse avalik arutelu

13.04.2015 Tartu.ee

Tartu Esmaspäeval, 13. aprillil kell 16.00-17.30 toimub Tartu Raekoja suures saalis arutelu, kus tutvustatakse eskiislahendust vaksalihoone esise väljaku sidumiseks kergliiklusteedega Näituse, Riia ja Kuperjanovi tänavate suunal.

Lahendus hõlmab ka Vaksali tn 12b ja 2d/2a parklaid, samuti on sobilikesse kohtadesse kavandatud katusega jalgrattaparklad. 16. märtsil tutvus eskiislahendusega Tartu linna kergliiklusteede arendamise komisjon.

Vajalikud tööd on kavas rahastada Euroopa Liidu meetmest, millega finantseeritakse raudteejaamade juurde bussipeatuste, parklate, kõnniteede rajamist, et siduda rongiliiklus paremini teiste transpordiliikidega. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, mida läbib raudtee ja kuhu riik on tellinud reisirongi veoteenuse.

Kokku 15 miljoni eurot suurusest kogueelarvest panustab 85 protsenti Euroopa Liit, omafinantseering on vähemalt 15 protsenti. Meedet korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ühistud: liiga kõrged eluaseme majanduskulud on probleemiks kogu Euroopas

13.04.2015 EKÜL

Hiljutisel Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas tutvustus ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustas hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest.

“Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest väljaminekust moodustavad eluaseme majandamisega seotud kulutused liiga suure osa,” tõi ta näiteid.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe, Euroopa elamumajanduse organisatsiooni Housing Europe’i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul kõneldakse seepärast aina enam ka energiasäästlikest lahendustest ning elamufondi kaasajastamisest. “Keskkonnamõjude kõrval kõneldakse energiasäästu puhul kogu Euroopas kindlasti ka majanduskuludest – kui ikka kaasaegsed tehnilised lahendused võimaldavad küttekuludelt püsivalt kokku hoida 40-60% või hoopistükkis korteriühistul energiatarbijast energia tootjaks hakata, siis on see kindlasti üks oluline argument,” sõnas Jaadla.

Et innovatsioon küttekulusid kontroll all aitab hoida, seda teab hästi korteriühistu Õismäe tee 11 koos oma insenerist juhi Genadi Vaheriga: temalt tullakse küsima, kuidas see päikesepaneelide paigaldamine käib ning kui suur energiasääst sellega kaasneb, kirjutas EKÜL ajakiri ELAMU.

2012. aasta suvel lõpetati hoone kompleksrenoveerimine: vahetamata korteriakende asendamine pakettakendega, maja fassaadide ja sooja tarbevee torustike soojustamine kivivillaga, ehitati ruumipõhine soojatagastusega sundventilatsioonisüsteem ja katusele päikesekollektoritel põhinev soojavee tootmise süsteem.

Nende tööde tulemusena vähenes küttekulu mullu 126 MWh-le – hea võrrelda aastaga 2001, kui kogu maja energiatarbimine oli 333 MWh. Kui 2011. aasta suvekuudel vajati juunist augustini sooja vee tegemiseks kaugkütet 20,5 MWh, siis mullu oli see vaid 6,2 MWh (kaugkütet läks tarvis põhiliselt öiseks soojavee tsirkulatsiooniks). Kokku oli aastane päikesekollektorite soojusenergia tootlus 26,6 MWh. “Muidugi on inimesed ka ökonoomsemaks muutunud – kui 2001 tarbiti 1379 kuupmeetrit sooja vett aastas, siis mullu kulus vaid 868 kuupmeetrit,” rääkis Vaher. Kuigi suvekuudel tänu päikesekollektoritele on soojavee hind elanikele olematu, makstakse juhatuse otsusega sooja vee eest edasi kaugkütte hinnaga ja kaugküttelt kokkuhoitud summa võrra vähendatakse remondifondi
osamakset või tehakse täiendavaid töid. “See on vajalik, et kõik saaksid võrdselt tulu, mitte aga selle järgi, kes rohkem sooja vett tarbib,” rääkis Vaher.

“Ma usun, et suur osa korteriühistuid vajab just nimelt positiivseid näiteid kolleegidelt, et uudseid lahendusi ka oma majas kasutada. Nende probleemidega ei maadle mitte ainult väike Eesti, vaid ka meie teised Euroopa naabrid,” märkis Jaadla.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ober-Haus: hinnaindeks 03/2015

12.04.2015 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis märtsis pärast veebruaris olnud langust 2,6% ja on võrreldes 2014. aasta märtsiga 4,7% kõrgemal.

Tallinnas toimus veebruaris korteriomanditega 717 tehingut, mida on 7,3% rohkem kui veebruaris ja 2,6% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Uute korteritega toimus 142 tehingut, mis on viimaste aastate rekord.

Tallinnas tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 6% 1 577 eurole ruutmeetri eest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on see 7,3% kõrgem, kuid võrreldes hindade tipuga 2007. aastal 7,7% madalam.

Võrreldes eelmise kuuga tõusid pinnaühiku hinnad kõige rohkem Kristiines 11,9%. Kesklinnas 9,4% ja Nõmmel 9,2%. Hinnatõusu põhjuseks oli keskmisest suurem tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Suurimas linnaosas Lasnamäel oli hinnatõus 0,4%.

Hinnad langesid kahes linnaosas, Haaberstis 6,7% ja Pirital 5,8%. Põhjuseks vähenenud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega.

Võrreldes 2014. a märtsiga on suurim pinnaühiku hinnatõus toimunud Kristiines 18,3%, Kesklinnas 12,4% ja Pirital 5,5%. Pinnaühiku hinna langus oli Nõmme linnaosas 8,2% ja Mustamäel 0,3%, põhjuseks keskmisest rohkem tehinguid odavamate korteritega vähem hinnatud asukohtades.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind märtsis võrreldes eelmise kuuga 3,9% 1 184-le eurole ja Pärnus tõusis 4,8% 908-le eurole.

Jõhvis ja Narvas keskmised pinnaühiku hinnad langesid ja olid vastavalt 190 eurot ning 469 eurot ruutmeeter.

Tallinna suurimates magalarajoonides on hinnatõus peatunud ja aktiivselt jätkub korterite arendustegevus. Korteriturgu on hakanud mõjutama uute korterite müügipakkumiste kasvav hulk ja üüripakkumiste arvu kasv, mis on viimase aasta suurim.

Loe lähemalt ülevaatest siit.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Linnavaraamet otsib tagasihoidlikele üksikkorteritele uut omanikku

11.04.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel kesklinnas ja Kalamajas asuvaid kortereid.

Kesklinnas on alghinnaga 14 200 eurot enampakkumisel Herne tn 27-17 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 12,8 m2. Kassisaba asumis paiknevast Wismari tn 31 koeterealamust on enampakkumisel kaks ühetoalist korterit üldpinnaga 18 m2 ja 18,1 m2, korteriomandite alghinnad on 16 600 ja 17 600 eurot. Elamu paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Kalamajas asuvast Malmi tn 1//Vabriku tn 13 korterelamust on enampakkumisel neli korteriomandit, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 23,7 m2 -24,9 m2 ning alghinnad 14 500 kuni 15 600 eurot. Malmi tn 1 //Vabriku tn 13 kinnistu paikneb arheoloogiamälestise ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Lisaks on alghinnaga 1000 eurot enampakkumisel Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas Järve linnaosas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 60,4 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Märts 2015 ülevaade: Tartu korterite hinnakasv on peatunud

11.04.2015 Kadri Lest

Kui 2015. aasta kaks esimest kuud olid võrreldes 2014. aasta sama ajaga tehingute aktiivsuse poolest tagasihoidlikumad, siis märts tõi endaga kaasa kinnisvaraturu elavnemise. Maa-ameti tehingustatistika andmetel tõusis kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta märtsiga 15%.

Märtsis teostati Eestis kokku 4289 ostu-müügitehingut koguväärtusega 250,867 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes teostati 36% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 20%. Kogu Eesti tehingute arvu tõusu mõjutas kõige rohkem maatulundusmaa tehingute arvu tõus (mis moodustas ligi 40% kogu Eesti kinnisvaratehingute arvu tõusust) ning Tallinnas, Tallinna lähiümbruses ja Tartus elavnenud korteriturg.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1781 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 178 716 694 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ja tehingute koguväärtus 12%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16% ja koguväärtus 33%.

Märtsis toimus Tallinnas 731 korteriomandi tehingut, mis on 63 tehingut rohkem kui veebruaris ja 32 tehingut rohkem, kui eelneva aasta märtsis. Aktiivne uusarenduste müük on taaskord aidanud Tallinnas püstitada uue korterite keskmise hinna rekordi – 1579 €/m² (mediaan 1440 €/m²). Keskmine hind on veebruariga võrreldes tõusnud 6% ja 2014. aasta märtsiga võrreldes 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 33 ostu-müügitehingut (maakonnas 132), mis on veebruariga võrreldes 10 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 85). Veebruaris tehti 9 ja aasta tagasi märtsis 16 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati märtsis 446 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 325 449 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis veebruariga võrreldes 43% ning tehingute koguväärtus 40%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa elavnenud korteriturg, hoonestamata elamumaadega toimunud komplekstehing ning maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 36% ja koguväärtus 44%.

Märtsis toimus Tartu linnas 164 korteriomandi tehingut, mis on 46 tehingut rohkem kui veebruaris ja 43 tehingut rohkem kui eelneva aasta märtsis. Tartu linna korterite tehingute arvu tõusule andis oma panuse mitmete uusarenduste korterite müügitehingute vormistamine, nt. Kummeli 14, Laseri 4 ja Raatuse 68. Kui veebruaris toimus 17 uute korterite tehingut, siis märtsis toimus 30 uute korterite tehingut (siia ei ole arvestatud täielikult renoveeritud korterite tehinguid).

Võrreldes veebruariga langes keskmine hind 4%. Üle mitme aasta on korterite keskmine hind võrreldes eelneva aasta sama kuuga languses – võrreldes 2014. aasta märtsiga on keskmine hind langenud 1%, olles tasemel 1186 €/m².

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati märtsis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), veebruaris ja aasta tagasi märtsis müüdi 3 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 60). Kuu varem veebruaris toimus 3 tehingut ja 2014. aasta märtsis toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut. Tartu maakonnas toimus märtsis komplekstehing, kus korraga müüdi 35 elamumaa kinnistut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati märtsis 380 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 12 698 405 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 114% ja tehingute koguväärtus 86%. Tehingute aktiivsuse tõusu taga on maatulundusmaadega toimunud komplekstehing, kus müüdi korraga üle 160 kinnistu. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 64% ja koguväärtus 50% tõusnud.

Märtsis toimus Pärnu linnas 55 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui veebruaris ja 20 tehingut vähem, kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 886 €/m² (mediaan 783 €/m²), mis tõusis võrreldes veebruariga 2% ja langes võrreldes 2014. aasta märtsiga 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti märtsis 3 tehingut (maakonnas 23), samuti nagu kuu varem veebruaris. Aasta tagasi märtsis hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 144 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 494 020 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 36%, mille tõi kaasa maatulundusmaa tehingute tõus. Tehingute koguväärtus tõusis 40%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 16%, kuid koguväärtus tõusis 3%.

Märtsis toimus Viljandi linnas 14 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui veebruaris ja 7 tehingut vähem eelneva aasta märtsis. 2015. aasta märtsi keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 2%, jõudes hinnatasemeni 515 €/m² (mediaan 508 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 31% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 16), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 ning aastatagusega võrreldes 1 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga märtsis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid veebruaris, ega ka 2014. aasta märtsis.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 116 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 832 534 eurot. Võrreldes veebruariga langes tehinguaktiivsus 17%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 17%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 32% ja koguväärtus 12%.

Märtsis teostati Kuressaares 14 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut vähem, kui kuu varem ja 3 tehingut rohkem, kui 2014. aasta märtsis. Märtsikuu keskmine hind oli veebruariga võrreldes 7% kõrgem, olles 779 €/m² (mediaan 732 €/m²). 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusis keskmine hind 13%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsi toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 9) eramu ostu-müügitehingut. Veebruaris ja aasta tagasi märtsis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga märtsis (maakonnas 3) ega veebruaris tehinguid ei toimunud. 2014. aasta märtsis toimus 1 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehing.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas märtsis 372 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 167 963 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 34% ja tehingute koguväärtus 55%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 10% ja koguväärtus 56%.

Märtsis toimus Narvas 55 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem kui veebruaris ja 14 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind näitab väikest langust, olles märtsis 469 €/m² (mediaan 467 €/m²). Veebruarikuuga võrreldes keskmine hind langes 7% ja aasta tagusega võrreldes 2%. Ka Narvas on jõudnud üle pika aja kätte kuu, kus keskmine hind on aasta tagusega võrreldes madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 17 ostu-müügitehing (maakonnas 43), mis on veebruariga võrreldes 12 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi märtsis 1 (maakonnas 9) ja veebruaris 2 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi märtsis toimub 17 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koplil on võimalus areneda uueks Kalamajaks

10.04.2015 Tõnu Toompark

Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.

Nordea panga ja Kinnisvarafirmade liidu korraldatud konverentsil arutleti, mis võiks kujuneda elukondlikus kinnisvaraturus järgmiseks Kalamajaks ehk menukaimaks elupiirkonnaks.

Mis või kus saab Tallinna kinnisvaramaastikul olema uus Kalamaja – on selleks Kopli, Haabersti ringi ümbrus või on Kalamaja lihtsalt abstraktne koodnimetus emotsioonide ajel üles kerkinud suvalisele piirkonnale, arutleti eile toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil.

„Minu meelest on Kalamaja koodnimetus. Enne Kalamaja olid meil põllupealsed majad, enne seda tehasemajadesse tekkinud korterimudel,“ rääkis Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman. Ta lisas, et loodab väga, et rohkem n-ö uut Kalamaja ei tule ka. „Mis on emotsiooni ajel üles köetud, tuleb emotsiooni ajel uuesti alla ka. Aga inimene on nii palju ahne ja ablas, et hakkab enda ümber seda kuvandit kindlasti ka tulevikus looma,“ arutles Sooman. Tema sõnul lihtsalt mõned inimesed tahavad kanda trendikamaid riideid ja teised jälle väärtustavad kõrgelt trendikas piirkonnas elamist. „Loodetavasti on järgmine trend mõistlik. Läbi kaalutud trend. Ratsionaalne trend, mis jääb püsima.“

Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark sõnas, et tema arvates on uus Kalamaja Kopli. „Koplil on potentsiaali, piirkond muutub oluliselt ja kogu piirkonna väärtus tõusmine tõstab ilmselt ka piirkonnas asuvate kehvemate majade väärtust,“ sõnas ta ja lisas: „alguses kolivad sinna need kes julgevad, pärast kõik, kes tahavad.“

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand märkis, et üks võimalik arengusuund on Veerenni kant, mille kasuks räägib vanalinna lähedus ning seal on veel piisavalt ruumi hea elukeskkonna kujundamiseks. „Kolmas suund võiks olla Mustamäe – kus on tihendamisvõimalusi kuni Õismäe ja Haabersti ringini välja.“

Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juhi Peep Siitami sõnul pole oluline, kas uus Kalamaja on Kopli või mõni muu piirkond, sest ainus oluline asi on, et tegemist oleks kaalutletud tervikliku elukeskkonnaga. „Midagi kuskile vahele pikkides elukeskkonda paremaks ei tee. Minu idee on ikkagi hästi läbimõeldud elamupiirkond.“

Eliisa Matsalu
Äripäev AS

Kadrin Karner
kaasautor

http://kinnisvarauudised.ee/article/2015/4/9/koplil_on_voimalus_areneda_uueks_kalamajaks

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Raudalu Keskus laieneb

10.04.2015 Tõnu Toompark

Tallinnas Viljandi maanteel kerkivas Raudalu Keskuses avab 9. aprillil uksed populaarne kodu- ja aiakaupade müüja Magaziin, mis on hea näide sellest, et seni veel tagasihoidlikult arendatud Viljandi maantee on suure potentsiaaliga äripiirkond.

„Nõmme linnaosas asuv Viljandi maantee on kiirelt arenev äripiirkond, millele on hoogu andnud elamuehitus nii linnas kui sellega piirnevates asumites, näiteks Kiili alevikus ja Luigel,“ ütles projekti pakkumisega tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade juhtivkonsultant Fred Linnukütt. „Nõudlust on nii äri- kui teeninduspindade järele, et avada näiteks aiandus- või ehituspoode. Lisaks sellele soovitakse piirkonnas avada ka kõiki muid äri- ja teenindusasutusi – toidupoest lastehoiuni.“

Raudalu Ärimajade arendamine toimub kolmes etapis. Esimesena rajati 3000 ruutmeetrise üldpinnaga Raudalu Konsum, mis on juba avatud. Teises etapis ehitati 1200 ruutmeetrine poepind kauplusele Magaziin ning kolmandas järgus ehitatakse veel üks 2000 ruutmeetrine ärihoone, mida üüritakse välja kas boksidena vahemikus 200-1000 ruutmeetrit või ühe tervikuna.

Raudalu Ärikeskuse arendamise, projekteerimise ja ehitamisega tegeleb Maru Ehitus AS ning müügikorraldusega Uus Maa Kinnisvarabüroo. Arenduse kogumaht ca 6000 ruutmeetrit ja investeeringu maksumus ca 7 miljonit eurot.

Artikli allikas on
Uus Maa

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsused

10.04.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus neljapäeval, 09. aprillil 2015.a. algusega kell 16.00 Ühingu kontoris Põhja pst 21 Tallinn. Üldkoosolekul osalejate nimekirja kohaselt oli üldkoosolekul kohal ja esindatud 8 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 34 403 832 häält, mis moodustab kokku 63,59% aktsiatega määratud häältest.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela ja protokollijaks valiti Liisa Kirss.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Põhikirja muutmine

Vastuvõetud otsus:

Muuta Ühingu põhikirja punkti 5.3 ja kinnitada selle uus sõnastus järgmises redaktsioonis:

“5.3.Aktsiaseltsi nõukogu koosneb vähemalt kolmest (3) liikmest ning maksimaalselt seitsmest (7) liikmest. Nõukogu liikmed valitakse aktsionäride üldkoosoleku poolt kuni viieks (5) aastaks. Aktsionäride üldkoosoleku otsusel võib nõukogu liikme sõltumata põhjustest tagasi kutsuda.”

Kinnitada põhikirja uus redaktsioon eelnimetatud muudatusega.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikmete volituste pikendamine

Vastuvõetud otsus:

Pikendada nõukogu liikme Pertti Huuskonen (sünniaeg 02.08.1956) volituste tähtaega kuni 05.07.2016.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Pikendada nõukogu liikme Petri Olkinuora (sünniaeg 02.05.1957) volituste tähtaega kuni 05.07.2016.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikmete tasustamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada nõukogu liikmete tasud ja maksmise kord alljärgnevatel tingimustel:

Nõukogu liikmele makstakse tasu 25 000 eurot aastas (brutosumma). Nõukogu esimehele makstakse tasu 27 500 eurot aastas (brutosumma). Tasusid makstakse igakuiste maksetena hiljemalt iga vastava kuu viimasel tööpäeval. Pooliku kuu eest makstakse nõukogu liikmele tasu proportsionaalselt päevade arvule, mil kehtisid nõukogu liikme volitused.

Lisaks tasutakse nõukogu liikmele sh nõukogu esimehele 600 eurot (brutosumma) iga nõukogu koosoleku eest, kus nõukogu liige osales.

Lisaks nõukogu liikmete tasule hüvitatakse nõukogu liikmetele nende sõidu- ja majutuskulud seoses nõukogu või komiteede tööst osavõtmisega.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Vahetusvõlakirjade tingimuste muutmine

Vastuvõetud otsus:

Muuta 13.04.2009 aktsionäride otsusega kehtestatud ja 06.02.2013 aktsionäride otsusega muudetud vahetusvõlakirjade tingimuste punkti 4.3. ja kinnitada järgnev sõnastus:

4.3. Võlakiri kehtib kuni kustutuspäevani (edaspidi kustutuspäev), milleks on:

4.3.1. üks alljärgnevatest päevadest:

4.3.1.1. päev, mis saabub 4 (neli) aastat pärast vastava võlakirja registris registreerimist, kusjuures käesolevas punktis nimetatud päev on kustutuspäev iga võlakirja suhtes, mille omanik (st isik, kes on selle võlakirja omanik käesolevas punktis nimetatud kustutuspäeval kell 10.00) ei ole andnud ettevõttele nõustumust võlakirja kustutuspäeva muutmiseks; või

4.3.1.2. Ettevõte võib teha võlakirjaomanikule, kes ei ole vahetanud võlakirja ettevõtte aktsia vastu, ettepaneku pikendada võlakirja kehtivuse tähtaega kuni 4 (nelja) aasta võrra ettepaneku hetkel registris registreeritud kustutuspäevast. Võlakirja, mille võlakirjaomanik esitab ettevõttele kirjaliku nõustumuse võlakirja kehtivuse tähtaja pikendamiseks, kustutuspäevaks loetakse ettevõtte poolt võlakirjaomanikule saadetud teates märgitud uus kustutuspäev (uus kustutuspäev kantakse registrisse), või

4.3.2. käesolevate tingimuste punktis 7. viidatud vahetuspäev, kui võlakiri vahetatakse ettevõtte aktsia vastu.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Nõukogu liikme Ernesto Achille Preatoni tagasiastumise teadmiseks võtmine

Aktsionäride üldkoosolek võttis nõukogu liikme Ernesto Achille Preatoni tagasiastumise teadmiseks.

Erakorralise üldkoosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com mitte hiljem kui 14.04.2015.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

10.04.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Tallinna Hilton avatakse järgmisel kevadel

09.04.2015 Tõnu Toompark

Täna peetud Hilton Tallinn Park hotelli sarikapeol kinnitati, et esinduslik 13-korruseline hotelli- ja kasiinokompleks Tallinnas Kreutzwaldi tänaval avatakse külalistele uue aasta kevadel.

Tänasel sarikapeol tunnustas Olympic Entertainment Groupi nõukogu esimees Armin Karu enam kui sadat objektiga seotud ehitajat ning peatöövõtja Merko Ehituse nõukogu esimeest Toomas Annust senise tubli töö eest. “Tallinna kaunis kilukarbisiluett on saanud väärika täienduse ja hoone on saavutanud oma lõpliku kõrguse, ent omajagu tööd on meil kõigil veel teha, enne kui järgmisel kevadel luksuslik Hilton Tallinn Park hotell ja Eesti suurim Olympic Casino saaksid uksed avada,” ütles Karu, kes tõi ürituse käigus hoone tipust alla ka traditsioonilise sarikapärja.

Uut Kreutzwaldi tänava äärde kerkivat 13-korruselist tipphotelli hakkab opereerima Hilton Worldwide. “Hotellil saab olema kokku 202 numbrituba ja sviiti. Lisaks valmib konverentsisaal, spordikeskus, sisebasseiniga spaa, väliterrass ning restoran koos baariga,” tutvustas Hilton Worldwide regioonijuht Tim Ettelt valmivat hotelli.

Silmapaistva hoone esimesel korrusel hakkab lisaks hotelli fuajeele asuma Olympic Casino uus 1600-ruutmeetrine esinduskasiino. Hoone kõrgem osa saab olema täielikult majutuskorruste käsutuses. Hotellitubadest avaneb vaade vanalinnale ning Gonsiori tänava poolselt küljelt ka merele. Kolmele kõrgeimale korrusele tulevad executive korrused, kus asuvatel tubadel on Prantsuse rõdud. Hotelli viimasel korrusel hakkab asuma executive lounge.

Hoone ehituse peatöövõtja on AS Merko Ehitus Eesti, kes vastutab nii hotellikompleksi projekteerimise, ehituse kui sisustamise eest. Hoone arhitekt on Meelis Press.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvara tegu 2014 laureaat on Ülemiste City arendaja Technopolis Ülemiste AS

09.04.2015 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil välja Kinnisvara tegu 2014 laureaadi, kelleks on Technopolis Ülemiste AS Ülemiste City linnaku arendustegevuse eest möödunud aastal.

„Technopolis Ülemiste AS pälvis žürii enamuse poolehoiu just pikaajalise, sihikindla, uuendusliku tegevuse, mitte üksnes 2014. aasta saavutuste eest“, ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

„Muljetavaldavateks projektideks möödunud aastal olid linnaku esimese 281-kohalise parkimismaja valmimine; Eesti suurima lõunatoidurestorani Dvigatel avamine, mis suudab teenindada kuni 3000 inimest päevas ning Lõõtsa tn 8a asuva Tallinna suurima büroohoone kolmanda korpuse valmimine, millega lisandus linnakusse 7500 m² uut büroopinda.“

„Aasta kinnisvara teo tiitel on meie jaoks oluline tunnustus, mis annab kinnitust Ülemiste City piirkonna tugevast positsioonist Tallinna ärikinnisvara turul,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Oleme oma kontseptsiooniga tõestanud, et Tallinn ei vaja üksnes moodsaid kontorihooneid, vaid edu tagab terviklik keskkond. Mul on hea meel, et kohalikud kinnisvarafirmad on meie pingutust Ülemiste City arendamisel märganud ja nii kõrgelt hinnanud.“

2014. aasta teises pooles alustas ettevõte uue 13-korruselise büroohoone ehitust, mille valmimisega käesoleva aasta septembris kasvab Technopolis Ülemiste poolt rendile antav pind ca 74 000 m²-ni ja sellega tõuseb ettevõte suurimaks büroohoonete omanikuks Tallinnas. Ära märkimist väärib ka ettevõtte poolt väljarenditavate üüripindade erakordselt kõige täituvus, mis ulatus möödunud aasta lõpu seisuga 99,3%ni.

Uue büroohoone, parkimismaja ja restorani ehitusse investeerib Technopolis Ülemiste AS perioodil 2014-2015 kokku ca 20 miljonit eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49-protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:

2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvara tulevik ja trendid: milline saab olema uus Kalamaja?

09.04.2015 Tanel Saarmann

Tänasel Kinnisvarafirmade Liidu poolt korraldataval konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” arutlesid eksperdid muuhulgas, milline võiks olla “uus Kalamaja”. Arvamused läksid siin pisut lahku.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman arvas, et üht asumit ei tasu üle tähtsustada. Kui midagi on emotsioonide najal üles ehitatud, siis varem või hiljem tuleb kukkumine.

“Selles kontekstis loodan, et ei tule “uut Kalamaja”. Sellisel puhul on tihti nii, et on neid, kes saavad haiget ja kannatavad. Nii nagu mõnel mehel peavad Armani püksid olema, peab tal olema ka trendikinnisvara. Mina usun, et populaarseks võiks muutuda hoopis energiasäästlik kinnisvara ja päriselt odavad kulud,” ütles Sooman.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand ütles, et Kalamaja ei haibitud üles tühja koha pealt. Oli palju potentsiaalseid projekte ja Kalamaja asub kesklinnale lähedal. Midagi lihtsalt oli vaja ette võtta.

“Kalamajas tööd jätkub. Linn liigub aga samm-sammult Kopli liinide poole vaikselt. Üks suund on ka Veerenni. See on sama lähedal kesklinnale ja maad on palju. Kolmas suund on Mustamäe kuni Õismäeni. Sealt tuleb palju mahtu peale,” ütles Allekand.

Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark on nõus, et Kalamaja imago tekkis rohujuuretasandilt.

“Uus Kalamaja on Kalamaja. See on lahe, et see on uue hingamise saanud. Mahtu on aga veel. Ma arvan, et võib-olla on Koplis potentsiaali. Seal võiks toimuda järgmine suur muutus ja sealset väärtust saab tõsta,” leidis ta.

Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam lootis, et populaarseks muutuvad läbimõeldud elukeskkonnaga piirkonnad.

Tallinnas on kinnisvarabuumi tipust puudu 5%

09.04.2015 Kadrin Karner

Kinnisvara ostjaskond väheneb, kinnisvarapakkumiste arv kasvab ning, kinnisvarahinnad on pea buumi tasemel, räägiti tänasel Eesti Kinnisvarafirmade liidu kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“.

Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman ja küsis, et kas äkki peaks see hinnatõus nüüd seiskuma? „Kinnisvarahinnad on peaaegu buumi tasemel. Tallinnas on buumi tipust puudu 5%, Tartu on buumi tipust läbi. Ma küsin, et kas äkki peaks selle hinnatõusuga nüüd stop olema?,“ ütles Sooman ja lisas, et aastaga pole kinnisvaraturul olulist elavnemist toimunud ning ka 2015. aasta saab tema arvates suhteliselt rahulik ja loid olema.

„Ostavad peamiselt need, kes vajavad kinnisvara. Need, kellel on plaan investeerida, peksavad pigem hinda alla või lükkavad ostu edasi,“ märkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand sõnas, et nõustub rahuliku ja loiu aasta osas Soomaniga, eriti arenduste seisukohast. Tema sõnul ei ole väga reaalne kõrgete sisenemiskulude tõttu, et arendajad praegu saaks endale lubada täiesti uute projektide käima panemist ning teisalt ei ole väga midagi võtta ka ning mis on, see on väga üle hinnatud.
Teise teemana arutati, kuidas meelitada pangakontodel lebav raha kinnisvarasse? „Kui oleks huvitavaid projekte, küll tuleks ka investeeringuid,“ sõnas Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam. Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark aga küsis, kas turule on vaja rohkem nõudlust, mis kasvataks hindu ja paisutaks mulli? Allekand märkis, et kui kaasata raha rekonstrueerimise peale, püüame teha n-ö ei millestki midagi ja pikas perspektiivis ei pruugi see õnnestuda.

„Crowdfundimise puhul on tehtu ka 50, 70 või 80 aasta pärast hästi toimiv ja õiges kohas.“ Siitam on samuti crowdfundimise poolt öeldes, et see lihtsustab investeeringute turule tulemist, ning tulenevalt tootlusest ja rikkusest osasaajate hulk jaotub mõistlikumalt, eeldades et raha investeeritakse tagasi Eestisse.

Kadrin Karner
kaasautor

http://kinnisvarauudised.ee/article/2015/4/9/tallinnas_on_kinnisvarabuumi_tipust_puudu_5

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Mis saab uueks Kalamajaks?

09.04.2015 Eliisa Matsalu

Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.

Täna Nordea panga ja kinnisvara liidu korraldatud konverentsil arutleti, mis võiks kujuneda elukondlikus kinnisvaraturus järgmiseks Kalamajaks ehk menukaimaks elupiirkonnaks.

Kinnisvaraekspert, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et Kalamaja maine ei ajanud üles ükski tööagentuur, vaid tegu on fenomeniga omaette. Ennekõike mängis Kalamaja menus rolli asukoht. „Minu arvates on lahe, et üks asum, kus üks maja oli rohkem viltu kui teine, on saanud uue hingamise,“ ütles ta.

Toomparki sõnul on võimalikuks uueks Kalamajaks Kopli, mille mainel on potentsiaali totaalselt muutuda. Seda eeldusel, et Kopli liinid müüakse maha ja piirkonda ehitatakse uusi kortereid. Siis hakkavad Toomparki sõnul Koplisse kolima ka need, kes tahavad seal elada, mitte vaid need, kes seda teha julgevad.

Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman loodab, et uut Kalamaja ei tulegi. „Kõik, mis on emotsioonide najal üles krutitud, tuleb kunagi tagasi,“ ütles ta. Sooman hellitas lootust, et järgmine trend saab olema mõistlik ja kaalutletud, et tekiksid magalapiirkonnad, kus on mõistlikud kütte- ja energiakulud. Ta nentis, et inimene on paraku ahne loom, kes tahab enda ümber ikka mainekust luua. „Mingil hetkel aga imagopauk plahvatab ja siis pole enam sellest tolku,“ ütles Sooman.

Eestlane energiasäästu jaoks liiga vaene

Korterite ostu-müügi tehingute arv Tallinnas on jätkuvalt kõrge. Toompark rääkis, et tehingute mahud kasvasid aastaga Tallinnas küll napp 3%, kuid vahepealne langus on taastunud. „Hinnad aina kasvavad ja kasvavad, uued rekordid üha tulevad,“ ütles ta. Tema sõnul peaksid inimesed korterite ostul rohkem tähelepanu energiasäästlikkusele panema. „See on suur investeering. Energiasäästlikkust ei kiputa rahasse väga panema, kuid tasuvus on pikk,“ ütles ta. Toompark lisas, et üheks suureks investeeringuks on ka parem tervis ja tervem elukeskkond. „Võib-olla ongi eestlane nii vaene, et peame varem ära surema. Rahvas ei saa endale kallist energiasäästlikku korterit lubada,“ ütles ta.

Sooman ütles, et tema arvates pole turg rohemajanduse jaoks veel valmis. Praegu inimesed koduostmisel energiasäästlikkusega eriti ei arvesta, määravaks on ennekõike just hind. Samas on näha, et mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse kommunaalkulude kokkuhoiule tähelepanu pöörama. „Igal uuel hoonel on mingid kulud väiksemad, kui vanal,“ märkis Sooman. Tema sõnul on vanade ja uute korterite hinnavahe praegu 25% ja on vaid aja küsimus, mil vahe plahvatuslikult tõuseb. „Lasnamäe ja Mustamäe vana korteri omanikul läheb oma vara müümisega üha raskemaks,“ ütles ta, lisades, et järelturu vastu tekib suur nõudlus.

Eliisa Matsalu
eliisa.matsalu@aripaev.ee

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/09/korterid-uus-kalamaja