Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuuülevaade: kinnisvaratehingute aktiivsus püsib kriisijärgse aja kõrgeimal tasemel

13.05.2015 Tõnu Toompark

Võrreldes aastataguse ajaga on nii kinnisvaratehingute arv kui kogumaksumus teinud märkimisväärse hüppe, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind oli aprillis 1560 eurot, mis on 1,3% väiksem, kui märtsis. Võrreldes aastataguse ajaga oli ruutmeetri hind aga 7,5% kõrgem. Kinnisvaratehingute arv tõusis aastataguse ajaga võrreldes 21,4% ning kogumaksumus 30,3%.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on korterite hinnad aastaga võrreldes omajagu kasvanud. “Samas on sel kevadel hinnatõus peatunud ning mõnede eriti optimistlikult hinnastatud toodete puhul oleme näinud ka väikest korrektsiooni allapoole,” lisas ta.

Hoonestatud kinnistuid müüdi aprillis Tallinnas 41, mis on kaheksa võrra enam kui märtsis. Kalleim maja võõrandati 629 000 ning odavaim 1500 euro eest. Hoonestamata krunte müüdi aprillis kümme, mis on nelja võrra vähem kui märtsis. Kalleim krunt müüdi 624 000 ja odavaim 27 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakool: Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 27/05/2015

13.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/05/2015 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.

Üürikoolitust soovitame Kinnisvara ABC põhikursuse läbinutele.

Üürikoolitus toimub kolmapäeval 27/05/2015 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arvamus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

13.05.2015 Omanikud.ee

Omanike Keskliit saatis Rahandusministeeriumile kirja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab üüritulu.

Pöördume teie poole seoses tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga ja täpsemalt eelnõu punktiga 14, mille kohaselt tulumaksuseaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 39¹järgmises sõnastuses:

„391. Üüri arvestamine Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.“;.

Kuni käesoleva ajani maksustatakse üüri puhul kogu käivet (st kogu üürisummat), mitte üürileandja tulu ning see on selgelt vastuolus tulumaksu põhimõttega, mille eesmärgiks on saadud tulu maksustamine. See on üürileandja suhtes selgelt ebaõiglane, kuna puudub õigus tulust maha arvata kulud. Väikelinnades ja –asulates on nii tekkinud olukord, kus üüri ausalt deklareeriv inimene jääb lõppkokkuvõttes üldse ilma tuluta, kuna juba üürisumma iseenesest on sedavõrd väike, et kui selle pealt veel tulumaks tasuda, siis tihtipeale ületavad remondi- jms üürile antud varaga seotud kulud üürisumma kordades.

Leiame, et algatus muuta füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadava üüri maksustamist õiglasemaks on kiiduväärt ning pooldame vastavate muudatuste tegemist tulumaksuseaduses.
Samas ei saa olla rahul üürimisega seotud kulude katteks üürist sedavõrd väikese osa (20%) maha arvamise võimalusega, kuna see ei ole praktikas piisav ning seetõttu ei täida eesmärki muuta üüri maksustamine õiglasemaks ning vähendada huvi üüritulu varjamiseks.

Toome siinkohal näite Mustamäe 2-toalise ca 47m2 suuruse korteri põhjal, mille igakuiseks üürisummaks on 280 eurot. Aastane üürisumma on sellise korteri puhul 3360 eurot, millest eelnõu kohaselt on tulevikus võimalus maha arvata 672 eurot, millelt tulumaksu ei pea tasuma. Kui korter on ostetud hinnaga 65000 eurot, kasutades selleks pangalaenu perioodiga 30 aastat ning intressiga 3% aastas on laenuperioodi keskmine aastane intressikulu juba ca
1000 eurot ehk tunduvalt rohkem, kui on eelnõu järgi võimalus üürisummast kulude katteks maha arvata.

Lisades siia veel võimaliku maamaksu, ca iga 5 aasta tagant tehtava sanitaarremondi, korteriga koos kasutusse antud tehnika uuendamise või remondi, võimalikud üürniku poolt võlgu jäädavad summad või tekitatud kahju, mille sissenõudmine võib osutuda võimatuks jms kulud, näeme, et praktikas oleks vaja oluliselt suuremas ulatuses kulude maha arvamise võimalust, et üüri maksustamine oleks õiglane ja üürileandjatel ei oleks huvi üüritulu varjata.

Oleme seisukohal, et eluruumide üürimisega seonduva seadusandluse muutmise strateegiliseks eesmärgiks peaks olema üürituru nö põranda alt väljatoomine, et oleks tagatud piisava hulga eluruumide kättesaadavus.

Üüri tulumaksustamise poole pealt oleks selleks meie hinnangul parim lahendus kehtestada kindlaks perioodiks (nt 10 aastat) füüsiliste isikute kinnisvara eluruumi üürilepingu alusel kasutada andmise eest saadavale üürile tulumaksuvabastus või minimaalse meetmena ilma ajalise raamita püsivalt lubada üürimisega seotud kulude katteks üürist maha arvata tunduvalt suurem osa (meie esmaste arvutuste põhjal ca 60%).

Üürile maksuvabastuse andmisel oleks mõistlik sätestada ka korterite arv (meie hinnangul 1-2 korterit), mida võib üks füüsiline isik tulumaksuvabalt välja üürida.

Palume meie arvamust eelnõu menetlemisel arvesse võtta ning asjakohased muudatused eelnõusse sisse viia.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Majanduskasvu toetas enim töötlev tööstus

12.05.2015 Tõnu Toompark

Statistikaameti esialgsel hinnangul aeglustus Eesti majanduse kasvutempo esimeses kvartalis aastases arvestuses 1,2 protsendini. Tuginedes olemasolevatele andmetele aasta esimeste kuude kohta ning langenud ettevõtete kindlustundele, oli majanduskasvu aeglustumine oodatav, kuid see toimus oodatust suuremas ulatuses.

Majanduskasvu toetas enim töötlev tööstus tänu elektroonikaseadmete tootmise kiirele kasvule, kus mahud suurenesid aastaga ligi viiendiku võrra. Kiirelt kasvas ka puidu-, metalltoodete ja kütteõlide tootmine, samas kui pooltes tööstusharudest olid tootmismahud languses. Samuti kui eelmises kvartalis jätkus lisandväärtuse kasv ka jaekaubanduses ning teistel põhiliselt siseturgu teenindavatel tegevusaladel. Majanduskasvu pidurdas endiselt kõige rohkem logistikavaldkond, mida mõjutasid eelkõige transiitvoogude vähenemine ja teravnenud konkurents.

Eratarbimise panus sisenõudluse kasvu oli kaubandusstatistika põhjal endiselt tugev. Töötajate palgatulu kasv esimeses kvartalis küll veidi aeglustus möödunud aasta lõpuga võrreldes, kuid süvenev tarbijahindade langus toetas reaalse tarbimisvõime kasvu. Pered hindavad oma rahanduslikku olukorda suhteliselt tugevaks, kuid hirm töötuse ees on eelmisest suvest alates mõnevõrra kasvanud ja see on ilmselt veidi suurendanud säästmist. Kapitalikaupade import pöördus kasvule, samuti olid eluasemeinvesteeringud suurenemas, mistõttu investeeringud kokku esimeses kvartalis tõenäoliselt suurenesid.

Kaupade ekspordi kasv jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks kui möödunud aasta teisel poolel. See on osalt seotud Venemaa halvenenud majandusolukorraga – sellele viitab idasuunaline ekspordimahtude langus, mis on aasta esimestel kuudel süvenenud ligi 50 protsendini.

Vaatamata euroala majanduse oodatavale tugevnemisele on peamiste eksporditurgude kasvuootusi selleks aastaks langetatud. Valdavalt on selle taga Venemaa mõjud. Seega langetas rahandusministeerium välisnõudluse halvenemise tõttu tänavu aprillis 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 2 protsendini.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Euroopa majanduse tugevnemine tasakaalustas rubla kursi languse mõju

12.05.2015 Kaspar Oja

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem, kuid tegemist on alles esialgse hinnanguga.

Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud rubla kursi nõrgenemist eurosse.

Venemaa mõju Eesti majandusele tervikuna on vähene, kuid eksport Venemaale on siiski poole väiksem kui varem. Selle mõju on märgatav harudes, mis eksportisid valdavalt Vene turule või vahendasid sinna kaupu. Seda peegeldab ka asjaolu, et transpordisektor oli esimeses kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Samuti viitab rubla kursi mõjule Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatav tööstusettevõtete uuring, mille kohaselt oli jaanuaris rohkem selliseid ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime halvenemist väljaspool euroala, ja vähem selliseid ettevõtted, kes tajusid võitu. Kuivõrd rubla kurss eurosse tugevnes esimese kvartali jooksul, oli aprillis jälle rohkem ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime paranemist. Pärast rubla kursi languse esialgset šokki on ka eksport Venemaale hakanud taas suurenema.

Euroopa majanduse tugevnemine toetab Eesti majanduskasvu. Esimeses kvartalis jäi kaupade ekspordi käive ligikaudu aastatagusele tasemele. Seejuures kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 5% ja eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse kahanes 14%. Eraisikute ja ettevõtete ootused Euroopa majanduskasvu kiirenemise suhtes on viimaste kuude jooksul samuti tugevnenud. Märtsis oli euroala riikide majandususaldusindeks, mis koondab erinevate majandussektorite ettevaatavaid indikaatoreid, alates 2011. aasta augustist kõrgeimal tasemel.

Nafta hinna langusel on Eesti majandusele kahetine mõju, kuid valdavalt on see positiivne. Nafta hinna alanemine 2014. aasta lõpus süvendas tarbijahindade langust ning toetas seeläbi tarbimise kasvu. Nafta hinna languse negatiivne mõju aga peegeldub õlitööstuse lisandväärtuses. Õlitööstuse hooajaliselt korrigeeritud toodang oli esimeses kvartalis veerandi võrra väiksem kui neljandas kvartalis. Nafta hinna languse mõju majandusele vähenes kvartali jooksul nafta hinna kasvu ja euro nõrgenemise tõttu.

Sisenõudlus on suurenenud peamiselt tänu tarbimise kasvule. Jaemüügi mahuindeks kasvas tänu vähesele inflatsioonile ja palgatulu suurenemisele esimeses kvartalis ligi 8%. Samas jätkus esimeses kvartalis tõenäoliselt sarnane investeeringute trend nagu 2014. aasta teisel poolaastal. Investeeringute kasvu on tagasi hoidnud suurte investeerimisprojektide lõppemine üksikutes harudes, eeskätt energeetikas, kuid teiste ettevõtlusharude investeeringud on suurenenud. Samas langes esimeses kvartalis tootmisvõimsuse rakendatuse tase, mis näitab, et tootmismahu mõningaseks kasvuks on majanduses ruumi ka investeeringuid suurendamata.

Sisemaistest riskidest ohustab majanduskasvu jätkuvalt kõige enam palgasurve, mis võib päädida tööpuuduse kasvuga, juhul kui palgatõusuga samal ajal ei kasva tööjõu tootlikkus ja töötajad ei liigu tootlikumatesse harudesse. Palgasurve negatiivne mõju majandusele tervikuna ei ole aga seni olnud märkimisväärne. Palgasurvest hoolimata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa turul viimase poole aasta jooksul tugevnenud.

Eesti Pank avaldab uue prognoosi juunis.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Riigikohtu praktika: Pirita TOP detailplaneeringust

12.05.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-3-1-71-14 lahendas Riigikohus MTÜ Pirita Selts kaebust nn Pirita TOP detailplaneeringu tühistamiseks. Kaebuse põhiliseks väiteks oli elanike elukeskkonna oluline muutus (privaatsus ei ole enam tagatud, suureneb transpordikoormus ja müra jms) ning see, et kohalik omavalitsus ei ole seda asjaolu detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud ega planeeringulahendust piisavalt põhjendanud.

Taaskord korrati põhimõtet, et erinevate huvide kaalumine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kohus ei saa seda tema eest teha. Lisaks selgitati, et planeeringu põhilahendusena tuleb vaadata planeeringu olulist osa, mille elluviimisel tagatakse ala terviklik toimimine.

Riigikohus ei pidanud planeeringu põhilahenduse muutmiseks ärimaa ja elamumaa proportsioonide kindlaksmääramist (planeeringus oli ette nähtud 100% ärifunktsiooniga hoonete või 90% elamumaa ja 10% ärifunktsiooniga hoonete rajamine), kuna üldplaneering nägi TOP-i ümbrusesse ette segafunktsiooniga ala, kus asuvad nii ühiskondlikud hooned kui ka kaubandus- ja teenindusettevõtted, elamud, pargid ja parklad.

Tegemist oli antud juhul nn populaarkaebusega (kaebuse esitas kodanikeühendus) ja selles osas rõhutas kohus veelkord, et sellisel juhul ei saa esitada vaid hüpoteetilisi väiteid konkreetsete isikute õiguste riive või rikkumise kohta ja kohalik omavalitsus ei pea ka selliseid väiteid oma otsuse kaalumisel arvestama.

Kohus rõhutas ka seda, et planeerimisseadus sätestab vaid planeerimismenetluse miinimumnõuded ja kohalik omavalitsus võib alati vajadusel korraldada rohkem avalikke arutelusid kui seadus ette näeb.

Veel selgitati otsuses, et detailplaneering peab olema maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks ja seetõttu peaksid planeeringulahendused olema võimalikult konkreetsed. Alternatiivsete maakasutuse sihtotstarvete määramine planeeringus ei ole kooskõlas hea planeerimistavaga ja seda võib kasutada vaid erandina põhjendatud vajaduse korral.

Pille Pettai
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht

Martina Proosa
Glikman Alvin & Partnerid
Kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Euroopa elamumajanduse uuring: liiga kõrged majanduskulud, karmid laenud ja kallid üürikorterid

12.05.2015 EKÜL

Suurem osa Euroopa noori vanuses 18-34 elab jätkuvalt vanematekodus. Põhjus on proosaline: korterit osta on kallis, laenutingimused karmid ja oma kodu majanduskulud liiga kõrged. Üürikorteri peale ei hakka noorte rahakott samuti ning odavaid sotsiaalkortereid napib, selgitas Euroopa eluasemeorganisatsiooni Housing Europe hiljutine uuring, vahendab Eesti Korteriühistute Liit.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees ning Housing Europe’i juhatuse liige Andres Jaadla selgitas, et kuna riikide eluasemeturud on väga erinevad, siis on ka raske üleeeuroopalisi üldistusi teha. “Ent siiski on probleemkohti, mida kohtab kõigis riikides,” nentis ta. “Euroopa pole paraku piisavalt taskukohaseid eluasemeid ning tõusnud on ka kodutute hulk.”

Noored eelistavad taskukohase eluaseme puudumise tõttu pikalt vanematekodus elada: 66% Itaalia noortest, 58% Portugali, 55% Hispaania, 74% Slovakkia noortest elab vanemate juures.

Aina suuremaks probleemiks üle kogu Euroopa on eluaseme kõrged majanduskulud. “Eluasemed on ehitatud ajal, mil energiasäästlikkusest veel ei räägitud. Ent energiasäästlikkus kujutab endast ka kulude kokkuhoidu,” märkis Jaadla.

Probleemiks on ka eluasemefondi vananemine. “Kaasaegsetest süsteemidest on vara rääkida, kui näiteks Rumeenias puudub ühes kodus kolmest isegi veevärk,” rääkis Jaadla. “Paljudes endistes Ida-Euroopa riikides eksisteeriivad tänaseni tohutud 20-30 aastat tagasi ehitatud korrusmajade blokid, mis nõuavad kiiret sekkumist, et mitte muutuda ohtlikuks neis elavate inimestele elule ja tervisele,” selgitas Jaadla.

Uusi hooneid ehitatakse kriisi tõttu aga paljudes maades vähem. “Ehitushinnad on pidevalt kallinenud,” märkis Jaadla.

Uuringu täisversiooniga saab tutvuda siin: http://www.housingeurope.eu/resource-468/the-state-of-housing-in-the-eu-2015

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

2014. aastal kasvas keskmine brutopalk kõigis Balti riikides

12.05.2015 Tõnu Toompark

Tööturu olukord paraneb jätkuvalt, hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ja madalamast tööhõive kasvust. Eelmisel aastal mõjutas keskmise brutopalga kasvu kõigis Balti riikides miinimumpalga tõus. Lätis kasvas keskmine brutopalk enim – aastaga 6,8 protsenti.

Eelmisel aastal kasvasid Läti palgad kõigi teiste kriisijärgse perioodi aastatega võrreldes kõige kiiremini. Eestis palkade kasv võrreldes 2013. aastaga veidi aeglustus. Leedus tõusis keskmine brutopalk 4,6 protsenti, mis oli vähem kui teistes Balti riikides.

Läti statistikaameti andmetel on olnud parima tootluse ja kõrgeima palgatõusu määraga sektorid viimase viie aasta jooksul teenindusvaldkond (keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 49 protsenti suurem), põllumajandus, metsandus ja kalandus (25 protsenti) ning kinnisvaraäri (24 protsenti).

SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis: „Tuleb märkida, et näiteks kinnisvaraettevõtete palgad kasvasid nii järsult seoses riigipoolse eduka tegevusega maksude tasumisest kõrvalehiilimise vähendamiseks, eriti ümbrikupalkade osas – ümbrikupalgad muudeti legaalseteks, parandades seeläbi palgastatistikat. Samal ajal jäävad haridusvaldkonnas ja avaliku halduse valdkonnas töötavate inimeste palgad alla kriisieelse taseme – nende sektorite keskmine palk on vastavalt 7,5 ja 1,5 protsenti madalam, kui 2008 aastal.“

Leedus toimus suurim palgatõus kriisiaegsel ja -järgsel perioodil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes (võrreldes 2008. aastaga 37,5 protsenti), veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas (22,2 protsenti) ning majandussektoris, mis hõlmab põllumajandust, metsandust ja kalandust (17,7 protsenti). Palgastatistika järgi läheb kõige halvemini ehitussektoril (keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 10,6 protsenti väiksem) ja avalikul haldusel (2,3 protsenti väiksem).

Eestis on palgad tõusnud kõige enam elektri-, gaasi-, auru ja konditsioneeritud õhuga varustajatel – keskmine palk kasvas võrreldes 2008. aastaga 49,1 protsenti. Mäetööstuses tõusis keskmine palk 36,8 ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse palgad tõusid 31,7 protsenti. Muud teenindusvaldkonnad näitasid viimase kuue aasta halvimaid näitajaid, kuna seal langes palk võrreldes kriisieelse ajaga 5,8 protsenti.

Täismahus Balti leibkondade majandusanalüüsi saate inglise keeles lugeda: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

I kvartalis majandus kasvas

12.05.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,2%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 1,8%.

Esialgsetel andmetel panustas I kvartalis majanduse kasvu enim töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete tootmise ja puidutöötlemise toel. Töötleva tööstuse lisandväärtus sõltub olulisel määral toodangu väljaveost. Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes I kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 3% peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete ekspordi kasvu toel. Samal ajal suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu 1%.

I kvartalis mõjutasid SKP kasvu oluliselt ka neto-tootemaksud. Jooksevhindades suurenes käibemaksu ning kütuse- ja tubakaaktsiisi laekumine, samas laekus alkoholiaktsiisi eelmise aasta I kvartaliga võrreldes vähem. Ühtlasi vähenesid ka subsiidiumite väljamaksed.

2015. aasta I kvartalis pidurdas Eesti majanduskasvu enim transpordi tegevusala lisandväärtuse vähenemine.

Ainult tootmise meetodil koostatava majanduskasvu esialgse hinnangu arvutuste aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal laekunud info ja Statistikaameti statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil. 2015. aasta I kvartali täpsustatud SKP avaldab Statistikaamet 9. juunil.

Kinnisvarakool: Kinnisvarakoolis toimub Üürikoolitus 27/05/2015

12.05.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/05/2015 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi koolitaja ja kinnisvarabüroo Raid & Ko jurist Evi Hindpere ja Tõnu Toompark.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.Üürikoolitust soovitame Kinnisvara ABC põhikursuse läbinutele.

Üürikoolitus toimub kolmapäeval 27/05/2015 kell 10.00-17.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: hoonestatud maaga tehti 1348 tehingut

12.05.2015 Tõnu Toompark

Hoonestatud maadega tehti 2015 I kvartalis 1348 tehingut. Tehingute summaarne käive oli 160 miljonit eurot.

Hoonestatud maade tehingute arv kasvas aastaga 2,6%. Tehingute käive kerkis sama ajaga 17%.

Tehingute arv kasvas enam tootmismaal. Hoonestatud tootmismaa tehinguid oli 2015 I kvartalis 159 ehk aastatagusest 56% enam.

Hoonestatud elamumaa tehinguid oli 2015 I kvartalis 834 ehk eelmisest aastast 3% vähem.

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Märtsis kaubavahetus suurenes

11.05.2015 Statistikaamet

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta märtsis 3% ja import 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi ja impordi kasvu elektriseadmete ja mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuse suurenemine.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 152 miljonit eurot, mis oli 25 miljonit eurot väiksem kui 2014. aasta märtsis.

Kõige enam eksporditi märtsis elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ning puitu ja puittooteid (10%). Ekspordi kasvu mullu sama ajaga võrreldes mõjutas oluliselt elektriseadmete (kasv 32 miljonit eurot), mitmesuguste tööstustoodete (kasv 13 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (kasv 8 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Enim kahanes põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport (14 miljoni euro võrra) ning mineraalsete toodete ja mehaaniliste masinate väljevedu (kumbki 9 miljoni euro võrra).

Kõige rohkem imporditi märtsis Eestisse elektriseadmeid (17% koguimpordist), mineraalseid tooteid (11%) ning mehaanilisi masinaid (10%). Impordi kasvu mõjutas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (kasv 12 miljonit eurot), elektriseadmete (kasv 7 miljonit eurot) ning mitmesuguste tööstustoodete (kasv 6 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Samas vähenes mineraalsete toodete import (20 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade sissevedu (7 miljoni euro võrra).

Ekspordi sihtriikide seas oli märtsis esikohal Rootsi (viiendik Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Läti (9%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim suurenes eksport Rootsi (kasv 34 miljonit eurot), peamiselt elektriseadete ekspordi kasvu tõttu. Samas vähenes eksport Venemaale (48 miljoni euro võrra), kuhu eksporditi vähem mehaanilisi masinaid (sh buldooserid, ekskavaatorid), elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh kange alkohol, piim ja piimasaadused, kala).

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Rootsist (10%). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid (sh mootorikütus, elektrienergia), Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade sissevedu Hiinast (kasv 23 miljonit eurot), kust imporditi rohkem elektriseadmeid. Samas vähenes kaupade import Hollandist (24 miljoni euro võrra). Kaupade impordi vähenemist Hollandist mõjutas peamiselt elektriseadmete sisseveo kahanemine.

Tänavu I kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga jäi kaupade eksport samale tasemele ja import kahanes 3%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 325 miljonit eurot (2014. aasta samal ajal 412 miljonit eurot).

I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga mõjutas Eesti eksporti ja importi enim elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus. Elektriseadmete eksport ja import kasvas (vastavalt 91 ja 79 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ja import kahanes (vastavalt 38 ja 33 miljoni euro võrra).

Võrreldes tänavu veebruariga kasvas märtsis kaupade eksport 22% ning import 21%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–märts, 2014–2015
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2014	2015	muutus, %	2014	2015	muutus, %	2014	2015
Jaanuar	907,6	920,2	1	1 018,7	961,4	-6	-111,1	-41,3
Veebruar	923,6	866,6	-6	1 047,8	998,7	-5	-124,2	-132,0
Märts	1 023,0	1 054,9	3	1 199,5	1 206,8	1	-176,5	-151,9
I kvartal kokku	2 854,2	2 841,7	0	3 266,0	3 166,9	-3	-411,8	-325,2

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2015
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	1 054,9	100	3	KOKKU	1 206,8	100	1
EL28	790,0	75	7	EL28	966,9	80	-3
EA19	489,0	46	2	EA19	663,3	55	-6
SRÜ	74,6	7	-41	SRÜ	111,8	9	12
1.Rootsi	209,7	20	19	1.Soome	168,9	14	-3
2.Soome	162,9	15	5	2.Saksamaa	132,2	11	-5
3.Läti	96,7	9	-6	3.Rootsi	116,9	10	17
4.Venemaa	62,4	6	-43	4.Leedu	105,6	9	-2
5.Leedu	57,4	5	4	5.Venemaa	102,1	8	18
6.Saksamaa	55,8	5	9	6.Läti	99,0	8	-6
7.Norra	48,2	5	32	7.Poola	88,0	7	-3
8.Holland	38,5	4	30	8.Hiina	54,6	5	74
9.USA	37,6	4	-26	9.Holland	44,2	4	-35
10.Taani	30,1	3	4	10.Itaalia	31,2	3	-3

Eksport ja import kaubajaotise järgi, märts 2015
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	1 054,9	100	3	1 206,8	100	1	-151,9
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	89,7	9	-13	117,8	10	-6	-28,0
Mineraalsed tooted (V)	114,3	11	-7	135,9	11	-13	-21,6
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	51,2	5	3	114,0	9	11	-62,8
Kummi- ja plasttooted (VII)	35,4	3	4	65,8	5	2	-30,5
Puit ja puittooted (IX)	106,4	10	8	38,4	3	4	68,0
Paber ja pabertooted (X)	29,4	3	11	24,9	2	10	4,5
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	30,1	3	-14	58,7	5	0	-28,6
Metall ja metalltooted (XV)	68,3	6	4	94,6	8	4	-26,3
Mehaanilised masinad (84)	73,4	7	-11	122,2	10	0	-48,8
Elektriseadmed (85)	232,0	22	16	200,8	17	4	31,1
Transpordivahendid (XVII)	62,9	6	11	116,0	10	0	-53,1
Mitmesugused tööstustooted (XX)	92,0	9	16	33,5	3	22	58,5
Muu	69,7	6	1	84,2	7	0	-14,4

Statistika aluseks on aruanded „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.04.2015, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.04.2015. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhina jätkab Meelis Einstein

11.05.2015 Tõnu Toompark

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatus valis liidu uueks juhatuse esimeheks Meelis Einsteini, AS Kunda Nordic Tsemendi tegevjuhi. Meelis Einstein juhtis ehitusmaterjalide tootjate liitu ka aastatel 2011-2015.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit valis oma 7. mail toimunud korralisel aastakoosolekul uue kümneliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad:

Meelis Einstein (AS Kunda Nordic Tsement),
Tõnis Neilinn (Avatäidete tooterühma juht, AS Malmerk Fassaadid),
Vaido Leosk (AS E-Betoonelement) ja
Toomas Vainola (AS Rudus) (mõlemad Betooni tooterühmast),
Mart Arro (Ehitustoote tooterühm, AS Saint-Gobain Ehitustooted),
Peep Siimon (Terase tooterühm, AS Esco/Weckman),
Veljo Haube (OÜ Väo Paas, Sideainete ja täitematerjalide tooterühm),
Vallot Mangus (AS TMB),
Egon Mats (AS Lasita Aken),
Ivar Sikk (AS Aeroc Jämerä).

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu uue revisjonikomisjoni koosseisu kuuluvad Jaak Saar (OÜ VKG Plokk) ja Ave Saksen (AS Jeld-Wen Eesti).

Ehitusmaterjalitootjad on suutnud igal aastal kasvatada müüki nii koduturul kui ka eksporti, mis moodustab 35% kuni 40% kogu müügimahust ning tegutsevad jätkuvalt selle nimel, et sektori konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkus paraneks. Koostöös teiste huvigruppidega jätkab liit avalikkuse teavitamist sellest, millist mõju avaldavad kaudsed ja otsesed maksud, sh näiteks keskkonnatasud ja kütuse aktsiis, tööstuse konkurentsivõimele.

„Ehitusmaterjalitootjad tunnevad heameelt, et meie liit on olnud tunnustatud koostööpartner nii ettevõtetele kui avaliku sektori organisatsioonidele,“ ütleb taas ehitusmaterjalide tootjate liitu juhtima valitud Meelis Einstein. „Samas ootame me Riigikogult ja valitsuselt senisest enam kodumaisel toormel põhineva ja ekspordivõimelise tööstuse väärtustamist ja toetamist – üldistatult võib öelda, et üks töökoht tööstuses annab juurde kaks kaasnevat töökohta muudel tegevusaladel,“ lisab ta.

Liidu ettevõtted peavad tähtsaks ehituse ühtse tehnilise baasi ja hea tehnilise arusaama kujundamist, nii lüüakse kaasa standardimistöös ning juhendite koostamises. Liit on üks olulisemaid Eesti Standardikeskuse koostööpartnereid, juhendeid on koostatud koostöös nii Riigi Kinnisvara AS-i kui Tööinspektsiooniga, vt näiteks http://www.eetl.ee/et/abiks-tootjale/juhendid. Lähiaastate üks prioriteete on Euroopa ehitustoodete määruse (CPR) rakendamine.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (asutatud 1993. a.) on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 63 liiget. Liidu liikmete ehitusmaterjalide realiseerimise netokäive oli 2014. a. 418 miljonit eurot.

Märtsis vähenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

11.05.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta märtsis 188 000 turisti, mis on 3% vähem kui 2014. aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 106 000 välisturisti, mis oli 9% vähem kui eelmise aasta märtsis. Välisturistide arv on 2015. aasta I kvartalis vähenenud kõigil kolmel kuul võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Märtsis kahanes välisturistide arv peamiselt Venemaalt ja Soomest saabunud turistide arvu vähenemise tõttu (kahanemine vastavalt 43% ja 11%).

Seda vähenemist ei suutnud kompenseerida ka paljudest riikidest saabunud turistide arvu kasv. Eesti turismi teistest suurematest partnerriikidest kasvas eelmise aasta märtsiga võrreldes Läti (kasv 7%), Rootsi (18%), Leedu (19%) ja Saksamaa (13%) turistide arv. Ligi poole võrra rohkem saabus turiste Aasia riikidest.

44% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 82 000, mida oli 5% rohkem kui eelmise aasta märtsis. 59% siseturistidest olid puhkusereisil ja 25% tööreisil. Kolmandik siseturistidest peatus Harju maakonna, 16% Pärnu maakonna ja 11% Tartu maakonna majutusettevõtetes. Nende maakondade majutusettevõtetes peatus ka rohkem siseturiste kui eelmise aasta märtsis.

Märtsis pakkus külastajatele teenust 875 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 40 000 voodikohta. Täidetud oli 37% tubadest ja 29% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ning oli 2014. aasta märtsiga võrreldes kaks eurot kallim. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 38 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 25 eurot ja Tartu maakonnas 29 eurot.

Majutamine piirkonniti, märts 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	875	178	50	92	240	315
Toad	18 032	8 054	1 042	1 231	3 914	3 791
Voodikohad	39 798	16 992	2 145	2 939	8 645	9 077
Tubade täitumus, %	37	50	34	20	31	22
Voodikohtade täitumus, %	29	38	29	16	26	17
Majutatud	188 161	111 775	9 617	8 775	31 790	26 204
Ööbimised	354 237	202 537	19 420	14 593	70 925	46 762
Eesti elanikud	138 311	43 611	12 296	11 538	37 073	33 793
väliskülastajad	215 926	158 926	7 124	3 055	33 852	12 969
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	38	31	30	24	26

Statistika aluseks on aruanne „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.04.2015. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Konjunktuuribaromeetrid 2015. a aprillis

11.05.2015 Konjunktuuriinstituut

Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud. Kindlustunde indikaator püsib plusspoolel (+1), kuid on jätkuvalt madalam pikaajalisest keskmisest (+4). Viimased 3 kuud toodangu maht liikus mõõdukal tõusutrendil (saldo 2), kuid nõudlus püsib alla tavalise taseme (−23), seda nii sise- kui välisturul.

Lähema 3 kuu väljavaated on positiivsed, toodangu mahtu loodab suurendada 35 % ettevõtteid (saldo +25) ja ka töötajate arvu kavatsetakse suurendada (saldo +7). Tootmisvõimsuste rakendatuse tase on madal (70%) ja toodangu müügihinnad on jätkuvalt kerges languses.

Ehitusettevõtete olukord on koos kevade lähenemisega paranenud, tööde mahu kasvust viimasel 3 kuul teatas aprillis 20% ettevõttteid, kuid endiselt on ülekaalus need ettevõtted, kelle töö maht kahanes (37%-l ettevõtteid).

Väljavaated eelseisva 3 kuu osas on valdavalt positiivsed – toodangu võimalikust kasvust teatas aprillis 2/3 ettevõtteid. Hinnang tellimuste portfellile on viimaste kuude võrdluses natuke paranenud, kuid tervikune on tellimusi ikkagi tavalisest vähem (saldo –42). Olukord on ligilähedaselt sama kui eelmise aasta aprillis. Pooleliolevad tööd ja sõlmitud lepingud tagavad ettevõtetele töö keskmiselt 3,4 kuuks (aasta varem 3,0 kuuks). Ehitushindade langus on pöördunud väikesele tõusule.

Kaubandusbaromeeter on taas parem pikaajalisest keskmisest ning võrreldes märtsiga on kindlustundeindikaator tõusnud 8 punkti võrra (aprillis 17). Ärikonjunktuuri hindasid ettevõtted aprillis enamasti rahuldavaks (72% ettevõtteid või heaks (17%).

Samas on terava konkurentsi tingimustes hinnang ärikonjunktuurile mõnevõrra kehvem kui aasta tagasi. Müük eelseisval 3 kuul kasvab, nii teatab 62% kauplusi (saldo +56). Väljavaated ärikonjunktuuri osas 6 kuu pärast on samuti positiivsed (saldo +19).

Teenindusbaromeeter on väga hooajast sõltuv ja seda eriti hotellide, turismi ja restoranide osas. Kõigis nendes sektorites on kindlustundeindikaator aprillis võrreldes märtsiga tõusnud. Majutusettevõtete kindlustundeindikaator on aprillis tõusnud, kuid on oluliselt halvem kui eelmisel aastal samal ajal.

Stabiilselt on tänavu edukad olnud infotehnoloogia ja kinnisvara sektorid. Teenindussektor tervikuna ootab lähikuudel nõudluse suurenemist, mis jääb aga märgatavalt tagasihoidlikumaks kui aasta tagasi.

Maanteetranspordi baromeeter. Maanteetranspordi ettevõtete ja logistikaettevõtete kindlustunne on Venemaa-Ukraina konflikti tõttu halvem pikaajalisest keskmisest ja karta on, et valitsuses arutav (ettevõtetele olulise sisendi) kütushindade võimalik tõus kindlustunnet kindlasti ei tõsta.

Aprillis oli maanteetranspordi ettevõtete kindlustunde indikaator –5 (eelmisel aasta samal ajal +3). Viimasel 3 kuul teenuste müük vähenes igas kolmandas ettevõttes. Järgneval 3 kuul küll tellimusi lisandub, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline ja sellise konjunktuuri taustal on languses nii teenuste hinnad kui töötajate arv. Ka 6 kuu ärikonjunktuuri prognoos on negatiivne.

Tarbijabaromeeter informeerib keskmisest soodsama olukorra püsimisest, kindlustunde indikaator näitab aprillis –3 (pikaajaline keskmine on –9).

Väljavaated eelseisva 12 kuu osas on positiivsed nii oma pere kui ka riigi majandusolukorra suhtes (saldod vastavalt +5 ja +6). Perede inflatsiooniootused on kasvanud (kindlasti annab siin oma osa poliitikate poolt plaanitavad maksutõusud).

Kinnisvara. Kinnisvaraettevõtete kindlustunde indikaator (+3) on positiivne, kuid madalam kui eelmisel kuul (+12), sest kõik kindlustunde komponendid on veidi allpool eelmise kuu taset.

Teenuste müük näitas eelmisel 3 kuul väikest kasvu (saldo +7), kuid osal ettevõtetel (24%-l) nõudlus vähenes (saldo –10).Järgmisel 3 kuul peaks nõudluse kasv eeldatavasti jätkuma (prognoosi saldo +11), kuid väljavaated ei ole nii soodsad kui aasta tagasi (saldo +22). Hinnatase jääb valdaval osal ettevõtetel (94%-l) samaks. Ettevõtete hinnangul ärikonjunktuur lähemal poolel aastal eriti ei muutu (saldo –4).

Äritegevust piirab lisaks vähesele nõudlusele (38%-l ettevõtetel) ka tööjõu puudus (28%-l). Töötajate arvu ei ole õnnestunud plaanitud määral suurendada ja eelmisel 3 kuul see pigem vähenes (saldo –4). Järgmisel 3 kuul kavatseb lisatöötajaid võtta neljandik ettevõtteid.

Aprillis oli rakendamata ressursse 86%-l ettevõtetel, keskmiselt 20% ulatuses (mediaan), nagu ka eelmisel aastal samal ajal (87%-l ca 20%).