Statistikaameti esialgsel hinnangul aeglustus Eesti majanduse kasvutempo esimeses kvartalis aastases arvestuses 1,2 protsendini. Tuginedes olemasolevatele andmetele aasta esimeste kuude kohta ning langenud ettevõtete kindlustundele, oli majanduskasvu aeglustumine oodatav, kuid see toimus oodatust suuremas ulatuses.
Majanduskasvu toetas enim töötlev tööstus tänu elektroonikaseadmete tootmise kiirele kasvule, kus mahud suurenesid aastaga ligi viiendiku võrra. Kiirelt kasvas ka puidu-, metalltoodete ja kütteõlide tootmine, samas kui pooltes tööstusharudest olid tootmismahud languses. Samuti kui eelmises kvartalis jätkus lisandväärtuse kasv ka jaekaubanduses ning teistel põhiliselt siseturgu teenindavatel tegevusaladel. Majanduskasvu pidurdas endiselt kõige rohkem logistikavaldkond, mida mõjutasid eelkõige transiitvoogude vähenemine ja teravnenud konkurents.
Eratarbimise panus sisenõudluse kasvu oli kaubandusstatistika põhjal endiselt tugev. Töötajate palgatulu kasv esimeses kvartalis küll veidi aeglustus möödunud aasta lõpuga võrreldes, kuid süvenev tarbijahindade langus toetas reaalse tarbimisvõime kasvu. Pered hindavad oma rahanduslikku olukorda suhteliselt tugevaks, kuid hirm töötuse ees on eelmisest suvest alates mõnevõrra kasvanud ja see on ilmselt veidi suurendanud säästmist. Kapitalikaupade import pöördus kasvule, samuti olid eluasemeinvesteeringud suurenemas, mistõttu investeeringud kokku esimeses kvartalis tõenäoliselt suurenesid.
Kaupade ekspordi kasv jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks kui möödunud aasta teisel poolel. See on osalt seotud Venemaa halvenenud majandusolukorraga – sellele viitab idasuunaline ekspordimahtude langus, mis on aasta esimestel kuudel süvenenud ligi 50 protsendini.
Vaatamata euroala majanduse oodatavale tugevnemisele on peamiste eksporditurgude kasvuootusi selleks aastaks langetatud. Valdavalt on selle taga Venemaa mõjud. Seega langetas rahandusministeerium välisnõudluse halvenemise tõttu tänavu aprillis 2015. aasta majanduskasvu prognoosi 2 protsendini.
Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
