Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Lasnamäel alustati kaasaegsete korterite müüki

11.05.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Tallinnas Lasnamäele Pinna tänavale rajatavas Vikerlase Majas uute korterite müüki. Peamiselt kahe- ja kolmetoaliste väga hea planeeringuga korteritega tornelamu valmib 2016. aastal. Hoone arendajaks on Oma Ehitaja AS.

„Vikerlase maja teevad eriliseks funktsionaalsed, hea planeeringuga korterid,“ kommenteeris projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Marina Hodus. „Lisaks eluruumidele on kõigis korterites panipaigad, garderoobid ja suuremates korterites ka nn walk in tüüpi garderoobid. Samuti on hoone teisele korrusele, turvalisse tsooni koondatud veel ruumikad panipaigad ratastele, lastekärudele jne. Abiruumide rohkus aitab eluruume kasutada tõesti mõnusaks elamiseks, perega ajaveetmiseks ja puhkamiseks, sest kõik vähem kasutatav on paigutatud mugavalt mujale, silma alt ära.“

2016. aastal valmiv 11-korruseline Vikerlase Maja paikneb Lasnamäe südames, aadressil P. Pinna 6a. B-energiaklassiga elamusse tuleb 64, peamiselt kahe- ja kolmetoalist korterit, mis on läbimõeldud planeeringutega ning pakuvad kaasaegseid kodulahendusi igale maitsele.

Majas on lift, kõikidel korteritel on ilmastikukindlalt klaasitud rõdu ning korterid on varustatud korteripõhiste energiasäästlike lahendustega. Autokohad on planeeritud nii maja hoovi kui ka hoonealusesse avatud parklasse. Kõrghaljastatud ning aiaga piiratud hoovialale ehitatakse laste mänguväljak.

Vikerlase Maja asub Lasnamäe keskpunktis, mille infrastruktuur on suurepäraselt väljakujunenud. Kinnistu lähinaabriteks on uus Põhja politseiprefektuuri maja ja Tallinna Laagna Gümnaasium. Tervisespordiharrastajate rõõmuks on naabruses Lasnamäe kergejõustikuhall erinevate sportimisvõimalustega.

Hoone arhitekt on AB Ehala & Irik OÜ ning arendaja ja ehitaja Oma Ehitaja AS.

In 2014, average gross earnings grew in each of the Baltic States

11.05.2015 Tõnu Toompark

The state of the job market continues to improve, regardless of the slowing of economic growth and lower employment rate growth. Last year, the growth of average gross earnings was influenced by the increase in the minimum wage in each of the Baltic States. Average gross earnings grew the most in Latvia, by 6.8 per cent in the course of the year.

Last year, wages in Latvia grew the fastest when compared to any other post-crisis period. When compared to 2013, the growth of earnings slowed down slightly in Estonia. Average gross earnings rose 4.6 per cent in Lithuania, which was less than in the other Baltic States.

According to the Latvian statistics board, in the last five years the most productive sectors with earnings growing at the highest rate are the service sector (average earnings 49 per cent higher than in 2008), agriculture, forestry, the fishing industry (25 per cent), and real estate (24 per cent).

According to SEB Latvia’s social economy expert, Edmunds Rudzitis: “It should be noted that, for example, wages at real estate companies grew at such a rapid pace due to the state’s successful efforts in reducing tax evasion, especially in relation to payments made under the table – payments under the table were made legal, thereby improving the statistics on wages. At the same time, wages in the areas of education and public administration continue to remain at a pre-crisis level – the average income in these sectors is respectively 7.5 and 1.5 per cent lower than in 2008.

In Lithuania, the biggest increase in wages in the period during and after the crisis occurred in information and communications technology companies (37.5 per cent when compared to 2008), water supply and waste treatment (22.2 per cent), and the economic sector, which includes agriculture, forestry, and the fishing industry (17.7 per cent). According to statistics on wages, the construction sector (average salary is 10.6 per cent lower when compared to 2008) as well as public administration (2.3 per cent lower) are doing the worst.

In Estonia, wages have increased the most among the suppliers of electricity, gas, steam and conditioned air, where the average income grew 49.1 per cent when compared to 2008. In the mining industry, the average salary rose 36.8 per cent, while rising by 31.7 per cent in agriculture, forestry, and the fishing industry. In the last six months the other service sectors displayed the worst figures in the last six years, as earnings dropped by 5.8 per cent when compared to the pre-crisis period.

The full Baltic Household Outlook can be read in English, here: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Aprill 2015 ülevaade: Harjumaa elamuturu aktiivsus on tõusuteel

11.05.2015 Kadri Lest

Aprill oli sarnaselt märtsiga kinnisvaraturul aktiivne. Kuna see aasta oli juba märtsikuu tehingute arvult väga aktiivne, jäi harjumuspärane aprilli tehingute arvu tõus võrreldes märtsiga olemata. Maa-ameti tehingute statistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samal tasemel eelmise aasta aprilliga.

Käesoleva aasta aprillis teostati Eestis kokku 4354 ostu-müügitehingut koguväärtusega 213,077 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes teostati 1% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 16%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1880 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 147 920 100 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus langes 19%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 17% ja koguväärtus 23%.

Aprillis toimus Tallinnas 799 korteriomandi tehingut, mis on 68 tehingut rohkem kui märtsis ja 133 tehingut rohkem, kui eelneva aasta aprillis. Aktiivne uusarenduste müük hoiab endiselt Tallinna korterite keskmise hinna üleval – 1559 €/m² (mediaan 1472 €/m²). Keskmine hind on märtsiga võrreldes langenud 1% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes tõusnud 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega aprillis 43 ostu-müügitehingut (maakonnas 175). Eramute turg oli aktiivne nii Tallinnas, kus toimus 10 tehingut rohkem kui märtsis, kui ka Tallinna lähivaldades – Harju maakonnas toimus kokku 43 eramu tehingut rohkem kui märtsis. Võrreldes aastatagusega toimus Tallinnas 15 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 10 tehingut (maakonnas 106). Märtsis teostati 14 ja aasta tagasi aprillis 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

Tartu

Tartu maakonnas teostati aprillis 396 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 19 137 218 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes märtsiga võrreldes 12% ning tehingute koguväärtus langes 15%. Tehingute arvu languse suurimaks mõjutajaks oli Tartu linna järelturu korterite tehingute arvu langus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 2% ja koguväärtus 20% langenud.

Aprillis toimus Tartu linnas 135 korteriomandi tehingut, mis on 31 tehingut vähem kui märtsis ja 13 tehingut rohkem, kui eelneva aasta aprillis. Aprillikuus uute korteritega tehtud tehingute arv jäi märtsiga samale tasemele, mis näitab, et langus toimus järelturu korteritega teostatud tehingutes. Võrreldes märtsiga tõusis keskmine hind 5%, tänu millele saavutati Tartus uus korterite keskmise hinna rekord – 1251 €/m²(buumi ajal oli rekord 1242 €/m²). Võrreldes 2014. aasta aprilliga on keskmine hind tõusnud 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 11 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), kuu varem märtsis müüdi 2 eramut rohkem ning aasta tagasi aprillis müüdi 1 eramu vähem. Tartu linnas toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 44). Märtsis ja 2014. aasta aprillis toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati aprillis 312 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 203 020 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 19% ja tehingute koguväärtus 36%. Tehingute aktiivsuse languse taga on eelmisel kuul maatulundusmaadega toimunud komplekstehing, mis viis märtsikuu tehingute arvu hüppeliselt üles. Kui eelmise kuu komplekstehingut mitte arvestada, siis tõusis tehingute arv 39%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2% ja koguväärtus langenud 2%.

Pärnus toimus aprillis 66 korteriomandi tehingut, mis on 11 tehingut rohkem kui märtsis ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind aprillis oli 851 €/m² (mediaan 834 €/m²), mis võrreldes märtsiga langes 4% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes 3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga võrreldes 7 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti aprillis 5 tehingut (maakonnas 67). Pärnu linna külje all Audru vallas teostati komplekstehing, kus müüdi 60 kinnistut, neist 50 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis viis Pärnu maakonna hoonestamata elamumaa tehingute arvu haruldaselt kõrgele. Aasta tagasi aprillis toimus 5 ja kuu varem märtsis 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 164 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 902 529 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 9%. Tehingute koguväärtus langes 18%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 9% ja koguväärtus 26%.

Märtsis ja aprillis toimus Viljandi linnas 14 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. 2015. aasta aprilli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 33%, jõudes hinnatasemeni 688 €/m² (mediaan 584 €/m²). Keskmise hinna viis üles kolm üle 1100 €/m²tehtud korteri tehingut, mis on Viljandi linna kohta haruldane ruutmeetrihind. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 39% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on eelneva kuuga ja aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga aprillis tehinguid ei toimunud (maakonnas 7). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid märtsis. 2014. aasta aprillis toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 237 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 545 779 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 100% ja tehingute koguväärtus tõusis 60%. Saare maakonna tehingute arvu tõusu mõjutas maatulundusmaa tehingute arvu tõus – toimus mitu komplekstehingut seotud osapoolte vahel. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus tõusis 6%.

Aprillis teostati Kuressaares 13 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2014. aasta aprillis. Aprillikuu keskmine hind oli märtsiga võrreldes 20% madalam, olles 621 €/m² (mediaan 591 €/m²), kuna teostati rohkem odavama hinnaklassiga korterite tehinguid. 2014. aasta aprilliga võrreldes langes keskmine hind 8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 10) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus ka märtsis 4 eramu tehingut, kuid aasta tagasi aprillis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 2 (maakonnas 10) ostu-müügitehingut. Märtsis tehinguid ei toimunud ja 2014. aasta aprillis toimus 3 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas aprillis 289 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 960 568 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Tehingute arvu langus on mõjutatud maatulundusmaa tehingute arvu langusest ning väljaspool Narva linna korteri ostu-müügitehingute arvu vähenemisest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 32% ja koguväärtus 31%.

Aprillis toimus Narvas 60 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut rohkem kui märtsis ja 15 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis 528 €/m² (mediaan 490 €/m²). Märtsikuuga võrreldes tõusis keskmine hind 13% ja aastatagusea võrreldes 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis on nii märtsiga kui ka 2014. aasta aprilliga võrreldes 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi aprillis 5 (maakonnas 7) ja märtsis 1 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi aprillis toimub 20 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Värske elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”

11.05.2015 Tõnu Toompark

Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.

Kas korteriturg on küllastunud ja sellele järgneb langus? Mis saab hinnatasemetest – kas tulemas on 2008. aastale analoogne suur kukkumine? Või toob rahatrükk kaasa kinnisvarahindade edasisegi kerkimise?

Neid ja paljusid teisi küsimusi lahkab uus vastvalminud elamispindade turuülevaade “Korterituru riskid: ohud ja võimalused 2015”.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Personaalsele turuülevaate esitlusele alternatiivina toimub 08/05/2015 Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade”, kus käsitluse all samad teemad.

Seminari info ja registreerumine
https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/

Turuülevaate tellimiseks palun helista +372 525 9703 (Tõnu Toompark), kontakteeru meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Go back

Your message has been sent

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eluasemelaenude reaalne intressimäär on viie aasta kõrgeimal tasemel

11.05.2015 Tõnu Toompark

Nominaalne intressimäär lööb rekordeid – eluasemelaenu pole Eestis olnud kunagi nii soodne võtta kui täna. Nominaalse intressimäära kõrval peab tähelepanu pöörama reaalsele intressimäärale.

Reaalne intressimäär on järjest kasvanud, sest tavapärane hinnatõus ehk inflatsioon on pöördunud hinnalanguseks ehk deflatsiooniks.

Raha paneb kinnisvaraturu rattad käima

Aktiivse kinnisvaraturu üks vaieldamatu mootor on olnud ülimadal intressimäär. Palju räägitakse täna küll null-intressimäärast, kuid praktikas on kodulaenu intressimäär siiski nullist märksa kõrgemal.

Alates 2012. aasta kevadest on uute eluasemelaenude intressimäär püsinud allpool 3 protsendi piiri. Viimaste kuude jooksul on maha märgitud intressimäära madaluse rekord 2,2 protsenti.

Nominaalne intressimäär on igati hea indikaator laenuraha maksumuse ehk intressikulu hindamiseks. Praktikas tuleb nominaalse intressimäära juures mängu reaalne intressimäär ehk nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooniga.

Inflatsioon teeb raha odavamaks

Inflatsiooni ehk tarbijahinnaindeksi muutusega korrigeerimise põhjus seisneb asjaolus, et inflatsiooni tingimustes tõusevad aja jooksul kaupade-teenuste hinnad. Loodetavasti kerkivad hinnatõusuga paralleelselt sissetulekud. Need protsessid muudavad ajas raha järjest odavamaks ehk laenu hõlpsamalt tagasimakstavaks.

Teisisõnu näpistab inflatsioon igal aastal väikese tüki laenu tagasimaksmata jäägist, mis muudab selle tasumise laenuvõtja jaoks kergemaks.

Näiteks moodustas 2005. aastal 2000-kroonine laenumakse ligi veerand keskmisest palgast. Tänaseks on nominaalne keskmine palk pea kaks korda tõusnud. Nii moodustab kunagine 2000-kroonine ehk 13-eurone laenumakse keskmisest palgast ligikaudu 13%. Sellise laenukoormusega vestlusringis tähelepanu keskpunkti ei pääse.

Buum sai hoo sisse negatiivse reaalne intressimäära toel

Eesti kinnisvarabuumil, mis astus esimesi arglike samme 2002.-2003. aastal ja sai hoo sisse 2004.-2005. aastal, oli paljude põhjuste seas oluline roll intressimääral.

Ühest küljest vähenes nominaalne intressimäär pea sirgjooneliselt 2001. aasta 10 protsendilt 2005. aastaks 3 protsendile. Teisalt kukkus varasemalt 4 protsendi läheduses püsinud reaalne intressimäär kerkinud inflatsiooni toel 2004. aasta teiseks pooleks miinusesse.

Nüüdseks oleme jõudnud inflatsioonist deflatsiooni

Vahepealse 2009.-2010. aastate ajutise hüppe järel on alates 2011. aastast reaalne intressimäär püsinud järjepidevalt allpool nulli joont. Alates 2014. aastast hakkas inflatsioon järjest vähenema.

Viimase aasta jooksul oleme inflatsiooni asemel näinud deflatsiooni ehk hinnatasemed mitte ei tõuse vaid sootuks langevad. See on tänaseks kasvatanud reaalse ehk inflatsiooniga korrigeeritud eluasemelaenu intressimäära ligikaudu 3 protsendini. Nii kõrgel pole eluasemelaenu reaalne intressimäär olnud viimase viie aasta jooksul.

Laenuvõtja jaoks tähendab tuhast tõusnud reaalne intressimäär, et inflatsioon ei tee laenu maksmist aasta-aastalt järjest hõlpsamaks nii nagu see toimus 2000-ndate esimeses pooles. See tähendab laenuvõtja jaoks, et laenu võtmine tuleb märksa tõsisemalt järele mõelda ja kaaluda, kas pere-eelarve ikka võimaldab turvalist koduostu.

Mis toob tulevik?

Deflatsioon ehk hinnatasemete langemine ei ole ainult Eesti lokaalne probleem. Sellega on vaevas kogu Euroopa. Deflatsioonist väljatulemiseks on algatatud võlakirjade ostuprogramm ehk nn rahatrükk. Rahatrüki eesmärk on turule tuua rohkem raha, et seeläbi tekitada inflatsiooni.

See tähendab, et perspektiivis võiks tekkiva inflatsiooni tõttu kodusostjate laenu maksmise võimekus siiski kasvada. Rõhutada tasub, et laenude tagastamise võimekus kasvab siiski ainult juhul, kui inflatsiooniga paralleelselt kasvavad sissetulekud ehk keskmine palk.

Kui sissetulekud ei kasva või kasvavad aeglasemalt, kui saab olema rahatrükist põhjustatud inflatsioon, muutub laenumaksete tegemine laenuvõtja jaoks hoopis raskemaks.

Arco Vara olulise osaluse muutus

11.05.2015 Tõnu Toompark

05.05.2015 võõrandas AS Baltplast 862 820 Arco Vara AS’i aktsiat. Tehingu tulemusena ei oma AS Baltplast ühtegi Arco Vara AS’i aktsiat.

05.05.2015 omandas Mari Tool 862 820 Arco Vara AS’i aktsiat. Tehingu tulemusena omab Mari Tool 14,11% Arco Vara AS’i hääleõiguslikest aktsiatest.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Üürileandja ABC: Kas üürikorteri kommunaalkulud peaks ühistule tasuma üürnik või üürileandja?

11.05.2015 Tõnu Toompark

Korterit üürileandes peab omanik otsustama, kas ta laseb üürnikul kommunaalkulud maksta ise ühistule või kogub üürileandja üürnikul kommunaalkulud koos üüriga ja korraldab nende edasimaksmise ise.

Kindel soovitus üürileandjale on lasta üürnikul kõrvalkulud maksta üürileandjale, mitte ühistule või teenusepakkujatele. Siis saab üürileandja hoida enda käes kontrolli, et kulud on õigeaegselt tasutud. Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on ebameeldiv võimalus, et tekivad võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata. Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või äärmuslikul juhul koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Kui kommunaalkulud tasub ühistule üürnik, siis ei pruugi makseprobleemide ehk võlgnevuste info õigeaegselt üürileandjani jõuda. See võib tähendada probleemide kuhjumist. Üürileandja peab arvestama, et ühistu ees vastutab võlgade eest ikkagi korteriomanik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

SEB: Inflatsiooni vaibumine on Balti peredele midagi uut

10.05.2015 Tõnu Toompark

Balti riikide elanikud kogesid 2000ndatel aastatel märkimisväärset hinnatõusu, mis jätkus ka pärast majanduskriisi. SEB uus Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook) näitab, et alates 2014. aastast peavad Balti pered oma majandusotsustes esmakordselt arvestama nullilähedase või isegi negatiivse tarbijahindade muutusega.

Majanduskriisi eel, kui Euroopa Liidu keskmine inflatsioonimäär oli vaid 3,7 protsenti, ulatus inflatsioon Balti riikides üle 10 protsendi taseme (Eestis 10,6, Lätis 15,3 ja Leedus 11,1 protsenti). Majanduskriisi järgselt jätkus hindade kasv Baltimaades Euroopa Liidu keskmisest kiiremas tempos. 2011. aastal oli keskmine inflatsioonimäär Euroopa Liidus 3,1 protsenti, samal ajal kui Eestis, Lätis ja Leedus oli see vastavalt 5,1, 4,2 ja 4,1 protsenti.

2014. aastast on olukord muutunud – hinnad Baltimaades kasvasid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,6 protsenti) – vastavalt Eestis 0,5 ja Leedus 0,2 protsenti. Erinevalt hindade kiirest tõusust on madalal inflatsioon kasulik eeskätt madalapalgalistele.

Laenuvõtjad ei saa enam inflatsiooni positiivse mõjuga arvestada

Hinnakasvu peatumine avaldab mõju ka laenusaajate olukorrale. Kuna 2000ndatel ületas inflatsioonimäär kodulaenude intressimäära, siis pered tegelikult laenude eest intressi ei tasunud. Tarbijahindade kiire kasvu tõttu vähenes pidevalt nii laenukohustuse tegelik suurus kui ka laenumaksete väärtus. Näiteks 2000. aasta lõpus laenatud 100 euro ostujõud oli tarbijahindade muutust arvestades 2014. aasta lõpus Lätis vaid 55 eurot, Eestis 58 eurot ja Leedus 68 eurot, mis tähendab, et tagasi tuleb maksta oluliselt vähem, kui tegelikult laenati. Kiire inflatsioon 2000ndatel muutis laenamise atraktiivseks, sest koos hindade kasvuga kasvasid ka palgad.

2015. aastal ei saa laenajajad enam oma laenukohustuse tegeliku suuruse vähenemisega arvestada, sest muutumatute või isegi langevate hindade puhul tuleb tegelikult tagasi maksta kogu laenatud summa, st laenumakseteks kuluva raha ostujõud on isegi suurem kui oli samal summal laenu võtmise hetkel. „Madal inflatsioon peaks meid laenuvõtmise suhtes ettevaatlikumaks muutma. Samas, kuna ka majanduslik ebakindlus on väiksem, on praegused madalad nominaalsed intressimäärad potentsiaalsetele laenuvõtjatele atraktiivsemad kui olid kõrged intressimäärad kõrge inflatsiooni puhul isegi olukorras, kus raha ostujõu muutust arvestades olid reaalintressimäärad negatiivsed,“ kommenteeris SEB finantsekspert Triin Messimas.

Kõrge inflatsioon suurendab perede majanduslikku ebakindlust, mõjutades enim väikese sissetulekuga perede majanduslikku toimetulekut, sest esmatarbekaupade hinnad tõusevad keskmisest rohkem. Kuigi keskmine nominaalpalga kasv ületas nii kriisi eel kui ka varsti pärast kriisi inflatsioonimäära, ei olnud erinevates majandussektorites ja erinevate oskustega töötajate tegelik palgamuutus võrdne.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kui tuleb võtta pangalaenu

09.05.2015 Marina Hodus

Praegu, mil kuue kuu euribor on ajalooliselt madalal tasemel, tundub üsna ahvatlev võtta laenu ja osta uus kodu. Ega see polegi paha mõte, sest kui uut elamispinda on vaja, tuleb selle nimel ka tegutseda. Siiski, kuna tegemist pikaajalist mõju omava finantsotsusega, tasub olla hoolikas ning enne läbi kaaluda kõik võimalikud tulevikustsenaariumid ning oma võimalused nendega toime tulemiseks.

On kaks kõige tähtsamat aspekti, mida enne laenutaotluse esitamist enda jaoks läbi mõelda:

sinu töökoha ja palga tulevikuväljavaated.
sinu valitud kodu likviidsus praegu ja tulevikus.

Laen on finantskohustus, mis tähendab, et oma võimalusi seda teenindada tuleb tõsiselt kaaluda ja kõik rahulikult läbi mõelda. Esmalt mõtle sellele, millised on sinu lähituleviku väljavaated töökoha ja palga osas. Kui kindlad on sinu töökoht ja sissetulek? Mis saab, kui sa kaotad töökoha? Kas sinu amet on nõutud nii täna kui ka homme ja kas sa saad kiiresti leida uue töökoha? Mis saab kui sa lähed välismaale tööle?

Igal juhul on esimene suurem samm panga külastamine. Laenuhaldur analüüsib sinu sissetulekuid ja võimalikke kohustusi ning esitab adekvaatse pildi sinu laenuvõimest. Laenuvõtjal peab olema 15% omafinantseeringut laenusummast, või kui seda ei ole, siis lisatagatis mingi teise kinnisvara näol.

Nüüd, kus on teada, millise laenusummaga saad arvestada, võid alustada kodu valikuga.

Kinnisvara jaguneb laias laastus kaheks – uued elamud ja järelturg. Järelturukorterid on odavamad, mis ei tähenda et seal ei leiduks häid pakkumisi. Millel pöörata tähelepanu? Kõigepealt asukoht. Hea taristu, ehk transpordi, kaupluste, koolide ning teiste avalike ja teenindusasutuste lähedus. Head vaated, privaatsus, roheala lähedus, kaugus kesklinnast-keskusest.

Teiseks maja seisukord. Tugeva ühistuga majas on tehtud põhilised remonditööd, seal valitseb kord ja efektiivne majandamine. Sellises majas on tavaliselt ka kommunaalkulud mõistlikud. Korter niisuguses hoones on likviidne ka mõne aasta pärast ning seda saab kiiresti maha müüa kui peaks tekkima vajadus.

Uues majas kodu valides on esikohal samuti asukoht, teiseks hea planeering ning kolmandaks arendaja ja ehitaja taust. Hetkel on turul suur valik uusarendusi, mis võibolla teeb ostuhuvilise elu keerulisemaks, kuid teisest küljest ei pea otsustamisega kiirustama ning saab rahulikult kõik plussid ja miinused läbi kaaluda. Siinjuures soovitan võimalikult palju uurida infot müügiga tegeleva maakleri käest.

Kokkuvõttes – laenamisel peab arvestama kahe põhilise momendiga. Esiteks, sinu sissetulekute stabiilsus hetkel ja tulevikus ning teiseks, ostetav kinnisvara peab olema likviidne ka edaspidi.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Korterite üüripakkumiste arv kasvas 20 protsenti

09.05.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprillis Tallinnas üürile 2190 korterit. Aastaga on Tallinna korterite üüripakkumine kasvanud 20%.

Korterite üüripakkumisi on juurde tulnud kõikides Tallinna linnaosades. Haabersti linnaosas on üüripakkumiste arv aastaga kasvanud isegi ligi poole võrra. Aprillis pakuti Haabersti linnaosas üürile 137 korterit.

Tallinna 20-protsendiline üürikorterite pakkumiste arvu kasv ei ole sugugi tähelepanuväärne võrreldes sama näitajaga Tartus. Tartu üüripakkumiste arv on aastataguselt 694 pakkumiselt tänavu aprilliks kasvanud portaali KV.EE andmetel 1206 pakkumisele. See teeb pakkumise suurenemiseks 74%.

Üüripakkumiste arvu kasvu taga on paljus aktiivne uusarendus. Uute korterite aktiivne müük on suurendanud pakkumist teisesel turul ehk vanemate korterite turul. Teisese turu korterite hinnad on veel 2013. aasta defitsiidi tingimustes tõusnud uute korterite hindadele liiga lähedale.

See teeb vanemate korterite müügi keeruliseks. Kui korterimüüja ei saa soovitud hinda, paneb ta korteri hoopis üüriturule tulu teenima. See ongi tegur, mis on üüripakkumist kasvatanud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	04/2014	04/2015	Muutus, %
Haabersti	92	137	49%
Kesklinn	692	834	21%
Kristiine	115	135	17%
Lasnamäe	238	326	37%
Mustamäe	211	231	9%
Nõmme	50	53	6%
Pirita	40	51	28%
P-Tallinn	228	280	23%
Vanalinn	102	100	-2%

Tallinn	1 825	2 190	20%

Eesti	3 038	4 104	35%
Harjumaa	1 871	2 239	20%

Narva	137	205	50%
Pärnu	171	177	4%
Tartu	694	1 206	74%

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigi Kinnisvara AS vähendab töötajate arvu

08.05.2015 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) esitas täna Eesti Töötukassale taotluse kokku 118 töölepingu kollektiivseks ülesütlemiseks, peamiselt on tegemist eelmisel aastal ettevõttele antud hoonetega kaasa tulnud kinnisvara korrashoiuga tegelevate töötajatega.

„Kinnisvarareformi käigus on riik kiirendanud vara üleandmist RKASile ning üha enam hooneid antakse meile üle koos neid teenindava personaliga. RKASi strateegia näeb ette kinnisvara korrashoiu teenuse sisseostmist ja seni läbiviidud teenushanked on andnud soovitud mastaabiefekti, võimaldades riigil raha kokku hoida,“ selgitas RKASi juhatuse liige Elari Udam oskustööliste koondamise tagamaid.

Kuna iga kinnisvaraobjekti juures võetakse arvesse selle asukohta ja eripära, on mõningatel juhtudel põhjendatud ka oma töötajatega teenuse osutamise jätkamine pikema aja jooksul. „Lõplik koondatavate inimeste arv selgub kõigi töötajatega peetavate läbirääkimiste käigus ja võib muutuda väiksemaks,“ lisas Udam.

Udami sõnul teeb ettevõte kõik selleks, et inimesed võimaikult kiiresti tööturule naaseksid. „Oleme töötanud välja spetsiaalse leevendusprogrammi, mis sisaldab endas kõike vajalikku alates töötuks registreerumisest kuni piirkondliku tööturu ülevaate ja võimaluste tutvustamiseni välja,“ selgitas ta.

Riigi Kinnisvara AS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 183 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte. RKAS haldab täna kokku enam kui tuhat hoonet kogupinnaga miljon ruutmeetrit, nende seas 255 büroo-, 205 haridus- ja teadus-, 322 siseturvalisuse- ja 32 kultuuriotstarbelist hoonet.

Käesoleval ajal annab ettevõte tööd rohkem kui 300 inimesele.

Odavam euro mõjutab lähikuude hinnakasvu

08.05.2015 Rasmus Kattai

Tarbijahinnad tõusid aprillis statistikaameti teatel märtsiga võrreldes 0,5%, kuid aasta võrdluses vähenes tarbijate ostukorvi maksumus 0,1%. Hinnalangus pidurdus peamiselt toiduainete hooajalise kallinemise tõttu, kuid olulist rolli mängis ka energia odavnemise lõppemine maailmaturul. Euroala väljus aprillis neli kuud väldanud hinnalangusest ning aasta võrdluses hinnatase ei muutund.

Seni Eesti hinnakasvu piiranud väliskeskkonnast lähtuv nõrk hinnasurve ilmutas esimesi tugevnemise märke. Viimaste andmete kohaselt langesid märtsis impordihinnad tervikuna nii Eestis kui ka ülejäänud euroalal (valdavalt odavama energia tõttu), ent tootmissisendite ja tööstuskaupade impordihinnad pöördusid euroalal tõusule. Oluline roll oli selles euro vahetuskursi nõrgenemisel. Järgnevatel kuudel on oodata tootmissisendite hinnatõusu järk-järguliselt edasikandumist tarbijahindadesse ning sellest tulenevat inflatsiooni kiirenemist.

Sisemaine hinnasurve on püsinud väike. Teenuste inflatsioon on viimase poolaasta jooksul jäänud 1% juurde. Teenuste hinnakasvu hoiab tagasi transporditeenuste odavnemine seoses mootorikütuste madalama hinnatasemega ja ka administratiivne inflatsioon püsib madal tasuta kõrghariduse kehtestamise tõttu. Keskmisest kiiremini kallinevad vabaaja- ja majapidamisteenused, sh üür.

Tarbijahindade langus soosib eratarbimise suurenemist, mis on olnud majanduse peamiseks kasvumootoriks. Hinnalanguse tõttu ulatus reaalpalga kasv eelmise aasta neljandas kvartalis 5,8%ni ja samas suurusjärgus kasvas ka eratarbimine. Jaekaubanduse statistika viitab sellele, et tugeva eratarbimise kasv jätkus ka 2015. aasta esimeses kvartalis.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Merko: Kortermaja arenduse käivitamine Jahu 1a

08.05.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus on käivitanud Tallinnas Kalamaja linnaosas asuva Jahu tn 1A kortermaja arenduse, hoone valmimine on planeeritud 2016. aasta suveks.

Viiekorruselise isikupärase arhitektuuriga Jahu tn 1A kortermaja (www.merko.ee/jahu1a) arhitekt on Alice Laanemägi. Hoonele annavad lisaväärtust esimese ja katusekorruse terrassid, samuti õuealal paiknevad lehtla, mänguväljak ja puhkeala. Parkimiskohad on kavandatud hoovialale ja hoone maa-alusele korrusele.

B-energiaklassiga liftiga varustatud hoone 37 korteris on vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Ülemistest korteritest avanevad kaunid vaated merele või lõuna suunas. Läbimõeldud lahendustega kortereid täiustavad sisearhitekt Eeva Masso poolt loodud Kalamajast ja merelähedusest inspireeritud siseviimistluspaketid. Jahu 1A korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2400–3000 eurot.

Jahu tn 1A kortermaja hoone brutopind on ligikaudu 5000 ruutmeetrit ning arendusetapi kogumaksumus ca 5,2 miljonit eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 04/2015

08.05.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas aprillis enim mootorikütus

08.05.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta aprilliga võrreldes 0,4% odavamad ja teenused 0,6% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud 0,1% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,1%.

2014. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 10,8% odavam mootorikütus. Veel oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel, mis on aastaga kallinenud 6,7%. Piima ja piimatoodete 4,7%-line odavnemine ning värske köögivilja 14,7%-line kallinemine nullivad teineteise mõju indeksile.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (26,6%) ning kuivatatud puuvili ja pähklid (25,8%), odavnenud aga suhkur (28%) ja kartul (20%).

Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks värske köögivilja 19,5%-line kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 14% odavnenud lennukipiletid, 4,1% kallinenud puuvili, 8,6% kallinenud majutusteenused ning 1% kallinenud alkohoolsed joogid. Toidukaupadest kallines kuuga enim hiina kapsas (89%) ning odavnes kiivi (10%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2015
Kaubagrupp	Aprill 2014 – aprill 2015, %	Märts 2015 – aprill 2015, %
KOKKU	-0,1	0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,2	1,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,3	1,0
Riietus ja jalatsid	2,0	0,1
Eluase	0,0	-0,3
Majapidamine	1,2	0,6
Tervishoid	3,7	0,1
Transport	-6,0	-0,4
Side	0,1	0,1
Vaba aeg	1,7	0,2
Haridus ja lasteasutused	-20,7	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,2	2,2
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,3	0,6