Ida-Virumaa on teemaks ning on hea, et Eesti on oma nägu lõpuks sinnapoole pöörama hakanud. Kuigi maakond on kireva ja traagilise ajalooga, püüavad aktiivsed kohalikud norutamise asemel kasutada ära olemasolevat, meelitamaks külalisi ja pakkumaks põnevat tegemist-vaatamist. Ida-Virumaa inspireerib ka mind, erinevad linnad-asulad tekitavad vähem või rohkem realistlikke ideid. Kõige enam, juba aastaid, olen ma mõelnud Sillamäe peale.
See, nõukogude-aegne suletud linn, on väärtuslik peamiselt viiekümnendate alguses rajatud uusklassitsistliku kesklinna poolest, mis on Eestis kõige komplekssem. Kuigi paljud majad on ehitatud tollaste üle-Venemaaliste tüüplahenduste järgi, leiame sealt ka suure hulga ainuprojektide järgi valminud ehitisi. Meie kontekstis on selline „liialduste arhitektuur“, nagu seda Hruštšovi ajal kutsuma hakati, igal juhul väga ainulaadne. Pole siis ka ime, et kogu sealne „vanalinn“ kaitse alla soovitakse võtta.
Aga nagu paljusid Eesti väikelinnu, pitsitab ka Sillamäed rahvastiku vananemine ja väljaränne ning iive on negatiivne. Selleks, et linn oma ilus ja suursugususes säiliks, on vaja positiivset programmi. Midagi, mis sinna kutsub elama ja puhkama, midagi, mis tagaks, et majad ei jääks tühjaks ning omaniketa.
Juba 19. sajandil kujunes Sillamäest kuurort suvilate ja ühiskondlike hoonetega. Ning kuigi ta ei saavutanud kunagi sellist kuulsust, nagu Narva-Jõesuu, oli sel siiski oma lojaalne puhkajaskond olemas. Maailmasõjas kõik hävis ning 1940ndate teisel poolel kavandati asula üles ehitada tollaste põhimõtete järgi. See tähendas regulaarset tänavavõrku ja perimetraalset hoonestust ning tänavanurkade pidulikumat rõhutamist. Samuti ehitati hulk ühiskondlikke hooneid, millest mõnigi paistab silma ohtra dekoori ja paleeliku suursugusega. Kirsiks tordil oli peaväljakult mereni viiv puiestee (nüüd Mere pst). Kuna rand jäi tollal piiritsooni, mere äärt ei korrastatud.
Nüüd, mil suurtööstus on linnas koomale tõmmanud ja linna algusaegne funktsioon hääbumas, on paras aeg mõelda, millist elu sinna luua.
Minu peast on läbi käinud sellised mõtted nagu kuurort (tuleb aga uurida, kuidas mõjutab sadam merevett), ravilinn väikeste pansionite ja puhkekodudega, hoolde- ja vanadekodud (sarnaselt muu Euroopaga saab see ka Eestis tulevikus oluliseks majandussektoriks) ning muidugi võiks ehitada ka mõne spa. Tasuks mõelda ka mõne festivali või spordisündmuse algatamisele.
Nii tekiks linna, lisaks eelmainitule, ka muid ettevõtteid – poode, kohvikuid ja majutusasutusi, mis kõik loob hea pinnase töökohtade tekkele ja vähendab praegust monofunktsionaalset sõltuvust tööstusest. Aga samuti aitaks see kaasa Ida-Virumaa suuremale sidumisele Eestiga.
Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
Täna asetasid haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, Tartu maavalitsuse maasekretär Tõnu Vesi, Mäksa vallavanem Timo Reinthal, Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam ja YIT Ehitus ASi ehitusdirektor Toomas Rapp pidulikult nurgakivi Maarjamaa Hariduskolleegiumi tulevasele õppekompleksile Tartumaal.
23.04.2015 tegi Harju Maakohus otsuse tsiviilasjas „Nordecon AS hagi Tivoli Arendus OÜ vastu lepingu lõppenuks tuvastamiseks, võla, viivise nõudes, garantii tagastamise nõudes ja Tivoli Arendus OÜ vastuhagi Nordecon AS vastu leppetrahvi, viivise saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja sellelt viivise saamiseks.“
At the end of 2014, the volume of liquid assets per resident was on par with the recommended money reserve in all three Baltic States, but at the same time a significant number of the residents of Latvia and Lithuania stated that they do not have any savings whatsoever. The situation with long-term savings was worse – the sum accumulated per resident does not even exceed the sum of one month’s pension today, reveals the new SEB Baltic Household Outlook.
Kui kinnisvara ostuhuviline on välja valinud endale sobiva kinnisvara, alustab ta finantseerija otsimist, ehk nö „poodleb” pankades. 
Ärikinnisvarast parem tootlus on toonud elukondlikule kinnisvaraturule ka välismaalase, leiab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Oma korterist või majast suudan ma ise ka nutitelefoniga fotod teha. Siis on vaja veel sisestada portaali kuulutus ja oodata kuni ostja või üürnik helistab. Ning minu kinnisvara ongi praktiliselt müüdud. Üürile andmise puhul leian netist lepingu, prindin välja ja ongi nagu kõik.
Mõnikord võib kinnisasja müük päris pikaks venida ning seda mitte vale hinna või kõrgete ootuste tõttu, vaid pidurdajaks on hoopis erinevad, väikesed või suured takistavad tegurid.
Veeriku ostukeskus paigaldas hoone katusele üle viiesaja päikesepaneeli ning loodab edaspidi katta vähemalt neljandiku oma elektrivajadusest päikeseenergiaga.
Täpsustatud andmetel elas 2015. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 313 271 inimest, mida on 2666 inimest ehk 0,2% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel, välisrände mõju on oluliselt kahanenud.
Soovid oma objektide fotod viia täiesti uuele tasemele? Kui jah, siis Kinnisvarakoolis toimub 07/05/2015 
2015 I kvartalis tehti Eestis 2932 tehingut hoonestamata maadega. Hoonestamata maa tehingute käive oli 102 miljonit eurot.
Üha enam räägitakse kõrgele kerkinud korterite hindadest. Paljud kinnisvaraarendajad pakuvad ostjatele hinna- ja muid soodustusi.
Tööinspektsiooni poolt läbiviidava ehitusobjektide sihtkontrolli käigus kontrollitakse, kas töötajatele on väljastatud korras isikukaitsevahendeid ja kas neid kasutatakse ning kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.
