Hiljuti leidis ajakirjanduses laialdast kajastamist juhtum, kus koduomanikul tekkis tulekahju tõttu rahaline vastutus teise isiku ees. Sarnaseid uudiseid on ajakirjandusest läbi käinud ka eelnevalt – omanikule esitatakse tagasinõue kahju põhjustamise eest teisele isikule, sest kahju sai alguse tema kinnisvaralt, olgu põhjus siis üleujutus, tulekahju või muu.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse selgitab: “Aasta-aastalt on kasvanud inimeste õigusteadlikkus ja oma õiguste eest seistakse üha enam. Nii on saanud tavapäraseks, et ülemise naabri põhjustatud üleujutuse kahjud nõutakse temalt ka sisse, oma kohustusi rikkunud ühistu peab hüvitama puhastamata katuselt kukkunud purikate poolt tekitatud kahjud või majaomanikule esitatakse nõue hooldamata kõnniteel libeda tõttu kukkunud inimesele tekkinud tervisekahjud. 70% majaomanikest ja 40% korteriomanikest on oma kodu küll kindlustanud, kuid paljudel juhtudel vaadatakse mööda kinnisvara omaniku vastutusega kaasnevatest riskidest.“
Kindlustusandjate statistika näitab, et kuigi alla poole korteritest on kindlustatud, katab lepingutest üle poole võimaliku vastutuse teiste isikute ees. Eramuomanike olukord on aga täpselt vastupidine – enamasti on eramu küll kindlustatud, aga vähestel on vastutuskindlustus.
Kindlustusturul on korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus õnnetusjuhtumi tõttu vara omanikule endale tekkinud kahju on vaid murdosa teistele tekitatud kahjudest. „Nii saavad reeglina torustiku purunemise tagajärjel alumised naabrid kannatada enam kui korter, kus õnnetus juhtus. Praktikas on ette tulnud ka juhtumeid, kus kahju on tekkinud mitmele alumisele korterile. Korteromanikule selle läbi kaasnenud naabrite või naabrite kindlustusandjate nõue võib ületada korteriomaniku enda varale tekkinud kahjud mitmekordselt,“ osutas Jesse.
Seetõttu soovitab Eesti Kindlustusseltside Liit oma vara kindlustanud isikutel kontrollida vastutuskindlustuse olemasolu kindlustuslepingus, sest varakindlustus katab üldjuhul vaid kindlustusvõtjale kuuluvale varale tekkinud kahjud ja ei hõlma teistele isikutele tekitatud kahju korvamist. Teistele isikutele tekitatud kahju hüvitamiseks peab leping hõlmama ka vastutuskindlustust.
Kui kindlustusvõtjale jääb ebaselgeks, kas leping katab vastutuskindlustust või mitte, soovitab Jesse kindlasti ühendust võtta oma kindlustusandjaga ja see üle täpsustada. Kui leping vastutuskindlustust ei kata, on soovitatav koos asjatundjaga riske hinnata ja seeläbi otsustada vastutuskindlustuse vajalikkuse üle.
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. EKsL-i eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on EKsL-i liikmed. EKsL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. EKsL teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
