Riia-Turu-Vabaduse ristmik jääb ühetasandiliseks

Linnavalitsusel kuulas informatsiooni Riia-Turu-Vabaduse ristmiku eelprojekti kohta ja otsustas võtta projekteerimistingimuste koostamise aluseks eskiisprojekti maapealse variandi.

Samuti otsustas linnavalitsus näha projekteerimise käigus ette alternatiivsed lahendused jalakäijate ülekäiguradade osas. Otsuse erinevate alternatiivide vahel langetab linnavalitsus märtsi keskel.

“Ühtegi head lahendust, mis rahuldaks nii jalakäijaid kui autoga liiklejaid, pakkuda ei ole,” ütles eelprojekti liikluskorraldusliku osa teinud IB Stratumi esindaja Tarmo Sulger.

Linnapea Laine Jänes rõhutas, et ristmiku rekonstrueerimisega ei tohi muuta halba liikluskorraldust veelgi halvemaks.

Istungil arutati, et ühe võimalusena tuleks ülekäigukoht ristmikule uue ja vana vahele siis, kui on välja arendanud teised liiklussõlmed nagu Laia tänava autosild ja Vaksali tänava pikendus, mis võimaldavad vähendada liikluskoormust linna pearistmikul.

Sel juhul oleks uude kaubamajja bussijaama poolt tulles võimalik kõige otsemini pääseda Võidu silla alt ületades Vabaduse mnt ülekäigukohta turuhoone juures. Samuti pääseks uude kaubamajja tavapäraselt Küüni tänava ülekäigukohalt Riia maanteel.

Väga tiheda liiklusega Riia-Turu-Vabaduse ristmiku kaotaks ülekäigukoha rajamisega oma läbilaskevõimet. Liikluskoormust ristmikul ja lähiümbruses suurendab kindlasti sügisel avatav uus ja rajatav Emajõe Ärikeskus.

Tunneli rajamine jalakäijatele oleks olnud keeruline lahendus, sest uus kaubamaja ei ole valmis võtma jalakäijaid vastu tunnelist. Amholdi koostatud tunneli plaanilahenduse tegemisel lähtuti sellest, et krunti sisse lõigata ei tohi. Olemasolev kõnnitee pind ei võimalda ehitada tunnelist maa peale tulevaid väljapääse.

IB Stratumi tõi näitena kesklinnas raudteejaama ees asuva Kaivokatu tänava, mille alla rajati 1967. aastal tunnel, mis ühendas raudteejaama kesklinna suunaga ja metroopeatusega. Tunnel on ehitatud maa-aluse galeriina, kus on lai jalakäiguosa ning erinevad poed ja asutused. Kaivokatu maapealsed ülekäigud suleti, kuid hiljem avalikkuse survel taasavati, sest suletud ülekäiguradade kohal juhtus jalakäijatega palju õnnetusi.

Samuti oleks tunneli lahendusvariant olnud palju kallim. Ristmiku eelprojekti koostanud Amholdi kalkulatsioonide kohaselt läheks väga keerulistest tingimustest johtuvalt tunneli rajamine maksma 30-40 miljonit krooni. Samas kui ühetasandilise ristmiku puhul ulatusid kergema remondi puhul orinteeruvalt 5 miljoni kroonini ja põhjaliku rekonstrueerimise puhul orienteeruvalt 10 miljoni kroonini.

Ober-Haus Kinnisvara alustas uue kortermaja müüki

Pärnus, Riia maanteel asuva endise majandusühistu kaubamaja taga (Köie tänaval) algasid ehitustööd. Arhitekt Rein Metsheina poolt projekteeritud kõrge soklikorrusega kolmekorruselise kortermaja ehitust finantseerib OÜ Gandro ja ehitab AS Eston Ehitus. Projekteerimise algstaadiumist alates on protsessis osalenud ka kinnisvarafirma AS Ober-Hausi ning saavutatud tulemus arvestab igakülgselt tänase Pärnu korterituru nõudmistega.

Ehitustööd lõppevad 31. augustiks 2005 aastal ning valmimas on: 40 uut, kesklinnas asuvat korterit – 21 ühetoalist, 15 kahetoalist, 3 kolmetoalist, üks neljatoaline ning lisaks veel kolm äriruumi. Valida on sauna ja/või kaminaga ning eksklusiivsete, kahetasandiliste nn. ateljee tüüpi pindade vahel.

AS Ober-Hausi Pärnu kontori juhataja Raul Sarandi kommentaar:

Hea asukoht – kesklinnas aga müra eest varjus, privaatne sisehoov, nõutud elamispindade suurused, kaminad, saunad, huvitavaid lisavõimalusi pakkuvad katusealused – need on märksõnad, mis tagavad müügiedu. Vaatamata sellele, et ehitustööd algasid alles mõned päevad tagasi, on tänaseks sõlmitud juba esimesed broneeringud.

Maa-amet ja Notarite Koda sõlmisid kokkuleppe andmete elektrooniliseks edastamiseks

Maa-ameti peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner ja Notarite Koja esimees Tiit Sepp sõlmisid eile kokkuleppe, mille kohaselt esitavad notarid alates selle aasta juunist kinnistute võõrandamislepingute ärakirjade asemel tehingute andmed katastripidajale elektrooniliselt.

“Notarite jaoks on tegemist kinnisvaratehingute tõestamisega kaasneva täiendava ülesandega”, selgitas muutuste tähendust Tiit Sepp. “Ehitiste kui vallasasjadega tehtavate tehingute kohta esitavad notarid maakatastriseaduse kohaselt tehingute andmeid alates 2001. aastast, kinnistute tehingute ärakirju aga alates 2003. aasta teisest poolest”.

Põhiliselt puudutavad katastripidajale esitatavad andmed võõrandavate kinnisasjade, korteriomandite ja hoonestusõiguste tehinguhindu, mille alusel peetakse maakatastriseaduse alusel maaregistri juures kinnisvaratehingute andmebaasi, kuhu kantakse kogu riigis toimunud kinnisvaratehingute andmed.

Tehingute andmebaas loodi 1997. aastal ja hetkel on andmebaasis ligi 164 500 tehingu andmed. Tehingute andmebaasis leiduvate andmete alusel viiakse näiteks läbi maa korralist hindamist, mis on aluseks maa maksustamisel.

Elektrooniliste õiendite vormis andmete saamine lihtsustab tunduvalt kinnisvaratehingute andmebaasi pidamist ja vähendab ka tehingu osapoolte kulutusi. Samuti on positiivne paberkandjal edastatavate dokumentide dubleerimise vähenemine.

Viru väljaku juurde tuleb Foorum

Tallinna südamesse Viru väljaku vahetusse lähedusse kerkib lähiaastatel 30000 ruutmeetrine äri- ja elupindade kompleks Foorum.

Foorumi kompleks hakkab täitma kolme funktsiooni. 196 korteriga elumaja Foorum Residents valmib kolmes etapis. Äritänaval – esialgse nimega Foorum Galerii – on 5000 ruutmeetrit äripindu kaupluste, söögikohtade ja teenindusettevõtete tarvis. Büroohoones Foorum Büroo on 5000 ruutmeetrit büroopindu. Foorumi elanikele ja üürnikele rajatakse 250 autot mahutav parkla.

“Kui vanad roomlased oma linnadesse foorumi rajasid, siis pidasid nad silmas ennekõike keskset väljakut, kus inimesed kohtuvad. Samast põhimõttest lähtusime ka meie Tallinna Foorumit kavandama asudes,” ütles Foorumi arhitekt Hanno Grosschmidt arhitektuuribüroost HG Arhitektuur.

Grosschmidti sõnul peaks Foorum kujunema inimsõbralikuks saarekeseks Tallinna suurima meelelahutus- ja ärikeskuse – Viru Väljaku vahetus naabruses. Harjumuspärastest kaubanduskeskustest erineb Foorum oma hubasuse, personaalsuse ja inimesekesksete mõõtmete poolest.

Kogu Foorumi kompleks kujutab endast tänapäevast ja väärikat äri-, büroo- ja residentsikeskust.

Äritänav kujutab endast sisetänavat, mis ühendab Viru Väljakut areneva sadamaalaga. Seal hakkab paiknema umbes 20 äri, mis moodustavad väärtust loova terviku. Need on mõeldud inimestele, kes tahavad ja julgevad endast lugu pidada ja massist eristuda. Foorumi äritänav, bürood ja esimene etapp kortereid valmib 2006. aasta sügisel. Teine etapp – kortermaja – valmib 2006. aasta lõpus ja kolmas kortermaja 2007. aasta lõpus

Foorumi peatöövõtja on KMG Ehitus, ehitust finantseerib Sampo pank. Korterite müügiga tegeleb Majaekspert. Korterite sisekujunduse autor on Kadri Tamme, äritänava sisekujunduse tegi Hannes Praks.

Pirita jõeoru maastikukaitseala saab planeeringu

Pirita jõeoru maastikukaitseala saab planeeringu Tallinna linnavalitsus kavatseb kinnitada Pirita jõeoru maastikukaitsealale puhkevõimaluste planeerimise lähteülesande.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimaluste väljaarendamine looduskaitselisi tingimusi arvestades. “Planeering saab aluseks Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste väljaarendamisele ja looduskeskkonna säilimise tagamisele,” ütles Abilinnapea Ülle Rajasalu. Planeering peab tagama looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja kaitse Pirita jõeoru maastikukaitsealal.

Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks pikniku-puhkeplatside, spordiradade, kergliiklusteede, ujumiskohtade, sildade, treppide, valgustuse, parklate, paadisildade ja telkimisplatside võimalikud asukohad, minimaalsed hoonestamisvõimalused ning kallaste kindlustamise ja jõe puhastamise vajadused, samuti puutumatuks jäävad alad.

Teemaplaneering koostatakse ja rahastatakse rahvusvahelise Interreg IIIC RiverLinks projekti raames. Projekti eesmärgiks on leida parimad lahendused loodus- ja urbanistliku keskkonna kooseksisteerimiseks, tagades valgala säästmise ning samas linnakodanikele seal vaba aja veetmiseks keskkonnaohutuid võimalusi pakkudes.

Projekti Tallinna poolseks koostööpartneriks on Pirita linnosa valitsus. Teemaplaneeringu koostamiseks korraldab Pirita linnaosa valitsus rahvusvahelise riigihanke, teemaplaneeringu menetlemist korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

RiverLinks on projekt, milles osalevad suurte jõgede valgaladel asuvad linnad: Firenze, Sevilla, Bordeaux, Bremen, Dresden ja Tallinn/Pirita.

Arco Vara analüüsib Baltikumi kinnisvaraturgu

Seoses Arco Vara aktiivse tegevusega kogu Baltikumi kinnisvaraturul, on valminud ka kõiki Balti riike võrdlevalt hõlmav ingliskeelne Baltikumi kinnisvaraturu ülevaade, mis vaatleb 3 riigi turgusid 2004.aasta lõikes. Ülevaade on kättesaadav Arco Vara kodulehel aadressil

Lähtudes riikide majandusnäitajatest, on analüüsitud vastavate lokaalsete turgude arengusuundi, kinnisvara hinnataset ning 3 riigi erinevusi peamiste kinnisvarasektorite lõikes. Ülevaade hõlmab ka lühemat tutvustust valdkonda puudutava seadusandluse ning finantseerimisvõimaluste kohta. Jooksvalt on analüüsi kaasatud tänane turuseis võrrelduna ca 5 aasta taguse ajaga. Peamiselt on vaatluse all 3 riigi pealinnade kinnisvaraturul toimuv, analüüsitud nii elamis-, büroo-, kaubandus-, tootmis- ja laopindade sektoreid. Lisatud on ka lühem kirjeldus hotelliturul toimuva osas.

Elamispindade osas on 3 Balti riigi peamine sarnasus kesklinna ja vanalinna kinnisvara osas kõrge nõudlus ning ka vastav hinnatase. Peamine erinevus on märgatav aga uuselamute osas, kus Lätis ning Leedus siiski suur osa uusi kortereid seni müüdud ilma siseviimistluseta, nõudlus ületab antud sektoris tunduvalt pakkumist ning hinnad kujunevad sageli pigem ehitushindadest kui piirkonnast ja selle potentsiaalist lähtuvalt. Seega on Eestiga võrreldes arengupotentsiaal mõnevõrra suurem.

Büroopindade osas on kõigis 3 riigis uute pindade hoogne lisandumine keskmist üürihinda vähendanud. Tallinnas lisandus 2004.aastal ca 170 000m2, Riias 57 000m2 ning Vilniuses ca 140 000m2 uusi büroopindasid.

Ka siinkohal on linnade mastaape arvestades Riias ja Vilniuses potentsiaal kõige suurem. Hinnatase on büroopindade osas kõigis riikides suhteliselt samal tasemel, jäädes olenevalt asukohast ning objekti omapärast vahemikku 12 – 25 EUR/m2. Kaubanduspindade sektori osas on enim käesoleval aastal juurde lisandumas Riia turule (ca 192 000 m2), Riia ning Vilniuse osas on märgatav kesklinna ja vanalinna kaubanduspindade osas Tallinnaga võrreldes madalam hinnatase.

Tootmispindade turusektori kõigi kolme riigi trendina tasub mainida hoonete rajamist peamiselt omatarbeks ning suuremate tehnokülade lisandumist.

Arco Vara Baltikumi teenindusgrupi juhi Ivar Siimari sõnul on ülevaade igati loomulik jätk meie väga aktiivsele tegevusele nii kõigis kolmes riigis nii vahendus-, hindamis- kui ka arendusturul. “Oleme Lätis täna seotud ca 30 arendusprojektiga, mahukad plaanid on ka Leedu turul. Kopeerime Eestis edukalt teostatud Veskimöldre ning Merivälja2 projektide know-howd ning kogemusi ka mujal Baltikumis, kaalume laienemist ka Ida-Euroopa riikidesse. Kasvav huvi välismaalastest klientide ning investorite poolt on mõjutanud ka meie senisest tihedamat ning kompaktsemat info kogumist ning levitamist kogu Baltikumi kinnisvaraturu osas. Ülevaade on vajalik info ning töövahend nii meile endale kui kõigile meie partneritele ning klientidele”.

Lisaks on Arco Vara loomas kontsernipõhist kodulehekülge http://www.arcorealestate.com/ kuhu koondatakse oluline korporatiivinfo ning huvitavad pakkumised kogu regioonist.

Tallinn tahab linnamüüri peremehetud osad munitsipaliseerida

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule linnamüürilõikude ja -tornide peremehetuks tunnistamise otsuse eelnõu.

“Oleme alustanud sihipäraste toimuingutega peremehetute linnamüürilõikude ja tornide linna omandisse võtmiseks,” ütles abilinapea Vladimir Maslov.

Linnavalitsus teeb linnavolikogule ettepaneku tunnistada peremehetuteks ehitisteks Köismäe (Laboratooriumi tn 27), Plate (Laboratooriumi tn 29), Eppingi (Laboratooriumi tn 31) ja Grusbeke-tagune torn (Laboratooriumi tn 33) ning Suurtüki tänavast põhja poole jäävad linnamüürilõigud kogupikkusega umbes 164 meetrit ja Suurtüki tänavast lõuna poole jäävad lõigud kogupikkusega umbes 78,6 meetrit.

Vanalinna tornide ja linnamüüri osas, mille kohta puuduvad dokumendid omandamise kohta, otsustati algatada peremehetu ehitiste hõivamise menetlus Kultuuriväärtuste Ametis ja Kesklinna valitsuses toimunud nõupidamistel.

Vastavalt AS Restor eksperthinnangule on nende peremehetuks tunnistatavate ehitiste ehituslik väärtus 29,5 miljonit krooni.

Ehituslikus maksumuses on arvestatud ehituskonstruktsioonide mahud ja tehniline seisukord ning viimase kümne aasta jooksul teostatud restaureerimistööd.

Teade peremehetute ehitiste hõivamise kohta oli avaldatud Äripäeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 30. septembril 2004. Vastuväiteid ehitise peremehetuse kohta esitatud ei ole.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse rekonstrueerib Koger & Partnerid AS

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis täna, 21. veebruaril riigihanke võitja Koger & Partnerid AS-iga lepingu tulevase Haapsalu Kutsehariduskeskuse hoonete rekonstrueerimiseks.

Projekteerimis- ja ehitustööettevõtulepingu maht on 47,9 miljonit krooni. Koger & Partnerid AS kohustuvad õppehoone ning õpilaskodu renoveerima 31. juuliks 2005.

Koger & Partnerid AS kuulutati Haapsalu Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde tegemiseks korraldatud hanke võitjaks 2. veebruaril 2005. Pakkumise esitas viis firmat. Lähiajal kuulutatab RKAS välja hanke kutsehariduskeskuse kompleksi lisanduva puidutöökoja ehituseks. Hoonete valmides RKAS tarnib ja paigaldab ka sisustuse. Õppetöö algab uutes ruumides 1. septembril 2005.

Promenaad Rocca al Maresse

Esmaspäeval 21. veebruaril kell 10.00 toimub Tallinna Keskkonnaametis Rocca al Mare rannapromenaadi arutelu, mille eesmärk on panna paika promenaadi täpne asukoht.

Rocca al Mare Koolist Stroomi rannani ulatuva promenaadi projekteerimine ja ehitus saab alguse sel aastal. Kahe ja poole kilomeetri pikkune promenaad valmib 2-3 aasta jooksul.

Haabersti linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on Tallinnas vähe kohti, kus saaks mere ääres jalutada, rattaga sõita või lihtsalt aega veeta. “Rocca al Maare rannapromenaad ei ole ainult Kakumäed ja Stroomi randade vaheline ühendus vaid ta kujuneb ka meeldivaks kohaks mereäärsete jalutuskäikudeks” lisas Rõivas.

Promenaadi lähim analoog on Pirita teega paralleelne jalutus- ja jalgrattatee.

Palts nõuab maade munitsipalitseerimist

Tallinna linnapea Tõnis Paltsu sõnul on riik teinud kohalikest omavalitsustest kehvikud, sulased, popsid ja saunamehed omal maal.

Paltsu sõnul lubavad silmakirjatsejad anda kohalikele omavalitsustele rohkem võimu ja otsustamisõigust, valmistades samas ette seaduseelnõusid, millega võetakse ära igasugune õigus maade üle otsustada.

“Tegelikult tahetakse jätta omavalitsustele vaid õigus mängida otsustamist,” nentis Palts linnade ja valdade konverentsil peetud kõnes. “Mul on selliste riigimeeste pärast häbi.”

Riigile mittevajalik reformimata maa peab eranditult omavalitsusele kuuluma, rõhutas Palts.

Omandireformi põhimõtete väljatöötamisel jõuti konsensusele, et üheks peamiseks omandivormi muutmiseks peab olema riigi omandis oleva vara tasuta munitsipaalomandisse andmine, meenutas Palts.

“See lähtus ideest luua kohalikele omavalitsustele nende tasakaalustatud arenguks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisav maafond,” ütles Palts. “Pole kahtlust, et kohalikel omavalitsustel tekkis õiguspärane ootus ja õiguskindlus seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel maa omandamiseks.”

Paltsu sõnul tuleb aga kahetsusväärselt tõdeda, et reformiprotsessi käigus on munitsipaliseerimise põhimõtteid järjepidevalt ümber hinnatud – maa munitsipaliseerimise prioriteet on asendunud intensiivse maa riigi omandisse jätmisega ilma igasuguste sisuliste ja kaalutletud põhjendusteta. Mitmetel juhtudel on riigi maareservi sildi all riigi omandisse jäetud maa seejärel riigi tulude suurendamiseks hoopiski avalikul enampakkumisel eraomanikele võõrandatud.

Paltsu sõnul jääb arusaamatuks ka see, kuidas on seaduse tasandil võimalik seada maade tagastamisel erahuvi kõrgemale kohalike omavalitsuste esindatavatest avalikest huvidest. “Meil Tallinnas on küllaldaselt juhtumeid, kus varem võileivahinna eest erastatud maad tuleb teedeehituseks hingehinna eest tagasi osta,” nentis Palts.

“Kas tõesti on õige ja õiglane, kui teedeehituseks, peab linn maad eraomanikelt välja ostma, kui samal ajal riik müüb riigi maareservi jäetud maid lihtsalt oma rahakoti rasvasemaks muutmiseks?” küsis Palts.

Tallinna linnapea sõnul tuleb tagasi anda kõik kuni 16. juunini 1940 linnale kuulunud maad, mida ei pea tagastama seadusjärgsele omanikule ja ei erastata hoone juurde kuuluva maana.

Kõik infrastruktuuride rajamiseks vajalikud eraomanikelt omandatavad maad tuleb Paltsu sõnul aga kompenseerida riigi maareservi arvelt, sest just selleks – avalike ülesannete täitmiseks maareservi luuaksegi.

Valmis müüki mineva linnavara nimekiri

Tallinna linnavalitsuses valmis 2005. aastal müüki mineva linnavara nimekiri.

Tallinna abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul on tegemist potentsiaalselt müüki mineva linnavara nimekirjaga.

Nimekirjaga saab tutvuda aadressil

Objekti alghind ja selle müüki paneku aeg otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi.

Lõuna-Eesti korteriühistud kujundavad regiooni elamumajandust

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit korraldab 19.veebruaril Lõuna-Eesti Korteriühistute III foorumi

Foorum on sellel korral jaotatud nelja blokki, mis keskenduvad korterelamute renoveerimisele, energiasäästule korterelamus, remonttööde finantseerimisele ning ülevaatele olulisematest uudistest elamumajanduse vallas.

Foorumi avavad EKÜL Tartu büroo juht Marti Nurmine ning Tartu linnavalitsuse esindaja. Marti Nurmine sõnul on tervitatav, et Lõuna-Eesti korteriühistuliikumine on saanud sisse arvestatava hoo ning et korteriühistuid on hakatud arvestama võrdväärsete partneritena nii kohalikele omavalitsustele kui ettevõtetele.

Lektoritena esinevad foorumil muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger, Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Toivo Talving, SA KredEx eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler, Rakvere linnapea Andres Jaadla, mitmete pankade esindajad ning muidugi mitmed ühistujuhid. Ühistujuhid teevad ettekanded praktilistest kogemustest korterelamu renoveerimisel, energiasäästust ning tööde finantseerimisest korteriühistus.

Foorumi raames toimub ka elamumess, kus käesoleval aastal pakuvad korteriühistutele oma tooteid ning teenuseid kokku 23 ettevõtet.

Eesti Korteriühistute Liidu foorumid on suurimad elamumajandust käsitlevad foorumid Eestis. Foorumite eesmärgiks on käsitleda Eesti korteriühistute jaoks prioriteetseid teemasid ning juhtida avaliku sektori tähelepanu Eesti elamufondi jätkuvalt halvenevale seisukorrale. Foorumit toetab kolmandat aastat järjest ka Tartu Linnavalitsus.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta korteri-ja elamuühistute huve Eesti Vabariigi tasandil, ühtlustada korteri-, ja elamuühistute tegevust, abistada korteri-ja elamuühistuid nende ees seisvate ülesannete lahendamisel, koostada ja rakendada üldriiklikke ja kohalikke arendus- ja koolitusprojekte.

1996. aastal loodud Eesti Korteriühistute Liit on alates 1997. aasta septembrist Rahvusvahelise Korteriühistute Liidu (ICA Housing) ja 1998. aasta novembrist Euroopa Liidu Elamumajanduse Ühenduse (CECODHAS) liige.

Tartu maantee alla jäävate kruntide väljaostmine jätkub

Tallinna linnavalitsus jätkab tee laiendamiseks vajalike Tartu maantee äärsete kruntide väljaostmist.

Tänasel istungil otsustas linnavalitsus Tartu mnt 37 korterite ja kinnistu mõtteliste osade ostmise.

“Tartu maantee rekontsrueerimise projekti realiseerimise ettevalmistused jätkuvad,” ütles abilinnapea Vladimir Maslov. “Selleks, et aprilli lõpus oleks võimalik ehitustöödega alustada, on nüüd tehtud veel üks samm. Seni on läinud väljaostmisprotsess paanipäraselt.”

Linnavalitsus otsustas välja osta Tartu mnt 37 viis korterit kogupinnaga 290 ruutmeetrit ning nende mõttelised osad kinnistust. Nende korterite omandamisega on kõik nimetatud hoones asuvad korterid välja ostetud.

Tallinn taotleb rohealade munitsipaliseerimist

Tallinna linnavalitsus ei nõustunud Põdra tn 53 maa riigi maareservi jätmisega ning taotleb ligi kahe hektari suuruse kinnistu rohealana säilitamiseks munitsipaalomandisse.

Linnavalitsus teeb keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda nõusolek selle maa munitsipaalomandisse andmiseks. Tallinna üldplaneering näeb ette nimetatud maa-ala rohealana säilitamise.

Nõmme linnaosas asuva Põdra tn 53 kinnisu pindala on 1,96 ha, maakasutuse sihtotstarve 20% elamumaa ja 80% maatulundusmaa.

“Linn ja riik on koostanud munitsipaliseerimisele kuuluvate rohealade, parkide ja puhkealadena säilitatavate maade nimekirja,” ütles abilinnapea Vladimir Maslov. “Nüüd oleme asunud seda plaani realiserima. Põdra 53 ongi üks selliseid näiteid.”

Eelmisel istungil otsustas linnavalitsus taotleda munitsipaalomandisse 21,5 ha suuruse metsamaa, sest Pillroo tn 1 ja Pilliroo tn 7 maatükk moodustab osa Tallinna metsamaast, mis on üldplaneeringus ette nähtud säilitada metsade, parkide ja looduslike haljasaladena.

Tallinna Linnavolikogu menetluses oleva Tallinna haljastuse arengukava kohaselt taotletakse munitsipaalomandisse kogu haljasmaaks kavandatud maa. Metsamaade linna omandisse taotlemise eesmärgiks on linnametsade säilitamine ja arendamine puhke- ja virgestusaladena.

TKM: Kinnistu ost Keilas

Täna, 15. veebruaril, ostis Tallinna Kaubamaja AS 100%-line tütarettevõte Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS hoonestatud kinnistu Keilas aadressil Piiri 12 ning selle kõrval asuva hoone koos selle juurde kuuluva maaga aadressil Piiri 12A. Kokku on omandatud maa suurus ca 15 000 m2.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC