Kinnisvaraturu olevik ja tulevik on stabiilne

Käesoleval aastal nägime kinnisvaraturu stabiliseerumist, mis on pärast mitme-aastast tõusu ja taastumist ka täiesti ootuspärane areng. Võib arvata, et lähema aasta kestel kinnisvaraturg nii ka jätkab.

Tasakaalukama arengutsükli saabumise põhjuseid on mitmeid. Esmalt ei kiirusta eestimaalane ummisjalu taas uusi kohustusi kaela võtma ning teisalt on ka kreeditorid laenu andmisel ettevaatlikumad. Kolmandaks sunnib ümbruskonna poliitiline maastik kordi enam kaaluma, kas tasub suuremaid kinnisvarainvesteeringuid piirkonda teha või mitte. Kõige selle juures on kinnisvaraturg näidanud stabiilselt tõusu.

kinnisvaraturul nõuab pakkujate poolt suuremat pingutust. Kui soovid tulemuslikult müüa, siis tuleb hinnaootuses paindlikum olla. Ei saa ega tohi oma vara hinnata emotsionaalsetest faktoritest lähtuvalt (minu kodu, oma kätega ehitatud, ise sisustasin jne), vaid spikriks on sarnased samas piirkonnas ning tegelik turuhind. Kui tahad müüa, pead eristuma. Kas asukoha, kvaliteedi või parema hinnaga.

Arendusteturul loevad aina enam kogemused hea keskkonna, planeeringute ja ökonoomse ehitamisel. Mütsiga lööma ei tasu minna – ostjad ei soeta mitte lihtsalt korterit, vaid kvaliteeti.

Lähiperspektiivis Uus Maa suuri muutusi turul ei näe. Kui poliitiline foon stabiilseerub, võib oodata turu elavnemist, sest paljud on lükanud koduvahetuse otsuse veidi edasi või siis otsustanud ostu asemel esmalt üüripinnale liikuda. Hinnakasv võib aeglustuda, sest mõnedes segmentides, näiteks Tallinna magalates, on paneelmajade korterite näidanud kohati ebamõistlikku tõusu. Samas hea asukoha ja kvaliteetse eest ollakse endiselt nõus maksma suuremat hinda, kuid selleks peab olema oma kindel argument.

Ka eramuturul Uus Maa kiiret hinnakasvu ei näe, sest see turg on väga spetsiifiline, eriti just kallimate eramute osas. Kuid ega ka siin turg ei seisa – taas mängivad rolli kinnisvaras tuttavad reeglid: hind, asukoht, hea infrastruktuur, kvaliteetehitis ja arhitektuur. Kui need nõuded on täidetud, läheb maja kiirelt kaubaks.

Kokkuvõtteks – Uus Maa sisemise statistika põhjal on aasta tehingutemahud olnud stabiilselt kasvavad, suuri seisakuid turul pole. Lähitulevikuks me drastilisemaid muutusi ei näe. Aktiviseerunud on ka teised Eesti suuremad linnad, kus tehakse taas järjepidevalt kinnisvaratehinguid. Oma kodu on eestlasele tähtis ning üüripinda ta koduks ei pea. Hinnakasv elamispindade sektoris jätkub tempos 3-5% aastas.

Kindlasti tasub ka jälgida, kuidas Eesti majandus sanktsioonide mõjul suudab ümber orienteeruda ja uusi turge leida. See mõjutab ka tarbimist kinnisvaraturul väga tugevalt, sest nii nagu uute autode ostmine, on ka kinnisvaraturg on heaoluühiskonna peegliks.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*

9 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

17.05.2022 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine