Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Uuring: Tallinna populaarseim linnaosa on Nõmme

17.03.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarafirma 1Partneri küsitluse kohaselt sooviks 2015. aastal Tallinna linnaosade võrdluses kõige rohkem inimesi elada Nõmmel.

Nõmmet eelistas elupaigana 29 ning Piritat 19 protsenti vastajatest. Järgnes 12 protsendiga Kristiine ning üheksa protsendiga Kesklinn ja Põhja-Tallinn.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Pirita alati olnud hinnatud, aga huvitava trendina eelistab tänapäeval Põhja-Tallinna ja Kesklinna elupaigana pea sama palju inimesi. “Kalamaja ja Uue Maailma näitel pole asumikultuur ja seltsiliikumine hipsterite eralõbu, vaid tõstab reaalselt piirkonna kinnisvara väärtust miljonite eurode võrra,” ütles Vahter.

“Kui kõdusest getost saab kümne aastaga linna üks kallemaid linnaosasid, siis vähesed usuvad, aga ka Lasnamäe on praegu kiiresti muutumas. Sotsiaalsed kihid segunevad ja kui tekivad uued tõmbekeskused, siis ärkavad ka Tallinna mäed.”

Läbiviidud küsitluses osales 200 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Statistika: kas korterite müügipakkumiste arv on pööranud langusesse?

17.03.2015 Tõnu Toompark

Eelmise aasta lõpus hakkas korterite müügipakkumiste arv vähenema, mis leevendas tihedat konkurentsi kodumüüjate vahel. Küsimus on, kas tegemist on ajutise pakkumise vähenemisega või eelmise aasta esimesest poolest alguse saanud pakkumiste arvu kasvu trendi pöördumisega languse suunas.

2014. aasta kiire pakkumiste arvu tõus suurendas survet korterite hindade alandamisele. Pakkumiste arvu mõningane vähenemine toob neid pingeid vähemaks, kuid pakkumisi on siiski samal tasemel, kus eelmise aasta sügisel.

Pakkumiste kõrge arv on reaalseid tehinguhindu juba allapoole toonud. Eesti korteripakkumiste keskmine hind siiski portaalis KV.EE kerkib. Nõnda samuti tüürib tõusu suunas Tallinna korteripakkumiste keskmine hind.

Tehinguhinnad on siiski allapoole tulnud, sest hinnatase on juba sedavõrd kõrge, kus ostjatel on raske ostuotsust langetada. Seetõttu on tehingute arv langenud, mis vaatamata pakkumiste arvu mõningasele vähenemisele paneb kinnisvaramüõüjad omavahel võistlema.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Рекомендация: А что, если ставка жилищного кредита вырастет?

16.03.2015 Tõnu Toompark

Хотя цены на квартиры растут быстро, покупку жилья в крупных городах облегчает низкая процентная ставка по жилищным кредитам. Однако нужно быть готовыми к изменениям ставки, отмечате аналитик Тыну Тоомпарк.

Чрезвычайно низкая процентная ставка позволяет купить на льготных условиях квартиру большей площади, и это не может не радовать. Однако если в результате покупки европейских облигаций дефляция прекратится и перейдёт в инфляцию, то рано или поздно вырастут и процентные ставки, что обернётся, если говорить о приобретении жилья, падением покупательной способности.

Поэтому совет покупателям жилья: не стоит надеяться на то, что сегодняшний очень низкий уровень процентной ставки сохранится.

Финансируя покупку жилья с помощью кредита, рассчитывайте на то, чтобы вам было бы под силу справляться с платежами и в случае роста ставки с сегодняшнего уровня до уровня 4-5%.

Как размер платежа по погашению кредита будет меняться в соответствии с изменением процентной ставки, можно подсчитать на калькуляторе потребительского веб-сайта minuraha.ee. Его можно найти по адресу: www.minuraha.ee/kasulikud-abivahendid. Для этого нужно выбрать калькулятор под названием Euribori muutuse moju laenumaksetele.

dv@aripaev.ee
http://dv.ee/novosti/2015/03/16/rekomendacija-a-chto-esli-stavka-zhilishhnogo-kredita-vyrastet

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa alustas Mustamäel uute büroopindade pakkumist‏

16.03.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas üüripindade pakkumist Tallinnas Mustamäe linnaossa rajatavasse Decora Majja aadressil Laki 36. Järgmise aasta alguses valmiva ärihoone kolmandal korrusel on pakkumisel üle 1500 m2 A-klassi kvaliteediga üüripinda. Hoone kaks alumist korrust sisustab Decora kauplus.

„Arvestades A-klassi kvaliteediga büroopindade defitsiiti Mustamäel, on uute ruumide lisandumine kindlasti oodatud uudis,“ ütles Laki 36 üüripindu vahendav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Aira Veelmaa. “Laki tänav on hästi ligipääsetav ning kesklinnaga võrreldes oluliselt soodsam üürihind ja paremad parkimisvõimalused muudavad selle piirkonna paljude ettevõtete jaoks atraktiivseks“.

Hoone I korrusele tuleb toitlustuskoht ja III korrusele spordiklubi. Lisaks antakse üürile ruume ilu- ja massaažisalongi ning hambaravikabineti jaoks. „See on kindlasti lisaväärtus büroopinda üürivate ettevõtete jaoks, sest töötajatel on võimalik samas hoones sportida ning muid vajalikke teenuseid saada,“ usub Veelmaa.

Decora Maja on projekteerinud arhitektuuribüroo Keko ja seda ehitab AS Maru Ehitus. Ehituse ajal on üürnikel võimalus kaasa rääkida ruumilahenduse osas, tänu millele saab luua täpselt oma ettevõtte vajadustele vastav büroo.

Hoone alla ehitatakse parkla, kus on kohad üürnikele. Sportlikku eluviisi harrastavatele klientidele mõeldes on kavandatud ka rattaparkla. Lisaks on hoone kõrval eraldi parklad nii Decora kaupluse kui teiste üürnike klientidele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Рекомендация: А что, если ставка жилищного кредита вырастет?

16.03.2015 Tõnu Toompark

dv.ee
dv@aripaev.ee

http://dv.ee/novosti/2015/03/16/rekomendacija-a-chto-esli-stavka-zhilishhnogo-kredita-vyrastet

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse

16.03.2015 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond AS-i (registrikood 11505393) juhatus kutsub kooskõlas põhikirja punktiga 5.2. kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 15. aprillil 2015. a algusega kell 11.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Hotell Palace konverentsiruumis “Mühlberg” aadressil Tallinn, Vabaduse väljak 3.

Vastavalt EfTEN Kinnisvarafond AS-i nõukogu 10. märtsi 2015. a otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:
1. Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
2. 2014. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
3. Kasumi jaotamine
4. Põhikirja muutmine

Lisainformatsioon

Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, koostab vastavalt äriseadustikule juhatus iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. 15. aprillil 2015. a aktsionäride üldkoosoleku päevakorras olevate küsimuste osas on juhatuse poolt koosatud otsuste eelnõud ja üldkoosolekuga seonduv täiendav informatsioon alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1

Juhatus esitab ülevaate fondi tegevusest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2

Juhatus on koostanud 2014. aasta majandusaasta aruande, mis on auditeeritud Aktsiaseltsi PricewaterhouseCoopers poolt ja 10. märtsil 2015. a nõukogu koosolekul heaks kiidetud. Nõukogu on koostanud nõukogu aruande.

Otsuse eelnõu: Kinnitada EfTEN Kinnisvarafond AS-i 2014. aasta majandusaasta aruanne.

Päevakorrapunkt 3

EfTEN Kinnisvarafond AS-i jaotamata kasum seisuga 31.12.2014. a oli 29 951 434 eurot. Nõukogul ei olnud muudatusettepanekuid juhatuse poolt esitatud ja majandusaasta aruandes märgitud kasumi jaotamise ettepanekule.

Otsuse eelnõu:

Jaotamata kasum seisuga 31.12.2014. a summas 29 951 434 eurot jaotada järgmiselt:

Eraldised reservkapitali – 758 346 eurot;

Aktsionäride vahel jaotatav kasumiosa (netodividend) – 5 100 000 eurot;

Jaotamata kasumi jääk pärast eraldiste tegemist on 24 093 088 eurot.

Dividendiõigust omavate aktsionäride nimekiri fikseeritakse 30. aprilli 2015. a kell 23:59 seisuga.

Dividend makstakse aktsionäridele välja 04. mail 2015. a. ülekandega aktsionäri pangaarvele.

Päevakorrapunkt 4

14. detsembri 2011. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsusega muudeti põhikirja ning kaotati fondi investeerimis- ja hoidmisperioodideks jaotamine, kuivõrd fondi planeeritud maht ei olnud saavutatud ning põhikirja kohaselt oleks investeerimisperiood lõppenud 11. märtsil 2012. Arvestades toonaseid majanduskeskkonnas toimunud muudatusi, oli otstarbekas fondi perioodideks jaotamine kaotada ja jätkata investeerimist. Fondi juhatus ja nõukogu on arutanud fondi arengu perspektiive ning jõudnud otsusele muuta põhikirja punkti 2.2. selliselt, et investeerimisperiood lõppeb viis aastat enne fondi tähtaja saabumist.

Tulenevalt seadusandluse muutumisest ei ole lubatud fondi üldkoosolekul kinnisvara hindamine ja põhikirja punkt 8.1 tuleks viia kehtiva õigusega kooskõlla.

Otsuse eelnõu: Kinnitada põhikirja uus redaktsioon.

Üldkoosolekul osalema õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt põhikirja punktile 5.9. üldkoosolekule eelneva viienda tööpäeva lõpu (kell 23.59) seisuga.

2014. aasta majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekuga, samuti otsuste eelnõude, aktsionäride põhjendustega päevakorrapunktide osas ja muude dokumentidega saab tutvuda üldkoosoleku teate avaldamisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani EfTEN Kinnisvarafond AS-i asukohas (aadressil Tallinn, A. Lauteri 5, III korrusel) tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet EfTEN Kinnisvarafond AS-i tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Koosolekule registreerimine algab 15. aprillil 2015 kell 10.30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt äriseadustiku § 297 lg 4 võib koosolekul osaleda aktsionär ise või tema esindaja, kellele on antud kirjalik volikiri. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Müümata jäänud korterid trügivad üüriturule

15.03.2015 Tõnu Toompark

Viimane aasta on Tallinnas-Tartus näidanud kiiret korterite müügipakkumiste arvu. Selle juures on korteritehingute arv kokku tõmbunud. Juba täna võime täheldada, et müümata jäänud korterid trügivad üüriturule ja see suurendab üüripakkumist, analüüsis üürisektori arenguid portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Tallinna korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on aastatagusest veerandi jagu suurem. Tartus on müügipakkumisi eelmisest aastast koguni kaks korda rohkem. Tallinnas otsis 2015. aasta veebruaris ostjat 8030 ja Tartus 2565 korteri müügikuulutust,“ võttis Tarvo Teslon trendid numbritena kokku.

Pakkumiste arvu kasvu kõrval on ostu-müügitehingute arv üsnagi hüplik, kuid pigem suunaga languse suunas. 2014. aastal tehti Tartus aastatagusest 12% vähem korteritehinguid, Tallinna langusenumber oli tagasihoidlikum 3%.

„Nii on loodud olukord, kus pakkumisi on palju, aga tehinguid ehk ostuhuvilisi napib. Sellises situatsioonis loobuvad osad korterimüüjad müümisest ja jäävad paremat hinda ootama. Vahepealseks ajaks antakse korter üürile,“ selgitas Tarvo Teslon kinnisvaraturu suundumusi.

Nii on üüripakkumiste arv portaalis KV.EE aasta jooksul kiiresti kasvanud. Aastaga tuli Tallinnasse pakkumisse juurde ligi 290 üürikorterit, mis kasvatas üüripakkumist 16%. Tartu üüripakkumiste arv kerkis aastaga 450 võrra ehk pea 70%. Kokku pakuti veebruaris Tallinnas üürile 2125 ja Tartus 1110 korterit.

„Üüripakkumise suurenemine Tartus on üsna muljetavaldav. Raske on uskuda, et see jätab avaldamata otsese mõju üürihindadele. Tallinna liikumised on tagasihoidlikumad, mis lubab arvata, et surve pealinna üürihindadele saab olema mõõdukam,“ võttis Tarvo Teslon arengud kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara ABC toimub 06-09/04/2015

14.03.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06-09/04/2015 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi meie parimad lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Kuid samuti on koolitus Kinnisvara ABC suunatud eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Kinnisvara ABC on mõeldud just Sulle juhul kui soovid ülevaadet kinnisvaraturust ja arengusuundadest, soovid teadmisi kinnisvaraalasest seadusandlusest, pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest. Samuti annab koolitus baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst ning infot kuidas teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 06/04-09/04/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Majade müügipakkumiste arv kerkis aastaga 3 protsenti

14.03.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Eestis müügiks 4858 maja. Majade pakkumiste arv on aastaga kerkinud 3%. Majade pakkumiste keskmine hind on 944 €/m², mis on eelmisest aastast 12% võrra ülevalpool.

Majade turu suurimas piirkonnas ehk Harjumaal oli veebruaris pakkumises 2703 maja. Aastaga suurenes pealinna ümbruses majade pakkumine 8%. Harjumaa majade keskmine müügipakkumiste hind oli veebruaris 1145 €/m².

Tartumaal on majade pakkumine aastaga suurenenud isegi kolmandiku võrra. Veebruaris pakuti Tartu maakonnas müügiks 648 maja keskmise ruutmeetrihinnaga 850 eurot. Tartumaa hinnatase ületas portaali KV.EE andmetel aastatagust 16%.

Pakkumiste arvu poolest Eesti kolmandas turu piirkonnas ehk Pärnus otsisid ostjaid 507 maja pakkumist. Erinevalt Harjumaast ja Tartumaast näitas Pärnumaa tehingute arv aastaga vähenemise suunda. Majade pakkumisi jäi aastaga Pärnumaal vähemaks 8%, kuid pakkumiste hind kerkis 10%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	02/2014	02/2015	Muutus, %	02/2014	02/2015	Muutus, %
Eesti	4 711	4 858	3%	840	944	12%
Harjumaa	2 507	2 703	8%	1 053	1 145	9%
Hiiumaa	14		NA	583		NA
Ida-Virumaa	192	230	20%	569	601	6%
Jõgevamaa	43	43	0%	300	306	2%
Järvamaa	115	74	-36%	329	332	1%
Läänemaa	102	79	-23%	639	705	10%
L-Virumaa	167	118	-29%	496	524	6%
Pärnumaa	550	507	-8%	712	784	10%
Raplamaa	122	133	9%	525	566	8%
Saaremaa	53	64	21%	785	756	-4%
Tartumaa	482	648	34%	730	850	16%
Valgamaa	189	108	-43%	381	416	9%
Viljandimaa	132	104	-21%	480	615	28%
Võrumaa	43	47	9%	367	401	9%

Narva	47	67	43%	407	447	10%
Pärnu	288	271	-6%	832	944	13%
Tallinn	1 192	1 151	-3%	1 175	1 265	8%
Tartu	266	411	55%	790	915	16%

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Telli Kinnisvarauudised meilile

13.03.2015 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress allpool kirja.

Nõuanded koduostjale: laenaja ja kaaslaenutaotleja

13.03.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui aga sel laenutaotlejal jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja. Kaaslaenutaotleja võiks olla abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul ema või isa.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, siis on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse ning laen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Jaanuaris vähenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

12.03.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta jaanuaris 167 000 turisti, mis on 2% vähem kui 2014. aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Vähenes välis- ja suurenes siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 93 000 välisturisti, mis on 14% vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Välisturistide arv kahanes peamiselt Venemaalt saabunud turistide arvu vähenemise tõttu. Majutusettevõtetes peatus jaanuaris 26 000 turisti Venemaalt, mis on 45% vähem kui eelmise aasta jaanuaris.

Seda vähenemist ei suutnud kompenseerida ka paljudest Euroopa riikidest saabunud turistide arvu kasv. 2014. aasta jaanuariga võrreldes suurenes Soome ja Läti turistide arv vastavalt 8% ja 17%. Samuti saabus rohkem turiste Rootsist, Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Viiendiku võrra rohkem saabus turiste Aasia riikidest.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes 74 000, mida oli 18% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. 62% siseturistidest olid puhkusereisil ja 24% tööreisil. Harju maakonnas peatus 31%, Pärnu maakonnas 15% ja Tartu maakonnas 10% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. Harju ja Pärnu maakonna majutusettevõtetes peatus rohkem siseturiste kui eelmise aasta jaanuaris, Tartu maakonnas jäi siseturistide arv mullusele tasemele.

Jaanuaris pakkus külastajatele teenust 900 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 18 000 tuba ja 41 000 voodikohta. Täidetud oli ligi kolmandik tubadest ja veerand voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2014. aasta jaanuariga võrreldes samas hinnaklassis. Ööpäeva maksumus oli Eesti keskmisest kõrgem Harju maakonnas, kus ööpäev majutusettevõttes maksis 40 eurot. Pärnu maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 25 eurot ja Tartu maakonnas 27 eurot.

Majutamine piirkonniti, jaanuar 2015
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	900	177	54	92	250	327
Toad	18 354	8 171	1 052	1 230	3 826	4 075
Voodikohad	41 384	17 831	2 191	2 946	8 568	9 848
Tubade täitumus, %	32	43	35	22	22	22
Voodikohtade täitumus, %	25	33	30	16	19	17
Majutatud	167 296	96 460	9 542	8 639	24 375	28 280
Ööbimised	321 494	182 617	20 131	14 701	51 159	52 886
Eesti elanikud	119 349	34 851	10 223	10 066	28 144	36 065
väliskülastajad	202 145	147 766	9 908	4 635	23 015	16 821
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	34	40	29	32	25	26

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Colonna investorid ostsid Eesti Energia uue peakontori

12.03.2015 Tõnu Toompark

Colonna investoritega seotud kinnisvaraettevõte omandas eile, 11. märtsil 2015 Tallinnas Lelle tn 22 asuva uue 14-korruselise ärihoone, mille peamiseks üürnikuks on Eesti Energia AS.

Kinnisvaraettevõtete gruppi Colonna kuuluv Silverene Property OÜ ostis aadressil Lelle tn 22 hoone Järvevana Kvartal I OÜ-lt. Müügihinda pooled ei avalda.

„Tehingu näol oli hea võimalus omandada kõrge kvaliteediga kaasaegne hoone, mille rahavoo tagavad tugevad pikaajalised üürnikud eesotsas Eesti Energiaga,“ kommenteeris ostu Colonna Kinnisvara juhatuse liige Roberto de Silvestri.

Tallinnas Pärnu maantee ja Järvevana tee nurgal asuv 14-korruseline ning enam kui 9000 ruutmeetrit üüripinda hõlmav hoone valmis käesoleva aasta alguses. Hoone ankurrentnik Eesti Energia koondas uude büroohoonesse seni erinevatel kontoripindadel töötanud üksused, sõlmides 10-aastase tähtajaga üürilepingu.

„Ärikinnisvara osas plaanime Colonna portfelli jätkuvalt suurendada,“ ütles Roberto de Silvestri ettevõtte plaane tutvustades. Lisaks arendab Colonna hetkel elupindu Maarjamäel Tohu tänaval ning Lasnamäe alguses Liikuri tänaval, kus kerkivad moodsad B-energiaklassiga kortermajad.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Eesti kinnisvaraprojektidesse investeeritud üle 110 miljonit euro. Ettevõttega seotud investorid omavad täna 43 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis üle 143 000 m² üüripinda.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

EfTEN Capital ehitab Jelgavasse DEPO poe

12.03.2015 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond suurendab oma kinnisvaraportfelli Lätis, omandades kinnistu Jelgava kesklinnas, kuhu fond ehitab uue poe Läti suurimale ehitusmaterjalide müüjale DEPO-le.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuht Viljar Arakas märkis, et investeeringute suurendamine Lätis on fondi strateegiline eesmärk ning seega on hea meel teatada fondi viienda projekti algusest Lätis. Eeldatav investeeringute maht projektis on 7,5 miljonit eurot.

EfTEN Capital Läti tegevjuht Viktors Savinsi sõnul on tegemist parima asukohaga linnas. Uuel poel saab olema üks üürnik, kellega on üürileping sõlmitud. Projekti elluviimiseks on olemas vajalikud load ning ehitus algab mõne kuu jooksul.

Kinnistu suurus on 36 000 ruutmeetrit, millest hoone rendipind moodustab 16 000 ruutmeetrit. Kinnistu juurde tuleb 280 parkimiskohta.

Ostukeskuse asukoht on Riiast umbes 40 kilomeetri kaugusel asuv Jelgava linn. Kinnistu asub kesklinnas peatänava ääres ning kinnistust üle jõe asub Jelgava loss, mis on suurim barokkstiilis loss Balti riikides.

DEPO on Läti suurim ehitusmaterjalide müüja, mille aastane käive on 152 miljonit eurot. DEPO-l on Lätis kokku 9 samalaadset ostukeskust.

EfTEN Capitali investeeringuid Lätis haldab EfTEN Capital SIA, mis on Newcom SIA ja AS EfTEN Capitali tütarfirma. Tegemist on kuuenda objektiga EfTEN Capital SIA valitsemise all Lätis.

EfTEN Capital on 2008. aastal asutatud ettevõte, mis omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille turuväärtus kokku on üle 320 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tondiraba Jäähall on aasta parim betoonehitis

12.03.2015 Tõnu Toompark

Tondiraba Jäähall on konkursi „Aasta betoonehitis 2014“ žürii kommentaari kohaselt esteetiliselt nauditav, ehitustehniliselt keerukas multifunktsionaalsete kasutusvõimalustega spordihall, mis eristub teiste põhjamaiste jäähallide seast just suurema läbidisainituse poolest.

Tondiraba jäähalli arhitektuurilise lahenduse autoriks on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Hoone tellija oli Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Konstruktori auhinna said Civen OÜ ja Novarc Group AS. Ehituse ja betoonitööd teostasid Merko Ehitus Eesti Asi. Betooni auhinna said E-Betoonelement AS, Rudus AS ja HC Betoon AS. Raketise auhind läks Peri AS-ile.

„Aasta Betoonehitis 2014” võistluse žüriisse kuulusid esindajad Eesti ehitusala liitudest: Eesti Betooniühingust – Johannes Pello, Eesti Arhitektide Liidust – Kalle Vellevoog, Eesti Ehitusettevõtjate Liidust – Indrek Peterson, Eesti Ehitusinseneride Liidust – Heiki Meos, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust – Enno Rebane, Eesti Projektbüroode Liidust – Andres Saar, Aadu Kana, žürii esimees, samuti ehitusajakirjanike esindajad – Eva Kiisler ajakirjast „Ehitaja” ning Soome arhitekt Maritta Koivisto ajakirjast „Betoni”.

Tänavu viieteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja hästivormitavat betooni.

2013. aastal valiti aasta betoonehitiseks Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd.