Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
 

AS Merko Ehitus aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

08.04.2015

MerkoASi MERKO EHITUS, registrikood 11520257, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi MERKO EHITUS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 29. aprillil 2015.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse kindlaks seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st 22. aprillil 2015.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 29. aprillil 2015.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord

1. 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja ülevaate andmine aasta majandustulemustest ning perspektiividest

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus 2014.a. majandusaasta aruanne ning võtta teadmiseks juhatuse poolt antav ülevaade jooksva aasta majandustulemustest ning perspektiividest.

2. Kasumi jaotamise otsustamine

Nõukogu ettepanek on:

  1. kinnitada 2014.a. majandusaasta puhaskasum 12 416 623 eurot;
  2. maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 7 257 000 eurot, mis on 0,41 eurot ühe aktsia kohta;
  3. õigus dividendidele on 22. mail 2015.a. kell 23.59 seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
  4. dividendid makstakse aktsionäridele välja 26. mail 2015.a., kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
  5. jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

3. Aktsiakapitali vähendamise otsustamine

Arvestades Baltikumi ehitusturu väljavaateid lähiaastatel ning sellega seotud kapitali vajadust Merko Ehituse kontserni jaoks on aktsiakapitali vähendamise põhjuseks kontserni kapitalistruktuuri parendamine ning omakapitali tootluse toetamine. ASil Merko Ehitus puudub vajadus omada aktsiakapitali olemasolevas suuruses ja seadusest tulenevad aktsiakapitalile esitatavad nõuded on täidetud ka vähendatud aktsiakapitali suuruse korral.

Tulenevalt eeltoodust on nõukogu ettepanek:

  1. vähendada aktsiaseltsi aktsiakapitali 4 071 000 euro võrra, seniselt 12 000 000 eurolt 7 929 000 euroni;
  2. aktsiakapitali vähendatakse aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamisega 0,23 euro võrra, seniselt 0,677966 eurolt 0,447966 euroni;
  3. aktsiate koguarv jääb samaks so 17 700 000 aktsiat;
  4. vastavalt ASi Merko Ehitus põhikirjale on aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital 6 000 000 eurot ning maksimumaktsiakapital 24 000 000 eurot;
  5. peale aktsiakapitali vähendamise kandmist äriregistrisse on aktsiaseltsi aktsiakapitali suuruseks 7 929 000 eurot, mis on kooskõlas ettevõtte põhikirjaga ning mis koosneb 17 700 000 aktsiast, neist igaüks arvestusliku väärtusega 0,447966 eurot;
  6. aktsiate nimiväärtuse vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22. mail 2015.a. kella 23:59 seisuga;
  7. aktsiakapitali vähendamisega seoses teha aktsionäridele rahalised väljamaksed 0,23 eurot aktsia kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, so hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast aktsiakapitali vähendamise äriregistrisse kandmist.

4. 2015.-2017.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine

Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Merko Ehitus audiitoriks 2015. kuni 2017.a. majandusaastateks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Nõukogu selgitab, et nõukogu on rahul audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers senise tegevusega ning teeb seetõttu ettepaneku valida audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ka järgmiseks perioodiks.

Korralduslikud küsimused

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:

  • füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Merko Ehitus võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Merko Ehitus esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: group@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Merko Ehitus kontorisse, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kella 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 28. aprilliks 2015.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ avaldatud blankette. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Merko Ehitus 2014.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com või kontserni kodulehel http://group.merko.ee/.

ASi Merko Ehitus korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2014.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumi jaotamise ettepaneku ja aktsiakapitali vähendamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 8. aprillist 2015.a. tutvuda ASi Merko Ehitus kodulehe aadressil http://group.merko.ee/ või tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, Tallinn. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil group@merko.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse ASi Merko Ehitus koduleheküljel internetis.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Merko Ehitus tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Merko Ehitus juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest arvates hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st kuni 26. aprillini 2015, esitades selle kirjalikult aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Merko Ehitus aktsiakapitalist, võivad ASilt Merko Ehitus nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 14. aprillini 2015, aadressil: AS Merko Ehitus, Pärnu mnt 141 Delta Plaza 7. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kuuülevaade: Tallinna korteri ruutmeeter tegi jälle uue hinnarekordi

07.04.2015

1Partner KinnisvaraMärtsis maksis Tallinna korteri üks ruutmeeter keskmiselt 1576 eurot, mis on kuus protsenti rohkem kui veebruaris ning kriisijärgse aja kõrgeim tase, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Tallinna kinnisvaratehingute koguarv kasvas kuuga 18,2 protsenti 1145-ni.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul näitab tehinguarvu kasv selgelt, et inimesed suhtuvad Eesti tulevikku ja majanduslikku stabiilsusesse positiivselt.

“Praegu ostetakse päris palju kortereid isikliku pensionifondina. Kuigi varaklasse kuhu investeerida on palju, siis valivad inimesed nendest pigem kinnisvara, sest nad saavad sellest kõige paremini aru,” ütles Vahter ja lisas, et sisuliselt on selline lähenemine õige.

Tallinna korteritehingute aktiivsus tõusis kuuga 7,3 ning kogumaksumus 14,6 protsenti. Kalleim korter müüdi 745 000 ja odavaim 810 euro eest.

Märtsis müüdi Tallinnas 33 hoonestatud kinnistut, mis on üheksa võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 700 000 ja odavaim 50 000 euro eest.

Märtsis müüd 14 krunti, mis on kuue võrra enam kui veebruaris. Kalleim krunt müüdi 8,8 miljoni ning odavaim 34 000 eest.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: kuni 1000 korterelamut saavad rekonstrueerimiseks kasutada uut KredExi toetust

07.04.2015

SwedbankAlates 1. aprillist saavad korteriühistud taas KredExist taotleda toetust majade rekonstrueerimiseks, kuna avanes uus toetusmeede. Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida kuni 1000 korterelamut. Selleks, et kõik vajalikud tööd saaksid teostatud korraga ja kvaliteetselt, tuleb paljudel ühistutel kaasata ka laenuraha.

„Korteriühistute suurimaks laenuandjaks Eestis on Swedbank ning meil on ka KredExi eelmisest toetusperioodist mitmekülgsed kogemused, kuidas aidata ühistutel mahukaid projekte edukalt ellu viia,“ ütles Janis Pugri, Swedbanki korteriühistute valdkonna juht. Swedbank on rahastanud läbi ajaloo üle 4000 korteriühistu renoveerimise.

„Paljudel korteriühistutel on laenukogemus juba olemas. Rekonstrueerimise terviklahendus nõuab korralikult läbimõeldud lähenemist ja kompetentsete partnerite kaasamist,“ selgitas Pugri. „Swedbank on valmis nõustama kõiki ühistuid renoveerimislaenu taotlemisel. Kuna toetuse ja laenu taotlemise protsess on omavahel tihedalt seotud, siis soovitame esmaselt kontakti võtta pangaga ja leppida kokku ühistu laenuvõimalused,“ lisas ta.

Janis Pugri märkis, et tööde terviklahenduse korral on KredExi toetust kindlasti mõistlik kasutada, sest ilma selleta võib omanike maksekoormus kujuneda üle 50% suuremaks. „Kombineerides laenu ja KredExi toetust, on võimalik finantseerida suuremahulisi projekte, nii et korteriomanike kodukulud märgatavalt ei kasva, kuid elamistingimused muutuvad oluliselt paremaks,“ ütles Pugri.

Swedbank juhib ühistute tähelepanu ka asjaolule, et 2014. aastal muutus seadusandlus, kuidas ühistu saab rekonstrueerimis- ja laenuotsuseid vastu võtta. „Olen kindel, et kaasates KredExi toetust on kõik ühistud võimelised oma elamu tervikuna korda tegema,“ kinnitas Pugri. „Swedbanki praktika näitab, et hästi läbimõeldud rekonstrueerimisega säästetud küttekulude arvelt on võimalik tasuda laenumakseid.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Pärimine: Uus õpik Kinnisvarakoolilt

07.04.2015

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Ma pole küll juriidilise kirjanduse fanaatik, kuid siiski süvenesin huviga Kinnisvarakooli poolt välja antud ning Evi Hindpere poolt kirjutatud raamatusse „Pärimine“.

See trükisoe materjal on heaks järjeks varasematele Kinnisvarakooli poolt üllitatud kinnisvaravaldkonda käsitlevatele raamatutele. Kui ma alguses eeldasin ees ootamas kasulikku lugemist algajatele maakleritele ning neile, kes valmistuvad kutseeksamiks, siis lugemisega edenedes mulje muutus.

Jah – see raamat on heaks õppematerjaliks kõigile kinnsvarakonsultantidele, sest teema on väga selgelt ja konkreetselt lahti kirjutatud. Ent veelgi suurema lugejaskonna võiksid moodustada need, keda pärimise teema isiklikult puudutab. Ehk siis eakamad, kellel on põhjust oma varalistes küsimustes pikemalt ette mõelda – tulevased pärandajad. Või hoopis nende järeltulijad, kellel on vaja perekonnaringis asjad selgeks rääkida – tulevased pärijad.

Õigusaktide, riigikohtu lahendite või juristidele mõeldud seadusetõlgenduste kõrval on see raamat meeldivalt maalähedane ning lihtsate näidetega illustreeritud. Seega meeldiv ja kasulik lugemine kõigile, kes soovivad end pärimisküsimustega kurssi viia või lihtsalt oma silmaringi avardada.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: kasutusse lubatud eluruumides suurima osa moodustasid 4-toalised eluruumid

07.04.2015

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark2014. aastal lubati statistikaameti andmetel Eestis kasutusse 2756 eluruumi. See moodustab olemasolevast elamufondist 0,4%.

Kasutusse lubatud eluruumidest suurima osa olid 3- ja 4-toalised eluruumid, mis moodustasid kasutusse lubatud eluruumidest vastavalt 27 ja 26%. Kolmandale kohale platseerusid 2-toalised eluruumid 22 protsendiga.

4-toaliste eluruumide suurim osakaal ei tähenda, et äkitselt oleks hakatud suurkortereid ehitama. Nende eluruumide näol on tegemist eelkõige ridaelamute, paarismajade ja ühepereelamutega. Korterite seas on 4-toaline ehk kolme magamistoaga korter pigem erand.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Tallinn saab kolm uut tänavat

06.04.2015

TallinnTallinna linnavalitsus määrab nime kokku kolmele kas alles rajatavale või juba eksisteerivale seni nimetule tänavale.

Kesklinnas Südalinna asumis Sakala tänava ja Rävala puiestee vahelise tänavalõigu nimeks saab Krooni tänav. Seda ligi 90-meetrist aktiivse liiklusega tänavalõiku kasutavad nii G. Otsa tänavale suundujad kui ka Solarise parkimismaja kliendid.

Tänavalõigu nimeküsimust arutanud linnavalitsuse nimekomisjon märkis, et enne Rävala (Lenini) puiestee ja selleäärse hoonestuse rajamist oli selle tänavalõigu näol tegemist Sakala tänavalt alanud Kaupmehe tänava algusosaga. Arvestades, et tänavalõik on teisel pool Sakala tänavat asuva Eesti Panga kvartali läheduses, pidas nimekomisjon sobivaks pangandusega seotud teemat ja toetas Eesti endise rahaühikuga seoses Krooni tänava nime, millel on mõtteline seos ka selles kohas ajalooliselt asunud Kaupmehe tänava nimega.

Pirita linnaosas Kloostrimetsa tee ja Metsavahi tee vahel kulgev tänavalõik saab nimeks Raiduri tee. Seda tänavalõiku käsitleti seni Kalmuse tee osana, ent mullu novembris muudeti linnavalitsuse korraldusega Kalmuse tee leviala ja see tänavalõik jäi ilma nimeta. Erinevaid piirkonna tänavanimedega seonduvaid nimevariante kaalunud linnavalitsuse nimekomisjon tegi ettepaneku nimetada see tänavalõik Raiduri teeks. Aadressimuudatusi Raiduri tee nime määramine kaasa ei too.

Põhja-Tallinnas Pelgulinna asumis Rohu tn 8a kinnistu detailplaneeringuga tekkiv uus tänav saab nimeks Lible tänav. Rohu tn 8a kinnistu detailplaneeringu alusel kavandatakse alale kuus uut korterelamut.

Uue tänava nimeküsimust arutanud linnavalitsuse nimekomisjon kaalus piirkonnas kasutusel olevast heina- ja rohuteemast tulenevaid nimesid. Arvestades, et planeeringuala külgneb Rohu tänavaga, pidas nimekomisjon siia sobivaks Lible tänava nime.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

EKI analüüs: Eesti majanduse olukord on stabiilne

06.04.2015

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt läbi viidud majandusekspertide uuringust lähtub, et Eesti majanduse üldine olukord poole aasta pärast võrreldes tänasega pigem paraneb.

63 protsenti EKI poolt küsitletud ekspertidest arvas, et majanduse olukord võrreldes praegusega on poole aasta pärast sama ja 37 protsenti ekspertidest aga hindas, et olukord on parem kui praegu.

Eesti majandust takistavaks teguriks nimetavad eksperdid kvalifitseeritud tööjõu ja nõudluse puudust, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust ja ekspordibarjääre.

„Võrreldes kolme aasta taguse ajaga on majandusarengut takistavaid probleeme vähem kõikides valdkondades, välja arvatud kvalifitseeritud tööjõu puudus ja ekspordibarjäärid. Peame täpsemalt hindama nende barjääride tekkimise põhjusi ja otsima lahendusi nende kõrvaldamiseks, seetõttu viime läbi vastava uuringu,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.

Reede lisas, et kuigi eksport lähiriikidesse on vähenenud, on samas hakanud kasvama eksport Saksamaale, Rootsi, Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse jt stabiilselt kasvavatele turgudele. „See tendents on Eesti majandusele väga oluline, uute turgude leidmine ja nende hoidmine on majanduskasvu võtmetegur,“ lisas ta.

EKI uuringust lähtub, et tarbijate kindlustunne on heal tasemel ja eratarbimine kasvab. Elanike ootused nii oma pere kui riigi majandusolukorrale on pigem positiivsed.

Selle aasta Eesti majanduskasvuks ennustab EKI majandusekspertide grupp 1,8 protsenti, inflatsiooni määraks 0,6 protsenti, töötuse määraks 7,4 protsenti ja keskmiseks kuupalgaks 1050 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pelguranda kerkib kolm uut kortermaja

06.04.2015

NCCNCC soetas Põhja-Tallinna linnaossa Pelguranda kinnistu ning alustab aprillis Stroomi ranna vahetusse lähedusse kokku 85 korteriga kolme uue kortermaja ehitust.

“Esimene uus kortermaja valmib aasta pärast, ruutmeetri hind algab Tallinna üldisest hinnatasemest madalamalt, 1500 eurost ning pooltele korteritele on juba suulised kokkulepped peal,” märkis NCC Elamuarendus OÜ juhatuse liige Timo Riismaa.

“Peale Viimsi Tammeõue ja Lasnamäel Vana-Kuuli elamuasumi valmimist, otsisime ja kaalusime Haaberstis asuva Pärnaõue kõrvale mitut arendusprojekti, Pelguranna kasuks räägib hea asukoht, kaubanduskeskuse lähedus ning vaikne ja kõrghaljastusega piirkond,” lausus Riismaa.

“Pelguranna piirkonnas saab see meile teadaolevalt olema sel aastal ainus uue kortermaja arendus,” sõnas Riismaa.

Ketraja tänav 3 kerkiv, Stroomi rannast vaid mõnesaja meetri kaugusel asuv kortermaja paikneb väljakujunenud kõrghaljastusega kinnistul ning jääb suure liiklustihedusega tänavatest eemale. Kahe kuni neljatoaliste korterite suurus ulatub 40m2 kuni 80m2.

Kinnistul saab olema mänguväljak, autode parkimiskohad koondatakse kinnistu välispiiride lähedale ning majade alla, jättes puutumata majadevahelise turvalise ning rohelise elukeskkonna.

Kaasaegsed ja läbimõeldud planeeringuga kortermajad projekteeris Novarc Group AS. Kortermajade ehitusprojekti juhib NCC Elamuarendus.

NCC Elamuarendus on suurim kodude ehitaja Tallinnas ja selle ümbruses. Alates 2004. aastast on NCC rajanud Tallinna ja selle ümbrusse enam kui 1200 kodu – Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ning Haaberstisse Pärnaõue. Järgneva kümne aasta jooksul plaanib ettevõte ehitada veel täiendavalt 1000 korterit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

EKFLi , Nordea ja Arengufondi konverents 2015: „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

06.04.2015
 Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)  Nordea Pank  Arengufond

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga
„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“
9.aprillil 2015

Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses, Paldiski mnt.4

Päevakava ja esinejad

9.00 – 9.30 Osavõtjate registreerimine ja hommikukohv
9.30 – 9.40 Seminari avamine

Petri Nikkilä, Nordea Pank Eesti juht

9.40 – 10.10 Kuidas tuleb Euroopa toime miinus intressidega?

Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.10 -10.25 Tänane ja homne elukeskkond – lahendus Eesti majandusarengule tulevikus?

Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

10.25 – 11.15 Elukondliku kinnisvaraturu hetkeseis ja tulevikutrendid

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Mika Sucksdorff
Osalejad:
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige
Peep Siitam, Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

11.15 – 12.00 Ehituse hind eile, täna ja homme

Mait Schmidt, Bauschmidt OÜ juhatuse esimees
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Mait Schmidt
Osalejad:
Toomas Alle, NCC Ehitus AS juhataja
Eiki Rump, Fund Ehitus OÜ juhatuse liige
Reet Kalmet, Bimcon OÜ juhatuse liige

12.00 – 12.15 Kinnisvara tegu 2014 laureaadi väljakuulutamine ja auhinna üleandmine
12.15 – 13.15 Lõuna
13.15 – 13.45 Kinnisvarakuulutuste kvaliteet

Andres Kuusik, Tartu Ülikool majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja, turunduse dotsent

13.45 – 14.30 Pankade vastutus – võtmed panka. Kas selline on ka meie tulevik? Läti vs Eesti õiguslikud erinevused

Martin-Johannes Raude, advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Martin-Johannes Raude
Osalejad:
Jarmo Liiver, Nordea Pank Eesti Baltikumi laenutoodete üksuse juht
Arto Aas, Riigikogu liige
Tarmo Kase, Ober-Hausi Kinnisvara AS juhatuse esimees

14.30 – 15.00 Kohvipaus
15.00 – 15.45 Maksulaekumine kinnisvarasektoris – kuidas maksud laekuvad, millised on kitsaskohad?

Sven Sester, Riigikogu liige
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Sven Sester
Osalejad:
Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ juhatuse liige
Marek Õunamägi, Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liige
Egon Veermäe, Eesti Maksu –ja Tolliameti peadirektori asetäitja

15.45 – 16.30 Arengud ärikinnisvarasektoris

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneel ettekande teemal
Moderaator: Ardi Roosimaa
Osalejad:
Viljar Arakas, EfTEN Capital AS tegevjuht
Madis Raidma, East Capital Real Estate AS tegevjuht
Igor Mölder, Capital Mill OÜ tegevjuht
Ülo Pärnits, Mainor AS nõukogu esimees

16.30 – 17.00 Ülemaailmsed tegurid, mis mõjutavad Eesti kinnisvaraturgu

Guido Viik, futurist

Konverentsi moderaatorid on EKFL tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Peep Sooman.

Registreerumine

Konverentsi tasu 145 eurot, EKFL liikmesfirma töötajale 95 eurot (lisandub käibemaks).

Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee.

 Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)  Nordea Pank  Arengufond
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuidas esitada kinnisvara kvaliteeti?

05.04.2015

Domus KinnisvaraKvaliteet koosneb objektiivsetest/mõõdetavatest või subjektiivsetest/hinnatavatest tunnustest. Kinnisvara puhul on kvaliteedi hindamiseks vaja nii üht kui teist. Ent hoolimata sellest, et meil on kasutusel mitmed erinevad kvaliteedi hindamise/esitamise süsteemid, pole vähemalt elukondliku vara osas ühtegi piisavalt ammendavat.

Laiema tuntuse on saavutanud energiamärgise süsteem, mis tänasel kinnisvaraturul on riikliku propaganda ja õigusruumi nõuete mõjul omandanud kvaliteedi näitajana juba suurema rolli, kui tal tegelikult olla saaks. Kinnisvaraturul toimetavad tavakodanikud räägivad agaralt A-B-C-jne-klassi majadest märgistades sellega kui hea või halb üks või teine maja on. Tegelikkuses puudutab energiaklass siiski vaid energiakasutusest. Seejuures isegi mitte üheselt energia kulu, sest erinevatele energiakandjatele rakendatakse erinevat koefitsenti sõltuvalt CO emissioonist. Kas maja katus seejuures vett peab, ei ole kuidagi hinnatud.

Ehituskvaliteedi osas on väga levinud Soome ehitusstandard RYL, millele viidatakse peamiselt lepingutes. Heal juhul määratakse seejuures ka kvaliteediklass. Kuid kuna RYL on mahukas ning väga mitmetahuline ja –osaline dokument, siis ei ole enamusel, kes seda kolmetähelist lühendit kuskilt lepingust loevad või selle kirjapanemist nõuavad, õrna aimugi, millest jutt käib. RYL aitab selgeks vaielda eelmises lõigus nimetatud katuse probleemi, kuid ei anna mingit ettekujutust selle kohta, kas ehitatud hoones ka tegelikult hea on olla. Kas elamus ikka kodutunne tekib või kas kontoris on su töötajatel mugav töötada?

Büroohoonete kvaliteedi hindamiseks töötas Eesti Kinnisvarafirmade Liit kolleeg Ardi Roosimaa eestvedamisel välja büroohoonete klassifikaatori. See on põhjalik dokument, mis määratleb nõuded olulisematele mõõdetavatele teguritele ning piiritleb ka hinnangulisi. Kus võimalik, on esitatud selgelt mõõdetav kriteerium või viidatud mingile muule normile, ning nende puudumisel on püütud hinnangu andmist lihtsustada praktiliste näidetega kinnisvaraturult. Nii ongi büroohoone kvaliteedi hindamisse kaasatud nii hoone kasutuslik ja ehituslik pool, kui ka näiteks asukoha ja keskkonna teemad. Klassifikaatoris käsitletakse neid küsimusi, mis on hoone kvaliteedist tulenevalt olulised selle omanikule (investorile) või kasutajatele (üürnikele). Tänu põhjalikkusele on tegemist väga hea materjaliga, millest lähtuda oma kinnisvaraotsuste tegemisel.

Kahjuks aga puudub samaväärne materjal elukondliku kinnisvara kvaliteedi esitamiseks. On olemas kinnisvara hindamise standardi EVS 875 10. osas toodud käsitlus „Kinnisvara kvaliteediklassid“, mida saab rakendada sõltumata vara sihtotstarbest. Ent sisulisest põhjalikkusest hoolimata jääb see käsitlus minu hinnangul liialt subjektiivseks ning paljudele ilmselt raskesti mõistetavaks. Seetõttu ei ole selline kvaliteedi hindamine kinnisvaraturul laiemalt juurdunud ning on jäänud üksnes hindajate pärusmaaks. Maaklerkond ja tavakodanikud aga jätkavad igapäevast elu terminite „suurepärane“ või „väga hea“ saatel. Kusjuures nende seos tegelikkusega sõltub paljuski sõnaseadja südametunnistustest.

Rahvusvahelisel areenil on erinevaid kvaliteedistandardeid sadu. Siinmail tuntumad ning ka rakendamist leidnud on BREEAM ja LEED. Kuna juba mõnikümmend aastat tagasi tekkis kinnisvaraturule kinnisvara elutsükli kontseptsioon, siis on need kvaliteedisüsteemid peamiselt just jätkusuulikku majandamist ja juhtimistegevusi kajastavad. Arvestades seda, kuidas maailm järjest enam urbaniseerub ning looduskeskkond asendatakse tehiskeskkonnaga, on see muidugi väga vajalik. 2010 aastal kirjutasid Heiki Sepp, Aigi Lust ja Kersti Soomuste Eesti Maaülikoolis oma magistritöö nende kahe standardi võrdlusest ning Eestis rakendamise võimalustest. Seejuures testiti seda kolme elamu peal ning tunnistati Eestile sobivamaks BREEAM.

Laialdasema rakendamiseni elukondlike projektide osas pole aga kumbki neist standarditest jõudnud, sest on lihtsalt väga kallis. Samamoodi nagu näiteks passiivmaja sertifikaadi taotlemine PHI-lt on ilmselt ebamõistlikult kallina tunduv enamusele viimase paari aasta jooksul ehitatud väga energiasüüstlike majade omanikele. Ent nii nagu Eesti Kinnisvarafirmade Liidu poolt koostatud büroohoonete klassifikaatori kasutamine on mõistlike kuludega kättesaadav kõigile vähemalt A ja B (miks mitte ka C) klassi büroomajade omanikele, võiks meil olla ka elukondlik klassifikaator nii arendajatele kui üürimajade omanikele. Näiteks nii riiklik kui erainvestorite ühine surve üürituru kordategemiseks lausa karjub sellise dokumendi järele.

Eelneva jutu kokkuvõte on lihtne – seni kuni kinnisvaraturu osalised ise ei ole defineerinud oma arusaamasid heast ja halvast, jääb liialt palju ruumi „eriarvamusteks“. Tegelikult on selgus kõigi heas usus tegutsevate kinnisvaraturu osaliste huvides. Nii nagu täna tähtsustavad kliendid tugevalt kutsetunnistuse olemasolu kinnisvaramaakleritel (mis viis aastat tagasi ei olnud mingi teema) võiks viie aasta pärast olla ka enesestmõistetav kokkulepitud ja üheselt arusaadava terminoloogia kasutamine elukondlikust kinnisvarast rääkimisel. Olgu see siis müüja ja ostja või arendaja ja ehitaja vahelistes suhetes. Viisaastaku taha ununema kippuv kinnisvarakriis tõi tavatarbija „maa peale“ ning muutis kvaliteedi osas nõudlikuks. Ärgem unustagem seda. Seetõttu peaks järgmise sammu astumine ning nende nõuete kirjeldamine olema vajalik ja mõistlike pingutustega teostatav.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pro Kapital: Kavatsus emiteerida võlakirju

05.04.2015

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Pro Kapital) teavitas investoreid 06.03.2015 börsiteatega, et  tegeleb igapäevaselt tulevaste arendusprojektide finantseerimiseks erinevate võimaluste uurimisega. Pro Kapitali juhatus teatas, et alustas eelkohtumisi kutseliste investoritega eesmärgiga uurida nõudlust ja investorite tingimusi osalemaks kavandatavas tagatud võlakirjade emissioonis.

Pro Kapital teatab käesolevaga, et Pro Kapitali nõukogu otsustas 02.04.2015 kiita heaks tagatud, ennetähtaegse lunastamise õigusega ja fikseeritud intressimääraga võlakirjade (edaspidi nimetatud Võlakirjad) emiteerimise. Pro Kapitali juhatus sai volituse emiteerida Võlakirju järgmistel põhitingimustel:

  1. Pro Kapital emiteerib Võlakirju summas kuni EUR 50 000 000 (maksimum summa);
  2. Võlakirjade nimiväärtus on EUR 100 000;
  3. Võlakirjad kannavad fikseeritud intressi, mis ei ole suurem kui 8% kalendriaastas;
  4. Võlakirju on kavas emiteerida mitmes osas;
  5. Võlakirjade esimene emiteerimine on planeeritud aprilli või maisse 2015;
  6. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 5 aastat alates Võlakirjade esimese emiteerimise kuupäevast (st tingimusel, et Võlakirjade esimene emiteerimine leiab aset aprillis või mais 2015 on lunastusajaks aprill või mai 2020);
  7. Võlakirjadest tulenevad Pro Kapitali kohustused ja vastutus tagatakse esimese järjekoha tagatisega, mis seatakse järgnevale varale:
  8. kõik Pro Kapitali ja tema tütarettevõtetele kuuluvad järgnevad aktsiad (ja aktsiatega seotud õigused ning tulevikus mistahes ajahetkel emiteeritavad või omandatavad aktsiad): AS Pro Kapital Eesti, Pro Kapital Latvia JSC, Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB, PRO KAPITAL Germany GmbH, Pro Kapital Germany Holdings OÜ, OÜ Ilmarise Kvartal, Pro Halduse OÜ, OÜ Hotel Management Services, AS Tondi Kvartal, OÜ Marsi Elu, PK Hotel Management Services GmbH, “Klīversala RE” SIA, “Tallina nekustamie īpašumi” SIA, “NEKUSTAMO ĪPAŠUMU SABIEDRĪBA “ZVAIGZNES CENTRS”” SIA, “Hotel Management Services” SIA; In Vitam UAB; PK Invest UAB and Pro Kapital Bonum UAB;
  9. kolm pangakontot on avatud seoses Võlakirjade emiteerimise kavatsusega (tingdeponeerimiskonto, võla teenindamise konto, deposiitkonto);
  10. juhul kui emiteeritud Võlakirjade kogusumma ületab EUR 25 000 000, siis tekib täiendavalt kohustus pantida AS-i Tallinna Moekombinaat aktsiad.
  11. Võlakirjad võetakse kauplemisele Nasdaq Stockholm võlakirjade nimekirjas.

Käesoleval hetkel ei ole vastu võetud otsust Võlakirjade esimese emiteerimise osas. Kui võetakse vastu otsus alustada võlakirjade pakkumist, siis teavitab Pro Kapital investoreid ja avaldab Võlakirjade märkimise tingimused eraldi teatega.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Maapakkumisi tuleb juurde, hinnad langevad

04.04.2015

KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti Eestis märtsis müügiks ligi 5500 maatükki. Aastaga on maade müügipakkumiste arv kasvanud 23%.

Harjumaal kui maade turu kõige suuremas ja aktiivsemas ehk kõrgeima tehingute arvuga piirkonnas on maade müügipakkumiste arv kerkinud 15%. Märtsis pakuti Harjumaal müügiks 2994 maatükki, sellest 568 asuvad Tallinna linnas.

Meeletu maade pakkumiste kasvuga paistab silma Tartu linn, kus pakkumiste arv aastaga lausa kolmekordistus. Aastataguse 98 maatüki pakkumise asemel võis märtsis portaalist KV.EE leida Tartu linnas 311 maade müügi pakkumist.

Maade müügipakkumiste arvu kasvuga on kaasas käinud müügipakkumiste keskmise hinna langus. Eesti keskmine maade müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind langes aastataguselt 46 eurolt käesolevaks aastaks 36 eurole.

Harjumaa maade müügipakkumiste ruutmeetrihind portaalis KV.EE kukkus aastaga 65 eurolt 48 eurole ehk 27%.

Ühest vähestest maakondadest, kus maade müügipakkumiste keskmine hind kerkis oli Tartumaa. Selle põhjenduseks on juba eelpool mainitud asjaolu, et Tartu linnas kasvas maade pakkumiste hulk oluliselt. Tartu linnas paiknevad piirkonna kallimad pakkumised, see kergitas ka kogu maakonna pakkumiste keskmist hinnanäitajat.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 03/2014 03/2015 Muutus, % 03/2014 03/2015 Muutus, %
Eesti 4 451 5 492 23% 46 36 -22%
Harjumaa 2 596 2 994 15% 65 48 -27%
Ida-Virumaa 132 178 35% 29 30 2%
Jõgevamaa 74 63 -15% 16 14 -12%
Läänemaa 122 147 20% 11 10 -10%
L-Virumaa 115 118 3% 15 15 -2%
Põlvamaa 16 NA 6 NA
Pärnumaa 466 576 24% 27 26 -1%
Raplamaa 79 92 16% 12 12 4%
Saaremaa 106 138 30% 18 16 -6%
Tartumaa 630 951 51% 16 24 51%
Valgamaa 57 104 82% 15 4 -70%
Viljandimaa 37 50 35% 24 16 -33%
Võrumaa 37 65 76% 20 12 -40%
Narva 36 38 6% 38 39 3%
Pärnu 95 120 26% 87 89 2%
Tallinn 530 568 7% 132 129 -3%
Tartu 98 311 217% 34 46 36%

 

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Viimsi Keskuses peeti sarikapidu

04.04.2015

Viimsi KeskusHaabneeme kerkivas Viimsi Keskuses peeti täna sarikapidu, millega tänati ehitajaid ja tutvustati kohaletulnutele hoones väärika positsiooni saanud rändrahnu. Keskus, mille põhiüürnikeks on Selver ja My Fitness spordiklubi, avatakse külastajatele juba augustikuus.

Enne pärja pidulikku allatoomist ütles Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS juht Peeter Kütt, et keskus on valmimas kiirelt ja kvaliteetselt. “Tänase sarikapeoga ütleme tänusõnad ehitajatele, kelle töö tulemusena valmib piirkonna suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus,” sõnas Kütt. “Koostöö on meeldivalt sujunud ka vallavalitsuse ja kohalike elanikega, kellelt oleme keskuse arendamiseks saanud vajalikku tagasisidet.”

“Viimsi Keskuse ehitus on kulgenud tempokalt, lähtudes algusest peale eesmärgiks seatud 10-kuulisest valmimistähtajast. Tegemist on väljakutsega, mis nõuab nii ehitajalt kui teistelt partneritelt palju pühendumist ja oskusi,” kinnitas Nordecon AS juhatuse liige Erkki Suurorg. “On näha, et kõik osapooled teevad väga head koostööd, et see 15 000 ruutmeetrine keskus koos 300 parkimiskohaga valmiks õigeks ajaks.”

Selveri keti juhi Kristi Lombi sõnul rajatakse Viimsi kaubanduskeskusesse sealne suurim ja parima valikuga toidupood. “Hüpermarketi rikkalikust sortimendist ei puudu meie oma köögi hõrgutised, värsked kulinaariatooted ning gurmeeosakond,” rääkis Lomp. “Kaupluse avarat, 3500-ruutmeetrist müügisaali jääb aga ainukordsena Eestis ilmestama 22-meetrise läbimõõduga rändrahn.”

Lisaks Selverile avavad Viimsi Keskuses uksed kauplused Sportland, Apollo, GoldTime, XS Mänguasjad, Pro Optika, Biomarket, Koduekstra, Apotheka, veinipood Kruger ning lemmikloomapood Urr ja Nurr. Tulles vastu viimsilaste soovile on keskuses suur valik erinevaid söögikohti. Toiduelamusi pakuvad BabyBack, CHI, Silk Suhi, New York Pizza, Hesburger, Subway ning kaks võluvat aatriumikohvikut – Mademoiselle ja Onu Eskimo Jäätisekohvik. Viimsi spordisõbrad saavad edaspidi trenni teha uues MyFitnessi spordiklubis, lisaks on võimalik piljardit ja bowlingut mängida Kuulsaalis, mille teeb eriliseks nende põnev mängumaa pere noorimatele liikmetele.

Viimsi Keskus rajatakse Tallinna Kaubamaja Kinnisvarale kuuluvale 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning My Fitness spordiklubi, lisaks tulevad sinna erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspakkujad. Vaata ka www.viimsikeskus.ee

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on asutatud 1999. aastal. Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on Tallinna Kaubamaja gruppi kuuluv ettevõte, kuhu kuuluvad veel Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King, Topsec Turvateenused OÜ ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja grupi 2013. aasta käive oli 499 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko: Ehitusleping Soomes

03.04.2015

Merko1. aprillil 2015 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte OÜ Fort Ehitus töövõtulepingu Keski-Soumen Betonirakenne OYga vaiatöödeks Tripla arendusprojektis Helsingis, Soomes.

Lepingu kohaselt teostatakse vaiseina ehitust, maksumusega ligikaudu 3,0 miljonit eurot. Tööde teostamise tähtaeg on 2015. aasta sügis.

AS Merko Ehitus Eesti on 2014. aastal valikuliselt ja projektipõhiselt alustanud osalemist Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi nimetatud riikides seatud tingimustest ja nõudmistest ehitusettevõtte hangetel kvalifitseerumiseks, samuti riskidest, hindamaks oma võimalikke konkurentsieeliseid nimetatud turgudele sisenemiseks.

AS Merko Ehitus Eesti omab 75% osalust OÜs Fort Ehitus, mis teostab vesiehitus- ja vaiatöid. AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: mis on kodulaenu intressimäära fikseerimine?

03.04.2015

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Väga sageli kasutatakse baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat.

Seejärel korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt hetke kuue kuu euriborile. See intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Reeglina pakuvad Eesti pangad võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks. USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 aastaks.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
1 2 3 … 1,200 1,201 1,202 … 1,637 1,638 1,639