Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KV.EE: Varajane kevad lubab maade turul hoo üles võtta

14.02.2015 Tõnu Toompark

2014. aasta oli maade ostu-müügiturule hea. Tehingute arv kasvas, õige pisut kerkisid ka hinnad. Head finantseerimistingimused ja varajane kevad lubavad, et maade sektori kevadine tipphooaeg saab selgi aastal olema aktiivne, leidis portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Elamumaaga tehti 2014. aastal Harjumaal ligi 900 tehingut ehk aasta varasemast 18% rohkem. Tehingute rahaline käive kasvas aga isegi 50% ehk 53 miljoni euroni. Need numbrid näitavad, et 2012.-2014. aastal hoogu kogunud korteriturg annab inimestele meeldiva võimaluse liikuda oma maja soetamise suunas,“ põhjendas Tarvo Teslon turu arengusuundi.

Elamumaa tehingute aktiivsuse tõusu toetab kasvanud pakkumiste arv, kuid seejuures on pakkumiste hinnatase samas, kus see oli ka aasta tagasi. Jaanuari kuus pakuti portaali KV.EE statistikale tuginedes Harjumaal müügiks 2800 maatükki keskmise ruutmeetrihinnaga 134 eurot.

„Kevad on aastast-aastasse olnud aeg, kus maa ostu-müügitehingute arv kerkib. Tärkav loodus paneb inimesedki uue pesa loomise peale mõtlema. Ja kuivõrd Kuuse-taat lubab, et juba veebruaris saab talv läbi, võime arvata, et hea valikuvõimalus läbi kõrge pakkumiste arvu, aastatagused pakkumishinnad ja soodne intressimäär lubavad, et tänavune tehingute arv saab mullusest taas kõrgem olema,“ võttis Tarvo Teslon maade turu suundumused kokku.

Suurim arv Harjumaa elamumaaga tehtavatest tehingutest tehakse Tallinna linnas. Suurem on tehingute arv veel Rae, Viimsi ja Harku vallas. Nende nelja omavalitsuse peale tehakse 60% kogu Harjumaa elamumaa tehingutest. Portaali KV.EE maade müügipakkumisest asuvad 53% nimetatud suurima tehingute arvuga omavalitsustest.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

Maade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Vaba tööjõu ressurss muutub üha napimaks

13.02.2015 Orsolya Soosaar

Tööturg oli möödunud aasta viimases kvartalis töötajate jaoks soodne. Statistikaameti andmetel kiirenes hõive aastakasv eelneva kvartali 1,3%lt 2,3%ni. Töötuse määr langes samal ajal 6,3%ni, viimase kümnendi keskmisest tasemest märksa madalamale.

Hõive kasvas ka maksu- ja tolliameti andmete põhjal: palgasaajate arv suurenes 2014. aasta teisel poolel isegi kiiremini kui statistikaameti tööjõu-uuringu hõive näitaja. Hõive kasvu suurendas osaliselt töötajate registreerimiskohustus. Töötukassa andmete järgi registreeritud töötus neljandas kvartalis ei langenud. Erinevus statistikaameti ja töötukassa andmetes võis tuleneda sellest, et töötud võtsid end töötukassas aktiivsemalt arvele.

Tööandjate jaoks muutus aga vaba tööjõu ressurss 2014. aasta jooksul järjest napimaks. Töötajate hoidmiseks ja värbamiseks tuli maksta palgakuludeks varasemast suurem osa loodud lisandväärtusest, mistõttu kasumid kahanesid. Majanduskasv kiirenes peamiselt rohkema tööjõu rakendamise tõttu ning vaid vähesel määral suurema tööviljakuse toel.

Väheneva tööealise elanikkonna valguses pole säärane kasv pikema aja jooksul võimalik. Endiselt suur erinevus Eesti ja Põhjamaade tööviljakuse vahel näitab aga, et töötajate teadmistesse ja oskustesse investeerides saab kasvuvõimalusi märgatavalt suurendada.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas

13.02.2015 Statistikaamet

Töötuse määr oli 2014. aastal 7,4% ja tööhõive määr 63%, teatab Statistikaamet. Tööpuudus on vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.

2014. aastal oli aastakeskmine töötute arv 50 000, varasema aastaga võrreldes oli töötuid 9000 võrra vähem. 2014. aasta keskmine töötuse määr (7,4%) oli 1,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2013. aastal (8,6%). Võrreldes kümnendi kõrgeima töötuse määraga 2010. aastal (16,7%) on tööpuudus kahanenud üle kahe korra. 2014. aasta näitaja põhjal kuulub Eesti pigem Euroopa Liidu madalama tööpuudusega riikide hulka.

Tööpuuduse vähenemine jätkus ka 2014. aasta lõpus. IV kvartalis oli töötuse määr 6,3% ning töötute hinnanguline koguarv 43 000 (mis on võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga vastavalt 2,4 protsendipunkti ja 16 000 võrra vähem).

Pikaajalisi (aasta või kauem tööd otsinud) töötuid oli 2014. aastal hinnanguliselt 23 000, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid 12 000. Võrreldes varasema aastaga vähenes pikaajaliste töötute arv 14% (sh kaks aastat või kauem tööd otsinute arv langes 25%) ja lühiajaliste (vähem kui aasta tööd otsinud) töötute arv 17%. Pikaajalise töötuse määr oli 2014. aastal 3,3%.

Noorte (15–24-aastaste) töötuse määr oli 2014. aastal 15,0% (2013. aastal 18,7%). Kuigi noorte tööpuudus vähenes mullu teiste vanuserühmadega võrreldes kiiremini, jäi see siiski üldisest töötuse määrast kaks korda kõrgemaks. Tööpuuduse vähenemist noorte seas soodustab muuhulgas noorte arvu kahanemine (kümne aastaga on selle vanuserühma arvukus kahanenud enam kui veerandi võrra). Hinnanguliselt oli töötuid noori 2014. aastal 8000. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kõikide noorte seas vaid 5,7%.

Tööturg liigub struktuursete muutuste suunas, kus kahaneb nooremate ning kasvab vanemaealiste töötegijate arv. Viimase kümne aastaga (2004–2014) kasvas vanemaealiste (50–74) töötajate arv 39 000 võrra, samas kui nii noorte (15–24) kui ka keskmises tööeas (25–49) töötajate arv kahanes mõlemal puhul 8000 võrra.

15–74-aastaste tööhõive määr oli 2014. aastal 63,0%. Seega lähenes tööhõive määr buumiaegsele tasemele. Võrreldes varasema aastaga kasvas hõivemäär 0,9 protsendipunkti võrra. IV kvartalis oli tööhõive määr aastakeskmisest kõrgem (63,6%), ületades 2013. aasta IV kvartali näitajat kahe protsendipunkti võrra. Lisaks majanduskasvule soodustas hõivemäära kasvu ka rahvaarvu kahanemine, rahvastiku vanuserühmade ebaühtlane suurus, pensioniea järk-järguline tõus ja mitmed muud tegurid.

Kui rahvaarv väheneb, siis konkureerib samale hulgale töökohtadele vähem inimesi, seega soodustab see töötuse kahanemist ning hõivemäära kasvu. Aastakeskmine tööga hõivatute arv kasvas kahaneva rahvastiku tingimustes varasema aastaga võrreldes tagasihoidlikult (3500 võrra), hinnanguline tööga hõivatute arv oli 2014. aastal 625 000. Et viimase majandusbuumi ajaga võrreldes on rahvaarv pidevalt kahanenud, siis tööga hõivatute arv oli 2014. aastal võrreldes tööturu tippajaga 2007. aastal 5% ehk 33 000 inimese võrra väiksem.

Tööhõive muutust mõjutasid 2014. aastal enim hõivatute arvu suurenemine info ja side ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel, jaekaubanduses, tervishoius ning veonduses ja laonduses (posti- ja kullerteenused), kuid ka hõivatute arvu langus põllumajanduses, töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses.

20–64-aastaste tööhõive määr, mis on strateegia „Euroopa 2020“ üks mõõdikutest, oli 2014. aastal 74%. Pärast majanduskriisi on hõivemäär aasta-aastalt liikunud lähemale Eestile strateegias seatud sihttasemele – 76%.

Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (317 000), mis on 3000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu. Kasvas terviseprobleemide tõttu tööturult eemalejäänute arv. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2014. aastal hinnanguliselt 6000 (IV kvartalis kasvas nende arv 7000-ni).

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Alates 2015. aasta I kvartalist ei avalda Statistikaamet enam tööjõu-uuringu tulemusi tegevus- ja ametialade kohta kvartali kaupa, vaid avaldab need korra aastas aasta kokkuvõttena. Kvartaalsed tööhõiveandmed tegevusalade kohta on ka edaspidi kättesaadavad Statistikaameti avaldatavas ettevõtlusstatistikas, vabade ja hõivatud ametikohtade ning rahvamajanduse arvepidamise statistikas.

OKO ja NOA omanikud restaureerivad Pirital legendaarse kohviku Tuljak

13.02.2015 Tõnu Toompark

2014. aasta Eesti parima restorani NOA ja esikümnesse jõudnud OKO omanikud restaureerivad Pirital legendaarse kohviku Tuljak hoone ning avavad seal suvel peo- ja konverentsikeskuse ning enam kui 100-kohalise suvekohviku.

Valve Pormeisteri poolt kuuekümnendatel projekteeritud muinsuskaitsealuse hoone restaureerib 1Partner Ehitus detailideni originaalilähedasena.

1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul toimub renoveerimine muinsuskaitse eritingimustest lähtudes ja hoolika järelvalve all ning on sama täpne ja põhjalik kui 500-aastase vanalinna maja puhul. “Tuljaku hoone on Eesti 60ndate modernistliku arhitektuuri tippteos ning tuleb tunnustada Tallinna Linnavalitsuse ja Kultuuriväärtuste Ameti spetsialiste, kes menetlesid kogu protsessi ja andsid ehitusloa kiiresti, et väärikas hoone korda saaks,” ütles Hinno.

“Legendaarne kohvik jäi vahepeal aastateks unarusse, hoone muutus läbilaskva katuse tõttu avariiohtlikuks ja praegu tuleb palju detaile välja vahetada. Kõik, mida annab säilitada, jääb alles. Lisaks eksponeerime maksimaalselt originaalsena mõeldud viimistlust. Detailide vahetamisel kasutatakse fotode ja vanade jooniste järgi tehtud koopiaid, restaureeritakse originaalvalgustid ning taastatakse algne omaaegselt moodne värvilahendus,” ütles Hinno.

Lisaks kohvikule restaureeritakse originaalilähedasena ka hoonet ümbritsev haljasala ning jäätisekiosk.

Hoone arendab Baltek Arendus OÜ. Hoone restaureerimisprojekti koostas Apex Arhitektuuribüroo ning tööd viib ellu ka NOA restorani ehitanud 1Partner Ehitus. Uue kohviku osanikud on samad, kes Kaberneemes asuval OKO-l ning Viimsi ja Pirita piiril asuval NOA-l – Martti Siimann, Tõnis Siigur ja Marko Zukker.

Tunnustatud arhitekt Valve Pormeister projekteeris Lillepaviljoni juurdeehituseks kohviku “Tuljak” (Pirita tee 26E) aastatel 1964.–1965, 1990ndatel muudeti kohvik ümber restoran Carinaks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Tallinna majade müügipakkumiste arv kasvas 2%

13.02.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Tallinnas müügiks 1232 maja. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas majade müügipakkumiste arv 2%. Majade müügipakkumiste keskmine hind kerkis sama ajaga 10% ehk 1251 euroni ruutmeetri eest.

Tallinna suurima majade pakkumisega linnaosa on Pirita. Seal pakuti jaanuaris müügiks 273 maja ehk täpselt sama palju kui aasta tagasi. Vaid ühe võrra vähem ehk 272 maja pakuti müügiks Pirital. Aastaga vähenes Pirita majade müügipakkumiste arv 6%.

Pirita ja Nõmme majade müügipakkumiste keskmine hind püsis portaali KV.EE andmetel enam-vähem aastatagusel tasemel. Pirital see kasvas aastaga 5% ja Nõmmel vähenes 2%.

Kõige enam kasvas majade pakkumiste arv Lasnamäel, kus tänavu jaanuaris oli pakkumisel 115 maja ehk aastatagusest isegi 42 enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	01/2014	01/2015	Muutus, %	01/2014	01/2015	Muutus, %
Haabersti	169	182	8%	1 328	1 463	10%
Kesklinn	128	113	-12%	1 158	1 238	7%
Kristiine	97	107	10%	1 074	1 208	12%
Lasnamäe	81	115	42%	267	312	17%
Mustamäe	57	62	9%	239	282	18%
Nõmme	288	272	-6%	1 368	1 339	-2%
Pirita	273	273	0%	1 547	1 624	5%
P-Tallinn	44	61	39%	624	882	41%
Vanalinn	19	14	-26%	3 208	3 119	-3%

Tallinn	1 208	1 232	2%	1 223	1 251	2%

Eesti	4 856	4 938	2%	859	947	10%
Harjumaa	2 637	2 826	7%	1 074	1 137	6%

Harku vald	290	325	12%	898	1 021	14%
Jõelähtme	53	80	51%	950	1 020	7%
Kiili vald	28	28	0%	876	833	-5%
Rae vald	133	152	14%	1 195	1 441	21%
Viimsi vald	314	389	24%	1 243	1 273	2%

Narva	38	59	55%	346	441	27%
Pärnu	327	295	-10%	826	942	14%
Tartu	280	378	35%	776	912	18%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Parkimistrahvist eraparklas ja sõiduki teisaldamisest

13.02.2015 Kaupo Kask

Eelnevas parkimistrahve puudutavas artiklis tõin välja, et parkla omanikul on parkimistasu maksma kohustatud isikut äärmiselt keeruline kindlaks teha ja sellest lähtuvalt on ka leppetrahvi välja nõudmine kohustatud isikult raskendatud. Praktikas on paljud eraparklad lahendanud antud probleemi sellega, et on võlgnevusega sõiduki lihtsalt parklast teisaldanud ja keeldunud sõidukit tagastamast enne, kui sõiduki omanik on parkmistrahvid (sageli koos lisatasudega) tasunud. Autori arvates on selline sõiduki teisaldamine ebaseaduslik ja põhjendamatu.

Tulles tagasi asjaolu juurde, et parklasse sissesõidul loetakse leping sõlmituks sõidukijuhi ja parkla valdaja vahel, siis tundub ebamõistlik, et parkimistasu mittemaksmisel võidakse teisaldada hoopis selle isiku vara, kes ei ole parklasse sisenemisel sõiduki juht. Samas on omaniku trahvimine mõistetav, sest eraparklad on juriidiliselt võimetud välja selgitama sõiduki omanikku ja selle tegelikku kasutajat parkimise hetkel. Seda arvestades paigutatakse teisaldatud sõiduk nii, et seda on võimatu kätte saada, näiteks piiratakse sõiduk teiste sõidukitega. Praktikas on sõidukeid teisaldatud ka lihtsalt avalikku parklasse ja selle ette pargitud näiteks lumesahk.

Sõiduki teisaldamine ja blokeerimine teiste sõidukitega võib autori arvates olla ebaseaduslik, sest parkimislepingu sõlminud isikut ei ole eraparkla omanik eelnevalt kindlaks määranud. Järelikult ei saa tal olla õigust ka sõiduki teisaldamiseks, sest ta ei ole tõendanud nõuet sõiduki omaniku vastu. Ühes oma eelnevatest artiklitest kirjutasin, et parkla omanik saab nõudega kohtusse pöördumisel läbi kohtu taotleda sõiduki omanikult sõiduki kasutaja avaldamist. Siiski pean siinkohal täpsustama, et LS § 72 lõiget 2 ei saa mõista nii, et mistahes isik saab kohtu kaudu välja nõuda andmeid sõidukit tegelikult kasutanud isiku kohta, sõltumata subjektiivse õiguse olemasolust selliseid andmeid saada. Olukorras, kus kaebajaga võib olla lepingu sõlmijaks mitte üksnes liiklusregistrisse kantud isik, vaid kes tahes tema poolt volitatud isik, ei saa kaebaja nõuda tasumist isikult, kelle andmed talle väljastatakse (Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 3-11-2383).

Praktikas on teisaldatud sõidukite omanikud kutsunud politsei, sest sõidukit on võimatu teiste sõidukite vahelt kätte saada ja eraparkla valdaja keeldub sõidukit vabastamast enne parkimistrahvide tasumist. Ka politsei kaasamisest ei ole praktikas senini kasu olnud, sest antud olukorras ei ole nende arvates politseil midagi teha.

Siiski tulenevalt LS § 92 lg 2 p 1 ja lg 5 võib politsei sõiduki teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Liiklusseaduse kohaselt on liiklus jalakäijate või sõidukite liikumine ja paiknemine teel. Teeks loetakse sama seaduse kohaselt ka parkla ja puhkekoht. Järelikult on politseil täielik õigus ebaseaduslikult teisaldatud sõiduki liiklemist takistavad autod teisaldada. Arvestades, et sõiduki teisaldanud isik ei ole tõendanud, et tema trahvinõue on suunatud just sõiduki omaniku vastu, siis on sõiduki teisaldamine alusetu ja rikub sõidukiomaniku õigusi. Eeltoodust lähtuvalt peaks politsei kasutama oma teisaldamise õigust sõiduki vabastamiseks.

Käesolevas artiklis esitatud lahendus ei ole minule teadaolevalt veel kohtus kinnitust leidnud, kuid arvestades asja tõsidust ja laialdast levikut praktikas, olen seisukohal, et antud asi vajab ka kohtupoolset seisukoha võttu.

Kaupo Kask
Biin & Biin Advokaadibüroo
Advokaat

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus toimub 30/03-02/04/2015

13.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 30/03-02/04/2015 Kinnisvara täiendkoolitus.

Kinnisvara täiendkoolitus on spetsiaalselt väljatöötatud maakleri kutseeksami ettevalmistuseks. Suur osa koolitusest ehk 12 tundi on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele. See on valdkond, milles maakleritelt oodatakse sageli kõrget pädevust.

Koolitusel läbitakse kõik oluline, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri jaoks.

Kinnisvarakoolituse lektoriteks on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jurist ja koolitaja Evi Hindpere, kutseline maakler Velda Veia, Riigikinnisvara projektijuht Marko Sula ning IIZI Kindlustusmaakler AS juhatuse liige Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub neljal päeval 30/03/15-02/04/15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nõuanded koduostjale: Kui kalli elamise võiks osta?

13.02.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Soetatava kodu maksimaalsele hinnale paneb enamasti piiri ette koduostja olemasolev kapital või tema jooksev sissetulek. Järgnevalt vaatame, kuidas võiks soetatava kodu väärtus suhestuda koduostja sissetulekusse ja laenuvõimesse.

Sissetuleku ja ostuhinna suhe

Ostetava kodu võimalikku väärtust kalkuleerides on üks võimalus võrrelda koduostja sissetulekut ja kinnisvara ostuhinda. Võiks siin ju valitseda mingi rusikareegel, kui mitme aastapalga suurust hinda on mõistlik kodu eest maksta, et see jõukohane oleks.

Lääne-Euroopa ja USA teoreetilises kinnisvarakäsitluses soovitatakse, et kodu maksumus võiks olla mitte kallim kui inimese 2–4 aasta sissetulekut. See tähendab, et kui laenuvõtja teenib kuus 1500 eurot, on tema aastapalk 12 x 1500 = 18 000 eurot. Seega võiks ostetava kodu maksumus olla maksimaalselt 4 x 18 000 = 72 000 eurot.

Eesti oludes, kus elatustase on madalam, võiks ostetava kodu maksumus olla 4–5, maksimaalselt 6 aastasissetulekut. See tähendab, et 1500-eurose kuusissetuleku puhul võiks ostetava kodu väärtus olla kõige enam 108 000 eurot.

Kallima kodu ostmine ja ülevalpidamine muutub inimese jaoks rahaliselt liiga koormavaks ega vasta inimese adekvaatsetele võimalustele.

Laenuvõime

Enamik koduostutehingutest finantseeritakse eluasemelaenu abil. Järelikult paneb kinnisvara maksimaalsele maksumusele piiri ette koduostja olemasoleva omafinantseeringu ja maksimaalse laenu summa.

Oletame, et koduostja netosissetulek on näiteks 1500 eurot kuus ja tema soov on laenumaksele kulutada igakuiselt mitte rohkem kui 450 eurot. Sellisel juhul on koduostjal aastase intressimäära 5% juures võimalik 30 aastaks võtta laenu 85 000 eurot.

Kui eeldame, et koduostjal on veel olemas omafinantseering 20 000 eurot, on maksimaalne võimalik kinnisvara ostuhind 105 000 eurot.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara alustab Bulgaarias Manastirski Livadi elamukompleksi III etapi ehitust

12.02.2015 Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i 100%-line tütarettevõte Bulgaarias Arco Manastirski EOOD sõlmis 11.02.2014 ehituslepingu Manastirski Livadi viimase, III etapi (nimetatud ka blokk D) ehituseks. Bloki D arendustoodeteks on 7 äripinda, 80 korterit ja 53 maa-alust garaažikohta. Ehituse maapealne müüdav pind (GSA) on ca 6 800 m2. Maa-alune osa on varasemalt osaliselt valmis ehitatud. Samuti ehitatakse valmis bloki D esine juurdepääsutänav.

Ehitus algab 16.02.2015 ning ehituse valmimise tähtaeg on novembri lõpp 2015. Ehituse peatöövõtuleping sõlmiti firmaga Komfort OOD, kes ehitas valmis ka Manastirski Livadi II etapi. Ehituslepingu maksumus jääb alla 2,4 miljoni euro ilma käibemaksuta.

Kogu ehitust finantseerib Unicredit Bulbank AD. Laenu intressimäär on 3 kuu Euribor + 4,5%. Sõlmitava laenulepingu pikkuseks on 22 kuud.

Ehituslepingu sõlmimise kuupäeva seisuga on üle 15% projektist eelmüügilepingutega kaetud.

Arco Vara AS juhataja kommentaar: „Me peame hoolitsema nii selle eest, et kliendid saaksid meilt alati sobiva toote osta ning müügi- ja tarneahel ei katkeks, kui ka selle eest, et uued tooted ei kannibaliseeriks veel müümata kortereid. Seoses Manastirski Livadi II etapi kiire valmisehituse ning ootusi ületava müügitempoga saabus optimaalne hetk viimase etapi ehituse alustamiseks. II ja III etapi tooted on disainitud ja hinnastatud erinevaid sihtgruppe silmas pidades ning III etapi ehituse ja eelmüügi ajal jätkub ka Manastirski II etapi viimaste korterite väljamüük. Bloki D müügitulu hakkab tekkima 2016. aasta I kvartalis. Meie eesmärk on müüa bloki D tooted maha hiljemalt 2016. aasta lõpuks vähemalt 4,5 miljoni euro eest ning teenida vähemalt 1 miljon eurot puhaskasumit.“

Arco Varal on samuti kavas lähiajal tagasi osta või ennetähtaegselt lunastada kõik Manastirski võlakirjad, mille nominaalväärtus on 750 tuhat eurot.

Mullu peatus majutusettevõtetes üle kolme miljoni turisti

12.02.2015 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus 2014. aastal üle 3 miljoni sise- ja välisturisti, mis on 4% rohkem kui 2013. aastal, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

2014. aastal peatus majutusettevõtetes ligi 2 miljonit välisturisti, mis oli 2% rohkem kui 2013. aastal. 46% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 14% Venemaalt ning Lätist ja Saksamaalt kummastki 6%. Võrreldes 2013. aastaga on Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2% ja 7%.

Samuti saabus rohkem turiste Leedust, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kogu aasta jooksul on suurenenud Aasia riikidest saabunud turistide arv. Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes aga kümnendiku võrra vähem kui 2013. aastal. Majutusettevõtete teenuseid kasutas üle miljoni siseturisti, mis oli 2013. aastaga võrreldes 6% rohkem.

2014. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 218 000 sise- ja välisturisti, mis oli 2% vähem kui 2013. aasta detsembris. Siseturistide arv suurenes 11%, kuid välisturistide arv kahanes 9%. 2014. aasta detsembris peatus majutusettevõtetes 127 000 välisturisti ning 2013. aasta detsembriga võrreldes kasutas majutusettevõtete teenuseid rohkem Lätist, Leedust, Rootsist, Norrast ja Saksamaalt saabunud turiste. Samuti suurenes Aasia riikidest saabunud turistide arv. Kahest suuremast turismipartnerriigist Soomest ja Venemaalt saabunud turistide arv vähenes vastavalt 6% ja 45%. 2014. aasta detsembris kasutas majutusettevõtete teenuseid 91 000 siseturisti.

2014. aasta detsembris pakkus külastajatele teenust 892 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 42 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 37% ja 30%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot ning oli 2013. aasta detsembriga võrreldes kahe euro võrra kallim.

Majutamine piirkonniti, detsember 2014
Majutamine	Kokku	Põhja- Eesti	Kirde- Eesti	Kesk- Eesti	Lääne- Eesti	Lõuna- Eesti
Majutusettevõtted	892	181	55	91	250	315
Toad	18 670	8 145	1 283	1 247	4 040	3 955
Voodikohad	41 995	17 818	2 706	3 005	9 052	9 414
Tubade täitumus, %	37	54	27	22	27	22
Voodikohtade täitumus, %	30	43	22	19	24	17
Majutatud	218 066	135 619	10 197	10 520	31 937	29 793
Ööbimised	388 878	234 920	18 705	17 534	67 229	50 490
Eesti elanikud	140 979	41 060	12 680	13 489	35 475	38 275
väliskülastajad	247 899	193 860	6 025	4 045	31 754	12 215
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	35	39	36	28	27	26

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ettevõtete laenamisvajadus 2014. aastal mõnevõrra suurenes

12.02.2015 Taavi Raudsaar

Ettevõtete võime oma tegevust rahastada on endiselt suhteliselt hea. Seda toetavad varem kogutud puhvrid, suhteliselt hea ligipääs pangalaenudele ja baasintressimäärade väga madal tase. Vähenenud kasumite tõttu ettevõtete rahastamisolukord möödunud aastal siiski mõnevõrra halvenes. Väiksemad ettevõtted on mõneti keerulisemas olukorras, kuna nende rahastamisvõimalused on piiratumad ja laenu hind üldjuhul kallim kui suurettevõtetel.

Eesti ettevõtete vajadus võõrkapitali järele on mõnevõrra suurenenud, mis kajastub ka nende võlakohustuste kasvus.Võõrkapitali on vaja rohkem peamiselt vähenenud kasumlikkuse tõttu, mis on kahandanud ettevõttesiseseid vahendeid, millega tegevust rahastada. Lisaks on mõne tegevusala ettevõtted samal ajal suurendanud investeeringuid põhivarasse ja varudesse. Ettevõtete võlakohustused suurenesid seetõttu 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus aastavõrdluses 11%, 17,7 miljardi euroni*.

Majapidamiste rahastamisolukord 2014. aastal paranes. Majapidamiste ostujõud ja säästuvõime suurenesid tänu kasvanud sissetulekutele ja aeglasele inflatsioonile. Kuna kõiki lisandunud vahendeid ei suunatud tarbimisse, kasvasid majapidamiste hoiused 2014. aastal üle 8%, 5,4 miljardi euroni. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel, aga suurenenud on ka sääste omavate majapidamiste arv.

Majapidamiste laenuaktiivsus kasvab mõõdukalt. Laenuaktiivsuse kasvu toetavad suurenenud sissetulekud ja paranenud finantsseis. Nõudlus on suurenenud enim eluasemelaenude, aga väiksemal määral ka muude laenude järele. Eestis tegutsevate pankade eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes 2014. aasta lõpus 2,8%ni. Muude laenude portfelli kasv jäi samal ajal veel alla 1%. Pangandusväliste laenude ja järelmaksude kasutamine on samuti suurenenud.

Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime püsib hea. Seda toetavad endiselt kõrge kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning soodne rahastamisolukord. Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude intressimäärad alanesid 2014. aastal nii baasintressimäära languse kui väiksemal määral ka intressimarginali kahanemise tõttu. Majanduse halvenenud väljavaate tõttu karmistas siiski mõni pank ettevõtetele väljastatud laenude standardeid.

Peamine risk ettevõtete ja majapidamiste rahastamisele on üldise majandusolukorra võimalik halvenemine. See halvendaks pankade laenupakkumise võimet ja riskihinnanguid. Lisaks vähendaks see ettevõtete ja majapidamiste võimet oma tegevust rahastada.

* Statistikat mõjutas märgatavalt paljude ettevõtete ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpus institutsionaalsete sektorite vahel, milleta oleks kasv olnud veidi alla 8%.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

RE/MAX prognoosib: kinnisvaraturg ootab sissetulekute kasvu

12.02.2015 Elar Toomsalu

Tallinna elamispindade turu suuremad tõusud on tänaseks selja taha jäänud. Alanud 2015. aastalt võib oodata stabiilset või pisut vähenevat elamispindade tehingute arvu ja survet hindadele. Uute korterite turg on kasvava pakkumise valguses aktiivne, kuid siingi tuleb tegemist teha hinnasurvega, teeb prognoose kinnisvarabüroo RE/MAX Central kinnisvaramaakler Elar Toomsalu.

Tehingute arv hoiab hinnad kerkimast

Tallinna korteritehingute arv on käinud üles-alla nagu ameerika mägedel. Hinnad on kiirelt kasvanud ja see ei luba arvata, et tehingute arvul peaks olema põhjust järgmiseks spurdiks tõususuunas. Pigem võime oodata stabiilset või pisut vähenevat korteritehingute arvu.

Kui nõudlust jääb vähemaks, ei saa hinnadki tõusuteed jätkata. Nii ootame 2015. aastalt stabiilseid hindu, kuid pole sugugi üllatav, kui üksikutes piirkondades või üksikute arendusprojektide lõikes tuleb kinnisvara müümisel teha olulisi hinnaalandusi.

Konkurents uute korterite vahel tiheneb

Kiire hinnatõusu ajal ehk 2012.-2013. aastal tundus kinnisvaraarenduse perspektiiv lõputu. Paljud kinnisvaraarendajad alustasid siis projektide ettevalmistamist, millega alles täna turule jõutakse. Nii on hinnatõusu perioodi lõpuks pakkumisse jõudud hulk uute korterite projekte.

Suur pakkumine on loonud uue keskkonna, kus juba täna näeme, et mõnede projektide korterite müük on vaatamata aktiivsele müügi-ja turundustööle praktiliselt seiskunud.

Konkurentsi tihenemise tõttu prognoosime uute korterite hindadele 2015. aastal seisakut. Hinnad saavad kerkida ainult selle arvelt, kui ostjatele pakutakse paremat asukohta või mingit lisaväärtust. Lisaväärtusteks võivad olla hoone parem energiaklass, köögimööbel ja muu sisustus või näiteks nutikad lahendused kodu juhtimiseks.

Üüriturg vajab uut pakkumist

Aeglustuv korterite müük võib üüripakkumisse uusi kortereid juurde tuua. Üürikorterite nõudlus siiski ületab jätkuvalt pakkumist, seda eriti odavamate korterite sektoris. Seetõttu võib öelda, et üüripakkumiste lisandumine on igati tervitatav nähtus.

Pakkumise suurenemine võib avaldada üürihindadele survet languse suunas. Samas sunnib maksuameti töö üüritulu maksustamise nimel endise tulususe säilitamiseks üürileandjaid üürihindu kergitama.

Prognoosime, et korterite üürihinnad püsivad 2015. aastal stabiilsed. Üürihindade langus saab toimuda siis, kui pakkumine peaks hakkama väga kiirelt suurenema, kuid seda hetkel ette ei näe.

Finantseerimise turg toetab kinnisvarasektorit

Tänane ettevaade ei näita, et euribor ehk sellest tulenevalt intressimäärad peaksid hakkama kasvama. See teeb laenuvõtmise soodsaks. Finantseerimise turgu toetavad pangad, kel on küllaga hoiuseid, mille arvelt laenu pakkuda.

Prognoosime, et 2015. aasta finantseerimise turg ja intressimäärad on laenuvõtmist ja seeläbi kinnisvaraturgu toetav.

Suund edasi, kuid aeglasemalt

Korterite hinnad on alates 2009. aastast kerkinud oluliselt kiiremini kui sissetulekud. Seetõttu ootame, et käimasoleval 2015. aastal toimub turu rahunemine ja loodetavasti jõuab sissetulekute kasv kinnisvarahindadele järele.

Elamispindade turg rühib igal juhul positiivsete arengute suunas. Suuri tagasilööke või märgatavaid hinnalangusi ei peaks kinnisvaraturult ootama.

RE/MAX on esindatud 95 riigis üle maailma, Eestis opereerib RE/MAX nelja kontoriga ning enam kui 30 kinnisvaramaakleriga. RE/MAX on maailma suurim ja edukaim kinnisvara kaubamärk.

Elar Toomsalu
RE/MAX Central
+372 5697 9920
elar.toomsalu@remax.ee
www.remax.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Merko Ehituse 2014. aasta puhaskasum 12,4 miljonit eurot, ettepanek maksta dividendiks 0,41 eurot aktsia kohta

12.02.2015 Tõnu Toompark

Merko Ehituse müügitulu oli 2014. aasta neljandas kvartalis 70,1 miljonit ning aasta kokkuvõttes 252,3 miljonit eurot. Ettevõtte puhaskasum kasvas neljandas kvartalis 96% 4,8 miljoni ning aasta kokkuvõttes 19% 12,4 miljoni euroni. AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendiks 0,41 eurot ühe aktsia kohta ning aktsiakapitali vähendamiseks 0,23 eurot ühe aktsia kohta.

2014. aastal teenis Merko väljaspool Eestit 32% müügitulust – 2013. aastaga võrreldes Leedu müügitulu kahekordistus ning Lätis kasvas üle poole võrra. Merko müüs 2014. aastal kokku 395 korterit ehk 132 korterit enam kui eelmisel aastal, mille tulemusel suurenes kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu 48% võrra.

„Võime jätkuvalt keerulises turuolukorras 2014. aasta tulemustega rahule jääda, eelkõige kasumlikkuse paranemisega, kasvuga Lätis ja Leedus, samuti korterite müügiga Eestis. Eelmisel aastal jätkus oodatult ehitusmahtude langus insener- ja teedeehituse valdkonnas tingituna Euroopa Liidu rahastusega projektide vähenemisest, kuigi nende segmentide kasumlikkus ületas meie ootusi,“ ütles AS Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

„2015. aasta saab avaliku sektori tellimuste osas olema keeruline, teatud elavnemist võib oodata 2016. aastast. Seetõttu on kõigis kolmes Balti riigis meie prioriteediks hea koostöö eratellijatega, kellele tahame pakkuda kvaliteetseid ja optimaalseid ehituslahendusi ning efektiivset ehitusprotsessi. Ehitusturule jätab oma jälje ka nõrk majanduskasv ja madal investeerimiskindlus Baltikumis ja lähiriikides. Kasvuvõimalusi näeme enda jaoks 2015. aastal eeskätt Leedu ehitusturul, samuti korteriarenduse valdkonnas, kuhu plaanime eeloleval aastal investeerida ca 45-55 miljonit eurot. Eeldatavalt ei lange tellimuste maht ka elektriehituses, mis on meie jaoks oluline valdkond,“ lisas Trink.

Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 62,9 miljonit eurot, 2014. aasta uute lepingute maht kokku oli 170,4 miljonit eurot. 2013. aasta neljandas kvartalis sõlmiti uusi lepinguid mahus 48,6 miljonit ning 2013. aastal kokku mahus 254,3 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014 oli kontserni teostamata tööde jääk 179,1 miljonit eurot.

Merko Ehitus kontserni 12 kuu brutomarginaal oli 9,8% ja puhaskasumimarginaal 4,9%, mis on mõlemad eelmise aastaga võrreldes paranenud. 2014. aasta kasum enne makse oli 13,3 miljonit ning neljandas kvartalis 5,3 miljonit eurot. Ettevõtte 2014. aasta puhaskasum oli 12,4 ning neljandas kvartalis 4,8 miljonit eurot, mis on mullusega võrreldes kasvanud vastavalt 19% ja 96%.

AS Merko Ehitus juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58%. Arvestades 2015. aasta väljavaateid ja toetamaks omakapitali tootlust, teeb juhatus ühtlasi ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 4,1 miljonit eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta). Nimetatud ettepanekud esitatakse kinnitamiseks 29. aprillil 2015 toimuvale korralisele aktsionäride üldkoosolekule.

„Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu ja osakaalu kasv on plaanipärane ning valdkonda viimasel paaril aastal tehtud investeeringute tulemus. 2015. aastal ootame korteriturult stabiilset hinnataset ning ostjate jätkuvat selektiivsust ja keskendumist kvaliteetsetele pakkumistele, kus hindame oma positsiooni tugevaks. Samas arvestame korterite müügiperioodide pikenemisega,“ lisas Andres Trink.

2014. aastal müüs Merko 395 korterit kogumaksumusega 39,4 miljonit eurot ning neljandas kvartalis 160 korterit kogumaksumusega 16,0 miljonit eurot (mõlemad numbrid käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 48% ning valdkonna müügitulu osakaal suurenenud 18%ni kontserni kogutuludest.

Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd, Marupes Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd ja Liepajas multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustööd. Neljandas kvartalis lõppesid viis aastat kestnud Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemistööd, mille tulemusena on Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud poolkoksimäed nõuetekohaselt suletud.

AS Merko Ehitus (http://group.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2014. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 765 inimesele ning ettevõtte 2014. aasta müügitulu oli 252,3 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Skanton Kinnisvara: Õige aeg on osta korter Koplisse

12.02.2015 Tarvo Tavast

Üheksakümnendatel võisime ajalehekuulutustes näha korteri ostusoove, kus asukohana välistati Lasnamäe ja Kopli. Tänaseks on Lasnamäe maine oluliselt paranenud, selle kõrval on Kopli fööniksina tuhast tõusmas.

See annab põhjuse elukoha eelistuste muutmiseks ja pilgu heitmiseks Kopli suunas.

Kopli korteriturg on stabiilne ja hinnad kerkivad suure hooga

Statistika näitab, et Kopli korteritehingute arv on üsna hüplik. Valdavalt tehakse Kopli asumis 20-30 korteritehingut kvartali jooksul. Tehingute arv ei saanud hoopi ka mullu aasta keskel, mil Tallinna korteritehingute arv kukkus kümnekonna protsendi võrra.

Mis aga kindlasti Kopli korteriomanike rõõmustab, on hinnamuutus. Eelmise aasta lõpuks kerkis Kopli korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1136 euroni. Juba üle kahe aasta on Kopli korterite hinnad aasta baasil kerkinud vahemikus 20-30 protsenti.

Kopli liinide arendus toob uue hingamise

Kopli piirkonna üks suuremaid arengumootoreid saab lähitulevikus olema Kopli liinide arendamine. Kui mitmedki Kopli liinide enampakkumised huviliste puuduse tõttu ebaõnnestusid, siis täna noolivad juba kaks ettevõtet arendusprojekti ostuvõimalusi.

Aastate jooksul tuleb liinidele üle viiesaja uue korteri ja üle 30 ühepereelamu. See toob asumisse üle tuhande rõõmsa inimese.

Loodetavasti järgneb arendustegevusele lisaks kaubanduse-teeninduse invasioon. Hetkel pakub kogu Põhja-Tallinna elanikele head meelt äsja avatud uus Stroomi keskus, kus pinda on üle 15 000 ruutmeetri.

Kopli on arendajatel järgmisena sihikul

Kinnisvaraarendus Põhja-Tallinnas on alguse saanud Kalamajast, kus kogu asum on täis uusi ja uuenenud maju. See on hinnatasemeid kergitanud ja muutnud Kalamaja paljudele rahalises mõttes kättesaamatuks.

Sama laine on juba jõudnud Kalamajast üle raudtee Pelgulinna, kus leiavad aset täpselt samad suundumused, mis Kalamajas aastaid tagasi. Ettenägelikumad vaatavad kaks sammu ette ja näevad, et Kopli on juba jõudnud kinnisvaraostjate ja arendajate huviorbiiti. Seda kinnitab üldisele langusele vastu pannud korteritehingute arv kui kiirelt kerkiv hinnatase.

Nii võime tõdeda, et on õige aeg osta korter Koplisse.

10 põhjust, miks osta korter koplisse

mere lähedus
uued kaubandus- ja teeninduskeskused
paranev taristu
Kopli liinide arendusprojekti käivitumine
stabiilne korteriturg
kasvav korterite väärtus
kiire ühistranspordiühendus kesklinna ja muudesse linnajagudesse
palju rohelust ja parke
koolid ja lasteaiad
ühtne arhitektuur

Tarvo Tavast
Skanton Kinnisvara OÜ äri- ja elamispindade maakler
+372 552 0931
tarvo@skanton.ee

Nõrgast väliskeskkonnast hoolimata majandus IV kvartalis kasvas

11.02.2015 Kaspar Oja

Majandus kasvas 2014. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,1%. Eelmise aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,8%. Majanduskasvu mõjutasid positiivselt töötlev tööstus, energeetika ja jaekaubandus, vähenes aga ehituse ning veonduse ja laonduse lisandväärtus.

Eksport kasvas nõrgast väliskeskkonnast hoolimata ja tugines peamiselt töötleva tööstuse müügi kasvule. Eksport Venemaale samal ajal vähenes, kuid kahanemisest moodustasid suure osa välispäritolu tooted, mille mõju Eesti majandusele on väike.

Tööstussektori kasvust andis suure osa elektroonikaseadmete tootmine, kuid kasvasid ka teised harud. Kuigi elektroonikaseadmete tootmine andis neljandas kvartalis suurima osa tööstussektori ekspordi kasvust, oli lisandväärtuse kasv harude võrdluses laiapõhjaline. Tööstusettevõtete ootused sektori arengu suhtes on üldjoontes optimistlikud. Kuigi tööstussektori tootmise ootused on madalamal tasemel kui enne kriisi, püsivad need siiski viimase kolme aasta tipptaseme juures. Tööstussektori käibe kasv võib ettevaates siiski aeglustuda, sest suure käibega elektroonikaseadmete tootmise tellimused detsembris vähenesid.

Majanduses on suurenenud tööjõutulu osakaal, mis on ergutanud tarbimist ja jaekaubandust. Tööjõutulu kiire kasvu jätkumisele neljandas kvartalis viitab sotsiaalmaksu laekumine, mis suurenes aastaga üle 8%. Ettevõtete kasumid on samal ajal juba mõnda aega kahanenud ja investeeringud vähenenud. Sellele viitavad nii ehitussektori lisandväärtuse kui ka kapitalikaupade impordi kahanemine. Investeeringute langus tuleneb peamiselt energeetikasektorist, kuid teiste harude investeeringud jäävad alla kriisieelsele tasemele. Investeeringute madal tase ei põhjusta majandusele lühiajaliselt probleeme, sest vähese nõudluse tõttu on endiselt vaba tootmisvõimsust.

2014. aasta SKP kasvu kiirhinnang oli Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Keskpanga prognoosi kohaselt kujuneb 2015. aasta majanduskasvuks 2,1%.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist