Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinna üürihindade kasv hakkab peatuma

08.01.2015 Tõnu Toompark

Sarnaselt kinnisvara ostu-müügituruga on stabiliseerumas ka üüriturg. Kui Tallinna kesklinnas on hinnatase juba pikemat aega üsna ühtlane, olles kohati kergelt tõusnud, aga samas ka langenud, siis magalate, eriti Mustamäe üürihinnad kasvasid mullu märkimisväärselt. Kuid ka nende hinnakasv on nüüd pidurdumas.

2014. aasta jooksul kasvasid Tallinna üürihinnad enamikes piirkondades ja korteritüüpide seas, kuid oli ka langejaid. Näiteks keskmiselt kasvas kahetoalise kesklinnakorteri kuuüür 4,7%, kusjuures kasv tuli peamiselt renoveeritud vanemate korterite arvelt. Tüüpiline uus kahetoaline korter jäi samale hinnatasemele.

Äärelinnas, peamiselt magalates, kasvas kahetoaliste korterite üürihind aastaga keskmiselt 8,8%, kusjuures tõusid nii vanemate kui ka uute korterite hinnad. On märkimisväärne, et kohati muutus uue Mustamäe kahetoalise korteri üürihind võrreldavaks kesklinna sarnase korteriga. Kuid sellest siiski ei saanud reegel.

Kui kesklinnas kasvas ühetoaliste korterite hinnatase kõiki asukohti, seisukordi ja elamispinna suurusi kokkuvõetuna keskmiselt 3,2%, siis äärelinnas toimus statistiline langus 2,4%. Viimase näitaja puhul tuleb märkida, et tüüpilise magalas asuva ühetoalise korteri hind jäi samale tasemele või kasvas, kuid kuna turule lisandus palju toakesi, minikortereid ja ühiselamutes asuvaid pindu, mille järele on Tallinna pideva rahvaarvu kasvu tõttu nõudlus kasvanud, siis nende suurenenud osakaal viiski keskmise hinna allapoole. Praegu aktuaalsetesse äärelinna uusarendustesse aga ühetoalisi kortereid, mis kergitaksid omakorda keskmist hinda, palju enam ei rajata.

Enamike suuremate korterite hinnatase kasvas sõltuvalt piirkonnast keskmiselt 1-1,5%, vaid magalate neljatoaliste korterite hinnatase langes 2,8%, mille põhjuseks on suured kommunaalkulud. Mullu langesid ka sarnaste korterite pakkumishinnad müügiturul.

Üürikorterite pakkumishinnad aasta lõikes reaaltehingutest rohkem ei kasvanud, pigem liikusid nad sõltuvalt turusituatsioonist kord üles-, kord allapoole. Sama tegi ka pakkumiste hulk, kuid kasvu näitas uute korterite osatähtsus, mida paisati üüriturule valminud uutes majades.

Konkurents tiheneb, nõutakse suuremaid kortereid

Alanud aastal mõjutab Tallinna üüriturgu suurenev konkurents, sest juba eelmist aastat iseloomustanud uute korterite liikumine üüripakkumiste hulka süveneb veelgi, kuna valmimas on suur hulk arendusprojekte. Kõige enam kasvab kahetoaliste uute üürikorterite hulk, sest see on olnud lemmik investeerimisobjektiks. Sellistele korteritele hinda määrates tasub olla tähelepanelik, sest ülehindamine võib kergelt juhtuda.

Kasvanud on nõudlus kolmetoaliste, ca 60-65 ruutmeetriste korterite järele, mida on pakkumiste hulgas aina vähemaks jäänud. Soov selliste korterite järele on tõusnud peamiselt inimeste mugavuse ajel – näiteks ühe lapsega noor pere, kes varem leppis kahetoalise korteriga, on aina enam hakanud eelistama kolmetoalist, et ka lapsel oleks oma tuba.

Kokkuvõttes saabub Tallinna üüriturule ostu-müügituruga sarnane stabiilsus, kus hinnal on aina suurem roll ning sellest tulenevalt pole ka olulist hinnatõusu oodata. Üürikorter investeeringuna on aga endiselt kasulik, sest nõudlus püsib, kuna Tallinna elanikkond on pidevalt kasvamas ning ka siin töötavate ja õppivate välismaalaste hulk suur.

Üürihinnad Kesklinna piirkonnas

	1-toaline	2-toaline	3-toaline	4-toaline
Vanemad korterid	270-330	350-420	400-650	650-850
Uuemad korterid	300-420	450-550	600-800	800-1000

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Üürihinnad äärelinna piirkonnas.

	1-toalised	2-toalised	3-toalised
Heas seisus tüüpkorterid	180-220	270-320	280-350
Vanemad korterid	220-300	250-350	250-390
Uuemad korterid	280-340	330-400	400-500

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud 2014. aasta kokkuvõte

08.01.2015 Urmas Tehver

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid 2014 aasta detsembris tehti Tallinnas 712 korteriomandi müügitehingut, mis arvestades pikki pühasid on väga hea tulemus ja ületas oluliselt meie prognoosi. Tehingute arv oli 12,1% suurem kui novembris (635) ja 15,8% suurem kui 2013 aasta detsembris (615). Tehingutest ca 150 tehti uute korteritega, mis on samuti keskmisest suurem näitaja.

Korteriomandite müügitehingute keskmine m2 hind oli 1494 EUR/m2, mis võrrelduna novembriga tähendas 2,3%-list langust. Aastases võrdluses oli hinnatõus 9,9%.

Aasta viimase kvartali tehinguaktiivsus oli tänu oktoobri ja detsembri väga headele tulemustele sisuliselt võrdne 2013 aasta viimase kvartaliga – tehingute arvud vastavalt 2062 tehingut 2014.a. ja 2082 tehingut 2013.a. Aasta kokkuvõttes tehti ca 250 korteriomandi müügitehingut vähem kui eelmisel aastal (vastavalt 7537 ja 7781 tehingut).

Eelnevat arvesse võttes oli 2014 aasta korteriturul aktiivne aasta, kuigi aasta keskel ennustati vastupidist.

Harjumaa hoonestatud elamumaade müügitehingute arv oli viimases kvartalis 378, mis võrrelduna teise (464) ja kolmanda (449) kvartaliga on mõnevõrra vähem, kuid ületab 2013 aasta neljandat kvartalit 28 tehinguga. Aasta kokkuvõttes tehti ca 10% rohkem tehinguid kui varasemal aastal (vastavalt 1600 tehingut 2014.a. ja 1457 tehingut 2013.a.).

Tallinna hoonestatud elamumaade tehingute arv oli 2014 aastal suhteliselt stabiilne kõikudes 87 ja 97 tehingu vahel kvartalis (neljandas kvartalis 97 tehingut). Aastane tehingute arv Tallinnas oli sisuliselt sama kui aastal 2013, vastavalt 374 tehingut 2014.a. ja 388 tehingut 2013.a.

Hoonestatud elamumaade tehingute arvu kasv näitab, et vähesel määral on varasem korterituru aktiivsus hakanud elamute turule edasi kanduma.

2015 aastast ootame stabiilset ilma järskude hüpeteta aastat.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin SIIN.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemekulud langesid aastaga 1,4 protsenti

08.01.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli kodudesse jõudnud elektri 6,2%-line odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsete jookide 6,7%-line ja tubaka 3,1%-line kallinemine ning mootorikütuse 3,8%-line odavnemine.

2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega kallines toidukaupadest enim konservpiim (12%) ning odavnesid suhkur (30%), kartul (19%) ja õunad (18%).

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on tarbijahinnaindeksi aastamuutus olnud negatiivne veel 2009. aastal, mil see oli samuti -0,1%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, 2014
Kaubagrupp	2013–2014, %
KOKKU	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	4,1
Riietus ja jalatsid	1,2
Eluase	-1,4
Majapidamine	0,9
Tervishoid	3,4
Transport	-2,6
Side	-5,3
Vaba aeg	2,1
Haridus ja lasteasutused	-16,7
Söömine väljaspool kodu, majutus	4,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvaraõigus algab 10-02-2015

08.01.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 10/02/2015 koolitus Kinnisvaraõigus. Koolitust viib läbi koolitaja ja kinnisvaraõiguse ekspert Evi Hindpere. Uuel aastal soodsama hinnaga – kolm päeva ainult 149 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Koolitus annab Sulle terviklikud üldteadmised kinnisvaravaldkonda reguleerivatest seadustest, hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks ning kõike seda ilmestavad praktilised näited olulistest kohtulahenditest.

Samuti saate teada võimaluse kuidas korraldada kinnisvaraga seonduvat odavamalt ja turvalisemalt ja ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest.

Osaleja saab praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral, loomulikult saab osaleja laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” on suunatud maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid kuid oodatud on ka eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel.

Koolitus “Kinnisvaraõigus” toimub kolmel päeval 10/02, 11/02 ja 12/02/2015 kell 16:00-19:15 (kokku 3*4=12 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tallinn tahab Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtta

07.01.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas algatada Merimetsa roheala kohaliku kaitse alla võtmise.

„Otsuse tegemisel lähtus linnavalitsus muuhulgas Pelgulinna Seltsi ja Põhja-Tallinna Valitsuse vastavasisulisest ettepanekust,“ ütles abilinnapea Arvo Sarapuu.

„Merimets on kõrge väärtusega roheala väga tiheda hoonestuse ja suure rahvaarvuga elamupiirkonnas,“ ütles Sarapuu. „Tegemist on maastikuliselt mitmekesise ja liigirikka, suure keskkonnakaitselise ja keskkonnaharidusliku väärtusega alaga.“

Sarapuu sõnul soovitakse kaitse alla võtmisega säilitada piirkonna looduse eripära ja kaitstavate liikide elupaigad ning tagada väärtusliku virgestus- ja puhkeala säilimine.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduste tuvastamiseks koostatud ekspertarvamuse kohaselt on alal kaitse alla võtmise eeldused – ala on oluline roheline punkt (metsalindude puhkeala) Tallinnas piki Eesti põhjarannikut kulgeval lindude rändeteel ning pika ajaloolise traditsiooniga hinnatud haljasmaa, mis on tähelepanuväärne ka metsanduse ajaloo seisukohast.

Merimetsa roheala kaitse alla võtmisel aitaks kaitserežiim säilitada piirkonna looduse eripära ning arendada piirkonna kultuurilis-hariduslikke väärtusi linnaruumi aktiivse osana.

Eksperthinnangu kohaselt ületab ala looduskaitseline väärtus kohalikku tasandit ning alale oleks võimalik kehtestada ka riikliku maastikukaitseala kaitserežiim.

Kaitse alla võetav maa-ala hõlmab valdavalt jätkuvalt riigi omandis olevat maad, lisaks arvatakse kaitseala koosseisu Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.

Kavandataval kaitsealal on keelatud teede ehitamine, erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja virgestusotstarbeks või remontida kaitsealaga piirnevate kinnistute olemasolevaid juurdepääsuteid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

DNB: maailma majanduskasv toetub arenguriikidele

07.01.2015 Tõnu Toompark

8Globaalsesse majanduskasvu panustavad endiselt eelkõige tärkavad majandused. Samas on arenevate riikide – eelkõige Hiina – majandus hakanud jahtuma, mistõttu jääb majanduskasv ka globaalses plaanis üsna tagasihoidlikuks.

Maailmamajanduse kasvuks prognoosib DNB 2015. aastal 3,4 ning 2016. aastal 3,5 protsenti. Ka neile järgnevatel aastatel peaks majandus näitama üsna sarnaseid kasvunumbreid.

Eurotsooni riikide majandus kasvab DNB prognoosi järgi 2015. aastal aga vaid 1,2 protsenti. Kesist majanduskasvu ennustatakse ka teistele arenenud riikidele: 2015. aastal võib näitaja küündida 2,1 protsendini ning samas suurusjärgus kasv jätkub arvatavasti kuni 2018. aastani.

Arenevate majanduste kasvuks ennustab DNB käesoleval aastal 4,4 protsenti, mis ületab kõrge sissetulekuga riikide näitajat ligi kahekordselt. 2018. aastaks prognoositakse arenguriikidele keskmiselt 5,1-protsendilist majanduskasvu. „Arenevad riigid on oma tähtsust maailmamajanduses kiirelt suurendanud, mistõttu globaalne majanduskasv toetubki eelkõige neile,“ ütles DNB Panga juhatuse liige Meelis Paakspuu.

Ülemaailmsest majanduse jahenemisest pole siiski ka arenevad riigid puutumata jäänud. Hiinale ennustab DNB alanud aastaks 7,1-protsendilist kasvu, mis on madalaim alates 1990ndatest aastatest. „Hiina majandust mõjutavad negatiivses suunas nii globaalne hinnalangus kui ka ületootmine kohalikul kinnisvaraturul,“ lausus Paakspuu.

„Hiinast võib lähiaastatel majanduse kasvutempo poolest mööduda hoopis reformide teele asunud India, mis käesoleval aastal peaks saavutama 6-protsendilise kasvu,“ sõnas Paakspuu. 2017. aastaks ennustab DNB Hiina majanduskasvuks 6,3, Indiale aga juba 7 protsenti.

Eesti esimene ökobüroohoone sai valmis

07.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinnas Sõpruse puiesteel valmis Eesti esimene rohelise mõtteviisiga büroohoone, mille 65 maa-alusel energiavaial põhinev maaküttesüsteem koos ainulaadsete päikesekaitse sirmidega fassaadil tagavad kuni 50% soodsama talvise ruumide kütmise ja suvise jahutamise.

Hoone arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul on valminud kontorihoone esimene Eestis, mis on otsast lõpuni projekteeritud ja ehitatud rohelisest mõtteviisist lähtuvalt. “On äärmiselt positiivne, et Eesti ettevõtted jagavad meiega keskkonnasäästlikku maailmavaadet ning eelistavad tegutseda hoones, mille mõju keskkonnale on viidud miinimumini,” kommenteeris Laks. Ta lisas, et suurima rentnikuna alustas hoones tegevust Proekspert ning pea kõik bürooruumid on tänaseks juba lepingutega kaetud. 2500-ruutmeetrisest renditavast pinnast on saadaval veel vaid üks 185-ruutmeetrine büroo.

Sõpruse puiestee 4-korruselises rohelise mõtteviisiga büroohoones kasutatud novaatorlikud insenertehnilised erilahendused hoiavad maja äärmiselt energiatõhusana. Hoone 65 maa-alusest energiavaiast koosnev maaküte tagab kuni 50% soodsama talvise ruumide kütmise ja suvise jahutamise. Vihmavee kokkukogumine katuselt ning selle kasutamine hoone tualettruumides aitab võrreldes tavamajaga säästa ligikaudu 75% veekulust. Hoone lõunapoolses osas olev klaasfassaad võimaldab maksimeerida loodusliku valguse kasutuse, maja välisküljele täpselt planeeritud horisontaalsed ribid ja sirmid kaitsevad suvel ruume liigsete päikesekiirte eest ning aitavad oluliselt vähendada hoone jahutusele kuluvat energiat.

Rohelise mõtteviisiga ärihoone katus, seinad ja aknad on tavapärase majaga võrreldes kaks korda soojakindlamad. Hoone fassaad on kaetud kauni lehise laudisega ning ka siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale. Büroohoone üldruumid varustati energiasäästlike LED valgustitega, mis tarbivad kuni kümme korda vähem energiat kui tavapäraselt büroohoonetes kasutusel olevad valgustid. Samuti loodi hoone esimesele korrusele jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning 76 autot mahutavasse parklasse rajati elektriautode laadimiskoht.

Täpsemat teavet hoone erilahenduste kohta saab veebilehelt www.sopruse157.ee ja videost aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A.

Hepsor OÜ on 2011. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on keskendunud terviklike elu- ja ärikeskkondade loomisele ning korterite- ja äripindade rajamisele.

Tallinna korter kallines aastaga kümme protsenti

07.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis detsembris 1495 eurot, mis on kümme protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul läks aasta lõpp tõusvas joones. “Suures plaanis sõltub Eesti eraturg enim Rootsi pankade ja majanduse seisust ning sealt suurt muutust tänavu oodata pole,” ütles Vahter ja lisas, et kinnisvaras tuleb tõenäoliselt heas mõttes igav aasta.

“Erakinnisvara hinnatõus jääb seisma ja valmivad arendusprojektid on pigem soodsamad,” lisas Vahter.

Martin Vahteri sõnul mõjutab globaalne majanduse- ja julgeolekuolukord rohkem ärikinnisvara. “Londonist vaadates oleme sõjatsoonis ja see peletab investeeringuid,” ütles Vahter.

Detsembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1081 ostu-müügitehingut, mis on 12,8 protsenti enam kui novembris. Aastataguse detsembriga võrreldes kasvas tehingute arv 18,4 ja kogumaksumus 34,3 protsenti.

Tallinna korteritehingute arv kasvas detsembris novembriga võrreldes 11,6 protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga oli korteritehingute arv 16,3 ja kogumaksumus 32,9 protsenti suurem.

2014. aasta detsembris müüdi kalleim Tallinna korter 760 000 ja odavaim 3600 euro eest. Kalleim elumaja maksis 1,1 miljonit ning odavaim 100 eurot. Kalleima krundi eest tasuti 1,29 miljonit ja soodsaima eest 10 600 eurot.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvaraorganisatsioon DTZ ja Ameerika kinnisvaraturu liider Cassidy Turley ühendasid jõud

07.01.2015 Tõnu Toompark

5. jaanuaril, andis kinnisvarateenuste sektori maailmaturu liider DTZ teada, et on ühendanud jõud Ameerika kinnisvarasektori liidri Cassidy Turleyga. Ühinenud organisatsiooni omanikegruppi kuuluvad TPG Capital ja PAG Asia Capital. Sama kontsern omandas DTZ’i mullu novembris.

Tänu ühinemisele tõusis DTZ maailma suurimate kinnisvaraagentuuride esikolmikusse. 53 miljardi euro suuruse käibega firma pakub tööd rohkem kui 28 000 töötajale 265 kontoris 50 riigis. Kokku vahendab DTZ rohkem kui 0,3 miljardit ruutmeetrit pinda nii äri-, era kui ka valitsussektori klientide heaks. Uus partner Cassidy Turley lisab DTZ ülemaailmse täisteenuse võrgustikku efektiivse lisapanuse Ameerika Ühendriikide turu võtmepositsioonide näol, võimaldades pakkuda integreeritud lahendusi nii Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias.

Ülemaailmse korporatsiooni juhiks saab Tod Lickerman. “Kombinatsioon kahest firmast uute omanike valduses on tõstnud meie võimekust täita klientide soove senisest kiiremini, efektiivsemalt ja paindlikumalt – need on kvaliteedid, mis on unikaalsed globaalsete firmade seas. Uus DTZ ühendab maailmaklassi firma väiksema, väledama ja visama organisatsiooni kogemustega,” kommenteeris Lickerman uut positsiooni. Cassidy Turley senine juht Joseph Stettinius saab Ameerika Ühendriikide osakonna juhiks.

“Euroopa investeerimisturg kasvas möödunud aastal 22%. 2015. a kasv jätkub ja turu mahuks prognoositakse 210 miljardit eurot. Väljastpoolt Euroopat tulevate investeerigute osakaal on kasvanud eriti Kesk- ja Ida-Euroopa maades nagu Poola ja Tsehhi. DTZ-le Eestis annab ettevõtte juhtiv positsioon Põhja-Ameerikas ja Aasias senisest paremad võimalused koostööks investoritega nendest regioonidest,” lisas DTZ Kinnisvaraeksperdi juhatuse liige Tambet Tiits.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Novembris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

06.01.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta novembris 5% rohkem toodangut kui 2013. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

2014. aasta jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang varasema aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui septembris toodeti töötlevas tööstuses 7% ja oktoobris 4% rohkem toodangut kui 2013. aasta samadel kuudel, siis novembris 6%. Toodang ületas 2013. aasta novembri taseme pooltes tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete tootmise kasv, kus toodang suurenes üle kolmandiku; puittooteid valmistati 7% ja metalltooteid 9% rohkem. Toodang vähenes mööbli, kemikaalide ja ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi novembris 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2013. aasta novembriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 6% ja müük kodumaisele turule 2%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta novembris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui oktoobris.

2013. aasta novembriga võrreldes toodeti elektrit 2% vähem ja soojust 14% rohkem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, november 2014 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,5	2,3	4,9
Energeetika	1,1	2,6	4,2
Mäetööstus	-12,5	-13,9	-12,1
Töötlev tööstus	2,0	3,3	6,1
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	0,7	31,4	35,4
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	0,1	4,9	7,3
toiduainete tootmine	-0,2	-0,7	0,9
metalltoodete tootmine	5,3	5,3	8,9
elektriseadmete tootmine	7,9	-0,7	2,9
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	0,2	-5,9	-2,8
mööblitootmine	-0,9	-6,1	-2,7
mootorsõidukite tootmine	1,9	-3,4	-0,8
ehitusmaterjali tootmine	-1,1	-3,2	-0,7
masinate ja seadmete tootmine	4,0	-2,0	1,4
kütteõlide tootmine	-12,3	13,2	13,2

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Möödunud aastal laekus maamüügist riigieelarvesse üle 12 miljoni euro

06.01.2015 Tõnu Toompark

Maa-amet korraldas 2014. aastal 710 kinnisasja enampakkumist, sõlmiti 527 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut. Kokku võõrandati 2798 hektarit maad ja riigieelarvesse laekus 12,3 miljonit eurot.

Maad müüdi üle Eesti kõigis maakondades. Enim kinnistuid müüdi Harju maakonnas – 119 kinnistut kogupindalaga 631,8 ha, mis moodustas 23% kõigist võõrandatud kinnistutest. Kõige vähem kinnistuid müüdi Hiiu maakonnas – 3 kinnistut kogupindalaga 3 ha.

Nii nagu varasematel aastatel, sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 381, kogupindalaga 2700 ha, kogusummaga 6,76 miljonit eurot. Samas on varasemate aastatega võrreldes maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute osakaal müüdavate kinnistute hulgas mõnevõrra vähenenud. Kui 2014. aastal moodustasid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud 72% kõigist müüdud kinnistutest, siis aasta varem ehk 2013. aastal oli vastav näitaja 81% ning varasematel aastatel veel suurem.

Kui varasematel aastatel on suurema osa võõrandatud maatulundusmaadest moodustanud metsamaad, siis 2014. aastal moodustasid suurema osa põllumaad. 2014. aastal võõrandatud maatulundusmaa pindalast moodustas 57% haritav maa ja rohumaa, 32% metsamaa ning 11% muu maa. Võrdluseks võib tuua, et 2013. aastal oli haritava maa ja loodusliku rohumaa osa 44% ja metsamaa osa 48% võõrandatud maatulundusmaa kogupindalast. Varasematel aastatel oli metsamaa osakaal veelgi suurem – 2012. aastal 63%, 2011. aastal 67% ja 2010. aastal koguni 75%.

Elamumaid müüdi 107 kinnistut kokku 2,73 miljoni euro eest ja ärimaid 22 kinnistut kokku 1,8 miljoni euro eest. Lisaks võõrandati tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 1,52 miljoni euro eest.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 5,31 ha. Müüdud maatulundusmaade keskmine pindala oli 7,09 ha ja keskmiseks müügihinnaks 2500 eurot hektari kohta.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 12 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Piusa kordoni rekonstrueerimistööd said rohelise tule

05.01.2015 Tõnu Toompark

Siseministeerium ja Riigi Kinnisvara AS leppisid kokku Piusa kordoni ehitustööde alustamises. Eesti maismaapiiri valve üks tugipunkte, mis muuhulgas saab olema oluliseks baasiks ka piirivalve eriüksusele, peab valmima järgmise aasta esimeses pooles.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on Eesti idapiiri üks raskemaid piirilõike Piusa kordoni vastutusalas ning piiri edukaks valvamiseks on kordoni kordategemine väga oluline.

„Piusa kordoni renoveerimisega saavad kõik idapiiri kordonid renoveeritud. Piusa saab olema üheks peamiseks baasiks ka loodud piirivalve eriüksusele. Samuti saavad seal olema korralikud elutingimused näiteks Koidula piiripunktis töötavatele inimestele,“ lausus siseminister.

Pevkur rõhutas, et tegu on olulise investeeringuga Eesti-Vene piirijoonel, mis on suunatud turvalisuse parandamiseks Euroopa Liidu ja NATO välispiiril. Praegu on Narva piiripunkti ehitus juba töös, Piusa kordoni ümberehitus on järgmine samm piirivalvurite töötingimuste parandamiseks.

Lisaks jätkuvad vajalikud korrastamise- ja hooldustööd piiririba väljaehitamiseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel ajutisel kontrolljoonel. „Nii piiripunktide, kordonite, kontrolljoone kordategemise kui piirivalvurite varustuse ja piiri valvamise tehnika uuendamise eesmärk on aga loomulikult tagada Eesti piiri tugev valve ja piirivalvuritele kaasaegsed töötingimused,“ täiendas siseminister.

Piusa kordoni ehitustööd lähevad maksma rohkem kui 5,5 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kopli liinide omandaja selgub kevadel

05.01.2015 Tallinn.ee

Kopli liinide ostuks pakkumise teinud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud mõlemad ettevõtted peavad enampakkumise teises etapis esitama hiljemalt 10. veebruariks 2015 täpsustatud pakkumise.

„Pakkumine peab sisaldama pakkumissumma, projekti äriplaani, sh Kopli liinide ala infrastruktuuri väljaehitamise kava. Teisel etapil on arendajal võimalik täpsustada esimesel etapil esitatud Kopli liinide linnaehituslikku visiooni,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus peab sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta, mida hindab eelnimetatud komisjon. Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Arco Vara alustas uute hubaste väikekorterite müüki Tartus Pallase korterhotellis

05.01.2015 Tõnu Toompark

Tartu südalinnast 5 km kaugusel Ihastes valmib 2016. aasta kevadeks renoveeritud Pallase korterhotell, milles tuleb müüki 61 soodsa hinnaga kaasaegset väikekorterit. Väikekorterid on Tartu üürikorterite nappuses oodatud investeeringuobjektiks.

Pallase pst 25 korterhotell asub Ihaste piirkonnas, Tartu südalinnast 5 km kaugusel. Koht on turvaline, looduskaunis ning eemal linnakärast. Bussiühendus Tartuga on väga hea ning lisaks ühendab Tartut ja Ihastet kergliiklustee.

Pallase korterhotellis asuvad 1- kuni 2-toalised korteriomandid on suurusega 12-43 m². Korterite hinnad algavad 23 000 eurost. Väga soodsate kommunaalkuludega korterid sobivad hästi üürikorteriteks, kommunaalkulude tasemeks on plaanitud 0,52 eur/m². Majaelanikud saavad kasutada keldrikorrusel pesumasinaruumi, jõusaali ja sauna.

Soetades ühe või mitu üürikorterit, pakub Arco Vara mugavat üürihaldusteenust. See sisaldab nii üüritehinguks ettevalmistavaid tegevusi (eeltutvustused klientidele, dokumentatsioon, reklaam), kui ka igapäevast haldusteenust nagu hooldus- ja puhastusteenust, igakuiste tarbimisnäitude võtmist jms.

„On teada fakt, et Tartus napib juba aastaid üürikortereid. Ja kuna Tartu on rahvusvaheliselt tuntud ülikoolilinn, tasub investeering Tartu üürikorteritesse end kindlasti ära, “ ütles Pallase 25 väikekorterite müüki korraldav maakler Janika Toots.

„Kinnisvarahinnad Tartus kasvasid 2013. ja 2014. aastal keskmiselt 10%. Hästi hooldatud kinnisvara väärtus püsib enam-vähem samal tasemel ning üürivajadus aastate jooksul ei kao. Seega on Tartus nüüd heaks võimaluseks omandada üüripind hästi majandavasse Pallase korterhotelli,“ lisas Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme.

Lähemat infot korterite kohta saab veebilehelt www.pallase25.ee

Jaemüügi stabiilne kasv jätkus novembris

05.01.2015 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta novembris 2013. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Alates augustist on jaemüügi kasv võrreldes varasema aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 5–6% piires.

2014. aasta novembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 396,1 miljonit eurot, seega jäi novembris kauplustesse 301 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta novembriga võrreldes 7%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli jaemüük väiksem kui varasema aasta novembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas aastaga viiendiku (21%). Jaemüük suurenes veel ka tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 14%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 8%), muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 8%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 8%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on sügiskuudel olnud küllaltki stabiilne. Novembris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük 2013. aasta sama kuuga võrreldes 4%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 5%.

Võrreldes 2014. aasta oktoobriga vähenes novembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal aga suurenes müük eelmise kuuga võrreldes 1%. 2014. aasta üheteist kuuga (jaanuar–november) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2013. aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli novembris 481,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 82%. 2013. aasta novembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%.