Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvaraturu ülevaade: detsember 2014

13.01.2015 Kadri Lest

Detsembrikuu oli 2014. aasta tehingute rohkeim kuu. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati eelmisel kuul Eestis kokku 4619 ostu-müügitehingut koguväärtusega 251,42 miljonit eurot.

Novembriga võrreldes teostati 25,8% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 23,1%. Selliseid numbreid vaadates võiks arvata, et aastalõpus turg aktiviseerus, kuid tegelikult on ostu-müügitehingute tõusu taga metsamaade müügi komplekstehing, kus korraga müüdi üle Eesti ligi 1200 kinnistut, millega Tornator Eesti OÜ kodulehekülje andmetel omandasid nad kõik Eesti Metsavaldused OÜ-le kuulunud metsakinnistud kogupindalaga ca 13000 ha ning said suurimaks erametsaomanikuks Eestis.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas.

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas 2014. aasta detsembris 1618 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 162 223 913 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 5,8% ja tehingute koguväärtus 15,4%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10,1% ja koguväärtus 35,5%.

Detsembris toimus Tallinnas 714 korteriomandi tehingut, mis on 75 tehingu võrra rohkem kui novembris ja 104 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Kui novembris hüppas keskmine hind rekordtasemele – 1530 €/m² (mediaan 1429 €/m2), siis detsembris keskmine hind näitas langust, jõudes tasemele 1499 €/m2(mediaan 1372 €/m2). Keskmine hind on 2013. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 10,2%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 29 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 37 tehingut. Oktoobris teostati 17 ja aasta tagasi detsembris 27 hoonestamata elamumaa tehingut vähem.

Tartu

Tartu maakonnas teostati detsembris 375 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 28 768 916 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 10,9%, mida tõstsid Tartu linnast väljaspool oleva kinnisvaraga tehtud tehingud. Tartu linna tehinguaktiivsus oli eelmise kuuga sama.

Tehingute koguväärtus tegi aga hüppelise tõusu, olles detsembris 37,8% kõrgem. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa Tartu linnas 2 kaubanduskeskusega tehtud tehingud, mille tehingute koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 6,2% ja koguväärtus 45,0%.

Detsembris toimus Tartu linnas 112 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehingu võrra vähem kui novembris ja 12 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Kui novembrikuus hüppas ka Tartus keskmine hind rekordtasemele – 1212 €/m² (mediaan 1165 €/m2), siis detsembris keskmine hind langes tasemele 1149 €/m2 (mediaan 1126 €/m2), mis on viimase 12 kuu keskmisest madalam. Novembrikuuga võrreldes on keskmine hind langenud 5,2% ja 2013. aasta detsembriga võrreldes 6,1% tõusnud.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 12 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega detsembris tehinguid ei toimunud. 2014. aasta novembris toimus 3 ja aasta tagasi detsembris 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati detsembris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 377 278 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 10,4% ja tehingute koguväärtus 31,9%, mille suurema tõusu tõi kaasa kalli äripinna ja tootmishoone ostu-müügitehing Pärnu linnas. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2,2% ja koguväärtus 36,8%.

Pärnus toimus detsembris 55 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingu võrra rohkem kui novembris ja 12 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind detsembrikuus oli 805€/m² (mediaan 730 €/m2). Keskmine hind on novembriga võrreldes 4,4% ja aastases võrdluses 0,6% tõusnud, kuid 12 kuu keskmisest siiski tunduvalt madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 11 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega tehinguid ei tehtud. Novembris tehti 2 tehingut ja aasta tagasi novembris 4 hoonestamata elamumaa tehing.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 255 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 621 722 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 66,7% ja tehingute koguväärtus 17,6%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa varasemalt mainitud metsamaa kinnistutega teostatud komplekstehing, mille tulemusel toimus Viljandi maakonnas detsembris metsamaaga 73 tehingut (novembris 6 metsamaa tehingut). Aasta taguse ajaga võrreldes on ostu-müügitehingute arv tõusnud 64,5% ja koguväärtus 19,0%.

Detsembris toimus Viljandi linnas 23 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehingu võrra vähem kui novembris ja 10 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Viimastel kuudel toimunud keskmise hinna langus detsembris peatus, tõustes novembri keskmisest hinnast 6,4% kõrgemale, tasemele 473 €/m² (mediaan 424 €/m2), mis on siiski natuke madalam viimase 12 kuu keskmisest.Võrreldes aasta tagusega on keskmine hind 12,2% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga detsembris tehinguid ei toimunud. Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid novembris, ega 2013. aasta detsembris.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 145 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 993 116 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 3,3% ja tehingute koguväärtus 10,4%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 13,7% ja koguväärtus 17,0%.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 10 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut rohkem kui novembris ja samal tasemel 2013. aasta detsembriga. Detsembrikuus oli keskmine hind 653 €/m² (mediaan 637 €/m2), mis on nii novembri kui ka eelnenud aasta detsembri keskmisest 5,7% madalam, kuid samal tasemel viimase 12 kuu keskmisega.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelnevast kuust ja aasta tagasi detsembrist 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga detsembris Kuressaare linnas tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 306 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 451 468 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 11,7% ja tehingute koguväärtus 71,9%. Tehingute koguväärtuse tõus on tingitud kalli tootmishoonega tehtud tehingust, mille koguväärtus koos hoone juurde kuuluvate tootmismaa kinnistutega moodustab ligi ½ terve maakonna tehtud tehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 13,3%, kuid koguväärtus tõusnud 14,5%.

Detsembris toimus Narvas 42 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingu võrra vähem kui novembris ja 18 tehingut vähem kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind on püsinud viimased neli kuud stabiilsena, olles detsembris 491 €/m² (mediaan 476 €/m2), mis on viimase 12 kuu keskmisel tasemel. Novembrikuuga võrreldes on keskmine hind 0,5% langenud, aasta tagusega võrreldes tõusnud 8,0%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 7 ostu-müügitehingut, mis on novembriga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes sama tehingute arv. Narva linnas hoonestamata elamumaadega detsembris tehinguid ei toimunud.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Euroopa seadis üheks prioriteediks hoonete energiasäästlikuks muutmise

13.01.2015 Tõnu Toompark

Alanud aasta üheks märksõnaks Euroopas on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Euroopa elamumajandusorganisatsiooni Housing Europe liikmete toetusel kinnitati järgmiseks viieks aastaks URBAN töögrupi tegevuse jätkumine Euroopa Parlamendis.

22 riigi elamuvaldkonna organisatsioone ühendav organisatsioon Housing Europe vahetab töögrupis mõtteid 76 Euroopa Parlamendi liikmega enamikest fraktsioonidest ning enam kui 100 partneriga kohalikul, regionaalsel ja Euroopa tasandil.

Housing Europe’i juhatuse liikme Andres Jaadla sõnul on Europalamendis URBAN intergrupi moodustamine oluline kõigile Euroopas elamupoliitikat kujundavatele organisatsioonidele, kuna Euroopa prioriteetidest sõltub ka Eestis väga oluline euroraha juurdevool. “Ilma toetusrahadeta on renoveerimise läbiviimine väga raske,” rõhutas Jaadla. Mõni Euroopa riik on osa oma plaanidest juba varasemalt avalikustanud: näiteks Prantsusmaa loodab 120 miljardi euroga avalikud hooned energiasäästlikuks renoveerida.

Housing Europe’i president Marc Calon selgitas, miks on eluasemevaldkonna arengu toetamine Euroopa jaoks oluline väljakutse:

“Hoolimata sellest, et eluasemevaldkond ja elamupoliitika ei kuulu Euroopa Liidu pädevuste hulka, on see sektor oluline Euroopa ressursitõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamise seisukohalt.

Elamusektor on võtmeteguriks paljude Euroopa Liidu poliitikate edukal rakendamisel. Sama toimib ka vastupidiselt – Euroopa Liidu poliitikad kujundavad tihti tingimused riiklike elamupoliitikate toimimiseks ja rahastamiseks. Seega on hoonete ja elamusektoril oluline potentsiaal Euroopa Liidu investeeringute toetamisel,” märkis ta.

Eesti Korteriühistute Liit on intergrupi moodustamisele igati kaasa aidanud. “Näeksime hea meelega, et ka Eestist pärit saadikud sellega oleks ühinenud,” rõhutas Jaadla. Liidu poolt vaadatuna oli aasta 2014 Eesti korteriühistutele töökas ja tulemuslik. “Palju tänuväärset energiat kulus aruteludele ettevalmistava korteriühistute renoveerimistoetuste määruse osas. On hea meel ,et Eesti ühistute kiiret arengut ja renoveerimismudeleid on toodud Euroopas eeskujuks,” kinnitas Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Eesti korteritehignute arv kasvas aastaga 3,4 protsenti

13.01.2015 Tõnu Toompark

2014 IV kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel 4885 korteritehingut. Peale kahe kvartali pikkust tehingute arvu langust pöördus näitaja taas tõusule. IV kvartali tehingute arv ületas aastatagust 3,4% võrra.

Korteritehingute käive oli 2014 IV kvartalis 270 miljonit eurot. Tehingukäive tõusis tehingute arvu napi tõusu ja hinnakasvu tulemusena 15,2%.

Keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind kasvas aastaga 11,4% ja jõudis 961 euroni. Samas suurusjärgus tehingute keskmist hinnatõusu oleme näinud nüüdseks juba kaheksa viimast kvartalit.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Uus Maa alustas uute korterite müüki Kalamajas Niine tänaval

12.01.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas uute korterite müüki käesoleva aasta lõpuks Kalamajas, Niine tänav 6A valmivas elamus. Hoone arendajaks on Hepsor OÜ ja ehitustööde peatöövõtjaks Mitt&Perlebach OÜ.

„Kõrge ehituskvaliteet, omanäoline arhitektuur, head planeeringud, rõdud, hästi korraldatud parkimine, valgusküllased toad, inspireeriv asukoht, innustav atmosfäär – kõik see tähendab kaasaegseid kodusid hubasel Niine tänaval,“ kommenteeris korterite müüki korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kristel Janno. „Kalamajast on kujunenud elamupiirkond, mis ei mineta oma väärikat ajalugu ning meeldivat meil-aiaäärne-tänavas-miljööd, olles turvaliseks koduks nii noorele perele, üliõpilasele kui ka vanemale generatsioonile.“

Niine 6A on kolmekorruseline kivimaja, mille fassaadilahenduses kasutatakse piirkonnaga haakuvat puitlaudist ja puidust dekoratiivseid elemente. Hoones on kokku 12 kahe- ja kolmetoalist korterit, lisaks panipaigad, mis asuvad keldrikorrusel.

Maja hoovi rajatakse muruga kaetud õueala, 16 murukividega kaetud parkimiskohta, ühiselt kasutatav puidust terrass ning jalgrattaparkla. Korterites on korteripõhiselt juhitav energiasäästlik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, hoone energiatõhususe klass on B.

Hoone arhitektiks on arhitektuuribüroo KUU (Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla).

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Ajaloorubriik: Pelgulinna tänavate sünnipäevad

12.01.2015 Jaak Juske

Pelgulinna asumi sünd jääb 1870. aastatesse. Panin kirja asumi tänavate sünnipäevad. Uuemate uulitsate puhul on need teada kuupäevaliselt.

Samas on mitmed Pelgulinna tänavad tegelikult veelgi vanemad, lihtsalt ühel hetkel on need saanud uue nime. Siinsest nimekirjast leiate tänava tänase nime andmise kuupäeva. Kui tänav on varem teist nime kandnud, olen lisanud ka tänava rajamise aja.

Kõigi Pelgulinna tänavate ja nende äärses asuvate majade ajaloost olen oma blogis varasemalt pikemalt kirjutanud. Igatahes oleks tore, kui pelgulinlased oma kodutänava sünnipäevi üheskoos tähistama hakkaksid:)

Aarde tänav – 27.08.1930
Aru tänav – 26.10.1932
Auna tänav – 25.09.1959, 26.10.1932
Heina tänav – 1882
Härjapea tänav – 1881
Kaera tänav – 22.02.1955
Kolde puiestee – 29.09.1926
Kõrre tänav – 29.09.1926
Luste tänav – 25.02.1941
Maisi tänav – 22.04.1960, 14.01.1925
Mulla põik – 13.06.1958
Mulla tänav – 27.08.1930
Nabra tänav – 25.09.1959, 1910
Nisu tänav – 25.02.1941
Orase tänav – 26.10.1932
Paldiski maantee – 18. sajand
Pebre tänav – 25.09.1959, 1911
Preesi tänav – 27.08.1930
Ristiku põik – 1957
Ristiku tänav – 24.05.1939, 1910
Rohu tänav – 1900
Roo tänav – 24.05.1939, 1910
Rukki tänav – 25.02.1941
Saue tänav – 13.11.1929
Sõle tänav – 27.08.1930
Sõmera tänav – 18.03.1931
Söödi tänav – 26.10.1932
Taime tänav – 26.10.1932
Telliskivi tänav – 1882
Timuti tänav – 24.05.1939, 1910
Vaniku tänav – 25.09.1959, 1930. aastate teine pool
Õle tänav – 1910

Fotol Pelgulinna ühed vanimad majad Heina tänava ääres.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Tallinna korteripakkumiste keskmine hind tõusis aastaga 7%

11.01.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteripakkumiste keskmise hinna tõusu osas hiilgas möödunud 2014. aastal Kristiine linnaosa. Kristiine korteripakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 14%. Kristiinele järgnes Põhja-Tallinna linnaosa, kus eelkõige Kalamaja toel kasvasid korteripakkumiste hinnad aastataguse ajaga võrreldes 14%. Tallinna korteripakkumiste keskmine aastane hinnatõus oli 7%, võttis portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon möödunud aasta numbreid kokku.

„Üha enam kostab Kalamaja piirkonna kohta kriitikat, et tegemist on ülehinnatud piirkonnaga, kust elanikud lahkuvad. Praktika tõestab aga vastupidist – Kalamajas on palju uusarendusi, asumis tehakse palju tehinguid ja hinnatõuski näitab, et Kalamaja näol on tegemist piirkonnaga, kuhu inimesed pigem tahavad minna,“ kommenteeris Tarvo Teslon pealinna korterituru üht kuumemat piirkonda.

Väikseim, kuid siiski plussi poolel on korterite hinnamuutus Vanalinnas ja Pirital. Vanalinna korteripakkumiste keskmine hind oli 2014. aasta lõpus 3157 €/m², Pirital 2077 €/m². Aastaga kasvasid need näitajad vastavalt 2 ja 3 protsenti.

„Vanalinnas ja Pirital on korterite hinnad pisut varem juba ette ära tõusnud. Seetõttu jäi neis piirkondades 2014. aasta hinnatõus Tallinna keskmisele alla. Samuti on Vanalinnas ja Pirital proportsionaalselt vähem uusi korteriarendusi, mis on üks pakkumishindade üldise tõusu põhjusi,“ põhjendas Tarvo Teslon toimunut.

Korteripakkumiste arv kasvas eriti jõudsalt Lasnamäel ja Mustamäel. Lasnamäel oli 2014. aasta lõpul 1482 ja Mustamäel 973 korteripakkumist. See on vastavalt 72 ja 70 protsenti aastatagusest rohkem.

„Lasnamäe ja Mustamäe eriti suure korterite müügipakkumiste arvu tõusu taga on eelkõige uusarendused. Mõlemas linnaosas tuli aasta jooksul turule mitmeid uusi suuri korteriprojekte. Uute korterite turule tulemine kasvatab enamasti ümberkolijate arvelt samas piirkonnas vanemate korterite pakkumist,“ selgitas Tarvo Teslon sedavõrd suurt müügipakkumiste arvu muutust.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Mida sisaldab hea kinnisvara müügikuulutus?

11.01.2015 Kersti Luik

Kinnisvaraportaalides on sadu kinnisvara pakkumisi, et nende seast eristuda, peab kuulutus olema ühtaegu nii loominguline kui informatiivne. Kuulutuse koostamisel on mõned lihtsad reeglid, mida järgides võib müüjat saata edu.

Hea müügikuulutus tekitab võimalikes ostjates huvi ja soovi telefonitoru haarata ning objekti vaatamise aeg kokku leppida. Neid reegleid mitte järgides võib aga juhtuda, et kuulutus jääb vähimagi tähelepanuta ning soovitud edu jääb mägede taha.

Ole aus

Kõige tähtsam on see, et kuulutuses esitatud info oleks tõene. Pole mõtet valetada korteri/maja pinda suuremaks, kommunaalkulusid väiksemaks ega seisukorda paremaks, sest valel on teadupärast lühikesed jalad. Objekti suurus tuleb kuulutuses välja tuua sama, mis on kinnistusregistris. Juhul, kui objekti olemasolev pind erineb registrites väljatoodust, tuleb eelkõige korrastada dokumentatsioon – sest just see on ausa ja eduka müügitehingu aluseks.

Info hulk ja sisu

Müügipakkumist pole mõtet infoga üleküllastada, sest enamus inimesi jätab selle lihtsalt tema pikkuse tõttu lugemata. Infot peab olema piisavalt, et anda võimalikule ostjale objektist aus pilt ning aidata eristada seda teistest pakkumistest (kas tegemist on linnalähedase lastesõbraliku keskkonnaga või asub objekt miljööväärtuslikus piirkonnas).

Tähtsaim näitaja, mis kuulutuses olema peab, on hind. Hind on üks esimesi kriteeriumeid, mille alusel tehakse portaalides otsinguid ning mis on aluseks ostjale enese ostujõu ja kauba sobivuse hindamiseks.

Objekti kirjelduses peaks olema: tubade arv, mitme magamistoa ja mitme vannitoaga on elamine, mitmendal korrusel, millised on tubade pindalad ruutmeetrites, millises majas ja millises piirkonnas pakutav asub. Maja puhul on kindlasti oluline ehitusmaterjalide ja kasutuslubade mainimine. Korteri puhul tuleb ka välja tuua, kas juurde kuulub panipaik, rõdu, parkimiskoht jne.

Seejärel tuleb välja tuua, milline on sisutus, sisustusmaterjalid ja mis mööbel piltidelt jääb hinna sisse. Välja tuleb tuua ka küttesüsteemide lahendused ja ülalpidamiskulud. Võrdluse mõttes tuleks näidata kommunaalkulud nii suvel kui talvel.

Kõige viimases punktis kirjuta, milline on elukeskkond kinnisvara ümbruses. Kas lähedal on lastemänguväljakuid, kaupluseid, spordirajatisi, rand, park, millised on naabrid, kuidas toimib ühistransport jne. Kohustuslik on ka energiamärgise väljatoomine kuulutuses, kui seda pole, siis tuleb kirjutada, et kehtiv energiamärgis puudub.

Pildid, plaanid ja kaart

On tuntud ütlus, et üks pilt ütleb rohkem, kui tuhat sõna. Piltideta müügipakkumine ei pälvi ostjate tähelepanu, seetõttu on piltide lisamine kohustuslik. Samuti peavad pildid olema võimalikult ülevaatlikud, kvaliteetsed ja õiges asendis (tuleb jälgida, püstitehtud pildid ei ilmuks kuulutusest hoopis külili).

Pildile võiks eelkõige jääda ruumilahendus, kuid sellest saab väga hästi anda ülevaate ka korteri/maja plaaniga (skaneeri olemasolev või joonista mõne programmiga). Piltide järjestus peab olema loogiline, et huvilisel ei tekiks eksinud tunnet. Pildid peaksid olema nii hoone seest kui väljast ning kindlasti tualett ja pesemisruumidest.

Kulunud on ütlus, et kinnisvara hinna määrab asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Asukoht on kindlasti üks olulisemaid kriteeriume, mis määrab ka ostjate eelistuse. Siinkohal on kaart suureks abimeheks võõrast linnast pärit ostjale asukoha hindamiseks. Kuigi mitmed kinnisvaraportaalid võimaldavad pakkumisele lisada automaatse kaardi, tuleks alati kontrollida, kas hoonet näidatakse ikka õige koha peal.

Enne kuulutuse ülesriputamist kontrolli õigekirja ja sõnastust ning võimalusel las teeb seda ka Sinu sõber, sest teiste vigu on alati lihtsam märgata kui enda omi. Kirjuta võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt, sest lihtsuses peitub edu!

Kersti Luik
Domus Kinnisvara

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 05-03-2015

11.01.2015 Tõnu Toompark

Kas oled oma kinnisvara piltidega rahul? Kui ei, siis Kinnisvarakoolis toimub 05/03/15 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitajaks on kinnisvara fotograaf Hasso Hirvesoo.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle üldteadmised fotograafiast, oskused paremini kaadrit koostada, ja võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu. Rohkem tähelepanu aga annab võimaluse rohkem müüa. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Tegemist on praktilise koolitusega. Kõikidel koolitusel osalejatel on rangelt soovituslik kaasa võtta oma fotoaparaat. Enne koolitust on mõistlik tutvuda fotoaparaadi kasutusjuhendiga. See aitab saada koolitusest maksimaalset tulemit.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub teisipäeval 05/03/2015 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv ja hinnad kasvavad

10.01.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmete pakuti 2014. aasta detsembris Tallinnas müügiks 552 äripinda. Äripindade müügipakkumiste arv on aastaga kasvanud 17%. Müügipakkumiste keskmine hind on sama ajaga kerkinud 10%.

Äripindade müügipakkumisi on juurde tulnud lausa kahekohalise protsendi võrra kõikides linnaosades peale Kristiine ja Mustamäe. Kristiines vähenes äripindade müügipakkumiste arv portaali KV.EE andmetel 26%, Mustamäel 13%.

Müügipakkumiste keskmine hind on näidanud enamus linnaosades jõulist tõusu küündides näiteks Pirital 50 ja Põhja-Tallinnas 45 protsendini. Tallinna keskmise müügipakkumiste keskmise hinna tõmbab alla Kesklinn. Kesklinnas kui portaali KV.EE andmetel suurima müügipakkumiste arvuga piirkonnas on keskmine hind vähenenud 2% võrra.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	12/2013	12/2014	Muutus, %	12/2013	12/2014	Muutus, %
Haabersti	18	21	17%	1 030	1 138	10%
Kesklinn	180	222	23%	1 426	1 404	-2%
Kristiine	35	26	-26%	979	960	-2%
Lasnamäe	66	75	14%	561	668	19%
Mustamäe	23	20	-13%	663	834	26%
Nõmme	26	34	31%	599	690	15%
Pirita	25	28	12%	1 267	1 900	50%
P-Tallinn	56	77	38%	849	1 228	45%
Vanalinn	23	24	4%	2 336	2 315	-1%

Tallinn	473	552	17%	1 138	1 248	10%

Eesti	879	955	9%	830	935	13%
Harjumaa	509	585	15%	1 089	1 205	11%

Harku vald	316	354	12%	870	1 038	19%
Jõelähtme	51	82	61%	930	994	7%
Kiili vald	50	51	2%	822	922	12%
Rae vald	140	183	31%	1 166	1 337	15%
Viimsi vald	359	408	14%	1 194	1 261	6%

Narva	37	38	3%	450	452	0%
Pärnu	107	86	-20%	702	707	1%
Tartu	18	49	172%	1 316	939	-29%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara: Eesti kalleimad ja odavamad korterid

10.01.2015 Tõnu Toompark

LVM Kinnisvara koostas eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea

LVM Kinnisvara koostas eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne!

Eesti kalleimad korterid 2014:

Tallinn – 940 000 €
Pärnu – 390 000 €
Tartu – 265 000 €
Narva – 131 900 €
Rakvere – 105 000 €
Viljandi – 100 000 €
Haapsalu – 90 000 €
Kuressaare – 88 000 €
Võru – 67 000 €
Paide – 33 000 €

Eesti odavaimad korterid 2014:

Viljandi – 300 €
Pärnu – 363 €
Võru – 500 €
Tartu – 500 €
Haapsalu – 676 €
Rakvere – 900 €
Paide – 1 000 €
Kuressaare – 1 000 €
Tallinn – 2 000 €
Narva – 2 000 €

Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet

Pindi Kinnisvara: turuinfo 12/2014

09.01.2015 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaate fail on allalaaditav siit.

Tartu mnt 52 korteriarenduse käivitamine ja ehitusega alustamine

09.01.2015 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus käivitab 2015. aasta jaanuaris Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti (kokku viis kortermaja) esimese etapi ehituse, mis koosneb kolmest kortermajast (umbes 100 korterit) ning kogu arendusala ühendavast maa-alusest parklast. Esimese etapi valmimine on planeeritud 2016. aasta sügiseks. Uued majad kerkivad 2012. aastal valminud Tartu mnt 50a äri- ja eluhoone kõrvale, kus Merko on müünud 93 korterit.

Tartu mnt 52 korteriarendusprojekt hõlmab aadressidel Tartu mnt 52 ja Lastekodu tn 23 viit kortermaja, mille esimestele korrustele on planeeritud äripinnad. Korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon, korterite verandad on klaasitud. Südalinna asukohast tulenevalt on pööratud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele.

Parkimise teeb mugavaks kahetasandiline turvaline ja köetud maa-alune parkla, mis ühendab viit kortermaja. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2130–3180 eurot. Eelinfo arendusprojekti kohta: http://merko.ee/tartumnt52/.

Arendusprojekti esimese etapi (kolm hoonet ning kogu arendusala ühendav maa-alune parkla) brutopind on ligikaudu 15 tuhat ruutmeetrit ning kogumaksumus suurusjärgus ca 15 miljonit eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone avas uksed

08.01.2015 Tõnu Toompark

Täna avati Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu ühishoone, tänu millele paranevad hädaabikõnedele vastajate, päästjate ja demineerijate töö- ning olmetingimused.

Siseministri sõnul on 6,9 miljonit eurot maksma läinud ühishoone valmimine oluline eeltingimus ühisele hädaabinumbrile 112 üleminekuks, kuna uutes töösaalides võetakse vastu ja lahendatakse kõigi kolme valdkonna – kiirabi, pääste ja politsei hädaabiteateid, mis muudab abi korraldamise efektiivsemaks. “Lisaks hädaabikõnede paremale teenindamisele võimaldab uus asukoht kiiremat abi just Tartu ning Tartumaa lõunapoolsele piirkonnale ja vajadusel ka näiteks Põlvamaa inimestele,” lisas Pevkur.

Valminud kompleks koosneb 3-korruselisest hoonest, kus paiknevad Häirekeskuse Lõuna Keskus, Lõuna Päästekeskus, Annelinna päästekomando ja Demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupp.

Ühekorruselises osas asub päästetehnika garaažikompleks ja varutehnika varjualune. Hoovialale jäävad demineerijate betoonpunkrid, neljakorruseline harjutustorn ja treeningplatsid.

Häirekeskuse ja Päästeameti Tartu uues hoones töötab 191 inimest.

Annelinnas Jaama tn 207 asuvas ühishoones on pinda 4 326 ruutmeetrit ning selle projekteeris Arhitektibüroo Siim & Põllumaa OÜ. Ehitustöid teostas konsortsium AS Ehitustrust ja AS Maru Ehitus. Kogu protsessi juhtis Riigi Kinnisvara AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim mootorikütuse odavnemine

08.01.2015 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta detsembriga võrreldes 1,3% odavamad ja teenused 0,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2013. aasta detsembriga võrreldes langenud 1,9% ja mittereguleeritavad hinnad 0,1%.

2013. aasta detsembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 14,1% odavnenud mootorikütus. Suurem mõju indeksile oli veel alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,3% ja 7,5%. 2013. aasta detsembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv (20%) ning odavnenud suhkur (41%).

Novembriga võrreldes oli detsembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,6%. Detsembriks ostetud lennukipiletid olid 32% kallimad kui kuu varem, toidu ja mittealkohoolsete jookide väikese kallinemise taga on peamiselt puuvilja 2,7%, kohvi 5,2% ja köögivilja 1,6%-line kallinemine. Toidukaupadest kallinesid kuuga enim paprika (36%) ja viinamarjad (35%) ning odavnesid mandariinid (21%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, detsember 2014
Kaubagrupp	Detsember 2013 – detsember 2014, %	November 2014 – detsember 2014, %
KOKKU	-0,5	0,0
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-0,4	0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas	3,7	-0,1
Riietus ja jalatsid	-0,1	-1,2
Eluase	0,1	-0,2
Majapidamine	1,4	0,0
Tervishoid	3,0	0,2
Transport	-6,6	-1,7
Side	-0,4	2,1
Vaba aeg	1,2	0,6
Haridus ja lasteasutused	-21,9	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,8	-0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	0,8

Eesti hinnatase eelmisel aastal langes

08.01.2015 Rasmus Kattai

Statistikaameti teatel odavnes tarbijakorv 2014. aasta detsembris aastataguse ajaga võrreldes 0,5%, novembriga võrreldes hinnatase ei muutunud. 2014. aasta kokkuvõttes oli hinnatase Eestis 0,1% madalam kui 2013. aastal. Euroala inflatsioon pöördus detsembris esimest korda pärast 2009. aastat langusesse, ulatudes esialgsel hinnangul –0,2%ni. Möödunud aasta kokkuvõttes kasvasid hinnad euroalal 0,4%.

Eesti hinnataset mõjutas 2014. aastal kõige enam energia odavnemine: langesid nii elektri, mootorikütuse kui ka soojusenergia hind. Energia hinna langus oli eelmisel aastal laiapõhjaline ning viimase kahekümne aasta suurim.

Toornafta hinna langus süvenes 2014. aasta viimastel kuudel veelgi ja nafta barrelihind on tänaseks alanenud 42 euroni, mis on kolmandiku võrra madalam kui Eesti Panga detsembriprognoosi koostamise ajal. Nafta 30%-suuruse hinnalanguse mõju tarbijakorvi maksumusele on suur, põhjustades inflatsiooni aeglustumist ligikaudu ühe protsendipunkti võrra.

Energia peaks hakkama edaspidi siiski järkjärguliselt kallinema, sest turgude ootuse kohaselt on energia hinna langus maailmaturul ajutine ning tarbitav energia on Eestis endiselt suhteliselt odav, 76% Euroopa Liidu riikide keskmisest. Inflatsiooni kiirendavad lähiaastatel ka maksutõusud ja reguleeritud hindade kasv. Jaanuaris tõusis gaasiaktsiis ning aktsiisitõus jätkub ka järgmistel aastatel. Lisaks on jaotusvõrgu ettevõtted andnud teada vajadusest hindu tõsta, viidates tarbimise vähenemisele.

Alusinflatsioon 2014. aastal aeglustus, teenused kallinesid aasta keskmisena 1,1% ja tööstuskaubad odavnesid 0,1%. Alusinflatsioon aeglustus palgakulude kiirest kasvust hoolimata, suur osa hinnakasvu pidurdumisest tuli kõrghariduse muutumisest tasuta teenuseks.

Oluline roll oli ka vähesel välismaisel hinnasurvel – suurim panus oli mootorsõidukite odavnemisel, kuid ka väga paljude teiste sisseveetavate tööstuskaupade hinnad odavnesid või nende hinnakasv pidurdus. Madala hinnakasvu taga oli osaliselt ka Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine, mis peegeldab majandustsükli madalseisu. Majandusaktiivsuse suurenedes asuvad ettevõtted arvatavasti kasumlikkust taastama ning see kiirendab tarbijahindade kasvu.

Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist