Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvaraturu ülevaade: jaanuar 2015

11.02.2015 Kadri Lest

Käesolev aasta algas kinnisvaraturul vaikselt. Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta jaanuariga langenud 13,2%. 2015. aasta esimesel kuul teostati Eestis kokku 2766 ostu-müügitehingut koguväärtusega 129,015 miljonit eurot.

Nii madala tehingute arvuga kuu oli viimati 2012. aasta veebruar. Detsembriga võrreldes teostati 39,9% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 48,5%. Kui mitte arvestada detsembrikuus toimunud metsamaade müügi komplekstehingut, kus korraga müüdi üle Eesti ligi 1200 kinnistut, siis on tehingute arv langenud 18,8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1237 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 87 978 229 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 23,3% ja tehingute koguväärtus 45,8%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 3,8% ja koguväärtus 4,9%.

Jaanuaris toimus Tallinnas 532 korteriomandi tehingut, mis on 182 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 58 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind on alustanud käesolevat aastat uue rekordiga.

Kui novembris hüppas keskmine hind 2014. aasta kõrgeimale tasemele – 1530 €/m² (mediaan 1429 €/m²), siis käesoleva aasta jaanuaris jõudis keskmine ruutmeetrihind 1563 euroni(mediaan 1415 €/m²), viimati oli nii kõrge keskmine hind 2007. aasta novembris (1560 €/m²). Keskmine hind on 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 12,8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 20 ostu-müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 9 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 8 tehingut. Detsembris teostati 29 ja aasta tagasi jaanuaris 1 hoonestamata elamumaa tehing rohkem.

Tartu

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 302 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 14 824 240 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19,5%. Samuti langes tehingute koguväärtus 48,5%, mis detsembris 2 kaubanduskeskuse müügiga hüppeliselt tõusis. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4,9% ja koguväärtus 39,8%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 93 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 3 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Peale eelmise kuu langust tõusis keskmine hind jaanuaris 2,8%, olles 1181 €/m² (mediaan 1131 €/m²). Võrreldes 2014. aasta statistilise keskmisega oli jaanuarikuu keskmine hind 2,0% kõrgem. 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 11,0%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati nii jaanuaris kui ka möödunud aasta detsembris 12 ostu-müügitehingut, aasta tagasi jaanuaris müüdi 2 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega jaanuaris sarnaselt detsembrile Tartu linnas tehinguid ei toimunud. 2014. aasta jaanuaris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 189 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 009 563 eurot. Võrreldes detsembriga tehinguaktiivsus langes 19,2% ja tehingute koguväärtus 35,9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9,9% ja koguväärtus 18,3% tõusnud.

Pärnus toimus jaanuaris 52 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui detsembris ja 3 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 760 €/m² (mediaan 752 €/m2). Keskmine hind on detsembriga võrreldes langenud 5,8% ja 2014. aasta jaanuariga võrreldes 3,3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 5 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 6 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti 1 tehing. Detsembris tehinguid ei tehtud, kuid aasta tagasi jaanuaris teostati 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 117 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 036 412 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 54,1% ja tehingute koguväärtus 46,0%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 0,8% ja koguväärtus 2,7%, mis näitab, et käesolev aasta on Viljandi maakonnas alanud eelmise aastaga sarnaselt.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui detsembris ja sama eelneva aasta jaanuariga. 2014. aasta teises pooles alanud keskmise hinna langus detsembris peatus. 2015. aasta jaanuaris keskmine hind võrreldes eelneva kuuga tõusis 11,2%, jõudes hinnatasemeni 526 €/m² (mediaan 497 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 15,0% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 1 tehing rohkem ning aastatagusega võrreldes sama. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid detsembris, ega ka 2014. aasta jaanuaris.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 89 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 911 174 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 38,6% ja tehingute koguväärtus 36,1%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 53,4% ja koguväärtus 56,2%.

Kui jaanuaris enamus ülevaates välja toodud linnades korteritega teostatud tehingute arv langes, siis Kuressaares korteritehingute arv tõusis. Kuressaares toimus 22 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 5 tehingut rohkem, kui 2014. aasta jaanuaris. Rohkem teostati tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega, mis tõi kaasa keskmise hinna languse. Jaanuarikuus oli keskmine hind 565 €/m² (mediaan 570 €/m2), mis on detsembriga võrreldes 13.6% ja eelnenud aasta jaanuariga võrreldes 12,6% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Detsembris müüdi 2 eramut ning aasta tagasi jaanuaris 4 eramut. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris ega ka detsembris tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 192 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 386 323 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37,9% ja tehingute koguväärtus 60,3%. Koguväärtuse suure languse taga on eelmisel kuul koguväärtuse tõusu kaasa toonud kalli tootmishoonega tehtud tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 32,6% ja koguväärtus 43,7%.

Jaanuaris toimus Narvas 41 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui detsembris ja 24 tehingut vähem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind on püsinud viimased viis kuud stabiilsena, olles jaanuaris 510 €/m² (mediaan 488 €/m²). Detsembrikuuga võrreldes on keskmine hind 3,8% tõusnud ja aasta tagusega võrreldes tõusnud 15,3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris ainult 1 ostu-müügitehing, mis on detsembriga võrreldes 6 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut vähem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad, detsembris tehinguid ei toimunud ja aasta varem müüdi 14 hoonestamata elamumaad.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

IV kvartalis kasvas majandus 2,7%

11.02.2015 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%.

IV kvartalis panustas majanduse kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise toel.

Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus, millest viimases vedas kasvu tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti jätkas IV kvartalis tugevnemist välisnõudlus. 2014. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes 8,0%. Kaupade sisseveo kasv kiirenes hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%-ni.

Tegevusaladest pidurdas IV kvartalis majanduskasvu enim transpordi ja ehituse lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvu panustas esialgsete arvestuste kohaselt oluliselt netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. Oma osa selles on muutunud käibemaksu deklareerimise korral, mis rakendus 1. novembrist 2014. Netotootemaksude suurenemist mõjutas oluliselt ka aktsiiside laekumise kasv.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2014. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,6%.

Statistikaamet avaldab 2014. aasta IV kvartali täpsustatud SKP 11. märtsil.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallina linnavalitsus esitab linnavolikogule linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia

11.02.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia koostamise eesmärk pealinna ja seda ümbritseva üheksa omavalitsuse – Maardu ja Saue linn ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald – ühiste plaanide tegemine regiooni arendamiseks perioodil 2015–2020.

Vastavalt Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale aastateks 2014–2020 toetatakse prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” kaudu ka Eesti suuremate linnapiirkondade arengut. Kaasfinantseerimise saamise eeldus on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu. Plaani kohaselt rahastatakse projektitoetusega lasteaiakohtade rajamist ja liikuvusprojektide elluviimist Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades.

Strateegia koostati kümne Tallinna linnapiirkonna omavalitsuse tihedas koostöös, omavalitsusi nõustas uuringu- ja konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ. Strateegia projekti on läbi vaadanud Sise-, Sotsiaal- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseministeeriumi kinnituse kohaselt vastab strateegia üldjoontes nõuetele ning on piisav alus linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks.

Strateegia esitab Tallinna linnapiirkonna omavalitsuste ühise visiooni, eesmärgid ja tegevussuunad kolmes koostöövaldkonnas – haridus, sotsiaalvaldkond ning liikumine ja transport. Nimetatud valdkondade arendamisel kavatsetakse teha mitmekülgset koostööd.

Strateegia visiooni kohaselt on aastaks 2020 omavalitsuste koostöös tagatud kõigile Tallinna linnapiirkonna elanikele kättesaadav ning kvaliteetne alus-, üld- ja huviharidus; mitmekülgne, kättesaadav ja erisusi arvestav sotsiaalhoolekanne; eri liikumisviise lõimiv ning inimsõbralik ja keskkonnasäästlik avalik ruum.

Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2015–2020 näol on tegemist kokkuleppelise strateegiadokumendiga, mille linnapiirkond (keskuslinn koos piirnevate omavalitsustega) on ühiselt koostanud ja heaks kiitnud. Strateegia elluviimiseks koostatakse järgnevalt tegevuskava, milles sätestatakse eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused vähemalt prioriteetse suuna raames, s.o lasteaiakohtade rajamine ja liikuvusprojektide elluviimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Adrem Kinnisvara: Tegus maakler eelistab lauamaksufirmat

11.02.2015 Lauri Kolk

Aktiivne maakler peab jagama teenitud vahendustasu kinnisvarabürooga, kes soovib sellest sageli suurema osa endale saada. Adrem Kinnisvara pakub tegusale maaklerile tõhusat alternatiivi, kus lauamaksul põhinev süsteem aitab maakleril kulud ja tulud kontrolli alla hoida.

Selline koostöövorm pakub ennekõike pingevaba ja sõbralikku õhkkonda, võimalust planeerida tööaega ning reguleerida ise teenitava vahendustasu suurust. Lauamaksufirmas saab maakler kogu vahendustasu endale, millelt ta ise katab tööülesannetega seotud kulutused ja maksab maksud.

Reeglina on kõik maaklerid end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutsetakse endale kuuluva osaühingu nimel. See annab tublile kinnisvaravahendajale võimaluse olla ettevõtja.

Lauamaksufirma katuse all töötav maakler peab ettevõttele tasuma igakuiselt lauamaksu. Adrem Kinnisvara on väljatöötatud maaklerite jaoks erinevad paketid, mille hulgast saab valida, mida maakler lauamaksu eest soovib ja saab. Paketid sisaldavad kasutajakontosid kinnisvaraportaalides, kontori kasutamist, isiklikku meiliaadressi, Adrem Kinnisvara nime ja logo kasutamise õigust.

Sageli on raha see, mis on konfliktide ja lahkarvamuste põhjus. Konkreetse lauamaksu suuruse osas tehtud kokkulepe tagab hea ja pingevaba õhkkonna, kus maakler ei pea tundma, et hea käibega kuul peab ta enda teenitud vahendustasust liiga palju maakleribüroole loovutama.

Adrem Kinnisvara alustas oma tegevust 2002. aastal eesmärgiga pakkuda kliendisõbralikku ja eeskujulikku kinnisvaraalast vahendus- ja arendustegevust nii pealinnas, kui saartel ja mujal Eestis. Adrem Kinnisvara nime all töötavad aktiivsed ja kogenud maaklerid, kes on kinnisvaraalase vahendusega tegelenud aastaid.

Meiesõbraliku meeskonnaga ühinemiseks võta ühendust ja leiame sulle sobiliku lahenduse.

Lauri Kolk
Adrem Kinnisvara OÜ juhatuse liige
+372 51912950
lauri@adrem.ee
Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn
www.adrem.ee

Kinnisvarakool: Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 11/02/15.

11.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 11/02/2015 koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast, arvestades Riigikogus menetluse lõppjärgus oleva ehitusseadustiku sätetega.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 11/02/2015 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Arco Investeeringute AS sõlmis Compakt Capital OÜ-ga kompromissi

10.02.2015 Tõnu Toompark

Arco Investeeringute AS esitas 17.12.2013 Compakt Capital OÜ vastu kohtusse hagi, millega nõudis osapoolte vahelise lepingu alusel 127 824 euro väljamõistmist Compakt Capital OÜ-lt (vt Arco Vara AS-i 05.05.2014 börsiteade).

17.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Arco Investeeringute AS-i hagi, st mõistis Arco Investeeringute AS-i kasuks Compakt Capital OÜ-lt välja põhinõudena 127 824 EUR ja viivised summas 13 146 EUR. 16.12.2014 esitas Compakt Capital OÜ Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 02.01.2015 määrusega menetlusse võttis.

05.02.2015 sõlmisid osapooled kompromissi, mille tulemusena nõustus Compakt Capital OÜ maksma Arco Investeeringute AS-ile 120 000 EUR ning vastutasuks nõustus Arco Investeeringute AS loobuma kõikidest osapoolte vahel sõlmitud lepingust tulenevatest nõuetest Compakt Capital OÜ vastu. 06.02.2015 määrusega kinnitas kohus kompromissi ning alates tänasest, s.o 10.02.2015, on nimetatud määrus jõustunud ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Raadi kasarmute lammutamine jõuab lõpusirgele

10.02.2015 Tartu.ee

Tartu linn esitab Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse rahastada nõukogudeaegsete sõjaväehoonete lammutamise neljandat etappi, mille käigus soovitakse Raadilt likvideerida viimased varemed.

Projekti käigus lammutatakse viis tulevase muuseumihoone lähedusse jäävat amortiseerunud sõjaväelennujaama hoonet, mis asuvad kinnistutel Puiestee 114, Kasarmu 3 ja Roosi 91.

Projekti heakskiitmisel summas 91 280 eurot on linna omafinantseering 9128 eurot. Lammutustööde lõpetamise tähtaeg on 31. august 2016.

Ühtekokku on Raadil kunagise sõjaväelinnaku territooriumil lammutatud juba 41 tühjana seisnud hoonet.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused

10.02.2015 Tõnu Toompark

10.02.2015 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. kutsuda tagasi kõik nõukogu liikmed, s.o Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Arvo Nõges, Aivar Pilv, Allar Niinepuu, Toomas Tool, Stephan Balkin;

2. määrata ametisse viiest liikmest koosnev nõukogu ja valida nõukogu liikmeteks järgmised isikud:

· Rain Lõhmus

· Steven Yaroslav Gorelik

· Hillar-Peeter Luitsalu

· Allar Niinepuu

· Kert Keskpaik

3. maksta nõukogu liikmetele tasu iga nõukogu osaletud nõukogu koosoleku eest 500.- eurot (netosumma), kuid mitte rohkem kui 1000.- eurot (netosumma) kalendrikuus. Seada tasu väljamaksmine sõltuvusse nõukogu koosolekute protokollide allkirjastamisest. Arvestades, et nõukogu liikmed võivad pidada nõukogu koosolekuid elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, hüvitada nõukogu liikmetele nõukogu koosolekul füüsilise osalemisega seoses tekkinud reisikulud mõistlikus ulatuses.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kopli liinidele pretendeerimist jätkavad mõlemad pakkujad

10.02.2015 Tallinn.ee

Kopli liinide kombineeritud pakkumise teisele etapile laekus kaks pakkumist, seega jätkavad läbirääkimistega enampakkumisel mõlemad esimesel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

„Kombineeritud enampakkumise teisele etapile esitasid pakkumise mõlemad Kopli liinide ostust huvitunud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud ettevõtted – nii OÜ Fund Ehitus kui ka AS Pro Kapital Grupp,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Seega kutsub Kopli liinide võõrandamiseks moodustatud komisjon teisel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad läbirääkimistele. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise kinnistute ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.“

Edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumine, mis saab kõigi hindamise kriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on Tallinna Linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist ehk juunikuu algul.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus pidi sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

10.02.2015 Tõnu Toompark

Ostes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.

Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.

Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.

Vaata lähemalt – osta, jaga ja võida.

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 37 100 eurot

10.02.2015 Tõnu Toompark

Eesti pankade eluasemelaenude portfelli keskmine laenujääk oli 2014 IV kvartalis 37 100 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis keskmine laenujääk 1 protsendi võrra.

Paralleelselt kerkib lisaks veel eluasemelaenude arv. Kui aasta tagasi oli Eestis aktiivseid eluasemelaenusid 160 4420, siis 2014 IV kvartali lõpuks oli see näitaja kasvanud 163 500 peale ehk 1,9% võrra.

Keskmise laenujäägi kasv ei ole liiga kiire, sest Tallinna ja Tartu kõrgete hindadega piirkondade kõrval on eluasemeturg mõnevõrra aktiveerunud just väiksemates piirkondades, kus kinnisvara on odavam ja võetavad laenusummad selle võrra väiksemad.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

MTA saadab sel nädalal 294 600 inimesele maamaksuteated

09.02.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal 294 600 inimesele 359 600 maamaksuteadet, millest 74 protsenti jõuab maksumaksjateni elektrooniliste kanalite kaudu. Esmakordselt saadab maksuhaldur teate 16 700 inimesele SMS lühisõnumiga.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on elektroonse teavituse osakaal iga aastaga kasvanud. „Kui veel mullu saatsime e-postiga 60 protsenti teadetest, siis tänavu on e-posti ja lühisõnumite osakaal juba 74 protsenti. Lisaks keskkonnasäästule hoiab see kokku ka maksumaksja raha,“ rääkis Liivamägi.

„Sellele vaatamata on paberteadete osakaal veel märkimisväärne – kirja teel postitatakse maamaksuteade tänavu 84 000 inimesele. Teate saamiseks e-posti või lühisõnumiga ei ole aga vaja teha muud, kui panna vastav info oma e-maksuameti kontaktidesse,“ selgitas Liivamägi.

Lühisõnumi saavad tänavu kõik need isikud, kes eelmisel aastal said maamaksu teate veel paberil ja füüsilise isiku tuludeklaratsioonil esitasid mobiiltelefoni numbri. E-postile saadetakse teade, kui e-posti aadress on e-maksuametis märgitud.

Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse ühekorraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Selgus Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistluse võitja

09.02.2015 Tõnu Toompark

Kuueteistkümnest Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusele laekunud tööst tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn“, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Võistlus toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames.

„Keskväljaku rajamisega saab Põlva südalinna senise lagunenud tööstushoonete ala asemele väga väärika paiga, kus on ruumi kaubandusele ja kohvikutele, esindusüritustele, aga ka sportlikule meelelahutusele. Usun, et nii väldime Põlvas suuremate linnade trendi, kus kesklinna asemel domineerivad äärelinna kaubanduskeskused. Kõige olulisem, et pikemas perspektiivis suurendab taoline investeering kindlasti Põlva konkurentsivõimet piirkonna teiste keskustega,“ selgitas Põlva vallavanem Georg Pelisaar.

Võidutöös hindas žürii selle terviklikku linnaehituslikku kontseptsiooni, ruumi selget funktsionaalset jaotust, hajutatud parkimislahendust, puitmaterjali kasutust ning piisavat paindlikkust edasiseks arendamiseks. Oluliseks nüansiks peeti seda, et linnaruumi lahendus on terviklik ka siis, kui väljakuäärne hoonestus pole veel valminud.

Žürii leidis, et võistlus täitis oma eesmärgi, kuigi päris ideaalset lahendust ei leidunud ning väljavalitud projekti tuleb kindlasti edasi arendada. Selleks, et jõuda Põlva keskuse ehitamisega valmis vabariigi sünnipäevaks, on oluline kiiresti välja töötada realistlikud arendusetapid.

I preemia suurus on 6000 eurot ning lisaks võidutööle valis žürii välja veel kolm preemiasaajat: II preemia (4500 EUR) vääriliseks tunnistati töö märgusõnaga „Põhjus tulla“ (autor Armin Valter, Novarc Group AS), III preemia (3500 EUR) läks kavandile „Tuulelohe“ (autorid Pelle-Sten Viiburg ja Mae Köömnemägi, Doomino Arhitektid OÜ) ning ergutuspreemia (2000 EUR) sai projekt „Isevesi“ (autorid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kavakava OÜ).

Võistluse eesmärk oli leida kvaliteetne ruumiline lahendus Põlva keskväljaku ja seda ümbritseva linnaruumi jaoks. Žürii hindas töödes keskväljaku arhitektuuri kvaliteeti, funktsionaalsust, tekkiva linnaruumi terviklikkust, lahenduse otstarbekust ja realiseeritavust. Eesmärk on võiduprojekt teostada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Põlva arhitektuurivõistlus on esimene lõppenud võistlus, mis on korraldatud Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaprogrammi arhitektuurivõistluste seeria „Hea avalik ruum“ raames. Arhitektuurivõistlusi viib läbi Eesti Arhitektide Liit koostöös kohalike omavalitsustega ning võistluste eesmärk on leida nüüdisaegsed lahendused Eesti linnade keskustele. Programmis osaleb kokku kuni 14 linna. Järgmisena selguvad võistlustulemused Tõrvas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti elanik eelistab olla eluruumi omanik

09.02.2015 Statistikaamet

Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.

Riikide võrdluses paigutub Eesti selle näitaja poolest 7. kohale. Rumeenias on 93% leibkondadest eluruumi omanikud. Hoopis teistsugune pilt kirjeldab aga Rootsit, Šveitsi ja Saksamaad, kus alla poole leibkondadest on koduomanikud.

Miks pilt riigiti erineb, sellele on omad põhjused. Eesti puhul oli eluruumi omandamise oluliseks mõjuteguriks Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud eluruumide erastamine. Paljud leibkonnad said just sel ajal varem riigile kuulunud eluruumi omanikeks. Praegu soodustab Eestis eluruumide ostmist tulumaksuseadusest tulenev tulumaksutagastus eluasemelaenu intressidelt ja vähearenenud üüriturg. Paljudes riikides maksusoodustused eluruumi omanikele puuduvad.

Eestis tegeleb üürikorterite pakkumisega vähe ettevõtteid, üüritakse peamiselt eraisikutelt. Erinevalt mitmetest teistest riikidest ei ole Eestis levinud pikaajaline, sh eluaegne rentimine. Kui hästi reguleeritud üürituruga riikides renditakse välja hea kvaliteediga eluruume, siis Eestis on üürikorterid tihti keskmises või halvas seisukorras ning omanikud ei ole huvitatud remontimisega kaasnevaid kohustusi võtma. Nii on üürimine levinud eelkõige suurematesse linnadesse õppima asunud noorte seas ning seda nähakse ajutise etapina enne oma kodu ostmist.

Riikides, kus paljud elanikud elavad üüripinnal, on tihti paigas ka näiteks üürihinna tõstmise määr aastas, et rendi kiire tõus ei tooks vastureaktsioonina esile ostubuumi. Lisaks on igal riigil veel hulk ajaloost ja kultuuriruumist tingitud põhjuseid üürimisele või omamisele. Saksamaal näiteks tekkis pärast
II maailmasõja lõppu elamufondi kriis. Inimestel ei olnud majanduslikku võimekust eluruumide ostmiseks, ent elamispinda oli tarvis. Nii arendati välja suur hulk elamuid, mis olid algusest peale mõeldud rentimiseks.

Praegu pärsivad Eesti leibkondade võimalusi eluruumi soetamiseks majanduslanguse tagajärjel karmistunud kodulaenu võtmise tingimused.

Anu Tõnurist
Statistikaameti peaanalüütik

Uus Maa alustas korterite müüki moodsas südalinna funkmajas

09.02.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinna südalinnas, aadressil Kreutzwaldi 9 rajatavas funktsionalistlikus elu- ja ärihoones korterite ja äripindade müüki.

„Pakkumisel on 6 unikaalset, terrasside või rõduga korterit ja 2 terrassidega äripinda. Atraktiivne asukoht ja maja arhitektuurne ilme on ostjates suurt huvi tekitanud ning tänaseks on mitu korteriomandit juba broneeritud. Oluliseks lisaväärtuseks on peetud rõdusid ja terrasse ning maja-alust garaaži,“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kesklinna ja Kadrioru piirkonna konsultant Margit Sild.

Kreutzwaldi 9 välis- ja siselahendustesse on panustatud hoone asukohale vääriliselt ning ostjaskonna potentsiaalse sihtgrupi ootustele vastavalt. Nii ilmestavad fassaadi klaasseinaga lift, rõdud/terrassid ja mustast graniidist peatrepp. Hoone iga korrus on erineva suuruse ja plaanilahendusega, igal korteril on kas rõdu või katuseterrass.

Elamise teevad mõnusaks maja-alune garaaž ja väike korterite arv. Akendest avanevat vaadet ei häiri radiaatorid – toasooja tagab vesipõrandaküte. Kodukulud aitavad mõistlikul tasemel hoida 3x paketiga aknad ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Hoone välisilme loovad hele fassaadikrohv, mis on osaliselt kaetud musta komposiitplaadiga ning esimese korrusel eksponeeritav betoonpind. Siseviimistluspaketid on pealkirjadega Novell ja Etüüd. Novell on poeetiline, luuleline, inspireeritud raamatutest ja kirjasõnast. Paketi tonaalsus on hele ja karge, vannitoas kasutatud plaat meenutab modernses võtmes raamaturiiulit. Etüüd on aga ekspressiivne, maaliline, loominguline, inspireeritud maalikunstist ning väljendub veidi julgemas tumedate aktsentidega värvigammas. Samal ajal on kogu tonaalsus soe ja hubane.

Maja ehitus algab märtsis ning hoone valmib 2016. aasta alguses. Projekti arendaja on Perton Ehitus, maja ehitab Kaamos Ehitus.