Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell 2015. aasta esimesel kuul eriti ei muutunud, ulatudes kuu lõpus 15,2 miljardi euroni. Sama moodi nagu detsembris täpsustati ka jaanuaris statistika arvestuses klientide põhitegevusala ja see mõjutas laenuportfelli jaotust kliendisektorite ja tegevusalade kaupa. Lisaks sellele väljastati uusi laene aasta alguses tavapäraselt vähe. Laenu- ja liisinguportfelli kogumaht kasvas jaanuaris aastavõrdluses 2,7%.
Ettevõtetele väljastati jaanuaris uusi laene ja liisinguid 678 miljoni euro ulatuses, mis oli aastataguse ajaga võrreldav tase. Uusi lühiajalisi laene väljastati mullusega võrreldes pisut vähem. Uusi pikaajalisi laene anti aga välja ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene väljastati jaanuaris kõige suuremas mahus kinnisvaraettevõtetele.
Eluasemelaenude ja liisingute portfell oli jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 2,9% suurem. Uusi eluasemelaene anti seejuures välja 51 miljoni euro väärtuses, mis oli 14% rohkem kui aasta tagasi. Majapidamiste muude laenude maht ei ole mullusega võrreldes eriti muutunud.
Jaanuaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär ei peegeldanud enamiku laenulepingute baasintressimäära 6 kuu EURIBORi langust. Eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis keskmise intressimarginaali suurenemise tõttu 2,3%ni. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli jaanuaris 2,5%.
Rohkem kui 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude maht jaanuaris eelmise kuuga võrreldes ei muutunud, moodustades 1,7% laenuportfellist. Viimastel kuudel on näha kaubandus- ja primaarsektori (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus) laenude kvaliteedi mõningast halvenemist. Selle mõju on tasakaalustanud muude laenude kvaliteedi paranemine.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes 5,6%. Hoiuste kasv aeglustus ettevõtete hoiuste vähenemise tõttu, mille kasv ongi muutlikum. Majapidamiste hoiuste maht kasvas endiselt kiiresti, ulatudes jaanuaris aastavõrdluses 8,3%ni. Mitteresidentide hoiused on viimastel kuudel samuti suurenenud. Mitteresidentide hoiuste maht oli jaanuari lõpus 2,6 miljardit eurot, moodustades 21% ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumahust.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli aastakasv

Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimarginaal 6 kuu EURIBORi suhtes

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv





Üheksakümnendatel võisime ajalehekuulutustes näha korteri ostusoove, kus asukohana välistati Lasnamäe ja Kopli. Tänaseks on Lasnamäe maine oluliselt paranenud, selle kõrval on Kopli fööniksina tuhast tõusmas. See annab põhjuse elukoha eelistuste muutmiseks ja pilgu heitmiseks Kopli suunas.
Kohtuasjas nr 3-3-1-73-14 nõudis isik kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringuga ette nähtud teede ja tänavavalgustuse kohaliku omavalitsuse poolt ülevõtmist ning ehitamise kulude hüvitamist ehitusseaduse § 13 alusel olukorras, kus isikul ei olnud vallaga kokkulepet teede väljaehitamise ja finantseerimise osas. 


2014 IV kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa 842 eluruumi. Kogu aastane eluruumide valmimise saak oli 2750. See on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.







Linnavalitsus kuulutab lähiajal välja riigihanked Turu ja Fr. R. Kreutzwaldi tn kergliiklusteede projekteerimiseks, Kergliiklustee on kavas rajada ka kesklinnast Aruküla teeni.
Kinnisvaraarendaja Endover Kinnisvara kaasas Toompuiestee 13 arendusprojekti Toomresidentsid renoveerimiseks 263 000 eurot, mis saadi ühisrahastuse kaudu. Rahastus märgiti 19. veebruaril kolme tunniga ja selle korraldas Crowdestate. Projekti tehtavate investeeringute fikseeritud netotulusus on 12,26% aastas.


AS Arco Vara emiteeris 21.08.2013 Manastirski Livadi arendusprojekti taaskäivitamiseks suunatud emissioonina võlakirju kogumahus 750 000 eurot. Võlakirjade lunastamispäev oli 21.08.2016 ning intressimäär 14% aastas. 


Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Läbi aegade oleme oma klientidele meelde tuletanud, et üüritulu tuleb deklareerida ning mingit seaduslikku võimalust maksukohustusest mööda hiilida ei ole.








