Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Hinnalangus augustis süvenes

05.09.2014 Rasmus Kattai

Tarbijahindade alanemine augustis süvenes, jõudes aastavõrdluses 0,7%ni. Juuliga võrreldes langes hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Tarbijahindade langus kiirenes peamiselt energia hinna alanemise, kuid ka toiduainete odavnemise tõttu. Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon pidurdus Eurostati esialgse hinnangu kohaselt augustis 0,3%ni. Euroalal tervikuna põhjustas inflatsiooni aeglustumist samuti valdavalt energia odavnemine.

Eesti kodutarbijate jaoks odavnes energia augustis aasta varasema ajaga võrreldes 4,7%. Sellesse panustasid mootorikütuse ja soojusenergia, kuid kõige enam elektri hinna langus. Elektri hinnatase elektribörsil oli tänavu suvel madal samas kui eelmisel aastal hoidsid elektri hinda kõrgel tootmiskatkestuste tõttu piiratud tootmisvõimsus terves Baltikumis ning ebapiisav ligipääs Skandinaavia elektriturule. Elektri börsihind oli seejuures Eestis augustis 30% madalam kui Lätis ja Leedus.

Toiduainete hinnatase maailmaturul on langenud alates maikuust. Rahvusvaheline Teravilja Nõukogu andis juulis-augustis hinnangu teraviljade oodatavale saagikusele maailma eri piirkondades, mille järgi ulatub tootmine kõigi aegade suurima mahu lähedale. See soodustab teraviljade edasist hinnalangust. Lisaks sellele jätkub kevadel alanud puu- ja köögiviljade hinnalangus, sest hinnad kohanduvad endiselt allapoole eelmise aasta kõrgelt tasemelt, mida tingis aiasaaduste kasvuks ebasoodne ilm.

Lähiajal kandub arvatavasti Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu mõju üle tarbijahindadesse, sealhulgas liha, kala, puuvilja ja piimatoodete hindadesse. Venemaa turu sulgemine osale toiduainetele on praegu avaldunud eelkõige toorpiima kokkuostuhindade languses. Seetõttu ilmselt raugeb augustis veel jätkunud kiire piima ja piimatoodete hinnakasv. Ülemäärase hinnalanguse tõkestamiseks on Euroopa Liidus otsustatud kasutada turukorraldusmeetmeid nagu eraladustamine ja sekkumiskokkuost, mis võimaldavad turgu mõnevõrra stabiliseerida.

Alusinflatsioon augustis palju ei muutunud. Teenused ilma sideta kallinesid 2,2%, kuid koos sideteenuste 3,8% odavnemisega vaid 1%. Teenuste hulgas pidurdus enim puhkusereiside ja majutusteenuste hinnakasv, samas kui üüri hinnakasv oli endiselt kiire, küündides 13%ni Tööstuskaupade hinnad pöördusid juba juunis langusesse ning sellele järgnevatel kuudel on hinnalangus püsinud. Hinnalangus on sel ajal hõlmanud eelkõige püsikaupu – autosid ja koduelektroonikat.

Rasmus Kattai
Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja

II kvartalis vabade ametikohtade arvu kasv aeglustus

05.09.2014 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 6,3% ja võrreldes 2013. aasta II kvartaliga 0,4%.

Vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk vabade ametikohtade määr on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, tänavu II kvartalis oli see 1,4%. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutus ja toitlustus tegevusalal ning haldus- ja abitegevustes (mõlemas 2,9%) ning kõige madalam kinnisvaraalases tegevuses (0,1%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli ehituses ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal. Ehituses oli vabu ametikohti 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 73% rohkem ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 58% enam. See võib olla mõjutatud kvalifitseeritud tööjõu puudusest, tööde hooajalisusest, ametiala palgatasemest.

Vabade ja hõivatud ametikohtade territoriaalses paiknemises pole muutust toimunud, jätkuvalt on kõige rohkem ametikohti Harju maakonnas (sealhulgas Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Harju ja Pärnu maakonnas (vastavalt 1,7% ja 1,6%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,1%).

II kvartali 7600 vabast ametikohast oli 6000 erasektoris ja ülejäänud avalikus sektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,1% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööjõu käive — tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli 2014. aasta I kvartalis 60 000 töötajat, mis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga kasvas 5,5%.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus (hõivatud ja vabade ametikohtade summa).

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2014. aastal on valimis 12 267 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni.

Eluasemekulud langesid aastaga 2,1 protsenti

05.09.2014 Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta augustis võrreldes juuliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -0,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta augustiga võrreldes 0,7% ja teenused 0,8% odavamad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes langenud 0,7% ja mittereguleeritavad hinnad samuti 0,7%.

2013. aasta augustiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim elekter, soojusenergia ja küte, sealjuures oli kodudesse jõudnud elekter 7,6% ja soojusenergia 3,9% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldas veel 20% odavam köögivili ning alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 2,7% ja 6,3%.

Mootorikütus oli aastataguse ajaga võrreldes 3,5% odavam. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud konservpiim (19%) ning odavnenud suhkur (37%) ja õunad (31%).

Juuliga võrreldes mõjutas augustis tarbijahinnaindeksit enim värske köögivilja 21%-line odavnemine. Suurem mõju indeksile oli veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel ning 2,4% odavnenud mootorikütusel. Toidukaupadest odavnesid kuuga enim magus pipar (45%) ja tomat (38%) ning kallines hiina kapsas (19%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, august 2014

Kaubagrupp	August 2013 – august 2014, %	Juuli 2014 – august 2014, %
KOKKU	-0,7	-0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,7	-1,2
Alkohoolsed joogid ja tubakas	3,7	-0,2
Riietus ja jalatsid	1,4	4,0
Eluase	-2,1	-0,4
Majapidamine	0,8	0,2
Tervishoid	2,8	-0,2
Transport	-2,7	-0,8
Side	-3,8	0,4
Vaba aeg	1,7	0,1
Haridus ja lasteasutused	-14,4	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	3,2	-0,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	1,8	0,2

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Merimetsa on planeeritud korterelamud

04.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinn Linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis lubab ehitada Merimetsa asumisse Paldiski maantee ja mere vahelisele alale äriruumidega korterelamuid.

Paldiski mnt 70c kinnistu ja lähiala detailplaneering määrab, et 4,25 hektari suurusele maa-alale võib ehitada üheksa kuni 5-korruselist ning neli kuni 4-korruselist korterelamut. Hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Detailplaneeringu koostas Arco Investeeringute AS.

Planeeritav ala asub Stroomi parkmetsa kõrval Paldiski maantee ja Pelguranna tänava vahel ning on valdavalt hoonestamata. Tootmismaa sihtotstarbega Paldiski mnt 70c kinnistu omanik on AS Kolde. Nagu selgitas abilinnapea Eha Võrk, on osaliselt tegu Tallinna üldplaneeringu kohaselt väikeelamute alaga, aga see piirneb magistraaltänava ärivööndiga ja juba varem kavandatud kuni 12-korruselise hoonestusega Paldiski maantee ääres. Detailplaneeringus on seetõttu, aga ka arvestades lähedust linnakeskusele, ettepanek muuta see korruselamute alaks. Planeeringu teostamisel säilib kõrghaljastus, mis peab tagama lindudele pesitsustingimused.

AS Kolde on võtnud linnaga sõlmitud lepingu kohaselt kohustuse tagada avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise oma vahenditest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nõudlus kallima kinnisvara järele on endiselt olemas

04.09.2014 Tõnu Toompark

Nõudlus kõrgekvaliteedilise ja kallima kinnisvara järele on endiselt olemas, mida näitab ka Tallinna vanalinnas, aadressil Harju tänav 3 renoveeritava 103 aasta vanuse juugendliku elumaja korterite aktiivne müük. Tänaseks on enam kui pooled korteritest müüdud.

„Huvi korterite vastu on olnud suur, 16-st korterist 10 on endale juba ostja leidnud, ehkki müük on kestnud vaid pool aastat,“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild. „Enamik ostjaist on olnud kohalikud inimesed ja ostetud on nii endale elamiseks kui ka investeerimiseks. Ostjad on andnud hea hinnangu maja ehituskvaliteedile ning siseviimistlusmaterjalide valikule. Kindlasti on korterite müügile kaasa aidanud ka maja suureärane asukoht ja soliidne ilme.“

1911. aastal projekteeris Peterburis õppinud kunstnik-arhitekt Gans (Hans) Schmidt krundile 3-korruselise mansardkorruse, keldri ja keskse trepikojaga kivist elumaja. Hoone I korrusel oli rida väikesi, suurte vitriinakendega ärisid. Teisel korrusel asus tõenäoliselt majaomaniku korter, kõrgematel korrustel aga üürikorterid.

1939. aastal ehitati Alfons Krusapi projekti järgi hoonele uus juurdeehitus, mille fassaad lahendati analoogiliselt vanema majaosaga. 1957. aastal kohandati hoone esimese korruse äriruumid kontoriteks ja aknad ehitati väiksemaks.

Täna, maja sünnist 103 aastat hiljem, käivad hoogsad renoveerimistööd ning hoone saab taastatud endises hiilguses. Kortereid on kokku 16 ja äripindu 3.

Hoone arendaja on Hepsor OÜ ja ehitaja Mitt & Perlebach OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tööinspektsioon kontrollib täna ehitusplatse üle Eesti

04.09.2014 Tõnu Toompark

Ühepäevase üle-eestilise sihtkontrolliga juhib Tööinspektsioon tähelepanu ehitusplatsidel töötajaid ohustavatele probleemidele. Kaasatud on enamus tööinspektoreid, kes kontrollivad ehitusplatse kõikides maakondades.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitus rikkumisterohke valdkond. „Näiteks 2013. aastal oli ehitus valdkonnaks, kus avastati enim rikkumisi, kokku 2061. Nendest sagedasemalt esineb nõuetele mittevastavaid tellinguid ja redeleid, ei kasutata isikukaitsevahendeid ja ei ole tagatu ohutu töö kõrgustes.“

Reisberg rõhutab, et lubamatult palju esineb just kõrgustes tehtavate tööde puhul ohutusnõuete rikkumisi. „Alles eelmisel nädalal oli õnnetus, kus töötaja kukkus 12 meetrit ja hukkus.“ Reisberg lisab, et käesoleval aastal on ehitussektoris juhtunud 99 tööõnnetust, millest kolm on lõppenud surmaga.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis ehitusvaldkonnas viis korda rohkem tööõnnetusi kui neid tegelikult registreeritakse. Eelmisel aastal juhtus kuus surmaga lõppenud tööõnnetust just ehituse valdkonnas.

Tänane ühepäevane ehitusplatside sihtkontroll on viies omataoline. Sihtkontrolli tulemustest annab Tööinspektsioon teada reedel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Glikman Alvin & Partnerid: kasvava metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju

04.09.2014 Tõnu Toompark

Tsiviilasjas nr 3-2-1-25-14 oli küsimuse all kinnisasja omaniku loata puude raie ja sellega seotud tagajärjed.

Riigikohus selgitas, et kasvav mets on kinnisasja oluline osa ja kuulub kinnisasja omanikule. Raiutud metsamaterjal on kinnisasjast saadav vili ja seega vallasasi, mille omanikuks saab kinnisasja omanik. Seega ainuüksi metsa raiumisega ei kaota kinnisasja omanik omandit metsamaterjalile.

Kasvava metsa mahavõtmisega on kinnisasja eelduslikult kahjustatud, mistõttu tuleb hüvitada kinnisasja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine järgnevalt:

i) hüvitada tuleb metsa taastamise (eelkõige puude istutamise) kulud;

ii) lisaks tuleb hüvitist maksta kinnisasja väärtuse (turuhinna) vähenemise eest, sest ainuüksi uute puude istutamisega ei tagata vähemalt üldjuhul kinnisasja väärtuse taastamist;

iii) võimalik on ka kahju hüvitamine ainuüksi kinnisasja väärtuse vähenemise eest;

iv) juhul, kui metsamaterjal on teise isiku tegevuse tõttu saanud kahjustada ja see isik vastutab kahju tekitamise eest, tuleb maksta hüvitis metsamaterjali kui vallasasja väärtuse vähenemise eest;

v) kui kinnisasja omanik on ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa metsamaterjali muul põhjusel välja nõuda, siis võib nõuda metsamaterjali kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist, nõudes metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse või metsamaterjali väärtuse hüvitamist,

vi) hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka kulutustega, mida kinnisasja omanik oleks pidanud kandma selleks, et metsamaterjali saaks müüa (eelkõige metsa mahavõtmise kulud).

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvaramull tühjeneb

04.09.2014 Mait Kraun

Kuigi kinnisvara hinna tõus on kogu maailmas kiirenenud, analüütikud esialgu ülekuumenemist ei oota. Vaatamata sellele on Aasias juba alustatud jahutusprogrammiga.

Sel aastal on Tallinna korterite hinnatõus esimese kvartali 20 protsendilt taandunud poolaastaks ligi 13,4 protsendile ning ka edaspidiseks ennustatakse pigem hinnalangust. “Pessimistlikumad hinnalanguse ootused on kuni 15 protsenti,” ütles kinnisvaraturu analüüsiga tegeleva ettevõtte Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark. “Optimistlikumad hinnalanguse ootajad jäävad oma prognoosides nullkasvu juurde.”

Eesti hinnatõusu taga oli Toompargi sõnul mitu faktorit. Ta või välja väheneva pakkumise, head laenutingimused, kerkiva palgataseme ja tugeva kindlustunde. Toompark ootab edaspidi hinnatõusu aeglustumist. “Tehingute arv ehk nõudlus on vähenemas ning pakkumine uute korterite näol kiiresti suurenemas. See hakkab avaldama survet hindadele,” nentis Toompark.

Samas on Toompargi sõnul suuremad riskid seotud siiski majanduse üldise arenguga. “Majanduse üldine areng sõltub omakorda sanktsioonidesõja tulemustest,” ütles Toompark. Tema sõnul räägitakse praegu sanktsioonide teemal suuresti arvamuste, mitte teadmiste baasil.

Ostjatel suurem valik

Kinnisvaraportaal kv.ee andmetel on aastaga korterite müügipakkumiste arv kasvanud 2000 võrra, mida on 30 protsenti rohkem kui aasta tagasi. “Ostjatel on üha rohkem võimalust valida ja ka hinda kaubelda. Müüja peab tehingu hinnas järjest rohkem alla tulema,” ütles kv.ee tegevjuht Tarvo Teslon.

“Aasta alguse kiire hinnakasv on veel kiiremalt aeglustumas,” ütles Teslon. “Arvatavasti jääb kinnisvarahindade kasv 3–8% piiresse.”

Tema sõnul ülekuumenemisest praegu enam rääkida ei saa. Ta lisas, et järgmistel kuudel jäävad hinnad tõenäoliselt samale tasemele.

Viimasel ajal on ka teistes lääneriikide suurlinnades kinnisvarahinnad tõusuteel – juunikuu lõpu seisuga on 12 kuuga hinnad tõusnud Londonis 20 protsenti, Manhattanil 18 protsenti ja Sydneys 15,4 protsenti ja Dubais lausa 36 protsenti.

Aasia jahutab turgu

Augustis hoiatas IMFi ökonomist Min Zhu, et kinnisvarahinnad tõusevad liiga kiiresti. See ei ole ainus kord, mil analüütikud turu ülekuumenemise pärast muret avaldavad. Lääne suurlinnades pole suudetud administratiivsel tasandil kinnisvarahindu jahutada, küll aga on asjalikku eeskuju näidanud Singapur ja Hongkong, kus hinnad on viimase 12 kuu jooksul langenud vastavalt 3,6 ja 0,6 protsenti. Hiinas on kinnisvarahinnad juba kolmandat kuud järjest languses.

Ajendatuna murest hindade taskukohasuse ning väärtuse ülepaisumise pärast, otsustasid mõlemad Aasia linnad võtta kasutusele meetmeid, mis turgu jahutaksid. Selleks kasutati kinnisvaralaenude piiramist, makse ning kõrgete lõivude kehtestamist välismaistele ostjatele.

“Hongkong on kinnisvaraturu edukalt maha jahutanud,” ütles ettevõtte Australia & New Zealand Banking Group vanemökonomist Raymond Yeung Bloombergile. “Singapur on isegi veel paremini hakkama saanud.”

Singapur ja Hongkong otsustasid 2013. aasta jaanuaris laenude suhtarvu (sissetulekute ja laenu mahu suhe) teise kodu ostmisel langetada. Samuti suurendasid linnad kohustuslikku sissemakset 10 protsendilt 25 protsendile. Välismaalased peavad neis Aasia linnades maksma kinnisvara ostul täiendavalt 15 protsenti makse. Küll on Singapuris USA elanikud sellest praegu kokkuleppe alusel vabastatud.

Eestis on hindade jahutamine ebavajalik

“Kõige valem asi, mida teha, oleks hakata ülekuumenemise vastu võitlema,” ütles Toompark. “Praegu pakkumine suureneb ja kindlustunne on idas toimuva pärast tugeva hoobi saanud.” Tema sõnul toimib turumajandus täielikult ja kinnisvaraturg on juba jahtumas. “Täiendavat jahutamist ei ole kindlasti vaja,” rõhutas Toompark.

Tesloni sõnul tõusid hinnad teises kvartalis maa-ameti andmetel 11 protsenti. Samuti ütles Teslon, et parim lakmuspaber on Tallinna korteriturg, kus juulikuu seisuga on aastases võrdluses tõusnud hinnad 9,5 protsenti. Sellest võib järeldada, et eelmise kvartaliga võrreldes on tõesti toimunud mõningane jahenemine.

Üks küsimus: Kas praegu on kinnisvarasse investeerimine hea idee? Kui, siis mis moodi?

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ analüütik
Kinnisvarasse investeerimist vaatan mina elamispindade turu seisukohalt. Kinnisvarasse investeerimine on hea idee. Tehingusse ei tohiks siiski tormata uisapäisa.

Kui praegu turuhinnaga osta ning turuhinnaga ka üürnik sisse võtta, siis vist äriplaan hästi välja ei vea. Väljaüürimise mäng käib suures plaanis ikkagi kinnisvara turuväärtuse kasvu peale. Selle jaoks eeloleva aasta jooksul väga palju ruumi ei ole. Seega peab praegune üürileandja ehk investor leidma, mis on tema konkurentsieelis. On see näiteks pikaajaline krediidiressurss, võimekus leida turu tasemest parema hinnaga üürnik või soetada kinnisvara turutasemest odavamalt.

Mait Kraun
Äripäeva kaasautor

http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=F1CF7AAA-FA72-41F8-ACCB-833068F983F2&paperid=F6BF5269-3FEB-41C7-801E-86F9476462BE&selectedDate=2014-09-04

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid

03.09.2014 Raul Reino

Viljandi linnas ja maakonnas on kõige nõutum kinnisvara liik korteriomandid. Üldine korterite hinnatase pole piirkonnas oluliselt kasvanud, sest ostujõud on siiski tagasihoidlik. Viimastel aastatel on tõusnud tehingute arv stabiilselt, ulatudes 2014.a. II kvartalis 66 tehinguni (2013.a. samal ajal teostati 54 tehingut, 2012.a. 36 tehingut).

Turul eelistatakse üldiselt mugavustega kortereid. Ahiküttega korterite järgi on huvi kasvanud, tulenevalt üha kallinevatest keskküttekuludest, kuid tehingute arv on siiski aastaid sarnane püsinud. Pesemisvõimaluseta korterite järele on üldine nõudlus madal. Kõrgemalt on nõutud remonditud korterid, tugevat remonti vajavate korterite järele tuntakse huvi vaid väga madala hinna korral. Seetõttu on enamik tehinguid tehtud pigem paremas seisukorras korteritega.

Keskmine hind on juba paar aastat olnud üsna samal tasemel, jäädes vahemikku 450 – 500 €/m². 2013. aasta I kvartal eristub tavapäratult kõrge keskmise hinnaga (565 €/m²) ja IV kvartal oli samuti kõrgem, kuid see oli põhjustatud mitmest kõrge hinnaga elamispinna tehingust (hinnad üle 1000 €/m²).

Üldjoontes on keskmine hind mugavustega korteritel ühtlaselt tõusev. Maakonnas on nõutumad piirkonnad Viljandi linnaga piirnevad või linnast ca 5-10 km kaugusel paiknevad suuremad keskused (Viiratsi alevik, Ramsi alevik, Vana-Võidu küla).

2013.a. lõpus moodustati Viljandi vald, kuhu kuuluvad endised Pärsti vald, Paistu vald, Viiratsi vald ja Saarepeedi vald (kõik piirnesid Viljandi linnaga). Viljandi vallas teostati 2014.a. I poolaastal 30 tehingut (neist 4 Viiratsi alevikus), keskmine hind oli 247 €/m2 (mediaanhind 229 €/m2). Maakonna statistika ei ole usaldusväärne, kuna tehinguid teostatakse vähe.

Rohkem nõutakse kortereid Männimäele Viljandi järve poolsesse uuematesse korterelamutesse (rajatud 1990.a.-tel) ja Paalalinna Paala järve lähiümbrusesse. Huvi Uueveski ja Kivistiku piirkonnas asuvate korterite järgi on püsinud stabiilsena, nõudlus pole kasvanud peamiselt seetõttu, et piirkonnas on valdavalt ahiküttega korterelamud.

Viimasel poolaastal on kasvanud huvi korterite ostuks investeerimise eesmärgil, tulenevalt üürituru aktiivsusest. 2014.a. teiseks poolaastaks prognoosime 2-ja väiksemate 3-toaliste korterite mõõdukat (kuni 10%) hinnatõusu.

Turuväärtusest kõrgema hinnaga ostetakse kortereid kliendi jaoks olulise lisandväärtuse tõttu. Enamasti on selleks uus korterelamu, Viljandi järve, Paala järve või terviseradade lähedus, kindla sooviga korrusel paiknemine jms. 2014.a. esimesel poolaastal on kasvanud vara soetamine omafinantseeringuga.

Viljandi linna pole viimase 2 aasta jooksul ehitatud juurde ühtegi uut korterelamut, kuid nõudlus uute korterite järgi oleks kõrge. Tehinguid teostatakse järelturu korteritega.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Rekonstrueerimistoetuse abil saavutasid majad aastas 4,5 mln eurose kokkuhoiu

03.09.2014 Tõnu Toompark

Kredex KredExi poolt koostatud elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimistoetuse mõju käsitlev analüüs näitas, et korteriühistud on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeerinud korterelamute renoveerimisse kokku 151,4 mln eurot. Korterelamute investeeringud on olnud suuremahulised ning sõltuvad riikliku rekonstrueerimistoetuse olemasolust.

Ajavahemikul 2010-2014 on KredEx eraldanud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991.a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast

„Kuna enamus Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurimaks probleemiks hoonete suur energiakulu, mis avaldab kõrge soojusenergiahinna tõttu suurt mõju leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada ka eluaseme ülalpidamiskulusid,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse järjepideva eraldamise tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus ja seega on aastate jooksul suurenenud terviklikult rekonstrueeritavate korterelamute arv. Kui 2010. aastal rekonstrueeriti 35% toetusega terviklikult ainult üks korterelamu (3% toetuse otsuse saanud majadest), siis järgnevate aastate kasv lõppes 2013. aastal juba 62 terviklikult rekonstrueeritud kortermajaga (61% toetuse otsuse saanud majadest).

Rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Analüüs näitas samuti, et rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek.

Renoveerimise tulemusena on korterelamud saavutanud arvestuslikult 43% energiasäästu. Praktiliselt tähendab see, et 2013.a lõpu seisuga rekonstrueeritud korterelamud säästavad aastas 60 GWh kütteenergiat, mis võrdub hinnanguliselt aastase Haapsalu linna kaugküttevõrgus tarbitava soojuseenergia kogumahuga. Küttehinna 75 eurot MWh juures tähendab see aastas 4,5 mln euro suurust kokkuhoidu.

Analüüsi saab lugeda siit.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse eraldamiseks kasutati vahendeid, mis saadi Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Rekonstrueerimistoetust sai taotleda KredExist 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ettevõtlussektori kasum jäi II kvartalis mullusele tasemele

03.09.2014 Tõnu Toompark

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta II kvartalis 836 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta II kvartaliga võrreldes samaks, teatab Statistikaamet.

Suurima panuse ettevõtlussektori kogukasumi kasvu andsid põllumajanduse, töötleva tööstuse, veonduse ja laonduse ning kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus- ja hulgikaubandusettevõtted. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum kasvas 9%, seda eelkõige toiduainetööstuse ja põhiliselt ekspordile suunatud puidu- ja kütteõlide tööstuse kasumi suurenemise tõttu.

Ettevõtted müüsid 2014. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,9 miljardi euro eest, mis oli 1% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi mullusele tasemele. Enim suurenes aastaga müügitulu kutse-, teadus- ja tehnikaala ettevõtetel.

Ettevõtete kulud suurenesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samuti 1% võrra. Tööjõukulud suurenesid 7%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 1% ja 4%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5700 eurot kvartalis, mis oli 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 3% suurem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus väheneb jätkuvalt. Ettevõtted investeerisid 2014. aasta II kvartalis 529 miljonit eurot, mis oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid põllumajanduse, töötleva tööstuse ning kaubandusettevõtted, kes tegid kokku ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2013. aasta II kvartaliga suurenesid investeeringud maasse ja ehitistesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – II kvartal 2014

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Enampakkumisel kinnistud ja mitteeluruumid

03.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinn Tallinna Linnavaraamet otsib mitteeluruumidele ning kinnistutele avaliku kirkjaliku enampakkumise teel uut omanikku.

729 m2 suuruse, elamumaa sihtotstarbega Pille tn 24 kinnistu alghind on 153 000 eurot. Kinnistul paikneb kaheksa korteriga kahekorruseline elamu, viimased kümme aastat on maja olnud peaaegu tühi.

Ühtse müügiobjektina on alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-M69 ja Narva mnt 19//21//23-M72 korteriomandid. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistul asuvas hoones paiknevate mitteeluruumide kogupindala on 292,2 m2.

Alghinnaga 394 000 eurot on enampakkumisel Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2.

Mustamäe tee 50c kinnistu, mille sihtotstarve ärimaa ja pindala 680 m2, on enampakkumisel alghinnaga 58 798,72 eurot.

Maardu linnas asuva Kivileete tn 20 kinnistu alghind on 35 000 eurot. Kinnistu pindala on 973 m2 ning sihtotstarve elamumaa.

Kristiine linnaosas asuv Vindi tn 9-7 korteriomand on enampakkmisel alghinnaga 52 000 eurot. Korteriomandi reaalosaks on korter üldpinnaga 46,9 m2.

Alghinnaga 2200 eurot ootab uut omanikku Ida-Virumaal Kohtla-Järvel asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks 60,4 m² suurune eluruum.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 10. septembriks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleeme lahendada

03.09.2014 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna linnavalitsus otsustas parkimisprobleemide lahendamiseks kahe korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse seada.

„Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk on tagada elanikele korterelamuga külgneval korteriühistu poolt väljaehitatud parkimisalal parkimise ainuõigus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna linnale kuuluva Liikuri tänav T2 parkimisrajatise osa antakse korteriühistu liikmete sõidukite parkimiseks viieks aastaks tasuta korteriühistu Liikuri 46 kasutusse. Korteriühistu Liikuri 46 võtab endale kohustuse tähistada parkimisala teekattemärgistuse ja liikluskorraldusmärkidega, hoida korras tähistatud ala kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kanda mistahes kõrvalkulud, mis on seotud parkimisrajatise kasutamisega.

Tallinna linna omandis olevale Kuklase tn 2a kinnisasjale seatakse isiklik kasutusõigus Korteriühistu Mooni 111 kasuks. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 416 m². Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning kasutusõigus seatakse tasuta. Korteriühistu Mooni 111 on vastavalt projektile 27 parkimiskohaga parkimisala juba välja ehitanud, neist üks koht on Tallinna Sõbrakese lasteaia kasutuses.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Ühtlasi seatakse linna omandis olevale Lastekodu tänav T1 kinnisasjale isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Korteriühistu Lastekodu 5 kasuks, isikliku kasutusõiguse ala pindala on 170,1 m2 ning isikliku kasutusõiguse esemeks on kanalisatsioonitorustikud, mis jäävad korteriühistu omandisse.

Tallinna linnavalitsus on seadnud parkimisprobleemide leevendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 38 korteriühistu kasuks – kahe aastaga said korteriühistud linna abiga juurde kokku ligi 1500 parkimiskohta.

Parkimisalad, millele kasutusõigus on seatud, on vastava projekti alusel välja ehitatud kas täies mahus ühistute poolt või osaliselt linna toel projekti „Hoovid korda“ raames. Kaheksa aastaga on korteriühistud saanud hoovide korrastamiseks kokku 6,6 miljonit eurot toetust.

Korteriühistul, kes on saanud linnamaale isikliku kasutusõiguse, on maa kasutamise, hooldamise ja parendamise õigus ja kohustus. Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida parkimisala alaliselt heas seisukorras ning tagada parkimiseks vajaliku teekattemärgistuse või teistlaadsete eraldusjoonte olemasolu parkimisalal.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse taastumist pidurdavad geopoliitilised arengud

03.09.2014 Tõnu Toompark

Nordea Pank Nordea värske majandusprognoosi hinnangul pidurdavad 2014. teisel poolaastal Eesti majanduse kasvu peamiste eksporditurgude aeglustunud kosumine ja uued geopoliitilised riskid, mille tulemusel on Eestis tänavu oodata 0,7%-ni ulatuvat majanduskasvu. Tööjõuturg ja sisetarbimine on püsinud ootuspäraselt tugeval tasemel, tarbimist toetab pea nullilähedane hinnakasv, mis jääb alla euroala keskmisele.

Globaalmajanduse areng on tänavu olnud oodatust aeglasem. Arenenud suurriikide majandusnäitajad viitavad globaalmajanduse kasvu järk-järgulisele paranemisele 2015.a., kuid arenevate turgude nõrkuse ja märkimisväärsete geopoliitiliste riskide (s.h viimasel ajal eskaleerunud Venemaa ja Ukraina konflikti) taustal püsib areng jätkuvalt heitlik. Välisriskide võimendumise ja välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu langetas Nordea ka Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi seniselt 1,2%-lt 0,7%-le.

“Järgmise aastate kasvu väljavaate osas jäävad riskid allapoole. Jätkusuutlik kasv saab tulla ekspordinõudlusest, tootlikkust tõstvatest uutest investeeringutest ja laienemisest uutele eksporditurgudele. Kuid ka meie tugevamate kaubanduspartnerite investeeringud kasvavad tänases majanduskeskkonnas vaevaliselt. Eratarbimist, mis Eestis küündib ligi 50%-ni SKT-st, hoiab tugeval tasemel erakordselt madal inflatsioon ja euroala keskmisest kiirem palgakasv, kuid sellest üksi jääb jõulisemaks kasvuks vajaka,“ leidis Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Eksporditurgude taastudes prognoosib Nordea Eestile 2015. aastal majanduskasvu, mis ulatub kuni 2,7%-ni. Määramatus püsib kõrge, ekspordinõudluse elavnemist ei ole oodata enne järgmise aasta lõppu.

Venemaa ja Ukraina konflikti mõjud majanduse väljavaadetele

Tõnu Palmi hinnangul on Venemaa-Ukraina konflikti mõjud Eesti kaubanduspartneritele ja Eestile olnud seni piiratud, kuivõrd globaalmajandus jätkab taastumist ja majanduskasvu toetab senisest rohkem sisetarbimine: „Eesti Venemaa suunaline kaubaeksport on kahanenud aastataguses võrdluses (2014 II kv -14% a/a) samas suurusjärgus kui euroala eksport Venemaale. Samas ei saa alahinnata ebakindluse kasvust tingitud kaudseid mõjusid juhul, kui konflikt peaks venima pikemale. Eesti ekspordi alustala, töötleva tööstuse kindlustunne, on tänaseni püsinud suhteliselt stabiilne. Töötleva tööstuse mahu aastakasv on viimasel kolmel kuul püsinud sarnaselt plusspoolel (mai-juuli keskmine kasv +3% a/a). Eesti eksporti mõjutab kindlasti ennekõike euroala ja Skandinaavia majanduste nõudlus ja väljavaade“.

Kasvanud riskide valguses on võimalikud ajutised tagasilöögid tööturul, kuid tööpuuduse pikemaajaline kahanemise trend majanduskasvu elavnedes jätkub. Tugev tarbijate kindlustunne peegeldab reaalsissetulekute kasvu ja stabiilset tööturgu. Kuigi tarbijate ettevaatus järgmiste aastate majanduse väljavaate osas on viimastel kuudel selgelt kahanenud, on suurte ostude kaalumine võrreldes möödunud aastaga mõnevõrra kasvanud. Viimast kinnitavad kinnisvara- ja automüükide tulemused ning stabiilsed eluasemelaenude mahud.

„Madalam majanduskasv ja kiire palgakasv mõjutavad negatiivselt Eesti ettevõtete kasumimarginaale. Seoses nõrga välise hinnasurvega jäävad hinnakasvu riskid Eestis tagasihoidlikuks ka pikemas horisondis. Energiahindu survestab Euroopas madal energianõudlus. Ettevõtete võimalused välisturul hinda tõsta jäävad piiratuks. See sunnib ettevõtjaid panustama efektiivsuse kasvule ja mitmekesistama eksporditurge,“ ütles Palm.

Euroala ja Põhjamaade väljavaated

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook hinnangul kasvab euroala majandus oodatust aeglasemas tempos.

„Euroala 2015. aasta majanduskasvu prognoosi alandasime 1,5%-lt 1,1%-le, mis peegeldab Prantsusmaa ja Itaalia tagasihoidlikumat kasvuväljavaadet ning ka väliskeskkonna mõjusid Saksamaa majandusele. Euroala hinnakasv Nordea hinnangul kergelt elavneb, püsides kahe aastases horisondis alla 2% taseme. USA ja euroala rahapoliitika eesootav lahknemine toetab euro nõrgenemist,“ selgitas Palm.

Põhjamaades on endiselt parimad kasvuväljavaated Rootsi majandusel, mida veab suures osas tugev sisetarbimine. Edaspidi on oodata kõigest tagasihoidlikku ekspordi kasvu. Tulenevalt energiasektori investeeringute kahanemisest aeglustub järgmisel aastal ajutisel Norra majanduse kasv, ületades 2016. aastal taaskord kahe protsendi kasvukiiruse. Soome majandus kasvab väliskeskkonna kasvanud riskide ja nõrga sisenõudluse toel järgmisel aastal kõigest 0,3%. Venemaa sanktsioonid ning määramatuse kasv hoiavad tagasi investeeringuid ning oluliste kaubanduspartnerite impordinõudlus ei näita olulist paranemist. Kokkuvõttes on jätkuvalt oodata Eesti majanduse jaoks oluliste Põhjamaade majanduste aeglast kasvupööret, mida mõjutab olulisel määral globaalmajanduse käekäik.