Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Läheneb maamaksu tasumise tähtaeg

29.09.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet tuletab maaomanikele meelde, et maamaksu teine osamakse tuleb tasuda 1. oktoobriks.

Kuni 64-eurone maamaks tuli tasuda ühe korraga 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületas 64 eurot, tasuti 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1.oktoobriks.

Tallinnas maa maksustamisega seotud küsimustele vastab Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakond infotelefonil 6404454 ning e-posti aadressil maamaks [ät] tallinnlv.ee.

Elamumaa omanikud või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanikud on kuni 1500 m² ulatuses maamaksust vabastatud, kui tema elukoht on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele sellel maal asuvas hoones.

Maa maksustamise küsimustega saab pöörduda ka Tallinna Linnavaraametisse maa hinna osakonda Vabaduse väljak 10, III korrus (E 14.00-18.00 ja N 9.00-12.00). Lisainfo: http://www.tallinn.ee/maamaksuvabastus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ülemiste Citys sai täna nurgakivi uus 13-korruseline büroohoone

29.09.2014 Tõnu Toompark

Täna asetati Ülemiste Citys nurgakivi uuele 13-korruselisele büroohoonele, millest saab ühtlasi piirkonna kõrgeim ehitis. Lõõtsa tn 5 kerkiva hoone fassaadi hakkab tulevikus katma silmapaistev digimuster ning selle lõunaküljele paigaldatakse terves ulatuses päikesepaneelid. Uus büroohoone taotleb kõrgeimat hoonetele keskkonnasäästlikkuse eest välja antavat LEED kuldtaseme sertifikaati.

„Ülemiste City on linn linnas,” märkis Tallinna abilinnapea Taavi Aas. „Mul on selle üle väga hea meel – kui samasuguse innuga, millega Ülemiste Cityt on arendatud, sünniks moodsad ärilinnad ka mujal Tallinnas, võiks Tallinn ka valmis saada. Ajal, mil Eesti ettevõtlus vajab uut hoogu ja inspiratsiooni, on Ülemiste City selle hoo andja. Ettevõtluses tõmbab sarnane sarnast, mitte vastupidi.“

„Ülemistesse koondunud tehnoloogiaettevõtted konkureerivad omavahel üksteist toetades,“ ütles Ülemiste City linnakut arendava Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Mida rohkem on meil kaasaegseid tervikkeskkondi, seda edukam Eesti ja Tallinn on. Me võistleme Helsingi, Riia, Peterburi ja Stockholmiga – vastased on tugevad, kuid meie peame olema kavalamad.”

Uuest büroohoonest saab Gert Jostovi kinnitusel Ülemiste City kõige silmapaistvam ja säravam ehitis, mis annab targa äri linnale uue südame. „Kuna lennujaama vahetus läheduses on kehtestatud ehitiste kõrgusepiirang 45 meetrit, jääb see ilmselt pikaks ajaks lähipiirkonna kõrgeimaks hooneks, mis paistab kaugele,“ selgitas Jostov. „Tegemist on ühtlasi visuaalselt väga efektse hoonega. QR koodist inspireeritud fassaad ja päikesepaneelid kannavad endas selget sõnumit Ülemiste City linnaku eesmärkidest, milleks on luua võimalikult inspireeriv keskkond teadmisi ja uusi tehnoloogiaid hindavatele ettevõtetele.“

Nordecon ASi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul väärib hoone juures tähelepanu fakt, et maja ehitatakse peamiselt taaskasutatavatest ning eestimaistest ehitusmaterjalidest. „Suurt tähelepanu pööratakse hoone madalale energiatarbimisele – milles üht rolli mängivad näiteks maja lõunaküljele paigaldatavad päikesepaneelid,” märkis Jaano Vink. „Erinevate meetmete kompleks võimaldab taotleda majale LEED kuldtaset. Juba projekteerimisel on selle büroohoone keskkonna- ning energiasäästlikkusele pööratud harjumuspärasest suuremat tähelepanu, mis kindlasti esitab väljakutse ka ehitajale. Sarnaseid hooneid Eestis juba on, kuid mitte palju.”

Tallinna kesklinnas on suur vajadus väiksemate A-klassi büroopindade järele

29.09.2014 Eike Lepp

Tallinna kesklinnas otsitakse pidevalt väikeseid ja kvaliteetseid A-klassi büroopindu. Nõudlus ületab pakkumist tugevalt, sest uutes büroohoonetes väikepindu napib. Seetõttu on mõned suurte pindade üürnikud hakanud endale juba allüürnikke võtma.

Defitsiidi põhjuseks on olnud põhimõte ruume välja anda kas korruse kaupa või kehtestades hoones minimaalse väljaüüritava pinna suuruse. Arvesse võetakse ka korruse eripärasid, et ei jääks kasutuid tühimikke, mida on raske pärast eraldi välja anda.

Väiksema töötajate arvuga edukad ettevõtted tunnevad aga eriti puudust 50-100 ruutmeetristest kontoriruumidest hea välimuse ja käidava asukohaga prestiižsetes hoonetes. Antud pindu vabaneb harva ning need täituvad kiiresti.
Nõudlus on kergitanud ka hindu, seega võib väiksema büroopinna ruutmeeter kesklinnas maksta 14-16 eurot, on ka ruume, mille eest küsitakse 18-20 €/m2.

Tänu defitsiidile läheb kesklinnas hästi mitmetel büroohotellidel, kus peale ruumide saavad kliendid ka sekretäriteenust, kasutada nõupidamistesaali ning vajadusel lõpetada leping lühikese etteteatamisajaga.

Samuti on viimasel ajal olnud juhuseid, kus suurte pindade üürnikud, kes nii palju ruumi enam ei vaja, kuid on seotud pikaajalise lepinguga, on võtnud omale väikest pinda vajava allüürniku. Selleks eraldatakse oma kontorist ca 40-100 ruutmeetriseid osi ja antakse allüürile, loomulikult pinna tegeliku omaniku kooskõlastusega. Allüürniku otsimisel tuleb loomulikult arvestada ka pikema ajakuluga, sest mõlemad pooled peavad ka teineteisele meeldima.

Eike Lepp
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Omanike Keskliit on teinud muudatusettepanekud uue muinsuskaitseseaduse eelnõusse

29.09.2014 Tõnu Toompark

Liidu juhatuse liige Priidu Pärna on analüüsinud uue muinsuskaitseseaduse eelnõud ja selle seletuskirja ja oleme teele saatnud omapoolsed muudatusettepanekud.

Uues seaduses peaks olema ka määratud kompensatsioon kaitsealadel ja kaitsevööndites olevate objektidele, kui omanik ei saa omandit senise sihtotstarbe järgi kasutada ning sellega kaasneb majanduslik kahju.

Priidu Pärna nentis, et selleks peab uute objektide kultuurimälestisteks tunnistamine sisaldama igakordselt mõjude analüüsi, kuidas kaitse alla võtmine mõjutab omaniku varalisi huve.

Lisaks kompensatsioonile on liit seisukohal, et muinsuskaitseseadus peab sisaldama omanike toetamise üldiseid printsiipe ning volitusi, mis võimaldaksid kehtestada selles osas täpsem kord.

Täna on olukord kus mälestiseks tunnistatud ehitiste ülevalpidamine on omaniku jaoks koorem, mis võib osutuda omaniku jaoks üle jõu käivaks ja seda põhjendamatult. Selliste juhtumite vältimiseks tuleks toetada nende korrashoidu ja renoveerimist, kuna sageli on viimane kallim, kui uue hoone ehitamine.

Pärna selgitas, et mälestiste säilimine on kogu ühiskonna huvi ja seetõttu peab ühiskond ka omanikke rahaliselt toetama. Praktilise näitena, et kui seadusega nõutakse omanikult kehtestada muinsuskaitse eritingimuste tellimise vajadus, siis toetatakse nende tellimist vähemalt 50% ulatuses.

Uut muinsuskaitseseadust töötab välja Kultuuriministeerium.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

TPD: Niidu tn 9, 9a ja 11 detailplaneeringu kehtestamine

29.09.2014 Tõnu Toompark

Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 27.09.2014.a. avaldatud infole teatab AS Trigon Property Development, et 18. septembri 2014. a Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 74 võeti vastu AS Trigon Property Development tütarettevõtjale OÜ VN Niidu Kinnisvarale kuuluvate Niidu tn 9, 9a ja Niidu tn 11 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine.

Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt jagati Niidu tn 9 kinnistu kolmeks krundiks. Esimese Niidu tn 9 (Pos 2) krundi uueks suuruseks on 34 333 m2. Krundile on lubatud ehitada neli hoonet suurima lubatud ehitisealuse pinnaga kokku 17 000 m2. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määrati 80% ulatuses kaubandus- , teenindushoone maa ja laohoone maa ning 20% ulatuses tootmishoonete maa.

Teise Niidu tn 9 kinnistust moodustatava 996 m2 suuruse krundi (Pos 4) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määrati soojusenergia tootmise maa. Kolmanda Niidu tn 9 moodustatava 6 006 m2 suuruse krundi (Pos 3) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määrati tankla maa. Niidu tn 9 (Pos 3) ja Niidu tn 9 (Pos 4) on OÜ VN Niidu Kinnisvara poolt võõrandatud kolmandatele isikutele.

Planeeringuga nähti ette 8 878 m2 suurusega Niidu tn 11 kinnistule (Pos 1) rajada kaks äritootmishoonet lubatud suurima ehitisealuse pindalaga 4 000 m2. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määrati 80% ulatuses kaubandus-, teenindushoone maa ja laohoone maa ning 20% ulatuses tootmishoonete maa. Niidu tn 11 kinnistul on lubatud hulgiladude, mitmesuguste suuregabariidiliste jaotusbaaside ning nende müügiga seotud äriline tegevus ning tootmistegevus. Krundile aadressiga Niidu tn 11 ei ole lubatud ehitada kaubanduskeskusi ja hooneid, mis tegelevad toiduainete jaemüügiga.

64 m2 suurusega Niidu tn 9a krundi (Pos 5) kasutamise sihtotstarbeks kogu ulatuses määrati elektrienergia jaotamise ehitiste maa. Niidu tn 11 ja 9a kinnistute piire detailplaneeringuga ei muudetud.

Compakt Kinnisvara alustas Kristiines uue arendusprojektiga

29.09.2014 Tõnu Toompark

Saarema ettevõtja Vjatšeslav Leedo omanduses olev kinnisvaraettevõte Compakt Kinnisvara alustas Tallinnas Kristiine linnajaos uue arendusprojektiga.

Tihase Majade nimelises arendusprojektis on kokku kolm energiasäästlikku korterelamut, mis sobituvad hästi ümbruskonnaga ning pakuvad läbimõeldud ja praktilisi ruumiprogramme. Majad on kolme- ja neljakordsed, ruumikate rõdude, katuseterrasside, saunade ning panipaikadega, majades on liftid. Hoonete brutopind on 6890m2 ning kolmes majas on kokku 68 korterit.

Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember tõdes, et nõudlus hea asukohaga, läbimõeldud ja energiasäästlike elamispindade järgi on turul olemas ning seda näitas ka ettevõtte eelmine edukalt ellu viidud kortermajade arendusprojekt Coffee & Cognac Nõmme keskuses.

Tihase Majade arendusprojektis on kahe- kuni neljatoalised korterid ning ruutmeetri hind jääb vahemikku 1900–2500 eurot. Korterelamu on projekteerinud arhitektuuribüroo Architect 11. Hoonete valmimisajaks on sügis 2015.

Ajaloorubriik: Kassisaba põnevad muutumised

29.09.2014 Jaak Juske

Keset tänast Tallinna asub toreda nimega vana puitasum – Kassisaba. Nimi tuleneb muldkindlustuse nurgas asuvast kõrgemast tugipunktist välja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest. Üks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea läänekülje ees.

Keskajal koosnes Tallinn õiguslikult kahest linnast. Tänane Kassisaba ala kuulus toona Toompea eeslinna piiresse. 1348. aastal loovutas Tallinna linna raad Toompeale ehk Saksa ordule heina-, karja-, ja juurviljamaaks Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, mis ühtlasi haaras Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku.

Juba 12. sajandil oli seal külamoodi asustus. Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1681. aasta omal) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse Paldiski maantee kohal, kus juba tol ajal oli üsna vilgas liiklus Haapsalu ning Lihula suunal. Plaanil on näha ka Paldiski maanteel paar kõrtsi ja suvemõisa.

Aastatel 1652–1710 asus tänase Amandus Adamsoni ja Kevade tänava nurgal Toomhospidal. See oli kuninganna Kristiina käsul rajatud vaeste haigla, kus haigeid ravis garnisoni velsker.

1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt garnisoni haiglaks. Hospidal ning tõenäoliselt ka teised Kassisaba hooned süüdati 1710. aastal, kui Vene väed lähenesid Tallinnale.

1797. aasta linnaplaanil on aga näha, et heinamaad on jäänud ainult Kristiine maalale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid püstitatud ühekordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlasetega.

Kindlasti leidus pea igalt krundilt ka loomadele laut. Jälgitav on ka Koidu tänava algne lõik Paldiski maanteelt lõunasse. Tänase Luise tänava aladel asus Luisenthali suvemõis, mis rajati 17. sajandil. Mõis tükeldati 1813. aastal, mil levis valdavalt 1- ja 2-kordne puithoonestus ka nendele lõuna poole mõisa maadele.

Adamsoni ja Loite tänava nurgal asus 19. sajandi esimese pooles. Punane kõrts, mis oli tuntud eelkõige kirjameeste, kaupmeeste ja riigiametnike kooskäimise kohana. Sajandi keskel minetas kõrts oma populaarsuse.

Enne 1869-1870 aastal rajatud laiarööpmelise raudtee ehitust ulatusid Kassisaba lääne-ida suunalised teed praegustest teedest kaugemale. Vanad ühendusteed püsisid kaua.

Veel 1930. aastate algul kandsid nüüdses Lillekülas asunud Madara tänava ning Toompuiestee vaheline ala algul Saviaukude, hiljem Toom-Vaestekooli tänava nime. Juhkendali mõisa maadel asus Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur, kust ka toodanguks savi maa seest ammutati. Wismari tänaval asus 1725. aastast Toomvaestekool.

1870. aastate lõpus algas Kassisabas aktiivsem elamuehitus, mis kestis mitukümmend aastat. Üks arhailisemaid Kassisaba tänavaid on kitsas Loode tänav.

Kassisaba teljeks on aga pea kaks kilomeetrit pikk Koidu tänav, mis ulatub täna läbi Uue Maailma asumi Pärnu maanteeni. Tänav kandis algul Allimanni tänava nime, mis tulenes restorani ja majaomaniku Peter Ludvig Alimanni järgi.

Ka mitmed teised vanad Kassisaba tänavad on kandnud algselt kohalike majaomanike nime. Koidu tänava viimane lõik, mis venitas tänava Paldiski maanteest Pärnu maanteeni rajati aastatel 1926-1933. Koidu 46 majas sündis märtsikuus 1883 poetess Marie Under.

1875. aastal avas Franz Krull Paldiski maantee ääres oma masinatööstuse. Vabrikuala ulatus tänase Adamsoni tänavani. Krull kolis oma tööstuse sajandi lõpus Kalamajja. Paldiski maantee ääres on aga vanad tööstushooned ja Krulli kunagine elumaja siiani alles.

Eesti Vabariigi sündmise ajaks oli Kassisaba asum terviklikult hoonestatud. Valdavalt esineb rikkaliku puitdekooriga kahekorruseline kortermaja tüüp. Iseloomulikud on suured tagahoovid ja aiad.

Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel valmis terve linna uuendamisplaan. Vanast ajast pärit kitsaid tänavaid plaaniti laiendada hoonete tagasiastega.

agu suurlinnale omane, pidi ka Kassisaba kandis valmima sama kõrgetest hoonetest elegantsed tänavafrondid nagu Pärnu maantee alguse läänefront, mis enne sõda valmis jõuti ehitada. Suured ümberehitus-kavad jäid alanud sõja tõttu teostamata.

Enne Teist maailmsõda jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas vaid üksikud kivimajad. Valmis Koidu 17 ja 23, samuti Luise 22. Terviklikult ehitati välja Artur Kapi, samuti Ao tänav.

Uusi maju kerkis mujalegi. 1932. aastal valmis Falgi pargi lähedal velodroom, mille kunagisel asukohal laiub nüüd Tallinna jalgpallikooli tehismuruga staadion.

Pöördelisel 1940. aastal avas Falgi pargi ääres uksed toonase Tallinna kõige moodsam koolimaja. Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaargümnaasium oli senini tegutsenud Kevade tänava teises otsas asunud majas, mida tänapäeval kasutab Tallinna kunstikool. Herbert Johansoni ja Artur Jürvetsoni projekteeritud uus suur funktsionalistlik koolihoone on aga siiani Kelmiküla arhitektuurne dominant.

Wismari ja Adamsoni tänava vahel asuva Falgi pargi oli aga Kassisaba rahvale kinkinud Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck 19. sajandi keskpaigas. Talle kuulusid sealkandis mitmed maatükid.

1880. aastatel üüris parki eesti selts Lootus, kes meeleolukaid suvepidusid korraldas. 1887. aastal peeti pargis Harju kooride suur laulupidu. Valdavalt aga toimusid seal tasulised kärarikkad peod, mis kohalikule rahvale sugugi ei meeldinud. Ajapikku jäi Falgi park siiski laste ja jalakäijate päralt, nagu oli soovinud ka selle rajaja.

Falcki algatusel rajati aastatel 1856–1866 ka Tõnismäelt Balti jaamani ulatuv puiestee, mis kannab Toompuiestee nime. Algselt kandis see Kastani promenaadi ehk allee, samuti Promenaadi tänava nime. Nõukogude perioodi teises pooles oli see aga esimese kosmonaudi auks nimetatud Juri Gagarini puiesteeks.

Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise tulemusena. Purustusi oli ka mitmel pool mujal Kassisabas, Luise, Endla ja Eha tänavas.

Nõukogude ajal ehitati Koidu tänava algusesse põlenud majade asemele stalinistliku arhitektuuriga hooned. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava põhimagistraalideks, mis lõikasid paljud Kassisaba vanad tänavad keskelt pooleks. Kunagi harmooniliselt ühe suure puitasumi moodustanud Kassisaba ja Uus Maailm on täna suure liikluskoridoriga eraldatud.

Fotol vaade Endla tänava ümbrusele enne Teist maailmasõda.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Arco Vara: Ukraina konflikt tõstis venelaste huvi kinnisvara vastu

27.09.2014 Tõnu Toompark

Poliitiline kriis Ukrainas kahandas venelaste usku rahvusvaluutasse ning ärgitas kinnisvara ostma nii Peterburis kui ka Eestis, leiab Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens.

Venemaalaste aktiivsus Eesti kinnisvaraturul pole Ukraina poliitilisest kriisist ja konflikti süvenemisest eriti kannatanud. Sündmused Ukrainas on kõige rohkem mõjutanud euro ja rubla vahelist kurssi. Kui varem maksis 10 000 eurone investeering venelastele umbes 430 000 rubla, siis mõned kuud tagasi, kui rubla kurss oli eriti madal, läinuks sama investeering maksma pea 510 000 rubla.

Rubla madal kurss aitab kinnisvaratehingutele kaasa. Veel mõned kuud tagasi oli Peterburi ja selle suurlinna ümbruse eluasemeturg kasvufaasis. Kasv tulenes peamiselt sellest, et inimesed ei tea, kuidas poliitiline olukord muutuda võib ega usu rubla stabiilsusesse. Nad kardavad kohaliku valuuta järsku kukkumist ja ostavad oma säästude kaitsmiseks kinnisvara. Peterburis sellise madala hinnaga kortereid, nagu Eestis, pole, kuid siin on 10 000-20 000 euroseid kortereid jällegi piisavalt. Nii ongi Eesti kinnisvara neile Venemaa kodanikele, kes otsivad võimalusi oma mõnekümnetuhande euro suuruste säästude paigutamiseks, väga ahvatlev.

Vene ostjate huvid ja prioriteedid on seinast seina. Paljud püüavad leida kinnisvara Narva-Jõesuus. See on linn, millega Peterburi elanikel seostub palju mälestusi. Narva-Jõesuu areneb väga tormiliselt, siin avatakse uusi spaasid ja hotelle. Venelaste jaoks on Narva-Jõesuu kinnisvara mitte üksnes kinnisvara välismaal, vaid kinnisvara mainekas ja tuntud kuurortlinnas.

Üsna paljud kliendid küsivad Arco Varast infot nii uute kui ka vanemate Tallinna korteritekohta. On neid, kes otsivad korterit Pärnusse. Päris paljud venekeelsed inimesed otsivad hästi odavaid kortereid, mis oleks samas elamiskõlblikud, nagu Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Jõhvis ja Aseris, kus täiesti viisaka ühe- kuni kahetoalise korteri saab 4000-6000 euroga. Kinnisvaraomaniku staatus annab neile võimaluse saada Schengeni viisat.

Kui Peterburi korteri keskmine ruutmeetri hind on 2000 eurot, siis sealse eliitaarse elukoha hind võib ulatuda 5000-8000 euroni ruutmeetrist. Narva-Jõesuus tähendab kallis kinnisvara 800-1700 eurost ruutmeetrihinda. Kohtla-Järvel, ehk 10 kilomeetrit merest, on ruutmeetri hinnaks vaid 150-200 eurot.

Vene ostjad on palunud Arco Varal otsida maju ka Kesk- või Lääne-Eestisse, näiteks Viljandimaale, Järvamaale või Pärnumaale. Seejuures tahavad ostjad, et koht oleks privaatne ja ümberringi oleks eestlased.

Vene kodanikele pakub huvi ka ärikinnisvara. Viimastel aastatel on olnud suur nõudlus selliste piiriäärsete äripindade järele, mida saaks kasutada logistika- ja laokeskustena. On investeeritud ka hotelli- ja turismiärisse. Ärikinnisvara sektoris on vene ärimeeste eripäraks, et nad võivad olla valmis panustama kohalikest investoritest oluliselt rohkem, kuid on harjunud saama maksimaalset kasumit lühikese ajaga.

Aleksandr Bogens
Arco Vara Virumaa piirkonna juht / Venemaa koostöö arendusjuht

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Korterite pakkumihinnad jätkavad kerkimist tehinguhindade stagnatsiooni kiuste

27.09.2014 Tõnu Toompark

Harjumaal pakuti portaali KV.EE andmetel augustis müügiks 9623 korterit. Aastaga on korterite müügipakkumiste arv kerkinud 25%, kuid see ei ole maha võtnud hinnatõusu tempot. Korterite pakkumishinnad kerkisid aastaga 17%.

Valdade lõikes on korterite müügipakkumiste näitajad vastukäivad. Vaatlusalusest 18-st vallast üheteistkümnes pakkumiste arv vähenes ja kaheksas kasvas. Tallinna korterite müügipakkumiste arv kasvas portaalis KV.EE aastaga koguni 34%.

Üldine loogika ütleb, et kui pakkumie kasvab, siis muudel samadel tingimustel peaks hinnatase langema. Korteripakkumiste hind aga kerkib inertsist edasi, mis sellest pakkumisi tuleb üha juurde, tehignute arv väheneb ja tehinguhinnad näitavad seisakut.

Nii ei oleks sugugi imekspandav, et tehingu nimel rohkem kibelevad veel piltlikult öeldes eilsetest hindadest unistavad kinnisvaramüüjad hakkavad lähikvartalite jooksul pakkumishindu tasapisi allapoole tooma.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korteirte müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	08/2013	08/2014	Muutus, %	08/2013	08/2014	Muutus, %
Anija vald	64	47	-27%	320	375	17%
Harku vald	68	62	-9%	1 108	1 001	-10%
Jõelähtme vald	31	28	-10%	815	974	20%
Keila	74	93	26%	921	1 068	16%
Keila vald	79	97	23%	483	507	5%
Kose vald	48	27	-44%	492	543	10%
Kuusalu vald	13	14	8%	546	521	-5%
Loksa	52	66	27%	281	298	6%
Maardu	217	227	5%	707	861	22%
Nissi vald	42	13	-69%	260	293	13%
Paldiski	150	112	-25%	389	475	22%
Rae vald	239	185	-23%	1 267	1 506	19%
Saku vald	25	54	116%	886	1 431	61%
Saue	49	35	-29%	1 019	1 149	13%
Saue vald	70	63	-10%	1 073	1 400	30%
Tallinn	6 146	8 234	34%	1 532	1 734	13%
Vasalemma vald	58	17	-71%	109	172	59%
Viimsi vald	281	249	-11%	1 328	1 422	7%

Eesti	14 781	17 045	15%	1 050	1 287	23%
Harjumaa	7 706	9 623	25%	1 394	1 628	17%
Narva	315	447	42%	572	670	17%
Pärnu	1 026	844	-18%	1 055	1 160	10%
Tartu	1 506	2 468	64%	1 222	1 356	11%

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 30-09-2014

27.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 30/09/2014 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub praktilistele nippidele ja nõuannetele, kuidas paremini ja rohkem kinnisvara müüa nii, et ka kliendid rahul on.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes puuduvad kokku kinnisvara müümisega: kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, kinnisvaraspetsialistid, üürileandjad ja investorid, samuti inimesed, kes soovivad hakata müüma endale kuuluvat kinnisvara.

“Kinnisvara müügikoolitus” toimub teisipäeval 30/09/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: Miks maamaja või suvilat sügisel müüa?

26.09.2014 Tõnu Toompark

Sügise saabumisega kerkib sageli küsimus, kas pidada müümist vajav maamaja või suvila üle talve või alustada selle müüki langevate lehtede, vihiseva tuule ning vihmasabinate kiuste.

Kui maamajas käiakse ka sügisel ja talvel, hoiab see võõrad eemal. Kui aga suvekodu leiab külmal ajal vähe kasutust, märkavad seda ka kurikaelad, kes kasutavad pimedaid sügisõhtuid tühjana seisvates majades ringi vaatamiseks.

Tihti arvavad kinnisvaraomanikud, et sügisel pole enam võimalik maamaju ega suvilaid müüa, keegi ei osta. Tegelikkus on aga teistsugune. Paljud ostuhuvilised otsisid terve suve ning langetavad oma otsuse alles sügiseks, arvates, et selleks ajaks on hinnad langenud. Osaliselt on neil ka õigus – sügiseti langetavad hinda need, kel müügiga kiire.

Medali teine pool näitab aga, et igaks sügiseks on maamajade ja suvilate pakkumisi oluliselt vähemaks jäänud ning kõik hea, mis tuleb müüki, võib üsna pea ka kaubaks minna. Erinevas seisukorras maju on praegu müügis tohutult, kuid sellele vaatamata on vanade talude, õdusate maamajade, kenade suvekodude ning soodsamas hinnaklassis suvilate valik küllaltki piiratud.

Näiteks Harjumaa puhul on esmasel otsingul näha, nagu oleks 20000-40000 € hinnaga avalikus müügis 269 maja. KV.EE otsingu täpsustamisel selgub aga, et sellises hinnaklassis pakub talusid müügiks 9 kuulutust, maamaju pole üldse, suvekodusid on 11 ning suvilaid 124. Kõigist 269 Harjumaa majakuulutusest märgitakse vaid neljas pakkumises veekogu, 11 pakkumises järve, 22 kuulutuses jõge ning 35 kuulutuses merd.

Põhimõtteliselt sama pilti näeb maakodu otsija kõikjal üle Eesti. Enim otsitavas hinnavahemikus talusid oli näiteks Tartumaal septembri teises pooles müügis 23, Pärnumaal 11, Viljandimaal seitse ning Järvamaal vaid kaks. Arco Vara kogemus ütleb, et otsitavaimate maamajade hind jääb Tartumaal alla 40000 €, Pärnumaal vahemikku 40000-60000 €, Viljandimaal 20000-30000 € ja Järvamaal 20000-25000 € vahele.

Maamajade põua kahtlust, ostjate eelistusi ja enimotsitud hinnaklassi teemat kommenteerivad järgnevalt Arco Vara piirkonnajuhid.

Tartumaa piirkonna juht Tarvo Tamme

Pakkumisi on Tartumaal vähemaks jäänud, kuid põuaks seda nimetada ei saa. Otsitakse peamiselt kuni 25 km kaugusel Tartu linnast asuvat maamaja, hinnaga kuni 40000 €. Oluliseks kriteeriumiks maja valikul on pesemisvõimalus. Maja ei pea olema heas korras – inimesed soovivad ise remonti teha ja enda pere järgi elamist kohendada.

Meeldiv on see, et peamiselt on ostjateks noored pered ja seetõttu, et maamajade hinnad ei ole nii palju tõusnud kui linnas oleva kinnisvara hinnad. Maal on lasteaiakohad saadaval ja kohamaks on ka oluliselt odavam. Kooli viivad lapsi koolibussid. Ka maamajasid ostetakse siiski pangalaenuga. Tuleb tähele panna, et laenu saamiseks on oluline majade dokumentatsiooni olemasolu ja vastavad märked ehitisregistris ning mujal.

Järvamaa piirkonna juht Lea Kerma

Maamajade pakkumisi on Järvamaal vähemaks jäänud, kuid ka nõudlus ei ole ülikõrge. Valdavalt otsitakse looduslikult kaunites kohtades maamaju, mis on sellises seisukorras, et kannatab kohe elada. Vähemalt mingi osa majast peaks olema elamiskõlbulik, et siis tasapisi remondiga edasi liikuda.

Samuti peetakse oluliseks elektri ja vee olemasolu. Vesi ei pea olema majas sees, see võib tulla ka kaevust. Peamised ostjad on Järvamaal noored lastega pered, kes kasutatavad valdavalt panga abi. Kõige minevam kaup on majad hinnaklassis 20 000–25 000 €.

Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens

Narvas ja Jõhvis maamajade järgi nõudlust ei ole. Siin on inimesed rohkem harjunud suvilates käima. Nagu tavapäraselt, kasvab Ida-Virumaal suvilate nõudlus kevadel ning langeb sügisel.

Rakvere maakler Andrus Peiel

Rakvere piirkonnas ei ole maamajade põuda. Maju on müügis küll, kuid on märgata, et Tallinna inimesed kipuvad väga hinda kauplema. Ostu puhul on tihtilugu oluline, et maja või suvila oleks Tallinnale lähemal kui 100 km. Kiiremini lähevad kaubaks HEAS korras majad, kuhu saab kohe sisse kolida ja seda samal ajal kõpitseda. Sauna olemasolu on kindlasti tähtis ja veekogu annab omakorda lisaboonuse.

Lääne-Virumaal lähevad kõige kiiremini kaubaks majad hinnaklassis 25 000-35 000 € ja ostjateks on need, kel on kõik muu on olemas ja tunnevad, et maakodu on veel puudu ja vajalik.

Viljandimaa piirkonna juht Aime Opermann

Viljandimaal ei ole samuti maamajadest puudust. Maju müüakse ja ostetakse igal ajal, aga turg elavneb muidugi kevadel. Sellepärast võib tunduda suve lõpuks, et pakkumisi on vähem, aga tegelikult on pakkumiste arv lihtsalt vähenenud seoses aktiivse müügiga. Sügisel-talvel hakkab müügis olevate objektide hulk taas kasvama.

Kõige rohkem otsitakse maamaju ja suvilaid kuni 15 km Viljandist ning vähemalt elamiskõlblikud. Hea, kui vesi ja WC on elamus sees. Veekogu lähedus on suureks plussiks. Kõige paremini müüvad majad hinnaklassis 20 000–30 000 €. Suvilaid ostetakse mõttega, et ehitada aastaringseks elamiseks. Maamaju ostetakse nii elamiseks, kui ka suvel kasutamiseks. Ostjad on peamiselt noored pered ja 90% ostetakse laenuga.

Pärnumaa piirkonna juht Maido Sein

Pärnumaal on maamajade pakkumiste arv viimase aasta jooksul vähenenud. Kõige rohkem otsitakse maju, kus saab sees elada ja neid jõudumööda renoveerida. Samas ostetakse ka mere ääres asuvaid uusi maju. Järjest rohkem ostetakse maamaja elukohaks, aga ka suvitamiseks.

Veekogu on Pärnumaa puhul olulise tähtsusega. Kõige kiiremini lähevad kaubaks majad hinnaklassis 40 000-60 000 €. Ostjateks on nooremad ja keskealised pered ning ca pooled ostud tehakse säästude eest.

Harjumaa piirkonna maakler Tauno Pajuri

Maamajade põuda Harjumaal ei ole, kuigi siin piirkonnas maamaju ikkagi otsitakse. Ostjateks on erineva majandusliku taustaga inimesed. Heas korras olevaid maju ning suvilaid soetatakse pigem suvituskohaks ja sellisel juhul on veekogu lähedus oluline faktor. Hinnad võivad siin küündida kuni 500 000 €.

Viletsamas seisus kinnisvara vastu tunnevad huvi inimesed, kes soovivad seda osta elamiseks ja sellise kinnisvara hinnalaeks on 60 000–100 000 €. Olulised faktorid on kaugus koolidest, bussipeatustest ja muust infrastruktuurist, samuti kommunikatsioonide olemasolu.

Suvilate puhul on kõige otsitumaks hinnaklassiks 20 000–40 000 €. Siin on oluliseks faktoriks, mida plaanib ostja suvilaga teha, kas lammutada või ümber ehitada. Kui ostja soovib vana suvila ümber lükata, peab ta arvestama, et ilmselt annab pank raha mitte suvila ostmiseks, vaid alles uue maja ehitamiseks.

Selleks peab olema ehitusprojekt ja raha saab pangast kätte osade kaupa. Luksuslikumad vanad taastatud talukompleksid, mis asuvad vahetult veekogu ääres ja on privaatse asukohaga, on samuti nõutud. Hinnad võivad selles segmendis jääda vahemiku 100 000–500 000 € ja need majad hangitakse tavaliselt suvekoduks. Kallimate asjade ostuks kaasatakse tavaliselt ka pank.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko: Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimine

26.09.2014 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti tütarettevõte Tallinna Teede AS ning Tallinna Kommunaalamet sõlmisid lepingu Suur-Sõjamäe tänava rekonstrueerimiseks J. Smuuli teest linna piirini. Tööde teostaja valiti Tallinna Kommunaalameti poolt korraldatud hankel, kus tunnistati edukaks Tallinna Teede ASi pakkumus.

Ehitustööd sisaldavad teedeehituslikke töid, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning sademevee välisvõrkude rajamist aga ka tänavavalgustuse, sidekanalisatsiooni, elektrikaabelliinide, gaasivarustuse ja foorijuhtimissüsteemi rajamist.

Ehituslepingu maksumus ilma tellija reservita on 2,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Töödega alustatakse 2014. aasta septembris ning planeeritav tööde valmimise tähtaeg on 2015. aasta juuni.

Tallinna Teede AS teostab üle Eesti nii projektijuhtimise meetodil kui ka oma jõududega kõiki teehoiutöid: sealhulgas ehitab teede konstruktsioone ja rajatisi, teostab teede hooldusremonti, pindamistöid ja teehooldust. Ettevõtte toodab ka erinevaid segusid oma asfalditehases. Tallinna Teede AS kuulub 100%liselt AS Merko Ehitus Eesti kontserni.

Välkloengul küsitakse, mis juhtub siis, kui kohtuvad arhitektuur ja pilt

26.09.2014 Tõnu Toompark

Järgmisel neljapäeval, 2. oktoobril toimuva järjekordse arhitektuuri välkloengu teemaks on “Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris”. Õhtu moderaatori Maria Arusoo sõnul tuleb juttu fiktiivsest arhitektuurist, arhitektuurist fotol, aga ka pildist hoonel ehk graffitist linnaruumis nii praktiseerija kui arhitektuuripärandi kaitsja vaatenurgast. Välkloeng toimub koostöös samal nädalavahetusel Telliskivi Loomelinnakus toimuva Eesti Fotokunstimessiga.

Esinejad küsivad, kuidas väljendub arhitektuur kujutavas kunstis ja millised on kunsti väljundid linnaruumis. Arhitektuuri hinnatakse enamasti funktsiooni järgi ja kunsti eetilise sõnumi kaalukuse järgi – mis saab siis kui need kaks kohtuvad…?

Välkloengud toovad ühele lavale kokku erinevate elualade esindajaid – sel korral on moderaator kutsunud esinema arhitektuuriajaloolase Oliver Orro, graffitijoonistaja ja graafilise disaineri Viktor Gurovi, kunstnik Dénes Farkase, arhitekti ning kunstniku Paco Ulmani, EKA fotoosakonna professori ja juhataja Marco Laimre ning arhitekti ja füüsiku Kaja Pae.

Välkloeng “Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris” algab 2. oktoobril kell 20.30 Tallinnas Telliskivi Loomelinnaku Vabal Laval (Telliskivi 60a); otseülekannet saab jälgida veebis aadressil kultuur.err.ee. Välkloengule eelneb Eesti Fotokunstimessi avamine loomelinnaku Rohelises saalis algusega kell 18.00. Välkloengud on tasuta.

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatavate välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel.

Tänavu juba viiendat korda toimuva Eesti Fotokunstimessi eesmärgiks on tutvustada Eesti fotokunstnike loomingut kohalikule publikule ning välisekspertidele, jagada teavet fotokunsti kogumise võimaluste kohta ning algatada inspireerivaid ja mõtlemapanevaid arutelusid. Messi eestvedajaks on Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Arhitektuuri välkloengute korraldamist toetab Kultuurkapital.

Mida teha, et oma unistuste kodust mitte ilma jääda?

26.09.2014 Ülve Vaarmets

Praegusel kinnisvaraturul on varasemast enam ette tulnud olukordi, kus ostuhuviline on leidnud pakkumiste hulgast meeldiva korteri, kuid probleemiks saab asjaolu, et enda senist kinnisvara ei saa nii ruttu maha müüa. Selline olukord tekitab stressi nii soovitud korteri müüjale kui ka võimalikule ostjale, sest mõlemad peaksid tegema järeleandmisi ning lõppkokkuvõttes võib tehing sõlmimata jääda.

Kliendid uurivad täna väga tihti, kui kaua võib kuluda aega olemasoleva korteri müügiks, et oleks võimalik soetada oma unistuste kodu. Kõige suuremaks kujuneb mure juhul, kui soovitud korter asub mõnes erilises majas, hinnatud piirkonnas ning selle hind vastab täielikult turuhinnale. Selline kooslus tähendab üsna tõenäoliselt soovitud korteri kiiret müüki.

Kõige esmane, mida potentsiaalne ostja praegusel kinnisvaraturul teha saab, on määrata oma müüdavale korterile tegelik turuhind. Kuigi teisi pakkumisi vaadates võib tekkida ahvatlus küsida kõrgemat hinda, on see pigem halb mõte, sest ülehinnatud kinnisvara on aina raskem müüa. Samuti peab olema valmis ostjate-poolseks suuremaks tingimiseks. Nii toimides on suurem tõenäosus olemasolev kinnisvara kiirelt müüa ning unistuste korteri müüjaga läbirääkimistes sellest ka lähtuda.

Soovitud kinnisvara saab alati broneerida. Kui tegemist on näiteks poole aasta pärast valmiva korteriga uusarenduses, on asi lihtne. Sel juhul sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik leping, mille alusel mõlemad osapooled, nii arendaja kui ostja, võtavad kohustuse täita kokkulepitud tingimused. Notariaalse kokkuleppe alusel kohustub ostja määratud tähtajal sõlmima korteriomandi asjaõiguslepingu objekti võõrandamiseks.

Kui on tegemist aga nö järelturu korteriga, siis oleneb korteri broneering kahe osapoole kokkuleppest ning siin on kõige tähtsam teadmine, millal reaalselt võiks tehing aset leida. Korteriomanikuga on võimalik sõlmida lihtkirjalik lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe või siis notariaalne võlaõiguslik kokkulepe. Kui ostjatel on kohe võimalik soetada soovitud korter ehk sõlmida notariaalne asjaõigusleping, siis piisab ka lihtkirjalikust kokkuleppest. Kui aga notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimine toimub näiteks mitme kuu pärast, siis oleks mõistlik mõlema osapoole huvides vormistada notariaalne võlaõiguslik kokkulepe.

Samuti on võimalik võtta pangast koduvahetuslaenu, millega saab koheselt soetada müügis oleva eluaseme. Koostöös panga laenuhalduriga on võimalik teha vajalikud muudatused olemasolevas eluasemelaenus, näiteks kahe laenu teenindamine intresside näol kuni hetkel olemasoleva korteri müügini. Panga laenukomitee otsustab, milline on ostuhuvilise müügis oleva korteri maksimaalne müügiperiood ja millal peab laenuvõtja tagastama osa oma eluasemelaenust.

Sama võimalus kehtib ka nende müüjate puhul, kellel olemasolev kodu on soetatud ilma panga-poolse finantseeringuta ning kel on seega võimalus kasutada olemasolevat korterit lisatagatisena laenu saamisel ning korteri müügitehinguga kustutada, sõltuvalt olukorrast kas osaliselt või täielikult, koduvahetuslaen ja vabastada lisatagatis hüpoteegist. Sellistes olukordades on väga oluline usalduslik suhe kliendiga, koostöö laenuhalduriga ning kindlasti ka uue kodu omaniku või arendajaga.

Seega, võimalusi unistuste kodu saamiseks jagub. Kõige olulisem on olla oma ootustes realist, olla aldis läbi rääkima ning paindlik.

Artikli allikas on
Uus Maa

Tallinna Energiaagentuur soovitab elamuid kütma hakata

26.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinna Energiaagentuur soovitab: meie kliimavöötmes peab elamute kütmisega alustama hiljemalt siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla 12 kraadi C. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi (CO2) sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50%.

Igal sügisel on maja- ja/või korteriomanikud küsimuse ees – millal on õige aeg kütma hakata? Paljuski lähtutakse kütmise alustamise soovitamisel sovjetiaja tingimustest ja silmas peetakse sageli ainult elamu „tervist“. Meie elamute soojussõlmed olid tol ajal ilma automaatikata – põhjustas hoonete ülekütmise, kasutusel olid hõõglambid, elektroonikaseadmete-kodumasinate soojuseraldus oli suur, aknad ja vuugid lasksid tuult läbi jne. Reguleerimisvõimeta soojussõlmede tõttu võis kütmisega alustada kui viie ööpäeva keskmine temperatuur oli langenud alla 8 kraadi. Tuult läbilaskvad aknad ja vuugid kindlustasid korterites küll värske õhu olemasolu, kuid ei vältinud seinte niiskumist, elamu viimasel korrusel isegi hallituse teket põhjustatuna kõrgest suhtelisest õhuniiskusest kütmata ruumides. Märgatav hilisem ülekütmine kuivatas õnneks tubade seinad ning hallituse ja seente tekkimine majas tervikuna oli üldiselt välditud. Tänaseks on tingimused oluliselt muutunud: soojussõlmed on automatiseeritud, mis väldib ülekütmise. Kasutusel on säästu- ja/või LED-lambid, elektroonikaseadmete-kodumasinate soojuseraldised on väiksemad; majade vuugid on tihendatud, aknad vahetatud jne. Kõik see tingib võimaluse ja vajaduse alustada kütmisega õigeaegselt.

Me peame seadma esikohale oma pere tervise ja heaolu. Kui see eesmärk on täidetud, siis on ka elamu „tervis“ korras. Põhiline on kindlustada vajalik mikrokliima oma eluruumides ja selle saavutame ainult õigeaegse kütmise alustamisega. Siseõhu temperatuur peab olema piirides 20-22 kraadi. Pideva õhuvahetusega (ventilatsiooniga) on vaja saavutada, et süsihappegaasi (CO2) sisaldus on alla 1000 ppm ning suhteline õhuniiskus mitte üle 50%. Selline mikrokliima tubades väldib korterites hallituse ja seente teket, mis põhjustavad allergiat, astmat ning muid tervisehäireid. Kui me hilineme kütmise alustamisega, siis oma tervise parandamiseks viime „säästetud“ raha apteeki. Lisaks kulub maja konstruktsioonide üleskütmisele ja kuivatamisele täiendav energiakogus. Elu- ja tööruumide mikrokliima mittevastavusest nõuetele põhjustatud kulutuste suurus Eestis on hinnanguliselt 186 miljonit eurot aastas, mis sisaldab kulutusi tervise taastamiseks ning langenud töö- ja õpiviljakust. Meie võimuses on vältida nende kulutuste teke õigeaegse elamute kütmise alustamisega.