Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Hiiumaa mereala planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sai heakskiidu

28.03.2015 Tõnu Toompark

Hiiumaa vapp Keskkonnaamet kiitis heaks Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Läbiviidud planeerimisprotsess on Eestis esmakordne. Tulevikus on kavas sel moel planeerida kogu Eesti mereala.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiks on kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatavate mereala kasutusviiside rakendumisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmed. Kuna varem ei ole Eestis merealasid planeeritud ega strateegilist keskkonnamõju hinnatud, oli protsess mitmeid arutelusid tekitav ja kõigilt osapooltelt suurt tähelepanu nõudev.

Planeeringu hindamise käigus analüüsiti võimalikku mõju loodus- ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Eraldi koostati kaasnevate mõjude eelhinnang Natura 2000 aladele.

Aruande lõpphinnangus on välja toodud leevendavad meetmed planeeringuga kavandatavate mereala kasutusviiside kaupa (laevatransport, energeetika, vesiviljelus, rannikulähedane rekreatsioon, mereala laskeharjutusteks jne) ning samuti täiendavate uuringute vajadused.

„Kuna KSH aruande ja maakonnaplaneeringu koostamine toimusid paralleelselt, siis on planeeringulahenduses juba KSH aruandes välja toodud võimalike konfliktikohtadega arvestatud. Peamisteks konfliktaladeks kujunesid Apollo ja Vinkovi madalikud, kus on vastuolus looduskaitselised ja energeetikaarendamise huvid. Vastuolud lahendatakse täiendavate uuringute ning kaitsealade moodustamise protsessi ja konkreetsete projektide arenduste keskkonnamõju hindamise käigus,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman.

Planeeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Hiiu Maavalitsus. Planeeringu koostaja on OÜ Artes Terrae koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi ja OÜ-ga Alkranel. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostas OÜ Alkranel koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi ja OÜ-ga Artes Terrae, Keskkonnaamet on KSH järelevalvaja.

Analoogne planeeringuprotsess toimub praegu ka Pärnu maakonnaga piirneval merealal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Kuidas anda üürile korterit või maja?

28.03.2015 Katrin Tutti

Kui korter või maja seisab vabana ning tekitab igakuiseid kulusid, tasub kaaluda, kumb on mõistlikum, kas müüa või anda see üürile.

Müües saadakse tulu korraga kätte, kuid pikas perspektiivis võib olla kasumlikum korter või maja üürile anda. Üürileandmine toob igakuise püsitulu. Ka on üürimine lahenduseks sel juhul, kui kinnisvara võib endal hiljem vaja minna, näiteks jäetakse lastele tuleviku tarbeks või kui elatakse ajutiselt välismaal.

Samas on üürimisega seotud riskid, üüriturg ning tulusus on muutlik. Samuti võib juhtuda, et üürnik käitub elamispinnaga halvasti ümber või jätab üüri ning kõrvalkulud maksmata.

Kui üürnikuga on kokkulepe, et lisaks üürile peab ta tasuma ka kommunaalkulude eest, tasub omanikul iga kuu kontrollida, kas kõik makstud on. On juhtumeid, kui üürnik maksab üüri korrektselt, kuid mingi aja pärast selgub, et kommunaalmaksed on võlgu. Ühistu pöördub võlgnevusega omaniku poole, kes omakorda saab üürilepingu alusel nõuda võla tasumist üürnikult. Kui summa on kasvanud väga suureks, võib võla tasumine osutuda keeruliseks.

Kõik algab juba üürniku valimisest

Üürniku taustauuring on väga oluline. Maksehäireid omava üürihuvilisega on riskantne lepingut sõlmida, kuid kahjuks ei saa üürniku makseraskusi täielikult välistada ka siis, kui tema varasem maksekäitumine on olnud laitmatu. Pahatahtlikku puuküürnikku on võimalik korterist välja tõsta vaid kohtu kaudu.

Kui kasutada üürniku leidmiseks kinnisvarabüroo teenust, on maakleri kohustus jälgida, et üürileping kaitseks mõlema poole huve ning oleks seadusega kooskõlas. Internetist on võimalik leida erinevaid üürilepingu põhju, kuid need ei pruugi olla korrektsed. Lepingutes ise muudatusi tehes ei pruugi kokkulepped tulla vettpidavad, kui on seadusega vastuolus. Suuline leping on küll seaduslik, kuid vaidluste tekkimisel on väga keeruline selle sisu tagantjärele tõendada, seega võiks üürileping olla alati kirjalik.

Kust head üürnikku leida?

Tänapäeval toimub üürikorterite pakkumine ning otsimine põhiliselt internetis, eelkõige kinnisvaraportaalides. Ajalehekuulutuse peale helistatakse kordades vähem, seetõttu on lehekuulutused kinnisvara üürileandmisel pigem toetavaks, mitte põhikanaliks. Oluline on, et internetikuulutuses oleks piisavalt infot ning korralikud fotod, mille järgi üürnik saaks korteri seisukorda, planeeringut ning sisustust hinnata. Puuduliku infoga või halbade fotodega kuulutus jääb tihti tähelepanuta.

Enamasti eelistavad üürileandjad paare või perekondi, kellel on kindel sissetulek ning kes ei oma korterit kahjustavaid lemmikloomi. Oma töölisi majutada sooviva firma puhul on risk suurem, sest elanik, kes pole ise lepingu osapool, on sageli kinnisvara hea seisukorra säilitamise suhtes ükskõiksem.

Loomulikult on võimalik omanikul ka ise üürnik leida, kuid üürileandja peaks endalt küsima, kas ta teab, milline on tema korteri puhul turuseisule vastav maksimaalne üürihind, kus ja kuidas võiks korterit reklaamida, kuidas leida võimalikult hea üürnik ja kas ta oskab ise üürilepingu korrektselt vormistada.

Tasub teada, et maaklerid vahetavad omavahel infot üüripinna ja uue kodu otsijatest, kes pole omale veel sobivat elamispinda leidnud. Neile pakutakse võimalusel alati alternatiive ja nii võite leida endale sobiva lahenduse kiiremini, kui vaid omal käel tegutsedes.

Sobivat kaasüürnikku leida on vaevaline

Kui korter või maja, kus elatakse, on jäänud suureks, on üks võimalus võtta endale kaasüürnik. Praktikas on kaasüürilise otsimine pigem haruldane, sest inimesed soovivad privaatsust. Kaasüürilise puhul on tähtis eelkõige, et inimeste arusaamad korteri jagamisest ühtiks, et üks ei segaks teise elu. Oluline on natuuride sobivus, eriti kui osasid ruume tuleb kasutada ühiselt. Seetõttu on kaasüürnik reeglina keegi tuttav, keda usaldatakse ning tuntakse.

Kõige rohkem on kaasüürimine levinud tudengite seas, kes otsivad soodsat võimalust kooli lähedal elada ning soovivad kahe-kolmekesi üht korterit üürile võtta.

Kaasüürnikuga võib probleemseks kujuneda kulude jagamine, näiteks vee- ja elektrikulude jagamine, sest korteris on enamasti vaid üks mõõdik. Sellised nüansid tuleb kindlasti eelnevalt kokku leppida. Kui kaasüürilist otsitakse põhjusel, et korter või maja on liiga suur ning igakuised kulud käivad üle jõu, mitte seltskonna pärast, soovitan pigem kinnisvara müüa ning osta asemele väiksem ja soodsamate kuludega kodu.

Üüritulu sõltub piirkonnast ja ajast

Piirkondade üürituru erisused seisnevad eelkõige hinnas. Teatud piirkondades on keeruline üürnikku leida ning mõnikord on kinnisvaraomanikule lahenduseks seegi, kui üürnik tasub tühjana seisva korteri kommunaalkulud, kuid üüri ei maksa. Suuremates linnades on üürihuvilisi kindlasti rohkem kui pisikeses asulas. Mida suurem asum, seda suuremat üürihinda on võimalik saada ning üürniku leidmine on kergem. Üüriturgu mõjutab otseselt ka töökohtade olemasolu antud piirkonnas. Samuti on üürileandmine kerge ning korterite üürihinnad kõrgemad eramupiirkondades, kus kortermaju on vähem. Näiteks Nõmmel, Laagris, Sauel ja Keilas on just seetõttu pakkumist nõudlusest vähem.

Tallinna ja teiste suuremate linnade üüriturg on kõige aktiivsem augustis ja septembri alguses, mil üliõpilased linna tulevad. Samuti vajavad üürikorterit sel perioodil inimesed, kes suviti maakodus või suvilas elavad. See tekitab iga-aastase äkilise hinnatõusu ning korterite nappuse. Üürileandja võib seda arvestades üürileandmise algusaega aktiivsele ajale planeerida, üürnikul see-eest on mõistlik korteriotsingut augustis-septembris vältida.

Katrin Tutti
Arco Vara kutseline maakler Tallinnas ja Harjumaal

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Harjumaa korteripakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 7%

28.03.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel suurenes Harjumaa korteripakkumiste arv aastaga veerandi võrra ehk 25%. Korterite müügipakkumiste keskmine ruutmeetrihind suurenes samal ajal 7% ja kerkis 1702 euroni.

Suurim oli korterite müügipakkumiste arv Tallinnas, kus aastaga sai 6000 pakkumisest 8000, mis tähendab kasvu kolmandiku võrra. Vaatamata pakkumiste arvu kasvule ehk konkurentsi tihenemisele suurenes Tallinna korteripakkumiste keskmine hind aastaga 4%.

Kui korterite müügipakkumiste arv on omavalitsuste lõikes ühes kasvanud ja teises kahanenud, siis müügipakkumiste keskmine hind on üsna valdavalt kerkinud. Tallinnas võib müügipakkumiste keskmise hinna tõusu ajada pakkumisse lisandunud uusarenduste kaela.

Kui Tallinna lähivallad välja jätta, siis muudes valdades aga uusarendusi praktiliselt pole. Neis piirkondades on korteripakkumiste hinnatõusu taga pigem fakt, et sealsed hinnatasemed ei ole Tallinna eeskujul veel sellist tõusurallit teinud ja alles hakkavad pisitasa tõususuunas kerkima.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	02/2014	02/2015	Muutus, %	02/2014	02/2015	Muutus, %
Anija vald	44	23	-48%	375	426	14%
Harku vald	32	25	-22%	1 161	1 405	21%
Jõelähtme vald	17	23	35%	965	1 091	13%
Keila	83	100	20%	989	1 055	7%
Keila vald	79	58	-27%	497	495	-1%
Kose vald	41	16	-61%	376	569	52%
Kuusalu vald		14	NA		557	NA
Loksa	59	66	12%	310	300	-3%
Maardu	206	227	10%	812	877	8%
Nissi vald	36	14	-61%	258	222	-14%
Paldiski	108	118	9%	456	458	0%
Rae vald	227	198	-13%	1 369	1 559	14%
Saku vald	28	19	-32%	919	1 179	28%
Saue	45	18	-60%	1 057	1 224	16%
Saue vald	69	91	32%	1 359	1 465	8%
Tallinn	6 033	8 030	33%	1 732	1 801	4%
Vasalemma vald	38	16	-58%	122	116	-5%
Viimsi vald	261	168	-36%	1 371	1 492	9%

Eesti	14 414	16 437	14%	1 166	1 347	15%
Harjumaa	7 406	9 224	25%	1 585	1 702	7%
Narva	400	641	60%	669	642	-4%
Pärnu	979	774	-21%	1 189	1 276	7%
Tartu	1 505	2 565	70%	1 294	1 379	7%

Vilniuses asuva korterelamu ehitustöödega alustamine

27.03.2015 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp (edaspidi Pro Kapital) teatab, et alustas eile (26.03.2015) Vilniuses uue korterelamu ehitustöödega, mille osas sõlmisid Pro Kapitali tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB ja UAB Merko Statyba 01.08.2014 ehituslepingu.

Vastavalt 04.08.2014 börsiteatele sõlmis kontserni kuuluv tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB 01.08.2014 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 10 013 120 Litti (2 900 000 EUR) ilma käibemaksuta. Uus hoone hakkab asuma Vilniuses, Leedus, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 41 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 2679 m2. Planeeritav ehitusperiood on 15 kuud alates ehitustöödega alustamisest.

Pro Kapital Bonum UAB on 25.03.2015 seisuga sõlminud broneerimislepingud 12 pinna osas 44-st pinnast, mis moodustab 30% müüdavast pinnast.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimehe Paolo Michelozzi kommentaar: „oleme rahul Vilniuses asuva Saltiniu Namai projekti müügitulemustega ja korterelamu müügitulemustega, mille ehitusega alustasime eelmise aasta veebruaris. Selle korterelamu ehitustööd on lõpetatud ja 16 pinda 19-st pinnast on kaetud müügilepingutega. Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme seetõttu otsustanud alustada veel ühe korterelamu ehitustöödega Vilniuses“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksi esimene arendusfaas lõpule viidud. Saltiniu Namai elamukompleksi esimene faas hõlmab kokku 200 korterit, 27 äripinda ja 11 eramaja. Elamupiirkonna teises etapis on Saltiniu Namai elamukompleksis veel täiendavalt kasutamata arendusmahtu.

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinnas. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinnas ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laienemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine.

Hetkel on rajatud neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet, üks kuuekorruseline ärklikorrusega hoone ja 11 eramaja. Pro Kapital on juba rajanud 159 korterit, 11 eramaja ja 24 äripinda müüdava pinnaga kokku 16 438 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

Pro Kapital Bonum UAB on äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on PK Invest UAB. PK Invest UAB on 100% Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB tütarettevõte. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. Pro Kapital Bonum UAB on Saltiniu Namai elamukvartalisse rajatava 44 pinnaga hoone arendaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

1Partner: Büroode üürihindade vahe käriseb laiemaks

27.03.2015 Tõnu Toompark

Uute büroohoonete pakkumine meelitab vanemate hoonete üürnikud uutele ja kvaliteetsematele pindadele, mis kergitab mõõdukalt uute büroohoonete üürihindu. Vanemate hoonete omanikud peavad üürnike kinni hoidma eelkõige hinnaga konkureerides ja see käristab uute ja vanemate kontorihoonete hinnavahet järjest laiemaks, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

“Tallinnas on ehitamisel mitmeid uusi büroohooneid, kuid arendajad on olnud üürnike leidmisel üsna osavad. Valminud värskete kontorihoonete vakantsused on üsna madalad. See on üürileandjatele andnud võimaluse üürhindade kergitamiseks aasta baasil ligikaudu 5% võrra,” selgitas Tarum. “Uute büroohindade ruutmeetri üürihinna ülemine piir on 16 eurot.”

Üks uute hoonete üürnike oluline sihtrühm on vanemate hoonete üürnikud. Üürnikud näevad, et hea töökeskkond on tähtis ja see sunnib neid kolima parematele pindadele. Uute ruumide eelis võib seisneda harvem paremas asukohas, kuid reeglina pigem kaasaegsemates planeeringutes, paremas sisekliimas, pinna efektiivsemas kasutamises ja tihti ka mõistlikumates kogukuludes.

“Vanemate hoonete omanikud peavad üürnike kinnishoidmiseks või tühjadele pindadele uute üürnike meelitamiseks sageli konkureerima hinna baasilt. See sunnib vanemate büroohoonete omanike hoidma hindu paigal, erandkorras neid ka allapoole laskma,” kirjeldas Tanel Tarum turuolukorda. „Nii suureneb uute ja vanemate kontoripindade hinnadiferents, mis pikemas perspektiivis sunnib vanemate hoonete omanike konkurentsis püsimise nimel maju kaasajastama.“

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 13-16 €/m², vanemates hoonetes 10-14 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine. Äripäeva koostatud 2014. aasta kinnisvarafirmade TOP-is teenis 1Partner Kinnisvara esikoha.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Maamaksu on viis päeva enne tähtaega tasunud 62% maaomanikest

27.03.2015 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet tuletab meelde, et sel aastal on maamaksu tasumise tähtaeg teisipäeval, 31. märtsil. Eilse seisuga on maamaksuks vajaliku summa oma ettemaksukontole kandnud 62% maaomanikest, ülejäänud tasumisi ootab amet järgmise viie päeva jooksul.

Kui maamaksu summa ületab 64 eurot, siis tuleb märtsi lõpuks tasuda maksuhaldurile sellest vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks.

MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi palub kõigil maaomanikel, kes peavad maamaksu tasuma, kuid pole maamaksuteadet kätte saanud, sellest hiljemalt reedeks, 27. märtsiks anda ametile teada. „Kui kontaktandmed on muutunud, siis soovitame maksumaksjatel ka e-maksuametis oma kontakte uuendada, et vajalik teave mugavalt ja õigeaegselt kohale jõuaks,“ rääkis Liivamägi.

Maamaksuteatega saavad nii e-teavituse, kui ka paberteate saanud kliendid tutvuda e-maksuametis/e-tollis. Kui see võimalus puudub, saab informatsiooni küsida piirkondlikust teenindusbüroost või maamaksuinfo telefonilt 8800816 või maa@emta.ee

Tallinna planeeringute registri uus lahendus nüüd kõigile kättesaadav

27.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet annab teada, et käesoleva nädala algusest on Tallinnas võimalik planeeringutega tutvuda uuenenud planeeringute registri kaudu.

Planeeringute register asub aadressil https://tpr.tallinn.ee. Varasemas registri tarkvaras, mis asub uuel aadressil http://ehitus.tallinn.ee menetletakse edasi projekteerimistingimusi ja ehitusprojekte kuni riikliku ehitisregistri vastava funktsionaalsuse valmimiseni.

Uue registri puhul on prioriteediks seatud, et kodanike jaoks oleks planeeringuid puudutav oluline informatsioon senisest kiiremini leitav, planeeringu koostamise protsess paremini jälgitav ning selles kaasarääkimine registri vahendusel mugavalt teostatav.

Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini sõnul on kaasaegne ning mugav kasutajaliides vaid üks osa uue registri võimalustest. Sama oluline on planeeringute koostajatel võimalus esitada ja allkirjastada materjale registris digitaalselt, ameti jaoks võimalus planeeringute digitaalne menetlemine viia uuele tasemele, jälgida aruandluse kaudu oma tegevust, koostada ja allkirjastada planeeringute komisjonide otsused otse registris.

Uuenenud registri arendaja ja ka eelmise registri versiooni tegija AS Dateli juhatuse esimehe Urmas Kõlli sõnul oli Tallinna planeeringute registri arendustöö eriline. Nimelt oli see projekt ettevõtte jaoks EAS-i poolt rahastatud Disainipuldooseri pilootprojekt, mille raames AS Datel kujundas välja ettevõtte IT-lahenduste disaini ja kasutajamugavuste kontseptsiooni.

Selleks, et uus register saaks võimalikult kasutajasõbralik ja erinevate osapoolte vajadusi arvestav, on arenduse kõigis etappides kaasatud protsessi osapooli ning huvigruppe. Lisaks ameti enda põhikasutajatele on koostööd tehtud teiste Tallinna linna asutuste ja ka riiklike üksustega, kes kannavad kooskõlastaja rolli, projekteerimise- ja arendusettevõtetega, kellel on planeeringu esitaja roll ning avalikkusega asumi seltsidest kaasatud isikute näol.

Amet tänab arendusprojekti juhtinud geomaatika teenistust, arenduspartnerit, kaasatud eksperti ning kõiki teisi kes on registri arendusse andnud oma panuse ning julgustab kõiki linnaruumi ja planeerimise huvilisi registriga tutvuma. Kuna registris on andmed senisest paremini eksponeeritud, võib kasutajatele silma jääda vanematest andmetest ja menetlustest tuleneda võivaid tehnilisi või sisestusvigu. Juhul kui leiate andmetes või tarkvaratöös ebareeglipärasust, siis palume sellest teatada registri tehnilisele toele tprtugi@tallinnlv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nõuanded koduostjale: mõtteline osa majast ja kasutuskord

27.03.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui laenuvõtja soovib osta ehk laenutagatiseks pakkuda pangale mõttelist osa kinnisvarast, on oluline kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra olemasolu. Mõtteline osa kinnisvarast tähendab siin olukorda, kus laenu tagatiseks seatakse näiteks mõtteline osa majast, mida ei ole korteriomanditeks jagatud ehk olukorda, kus inimene omab näiteks poolt maja või siis osa maatükist.

Mõttelise osa pantimise juures nõuab pank, et kinnistusraamatusse oleks kantud notariaalne kasutuskord. Kasutuskord on kokkulepe selle kohta, kuidas konkreetset kaasomandis olevat kinnisasja kasutatakse ehk milline kaasomanik millist kinnisvara osa kasutab.

Kasutuskord võib reguleerida näiteks, et ühe korteriomanditeks mittejagatud, kuid kahe korteriga elamu ühte korrust kasutab üks perekond ja teist korrust teine perekond, trepikoda ja keldrit kasutavad mõlemad kaasomanikud ühiselt.

Kasutuskord võimaldab ära jagada näiteks hooviala kasutuse. Uute korterelamute juures jagatakse kasutuskorra alusel ära parkimiskohtade kasutamine.

Laenuandja nõuab kinnisvara mõttelise osa puhul kasutuskorda sel põhjusel, et laenu tagatiseks panditav vara oleks üheselt määratud. See selgus võimaldab probleemide puhul vara efektiivsemalt realiseerida.

Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine on tehniliselt väga lihtne. Tuleb võtta hoone ja/või maatüki plaan ja sellel punase-rohelise-sinise vildikaga märkida, kes millist kinnisasja osa kasutama hakkab, ning notar vormistab juba ülejäänu.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eha Võrk: Tallinn aitab korteriühistuid

26.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on pealinn toetanud oma korteriühistuid viimase kümne aasta jooksul kokku enam kui 10 miljoni euroga.

„Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses,“ ütles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“

Tallinna abilinnapea Eha Võrk andis Linnade ja Valdade Päevade raames peetud ettekandes ülevaate sellest, kuidas Tallinn aitab korteriühistutel linnakeskkonda paremaks ja kaunimaks muuta.

Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusskeeme projekt „Fassaadid korda“. „Käesoleva aasta linnaeelarves on selleks toetuseks ette nähtud 395 000 eurot. Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel.“

2005. aastal asus linn projekti „Hoovid korda“ raames toetama hoovialade korrastamist. Käesoleval aastal on projekti eelarve
395 000 eurot. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme. Uuendusena saab alates 2014.aastast taotleda toetust rattamajade rajamiseks.

„Nõukogudeaegsest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenevalt on aktuaalseks probleemiks parkimine õuealadel,“ nentis Võrk. „Tallinn pakub korteriühistutele parkimisprobleemi leevendamiseks võimalust seada linna maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus 42 korteriühistu kasuks.“

Võrgu sõnul on parkimiskohtade rajamisel suureks probleemiks see, et elumajad asuvad lähestikku, seega puudub ala, kuhu parklakohti rajada. „Samas oleks lahendusena turvaline ja keskkonnasõbralik parkimismaja, mis ei rikuks rohealasid ning ka lastele jääks rohkem mänguruumi õuealal ja hoovis oleks ka liiklemiseks rohkem ruumi.“

Võrk rõhutas, et parkimismaja oleks ka autoomaniku jaoks mugav, sest talvel oleks auto pidevalt puhas ja sõiduvalmis, lõpptulemusena oleks ka vähem stressi parkimiskoha pärast.

„Parkimismajade ehitamise põhiküsimus on maa – suur osa tänasest elamufondist koosneb 1960.–70. aastatel ehitatud kortermajadest ja on ehitatud üsna lähestikku,“ nentis Võrk. „Lahenduseks on riigimaa munitsipaliseerimine või maa rentimine. Teine põhiküsimus on parkimismaja rajamise finantseerimine.“

Võrgu sõnul ei määra elukeskkonna muudatust mitte üksnes linna ja riigi abi, vaid eeskätt korteriomanike võimekus ning tahe elamute energiatõhususse ja õuealade arendamisse panustada.

„Samas tuleb kohalikul omavalitsusel silmas pidada, et iga toetus korteriühistule on ka toetus elukeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks,“ rõhutas Võrk.

Ülemiste City suurarendaja AS Technopolis Ülemiste puhaskasum kasvas 144%

26.03.2015 Tõnu Toompark

Ülemiste City ärilinnakut arendava AS Technopolis Ülemiste puhaskasum kasvas 2014. aastal 144 protsenti, ulatudes 10,5 miljoni euroni, ettevõtte müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 42 protsenti, ulatudes 9,7 miljoni euroni. Ettevõtte ärikasum kasvas 2,25 korda tõustes 12 miljoni euroni.

„2014. aasta oli Technopolis Ülemiste jaoks aktiivse laienemise aasta, mis avaldus ka väga heades majandustulemustes,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Sarnaselt aasta varasemale suutsime hüppeliselt kasvatada nii müügitulu kui kasumit, mis annab kinnitust Ülemiste City piirkonna tugevast positsioonist Tallinna ärikinnisvara turul.“

Ettevõtte heade tulemuste taga on Gert Jostovi sõnul eelkõige üldine mahtude kasv ja samas linnaku üüripindade kõrge täituvus, mis ulatus eelmise aasta lõpu seisuga 99,3 protsendini. „Üheks olulisemaks käibekasvu allikaks on olnud Tallinna suurima, 24 000 ruutmeetrise büroohoone 100%line täituvus, mille ankurrentnikeks täna on Maksu- ja tolliamet ning If Kindlustus,“ sõnas Gert Jostov.

Suurimateks projektideks möödunud aastal olid Lõõtsa tn 8a asuva Tallinna suurima büroohoone kolmanda korpuse valmimine, millega lisandus linnakusse 7500 m² uut büroopinda ning 281-kohalise parkimismaja valmimine. Lisaks renoveeriti ja avati uue nime all linnaku töötajaid teenindav Eesti suurim lõunatoidurestoran Dvigatel.

„2014. aasta teises pooles algas linnakus ka uue 13-korruselise büroohoone ehitus, mille valmimisega käesoleva aasta septembris kasvab Technopolis Ülemiste poolt rendile antav pind ca 74 000 m²-ni ja sellega oleme suurim büroohoonete omanik Tallinnas,“ kinnitas Gert Jostov.

Technopolis Ülemiste ASi varade maht kasvas aastaga kokku 12,4% ulatudes 111,8 miljoni euroni. Möödunud aastasse jäi ka mitu märkimisväärset investeeringut – uue büroohoone, parkimismaja ja restorani ehitusse investeeriti ja investeeritakse perioodil 2014-2015 kokku ca 20 miljonit eurot.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51-protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Martin Vahter: Tallinna liiklusreform on maailmas erandlikult edukas

26.03.2015 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on Tallinnas viimaste aastatega läbiviidud liiklusreform oluliselt vähendanud autode hulka ja ummikuid nii kesklinnas kui linna sissesõitudel.

“Ma ei pea alati Keskerakonna retoorikat õigeks, kuid reaalselt on propagandatrikkide taustal Tallinnas tehtud ja ka ellu viidud mõistlikke juhtimisotsuseid, mille tulemusena on autode ja ummikute maht südalinnas vähenenud. “Liiklustiheduse vähenemine on maailmas aga väga erandlik nähtus,” ütles Vahter.

“Omaette küsimus on see, kas ummikud pole Tallinna enda tekitatud, lubades ehitada mõnda kohta liiga kõrged hooneid, mis oma suure elanikega arvuga kindlad tänavad umbe ajab,” nentis Vahter.

“Samas on Tallinna liiklusreformi loogika lihtne – soodustada ühistransporti ja tõsta auto kasutamise hinda. Nüüdseks kaks aastat toiminud tasuta ühistranspordile pole tegelikult midagi ette heita – kvaliteet pole halvenenud, liine on palju ja need on graafikus, lisandunud on uued tablood, nutirakendus ning varsti saabuvad kvoodirahaga ka uued trammid,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul on pea kõiki uuendusi saatnud raevukas avalikkuse vastasseis, ka näiteks eraldi bussiradadele, mis tegelikult toimivad. “Uuenenud Pärnu maantee ühendatud bussi ja trammirajad töötavad väga hästi. Samamoodi võiksid bussid ka mujal linnas mööda trammiteid sõita. Punaseks joonitud rattateed on ka head, aga neid võiks rohkem ja süsteemsemalt olla,” ütles Vahter.

“Enam võiks olla ka Põhja-Tallinnaga sarnast ühesuunalist liikluskorraldust. Näiteks Kadriorus, kus jääks rohkem ruumi kergliiklusele.”

“Parkimise hinnatõus paljudele ei meeldi, aga kesklinnas parkimine on mugavusteenus, mis peabki kallis olema – maksavad need, kes tahavad. Hinnatõusuga vähenes tuntavalt kesklinna liikluskoormus ja vaba parkimiskohta on ka lihtsam leida,” ütles Vahter.

“Linna eelarve eest reklaami tegemine on selgelt ebaeetiline, kuid tuleb ka tunnustada hästi tehtud tööd. Linn areneb silmnähtavalt, kui sõiduteed ka korda saaks, siis näeks pealinn juba päris Skandinaavia moodi välja,” lisas Vahter.

Merko: OÜ Rannamõisa Kinnisvara kinnistute soetamine Eestis

26.03.2015 Tõnu Toompark

25. märtsil 2015 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ning E.L.L. Kinnisvara AS lepingu 100%lise osaluse omandamiseks OÜs Rannamõisa Kinnisavara ja samaaegselt osade tagasimüügi optsioonilepingu.

OÜ Rannamõisa Kinnisvara on kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte, millele kuuluvad kinnistud Tallinnas Rannamõisa teel ja Kaeravälja tänaval, pindalaga kokku ca 35 tuhat m². AS Merko Ehitus Eesti osaluse omandamise eesmärgiks on antud kinnistute arendamine ning võõrandamine kolmandale osapoolele. 100%lise osaluse omandamise hind on ca 3,3 miljonit eurot, mis tasutakse müüjale peale OÜle Rannamõisa Kinnisvara kuuluvate kinnistute võõrandamist kolmandatele isikutele, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2016.

Pooled on sõlminud 100%lise osaluse tagasimüümiseks optsioonilepingu, mille kohaselt on ASil Merko Ehitus Eesti õigus omandatud osaluse tagasimüügiks tagasimüügihetkeks tasutud hinna eest, millele lisandub AS Merko Ehitus Eesti omandis oldud ajal OÜle Rannamõisa Kinnisvara soetatud kinnistute soetushind, juhul kui selliseid kinnistuid soetatakse. Müügioptsiooni realiseerimise tähtaeg on 29. juuni 2016.

Tehing ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisega NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele“ tähenduses, kuid on käsitletav tehinguna soetud isikuga. E.L.L. Kinnisvara AS on AS Riverito poolt kontrollitav äriühing. AS Riverito omab 71,99% ASi Merko Ehitus aktsiatest.

Osaluse omandamise tulemusena ning edaspidi OÜ Rannamõisa Kinnisvara konsolideerimisest rida-realt, on tehingu hinnanguline mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile 0 eurot, varadele ja kohustustele suurenemise mõju ca 3,3 miljonit eurot. AS Merko Ehitus kinnitab, et AS Merko Ehitus Eesti ega AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Otsitakse uut arhitektuurilahendust Narva linnuse territooriumile

26.03.2015 Tõnu Toompark

Täna kuulutasid SA Narva Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit välja arhitektuurivõistluse, millega soovitakse leida lahendus Narva linnuse hoonete ja territooriumi ümberehituseks. Eelkõige soovitakse kujundada piirkond kaasaegse muuseumi, konverentsikeskuse ja avalike ürituste läbiviimise kohaks, mis suudab olla Eesti riigi esindusobjektiks ning kannab seejuures edasi piirkonna ajaloolist pärandit. Võidutööd selguvad selle aasta juulis.

“Soovime, et loodav ehituskihistus oleks eelkõige väärikas täiendus 700-aastase ajalooga Narva linnusele,“ rääkis SA Narva Muuseum juhataja Andres Toode. „Ootame ideekonkursilt selgelt eristatavat ning olemasolevaga kokkukõlavat kvaliteetset lahendust. Võistluse sihiks on linnuse terviklik kasutuselevõtt avatud ja külastajasõbraliku pärandi- ja elamuskeskkonnana.”

Võistlustingimused näevad ette, et suur osa linnuse pika ajaloo ning rohkete ehitus- ja restaureerimisetappide tulemusel välja kujunenud kooslusest peab säilima olemasoleval kujul. Võistlusel otsitakse lahendusi eelkõige järgmistele objektidele:

Konvendihoone idatiiva, sisehoovi ja üldruumide ümberehitus
Kivisaali juurdeehitis ja uus sild Narva vanalinna (uusehitised)
Läänehoovi ja Kristervalli bastioni ümberehitus

Võistlustöid saavad arhitektid esitada kuni 15. juunini. Parimad ideekavandid tehakse teatavaks käesoleva aasta juulikuu esimeses pooles. Võitjatele on välja pandud ka auhinnafond suurusega 52 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

ideekonkursi võitja auhind on 20 000 eurot
teise koha auhind on 15 000 eurot
kolmanda koha auhind on 10 000 eurot
ergutuspreemia 3500 eurot

Ideekonkursi täpsemad reeglid on allalaetavad riigihangete registrist: www.riigihanked.riik.ee, ideekonkursi viitenumber on 158469.

Costa del Soli kinnisvaraturg on tõusujoonel

26.03.2015 Marge Ambos

Peale ca 7 aastat kestnud langust, on Hispaania kinnisvaraturg jälle elavnemas.

National Institute of Statistics andmete kohaselt on viimase aasta jooksul müügitehingute arv Hispaanias kasvanud keskmiselt 10%. Kõige paremini on läinud Costa del Soli piirkonnal, kus kinnisvaramüükide arv tõusis lausa 20%.

Seda on mõjutanud eelkõige välismaalastest ostjate suhtarvu kasv, kes eelistavad investeerida rannikupiirkonda. Hispaanlaste endi ostujõudlus ei ole veel piisavalt kosunud ja kohalike endi poolt eelistatud piirkondades, mis asuvad pigem sisemaal, toimub kinnisvaratehinguid tunduvalt vähem ja madalamate hindadega.

Samuti on märgata erinevust Hispaania uusarenduste ja järelmüügi turu aktiivsuses. Uutest atraktiivsetest arendustest on puudus ja kui järelmüügi turg on enda haardeulatust kasvatanud 20% võrra, siis uusarenduste müügitehingute arv on 20% võrra langenud.

Näiteks on Costa del Solis uusarenduste müük langenud 10%, samas kui järelturg on tõusnud lausa 50%. Uute projektide turule toomise põhiliseks piiravaks teguriks on praegu finantseeringute leidmine ning seetõttu võtab uusarenduste juurdetulek veel aega.

Kinnisvaraportaali idealista.com andmete põhjal , on lisaks müügitehingute arvu suurenemisele, alates 2013 teisest veerandist tõusnud kinnisvarahinnad Marbellas 9%.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuus kinnisvaraobjekti leidsid uue omaniku

26.03.2015 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraameti poolt korraldatud avalikel kirjalikel enampakkumistel leidis ostja kuus kinnisvaraobjekti, korteriomandite müügist laekub linnakassasse kokku ligi veerand miljonit eurot.

Kesklinna linnaosas asuv Koidu tn 104-13 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 27,2 m2, leidis ostja hinnaga 49 015 eurot. Enampakkumise alghind oli 45 000 eurot.

Haabersti linnaosas asuva Astangu tn 64-32 korteriomandi ostab 36 109 euro eest OÜ Emajõe Kinnisvara. Korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31 m2, oli enampakkumisel alghinnaga 33 900 eurot.

Samuti Haabersti linnaosas asuv Õismäe tee 146-28 korteriomand, mis oli enampakkumisel alghinnaga 36 600 eurot ja mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, leidis ostja hinnaga 40 101 eurot.

Hinnaga 40 007 eurot leidis ostja Lasnamäe linnaosas asuv Loitsu tn 2-65 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,8 m2, korteriomandi alghind oli 35 400 eurot.

Samuti Lasnamäe linnaosas asuva Linnamäe tee 24-13 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, ostab hinnaga 35 422 eurot osaühing Consul-AL, korteriomandi alghind oli 31 400 eurot.

Alghinnaga 46 000 eurot on enampakkumisel olnud Põhja-Tallinna linnaosas asuva Puhangu tn 55-36 korteriomandi hinnaks kujunes 47 360 eurot. Korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 43,4 m2.

Kinnisvaraobjektide müügist laekub linnakassasse kokku 248 014 eurot.