Aprillis suurenes toodang enamikus tööstusharudes

30.05.2014

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2014. aasta aprillis 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäe- ja töötlevas tööstuses ning vähenes energeetikas.

Aprillis toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang ületas eelmise aasta aprilli taseme enamikus tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv toiduainete, puidu ja elektriseadmete tootmises. Toodang vähenes elektroonika- ja metalltoodete tootmises.

Välisturule müüdi aprillis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta aprilliga vähenes toodangu müük ekspordiks korrigeerimata andmetel 3%, müük kodumaisele turule suurenes 1%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta aprillis tööstuses kokku 2% rohkem toodangut kui märtsis, töötlevas tööstuses aga sama palju kui märtsis.

2013. aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit 13% ja soojust 15% vähem. Elektritootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise vähenemine ja ekspordi kahanemine.Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2005 – aprill 2014
(2010 = 100)

Diagramm: Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2014

a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, aprill 2014 (protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes
eelmise kuuga sesoonselt
korrigeeritud andmetelb		 Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata
andmetel		 tööpäevade arvuga
korrigeeritud andmetelc
KOKKU 2,3 1,3 3,9
Energeetika 12,4 -13,4 -12,0
Mäetööstus 9,8 9,1 11,1
Töötlev tööstus 0,1 3,0 5,9
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine -0,4 -9,5 -6,8
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -1,9 7,4 10,0
toiduainete tootmine 4,8 13,0 15,0
metalltoodete tootmine -3,1 -5,8 -2,4
elektriseadmete tootmine -0,2 1,8 5,6
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -0,2 0,2 3,5
mööblitootmine -0,9 -6,0 -2,6
mootorsõidukite tootmine -4,7 -5,2 -2,6
ehitusmaterjali tootmine -5,2 6,7 9,3
masinate ja seadmete tootmine 3,8 -1,9 1,6

b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Valitsus kinnitas maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra

30.05.2014

Maa-ametNeljapäeval, 29. mail kinnitas Vabariigi Valitsus määruse “Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja selle käigus maa erastamise kord”.

Määruse eesmärk on reguleerida reformimata maal asuva ehitise omaniku kasuks maareformi käigus hoonestusõiguse seadmist ja selle käigus maa erastamist, kui isik seda soovib. Valla- või linnavalitsus viib läbi menetluseks vajalikud eeltoimingud ning maavanem sõlmib kas maa erastamise lepingu või seab hoonestusõiguse. Tulenevalt maareformi seadusest seatakse sundhoonestusõigus juhul, kui ehitise omanik maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise lepingut ei sõlmi.

Määrusega kehtestatakse hoonestusõiguse seadmise kord, tähtajad ja tingimused, sealhulgas hoonestusõiguse aastatasu suurus (elamumaal 2% ja ärimaal 5% maa maksustamishinnast) ning hoonestusõiguse seadmise ja maa erastamise kulude koosseis, piirmäärad ja tasumise kord.

Määrus annab võimaluse lõpetada maareform umbes 4900 juhul, arvestades võimalikult suures ulatuses seni reformimata maal paiknevate olemasolevate ehitiste omanike huve.

Määrus jõustub pärast Riigi Teatajas avaldamist.

I kvartalis ehitusmahud vähenesid

30.05.2014

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aastal I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 3% vähem, teatab Statistikaamet. Eestis vähenes ehitustegevus 2% ja välisriikides ehitati ligi viiendiku võrra vähem.

I kvartalis ehitati omal jõul 376 miljoni euro eest, sellest hooneid 254 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest. 2013. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 4% ning rajatiste ehitamine vähenes 15%.

Mullu kohalikul ehitusturul elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendil ka tänavu aasta alguses. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele. Ligi kolm aastat ehitusturgu vaid positiivselt panustanud rajatiste ehitamine vähenes aga teist kvartalit järjest, viies sellega langusesse kogu ehitusturu.

Välisriikidesse ehitamine väheneb jätkuvalt. Eesti ehitusettevõtetel vähenesid välisriikides nii hoonete- kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 10% (mullu samal ajal 12%).

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta I kvartalis kasutusse 748 uut eluruumi, s.o 323 eluruumi rohkem kui aasta varem. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib. 2014. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 667 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi kümnendiku võrra rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 187 mitteelamut kasuliku pinnaga 157 700 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, kontori- ja põllumajandushoonepinda.

Ehitusmahuindeks, I kvartal 2003 – I kvartal 2014
(2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Diagramm: Ehitusmahuindeks, I kvartal 2003 – I kvartal 2014

Uus Maa Kinnisvarabüroo omandas osaluse Epicenter Kinnisvaras

29.05.2014

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo omandas osaluse ühes Eestis kiiremini kasvavas kinnisvaraettevõttes Epicenter.

„Uus Maa visioon on areneda mõjuvõimsaimaks kinnisvarateenuste pakkujaks kõigil turgudel, kus tegutseme ning Epicentriga liitudes astume sellele eesmärgile mitu suurt sammu lähemale,“ ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Jaanus Laugus. „On vähe neid kinnisvarateenuste pakkujaid, kellega Uus Maa meeleldi ühineks, kuid Epicentri organisatsioonikultuur ja väärtushinnangud sobivad meie omadega hästi. Eriliselt heameel on meil ka suurepärase ja karismaatilise juhi lisandumise üle Uus Maa kontserni juhtkonda. Leanika Järve on kindlalt üks parimaid maaklerbüroo juhte ja koolitajaid Eestis.”

„Juba sellest hetkest, kui seitse aastat tagasi turule tulin, jäid mulle esimesena silma Uus Maa ja nende suurepärased maaklerid,“ kommenteeris Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Järve. „Ehitades üles uut kaubamärki ja visiooni, sattusin pidevalt asjaolule, et Uus Maal on väga sarnased mõtted, väärtused ja tegevused. Nad kasutavad samuti rahvusvahelist know-how’d, et olla innovatiivsed, leida parimaid viise kliendi teenindamiseks ning meeskonna hoidmiseks. Meie meeskonna jaoks on Uus Maa alati olnud eeskujuks ja heaks konkurendiks. Mida rohkem ma veendusin meie nägemuse kattumises ja sarnasuses kinnisvaraäri osas, seda rohkem hakkasin mõtlema, et kui panna meie ettevõtete väärtused kokku, saame ühe väga suure ja tugeva brändi.“

Järve lisas, et tõsisemaks läksid ühinemismõtted siis, kui lisaks Uus Maa sarnasuste avastamisele kohtus ta ettevõtte juhi Jaanus Lauguse ning ülejäänud juhatusega. „Sain aru, et minu soov on olla ühes meeskonnas liidritega, sest koos saavutame paremaid tulemusi ning tõstame pakutavate teenuste kvaliteeti veelgi kõrgemale.“

Uus Maa ja Epicentri liitumisega säilivad nii mõlemad kaubamärgid kui ka senine kontorivõrk.

Tallinn ja MAXIMA Eesti OÜ sõlmivad koostöölepingu Haabersti ristmiku rekonstrueerimiseks

29.05.2014

MaximaTallinna Linnavalitsuse istungil kiideti heaks Tallinna linna ja MAXIMA Eesti OÜ vahel sõlmitava koostöölepingu projekt, mille kohaselt finantseerib Maxima Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmiku ehitust maksimaalselt 931 188,9 euroga ja volitati abilinnapea Taavi Aasa lepingule Tallinna linna nimel alla kirjutama.

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on MAXIMA Eesti OÜ ärihuviks eelkõige Ehitajate tee 148 kinnistule viiva tee rekonstrueerimine, mis on vajalik kauplust teenindava transpordi ja klientide teenindamiseks ja linna huvi on Haabersti ringristmiku rekonstrueerimine. „Lisaks suurendab Maxima hüpermarketi juurde viiva tee rajamine, mis on osa Haabersti ringristmikust, Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kinnistu väärtust,“ lisas Aas.

Lepingu kohaselt finantseerib Maxima Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmiku ehitust maksimaalselt 931 188,9 euroga (millele lisandub käibemaks). Finantseeritav osa võib suureneda 10% võrra (ettenägemata reserv) kuni summani 931 188,9 eurot.

Maxima Eesti OÜ rajab Ehitajate tee äärde Tallinna esimese Maxima XXX hüpermarketi.

Arco Vara kavandab aktsiakapitali suurendamist

29.05.2014

Arco Vara11.03.2014 avaldas Arco Vara börsiteate, millega andis teada, et ettevõte on alustanud ettevalmistuste tegemisega võimalikuks täiendava kapitali kaasamiseks.

14.05.2014 avaldas Arco Vara 05.06.2014 toimuva korralise üldkoosoleku kutse. Vastavalt kutsele on korralise üldkoosoleku päevakorra punkt nr 2 „Aktsiakapitali suurendamine“.

Juhul, kui 05.06.2014 võtab Arco Vara üldkoosolek vastu otsuse aktsiakapitali suurendamiseks kooskõlas nõukogu ettepanekuga, algab 06.06.2014 Arco Vara aktsiate märkimise periood, mis kestab kuni 20.06.2014.

Kokku kavatseb Arco Vara emiteerida 3,5 miljonit uut aktsiat.

Aktsiate nimiväärtus on 0,7 eurot ning iga uus aktsia lastakse välja hinnaga 1 euro, st ülekurss iga aktsia kohta on 0,3 eurot. Aktsiaid pakutakse olemasolevatele aktsionäridele, kutselistele investoritele ja Arco Vara grupi töötajatele kooskõlas avaliku pakkumise ja noteerimisprospektiga.

Prospekti kavatseb Arco Vara avalikustada 06.06.2014 eeldusel, et üldkoosolek on võtnud vastu otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta. Uute aktsiate väljalaskmisel tagatakse olemasolevatele aktsionäridele seadustest tulenev aktsiate märkimise eesõigus.

Kindlustuse puudumisel jäävad korterelamu kahjud ühistu kanda

29.05.2014

RSA KindlustusTänavu esimeses kvartalis toimus kortermajades kolm korda rohkem tulekahjusid kui eramajades ning seetõttu tasub ühistutel mõelda, kuidas vältida tule- või veekahjude korral suuri väljaminekuid. RSA Kindlustus juhib tähelepanu, et ühistukindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu.

„Kortermajas leidub palju osi, mis ei kuulu ühegi korteri koosseisu: majaseinad, välisuksed, trepikojad, katus, torud, kaablid jne. Näiteks võib lõhkuda torm maja katuse, tulekahju korteris tahmata maja välisseina või siis proovivad hoone kallal jõudu vandaalid. Kahju korvatakse kindlustuse puudumisel ühistuliikmetelt kogutud remondifondi kaudu. Mõnest korterist alguse saanud kahjujuhtumi korral võib korterile seatud vastutuskindlustus olla ebapiisav, et katta kõik ühistule tekkinud kahjud,“ märkis RSA Kindlustuse müügidirektor Rain Epler.

Epler tõi näiteks, et kui läbi mõne korteri kulgev ühistu veetoru puruneb, siis on nii selle kui ka teiste kannatada saanud korterite omanikel õigus nõuda korteriühistult kahjude hüvitamist. „Nii võib ühest lekkest kasvada ootamatult suur nõue ühistu vastu,“ sõnas Epler.

Korteri vastutuskindlustus aitab juhul, kui korterist saab alguse kahjujuhtum, põleng või veeavarii, mis võib tekitada kahju kortermaja ühisruumidele või naaberkorteritele. Siis on ta vastutav ka tekkinud kahju korvamise eest ning abiks on vastutuskindlustus.

RSA Kindlustuse näitel on 72 korteriga ühistu igakuine kindlustusmakse korteri kohta ca 0,8 eurot kuus, kusjuures tulekahju korral omavastutus puudub ja teiste kahjude puhul on see 319 eurot. Ühistukindlustus katab hoone karbile tulekahjust, veeavariist, tormist või vandalismist tekkida võivad kahjud.

2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elab 69,5% Eesti elanikest kortermajades. Linnades on kortermajade osakaal ja seal elavate inimeste protsent veelgi kõrgem. Enamus kortermajade elanikest elab vanemates majades ning vaid 9,5% elab 2001. aastal või hiljem ehitatud majas. Päästeameti andmetel juhtub erinevatest hoonetüüpidest tulekahjusid kõige rohkem kortermajades. 2014. aasta esimese kolme kuuga toimus sellistes majades 121 tulekahju, eramajades 40 tulekahju.

KV.EE ühtlustas väljanägemise arvutis ja mobiilsetes seadmetes

29.05.2014

KV.EEKinnisvaraportaal KV.EE ühtlustas oma väljanägemise arvutis ja mobiilsetes seadmetes. Külastajate hulk, kes omale kodu otsivad nutitelefoni või tahvelarvutiga, on kasvanud 20%ni koguarvust.

Tarvo Teslon, kinnisvaraportaali KV.EE juht: “Möödunud aasta lõpus käivitasime esimese mobiilse kinnisvaraportaali. Mobiilsete kasutajate hulk aga kasvab ja me tahtsime oma väljanägemise ühtlustada nii arvutis, nutitelefonis kui ka tahvelarvutis. Uus veeb on ka märksa suurema kasutusmugavusega. Samuti tegime fotod suuremaks, kuna fotodel on kinnisvara müügis väga suur roll. Vana veeb oli meil üleval aastast 2010 ja uuenduste tegemiseks oli viimane aeg.”

“Prognoosisime möödunud aasta lõpul, et paari aasta pärast on pooled koduotsijad meie lehel nutitelefoni või tahvelarvutiga, praegu näib küll, et see aeg jõuab kätte varem.” räägib Tarvo Teslon.

Tarvo Teslon kutsub vastama küsitlusele, mis aitab arendajatel KV.EE veebi veelgi kasutajasõbralikumaks muuta. Uue KV.EE veebi ülaosas on link väikesele küsitlusele.

Kujunduse ja funktsionaalsuse aitas välja töötada digiagentuur OKIA, see tunnistati 2014 Hõbemuna vääriliseks.

Arco Vara: Ajalooliste mõisate võlu ja valu

29.05.2014

Praegu otsib uut suure südamega ja kultuurilembelist peremeest umbes kolmkümmend mõisa Eesti eri paigus. Riigi Kinnisvara ülesandel müüb Arco Vara kolme neist – suurejoonelist Palivere mõisa, barokset Maidla mõisa ja toretsevat historitsistlikku Porkuni mõisa.

Nii Maidla mõis kui ka unikaalne Porkuni mõis on peahoonest erinevate kõrvalhoonete ja muude objektideni muinsuskaitse all. Erandiks on vaid Palivere mõis, kus unikaalset ning ajaloolist on pärast nõukogudeaegseid ümberehitusi säilinud vähem.

Palivere ja Maidla mõisu müüv Arco Vara äripindade osakonna juhataja Tarmo Tuisk rääkis, et suursugused põlispuude keskel olevad mõisahooned sobivad hotellideks, restoranideks, puhkekeskusteks ja pansionaatideks.

„Eks hea äriplaani leidmine mõisade kasutamiseks ongi üks raskemaid asju mõisate juures,” lausus Tuisk. „Minu arvates on mõisa omamine ilmselt rohkem ka elustiili küsimus. Investeeringuks ostes peab arvestama väga pika tasuvusajaga.”

Tuisu kogemusel ostavad mõisaid eelkõige ajaloost ja ajaloolisest keskkonnast huvitatud välismaalased, Väiksemaid mõisaid ostetakse oma tarbeks, kuid suuremaid pigem ärilistel eesmärkidel.

Arco Vara Rakvere esinduse maakleri Andrus Peieli sõnul on Porkuni mõisa vaatamas käinud kolm tõsist huvilist, kes kõik on soovinud seda osta enda tarbeks. Samas sobib ka Porkuni mõis, nagu teisedki kauni veesilma ääres olevad mõisad, ideaalselt puhkekeskuseks või vanadekoduks.

Tasub märkida, et pea kõik müügis olevad Eesti mõisad on ehitismälestised ja vajavad ühtlasi ka kulukat renoveerimist. Tagasihoidlike, kuid uue omaniku kätt ootavate mõisahoonete hinnad algavad avalikes müügikuulutustes umbes 40 000 eurost. Südamega tehtavad renoveerimistööd võivad aga mõisaomanikule maksma minna ostuhinnast kordades rohkem.

Müügikuulutustes rõhutatakse seda, kui mõisahoone pole muinsuskaitse all ning ostja võib seda vastavalt oma maitsele ja rahakotile ümber ehitada. Piiranguteta saab ostja renoveerimise kavandamiseks küll rohkem vabadust, samas võimaldab ainuüksi muinsuskaitse all olemise fakt hoone probleemide kõrvaldamiseks nii mõnigi kord välja ajada riiklikke toetusi.

Riikliku toetuse eelduseks on hoone, maa-ala või pargi kaitse alla võtmine ja mälestiste registrisse kandmine. Hoone, maa-ala või pargi kaitse alla võtmist saavad kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitseametnike kõrval taotleda ka nii hoone eraisikust kui ka juriidilisest isikust omanikud või kasutajad.

Toetusega ei saa vanas hoones küll teha päris kõike, aga saab teha näiteks avariilisi restaureerimistöid. Nii saab kaitstavasse majja valvesignalisatsiooni paigaldada, avariilist maja konserveerida, restaureerida või optimaalseid säilitustingimusi luua.

Muinsuskaitseamet on varasematel aastatel rahastanud fassaadide kordategemist ning toetanud ajaloo- ja arheoloogiamälestiste hooldustöid. Arco Vara andmetel on mõisaomanikega seotud mittetulundusühingute ja riiklike toetuste abil korda tehtud ka arvukalt mõisaparke.

Mõisaettevõtlusele ja maaturismile saab nagu muudelegi väärt tegemistele abi küsida EASilt, millel on eraldi programmid turunduse ja turismi toetuseks. Erinevaid toetusi maapiirkondade arenguks jagavad aegajalt ka Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) ning teised.

Kasulikud lingid

Mälestiste register http://register.muinas.ee/?menuID=monument

EASi toetuste otsingumootor

Palivere mõis

Varaseimad teated Palivere mõisast pärinevad 1493. aastast. Erinevatel aegadel kuulusid Palivere mõisa omanike ringi nii von Bergid, von Luederid kui ka Pilar von Pilchau. Aastatel 1909-1919 oli mõisaomanik Woldemar von Hunnius ning hiljem riik.

Praegune mõisa kivist peahoone püstitati 1845. Algselt oli see ühekorruseline ehitis kahekorruselise keskosaga. Peale 1960. aastat, mil mõisahoones hakkas lastekodu asemel tegutsema eriinternaatkool, ehitati maja üleni kahekordseks. Enne müüki olid mõisahoones laste- ja noortekodu ning võõrastemaja. Vt. ka www.arcovara.ee/palivere

palivere-mois

Maidla mõis

Tallinnast vaid 50 kilomeetri kaugusel asuvat Maidla mõisa, mis on üks viiest sama nime kandvast mõisast Eestis, mainiti esmakordselt 1452 aastal. Esialgsest väikelinnusest on tänaseni säilinud peahoone hiigelpaksude seintega keldriruumid.

16. sajandil kuulus mõis von Maydellidele ja sealt pärineb ka mõisa nimi. Hiljem läks mõis von Rehbinderite ja von Fersenite valdusse ning tagasi von Maydellide kätte. Peale riigistamist 1919. aastal kuulus Maidla mõis kolonel Borgelinile ja riigitegelasele Karl Selterile. Alates 1946. aastast tegutses mõisas lastekodu.

Maidla mõisa kahekorruseline kivist peahoone ehitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. Peahoone fassaad on säilinud esialgsel kujul. Hoone tagakülg ehitati 20. sajandil täies ulatuses kahekorruseliseks. Kinnistul asuvad lisaks põlispuudele ja kaunile paisjärvele ka mõned kõrvalhooned. Vt. ka www.arcovara.ee/maidlamois

maidla-mois

Porkuni mõis

Valgejõe alguseks oleva järve saarele ehitatud mõis sai nime oma rajajalt piiskop Simon von der Borchilt, kes püstitas 1479. aastal sinna oma pealinnuse. Aja jooksul mugandus Borkholmiks kutsutud koht Porkuniks.

Hiljem kerkis linnuse kõrvale rüütlimõis, mis on kuulunud von Tiesenhausenitele, von Ungern-Sternbergidele, von Essenitele ja von Rennenkampffidele. Mõisa praegune historitsistlik peahoone ehitati 1874. Selles on segunenud tuudorstiil ja neorenessanss.

Alates riigistamisest kuni 2011. aastani oli Porkuni mõis vaegkuuljate kooli kasutuses. Peahoone vastu ehitati 1950ndatel aastatel uus neoklassitsistlik hoone, kuid mõisakompleksis on siiani säilinud mitmeid 19. sajandi alguse kõrvalhooneid. Vt. ka www.arcovara.ee/porkuni

porkuni-mois

Artikli allikas on
Arco Vara		 Arco Vara

Päevasel ajal Tallinna kesklinna rahvastik kolmekordistub

29.05.2014

StatistikaametKui lähtuda 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ning võrrelda inimeste asukohta päeval ja öösel, siis kõige tihedamini asustatud ruutkilomeeter asub Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses, kus päevasel ajal viibib hinnanguliselt üle 19 800 inimese.

Öösel on samal ruutkilomeeteril ligi 5800 inimest, seega on Estonia puiestee ümbruses päeva- ja öörahvastiku vahe 14 000 inimest. Üle 15 000 inimese viibib päeval ka Tallinna sadama ja Tartu maantee alguse piirkonnas. Kõige rohkem (üle 6500) kaotab päevasel ajal inimesi Muhu tänava ja Linnamäe tee piirkond Lasnamäel.

Tallinna kesklinnas suureneb inimeste arv päeval märgatavalt, kusjuures ostlejaid, üritustel osalejaid, sportijaid ja ka turiste pole nende hulka arvestatud. Tegelikkuses võib nii mõnegi piirkonna päevarahvastik olla veelgi suurem. Tallinna linna äärealasid – Haabersti, Nõmme ja Pirita linnaosa – võib nimetada magalapiirkondadeks, sest sealt päeva jooksul inimesed lahkuvad ning õhtul tulevad jälle tagasi.

Rahvastiku ööpäevase liikumise paremaks visualiseerimiseks on tehtud 3D-animatsioon, mis näitab Tallinna öise ja päevase rahvaarvu muutust 1 km x
1 km ruutude kaupa. Punasega on kujutatud piirkonnad, mis saavad päeva jooksul inimesi juurde ning lillaga piirkonnad, mis kaotavad inimesi (mida tumedam värv, seda suurem inimeste arvu muutus).

Tallinna öö- ja päevarahvastiku paiknemine (3D-animatsioon), 31.12.2011

Kogu Eestis koondub rahvastik päeval keskustesse. Kui Eesti pindalast on asustatud ligikaudu 45%, siis töökohad paiknevad ainult 22%-l pindalast ja umbes 75% hõivatutest töötab linnas või selle vahetus läheduses. Päeva- ja öörahvastiku muutuse kaardil on näha, kuidas päeval kaotavad kõige rohkem inimesi linnu ümbritsevad piirkonnad.

Päevarahvastikuks liigitatakse inimesed, kes viibivad antud piirkonnas töö ajal ning öörahvastiku moodustavad inimesed, kes elavad selles piirkonnas. Varem on Statistikaamet avaldanud rahvastikutiheduse andmed elukoha järgi ehk öörahvastiku andmed, kuid nüüd on võimalik statistika kaardirakenduse abil uurida päevarahvastiku paiknemist. Hinnangulise päevarahvastiku suuruse arvutamiseks kasutati kombineeritud meetodit, kus 2011. aastal tegutsenud majandusüksuste aadresside ja üksuste keskmise töötajate arvu ning haridusasutuste aadresside ja keskmise õppijate arvu põhjal leiti 1 km x 1 km ruutudele koefitsiendid, mille abil jagati 2011. aasta rahvaloenduse käigus selgunud hõivatute ja õppijate arv töökoha või õppeasutuse asustusüksuse järgi ruutudesse. Kodused, töötud, pensionärid ja mitte õppivad lapsed jäeti elukoha ruutu.

Rahvastiku paiknemise ruumilise ja ajalise muutuse analüüs on eelkõige tähtis planeerimiseks, näiteks ühistranspordi paremaks korraldamiseks või kriisi- ja päästeplaanide koostamiseks, kuid kindlasti pakub see ka olulist teavet mitmete teenuste pakkumiseks.

Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Majandususaldus Eestis langes

28.05.2014

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* mais pikaajalise keskmise (=100) suhtes 99.2 punkti ning see on 3.7 punkti madalam kui aprillis (indeks oli 102.9).

Kindlustunne langes kõigis ärisektorites ja ka tarbijatel. Pikaajalise keskmisega võrreldes püsib kindlustunne kõrgem kaubanduses ja tarbijatel, ning on sellest madalam tööstuses, ehituses ja teenindussektoris.

Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus mais mõnevõrra tõusis (0.2 punkti võrra) ja on nüüd pikaajalise keskmise suhtes 106.5 punkti. Euroalal majandususalduse indeks tõusis kuuga 0.7 punkti ja oli 102.7.

Euroopa Liidu 17 riigis majandususaldus tõusis ja 9 langes.

Majandususaldus on kõrge Ungaris (118.8) ja Suurbritannias (118.5). Majandususaldus on kõige madalam Soomes (95.1), Luksemburgis (95.7), Prantsusmaal (96.7) ja Rumeenias (97.4).

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus natuke langes, kuid püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem. Nii oli majandususaldus Rootsis 105.0 (langus kuuga 2.2 punkti), Leedus 103.7 (langus kuuga 1.3 punkti) ja Lätis 103,4 (langus kuuga 1.9 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest küll madalamal tasemel (95.1) kuid viimasel vaatlusel paranes 2,7 punkti.

Soomes paranes ehituse, tööstuse ja tarbijate ning halvenes kaubanduse ja teenindussektori kindlustunne.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Tallinn määratles arstide ja õdede eluaseme üürimise korra

28.05.2014

TallinnTallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil määruse, millega määratletakse arstide ja õdede eluruumide üürile andmise kord.

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil kinnitati määrus, millega kehtestati Akadeemia tee 48 asustamata eluruumide üürimise taotluste esitamise, nende läbivaatamise ja eluruumide üürile andmise kord.

Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate migratsioon Eestis jätkuvalt suur ning eriti valusalt puudutab tervishoiutöötajate Eestist lahkumine Tallinna tervishoiuasutusi. Ainuüksi Tallinna haiglates (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla) on praegu puudu 238 meditsiinitöötajat: 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat.

Tervishoiutöötajatena -õded, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad -on linnalt eluruumi taotlenud 132 isikut.

Üks eluasemeprobleemi lahendusi on luua tervishoiutöötajatele võimalus taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume. Vastuvõetav määrus määratleb eluruumi üürimiseks õigustatud isikud, kelleks on Tallinna haldusterritooriumil tegutsevas tervishoiuasutuses arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda ametikohal tööjajad, samuti üliõpilased, kel on õigus osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kelle omandis või kellega koos ühist eluruumi kasutada soovivate isikute omandis ei ole Harju maakonnas asuvat eluruumi või hooneühistu liikmesust, mis annab õiguse kasutada eluruumi.

Eluruumi üürile andmise otsustab linnavalitsus, arvestades eluasemekomisjoni ettepanekut.

Määrus sätestab üürilepingu kestuse, üürniku kohustused ja üürilepingu ülesütlemise alused. Üürileping sõlmitakse kuni viieks aastaks, pikendamise tingimuseks on üürilepingu nõuetekohane täitmine. Üürnik on kohustatud registreerima rahvastikuregistris enda elukohaandmed üüritud eluruumi aadressil.

Kinnisvara soetatakse suures osas säästude eest

28.05.2014

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas.

Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi

Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha.

See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga.

“Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem.

“Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot.

Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti.

Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise

Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel.

Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga.

“Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest.

Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%.

2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre.

Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2.

Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada.

Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit.

Lahevere elamukvartali arendus

“Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale.

Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige.

Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“

Majad olgu merest ohutus kauguses

Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus.

Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist.

“Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing.

Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike.

Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel.

Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib.

LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Glikman Alvin & Partnerid: Detailplaneeringu kehtestamisel võib arvesse võtta ka veel kehtestamata üldplaneeringu tööversiooni

28.05.2014

Haldusasjas nr 3-3-1-87-13 on kolleegium käsitlenud detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võetavaid asjaolusid.

Asjaolude kohaselt kehtestas Tallinna linn detailplaneeringu Riigiarhiivile 6-korruselise 24m kõrguse juurdeehituse püstitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamist vaidlustas kõrvalmaja elanik, kelle arvates ei sobinud planeeritud hoone asukohta, kuivõrd oli samas piirkonnas asuvate majadega võrreldes kõrgem ning halvendas seeläbi kaebaja kinnistul asuva eluruumi kasutustingimusi.

Kolleegium on selles asjas öelnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega.

Lisaks märkis kohus, et oluline kriteerium on ruumilise planeerimise puhul võtta arvesse piirkonnas juba olemasolevat olustikku ning olustikuga tuleb kohtu hinnangul arvestada isegi siis, kui puuduvad täpsed alusdokumendid. Täiendavalt märgiti asjas, et kohus ei saa sisuliselt hinnata kas hoone planeerimisel on teatud asukohale omistatud ebaproportsionaalselt suurt tähtsust või mitte.

Samuti ei saa kohus hinnata, kas planeeritava hoone ehitamine ei kujune hoopis kallimaks, kui olemasolev olukord või kas hoonele võiks sobida mõni alternatiivne asukoht. Nende asjaolude kaalumine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
 Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Lasnamäele kavandatakse ostu- ja meelelahutuskeskust

28.05.2014

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas saata linnavolikokku kehtestamisele Lasnamäel asuvale Peterburi tee, Mustakivi tee ja Laagna teega piirnevale alale kaubandus-meelelahutuskompleksi rajada võimaldava detailplaneeringu.

Punane tn 76 kinnistu detailplaneeringuala suurus on 15,84 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalus ehitada ärimaa sihtotstarbega kinnistule kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubandus-meelelahutuskompleks, mille südamikuks on lõbustuspark. Kavandatud kaubandus-meelelahutuskompleksi linnaehituslikuks põhiideeks on moodustada terviklik ja paindlik arhitektuurne lahendus, mis seostub nii ümbritsevate olemasolevate hoonetega kui ka hoonekompleksi erinevates osades paiknevate funktsionaalsete üksustega. Hoonete kompleks plaanitakse liigendada keskse sisetänavaga, moodustades urbanistliku linnapargi koos multifunktsionaalse siseväljakuga.

Planeeritav maa-ala, hoonestuseta heakorrastamata jäätmaa asub Tondiraba asumis Mustakivi tee, Punase tänava, Taevakivi tänava ja Osmussaare tänava vahelises kvartalis. Kontaktvööndis asuvad 1–3-korruseliste hoonetega Tondiraba ettevõtlusala, 5–9-korruseliste ja mõnede 17-korruseliste paneelelamutega korruselamuala ning kaubanduskeskustega hoonestatud ala. Piirkonnal on hea transpordiühendus teiste linnaosadega. Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga. Planeeringuga ette nähtud kaubandus-meelelahutuskompleks on mahult ja kinnistu maakasutuselt sellesse piirkonda sobiv ning hakkab uue tõmbekeskusena teenindama lähialadel paiknevate kortermajade elanikke.

Detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 28. juuni 2012 ning detailplaneering võeti vastu 4. detsembri 2013 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega. Detailplaneeringu avalikustamise käigus ettepanekuid ei esitatud. Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

1 2 3 … 1,227 1,228 1,229 … 1,578 1,579 1,580