Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Тоомпарк: на рынке недвижимости грядут перемены

14.05.2014 Tõnu Toompark

Банк Эстонии обеспокоен возможным перегревом рынка недвижимости. ДВ спросили у экспертов, действительно ли на этом рынке растёт очередной пузырь.

По мнению аналитика Adaur Grupp Тыну Тоомпарка, рынок недвижимости сейчас развивается намного быстрее остальной экономики. «Если рынок жилья будет такими темпами «убегать от прочей экономики», то в один прекрасный момент придётся ждать, пока остальная экономика его догонит. Учитывая то, что произошло на рынке жилья за последние полтора-два года, а также общие экономические риски, можно сказать, что на рынке недвижимости грядут перемены», – сказал Тоомпарк ДВ.

dv.ee

http://www.vedomosti.ee/article/2014/5/14/toompark-na-rinke-nedvizhimosti-grjadut-peremeni

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

14.05.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara AS (registrikood 10261718; asukoht Jõe 2B Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 5. juunil 2014 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Viru Väljak 4, Sokos Hotel Viru saalis Polero.

Korralise üldkoosoleku päevakord:

1. 2013. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

· kinnitada 2013. aasta majandusaasta aruanne;

· suunata 31.12.2013 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 3 427 165 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse.

2. Aktsiakapitali suurendamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

kiita heaks Arco Vara AS-i uute aktsiate emissioon alljärgnevatel tingimustel:

1) Arco Vara AS („Äriühing“) emiteerib 3,5 miljonit uut aktsiat nominaalväärtusega 0,7 EUR suurendades aktsiakapitali 2 450 000 EUR võrra, st Äriühingu aktsiakapitali uueks suuruseks saab olema 5 769 194,9 EUR;

2) Äriühingu poolt emiteeritavad aktsiad on lihtaktsiad;

3) kõikidel olemasolevatel aktsionäridel on uute aktsiate märkimise eesõigus kooskõlas ÄS §-ga 345, kusjuures märkamise eesõigus kuulub aktsionäridele, kes on kantud aktsionäride nimekirja seisuga 19 juuni 2014. a kell 23.59. Märkimise eesõigust on võimalik teostada aktsiate märkimise perioodil, mis algab 6. juunil 2014. a kell 9.00 ja lõppeb 20. juunil 2014. a kell 17.00;

4) uute aktsiate väljalaskmisel tagatakse aktsionäridele seadustest tulenev aktsiate märkimise eesõigus ning juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv ülespoole;

5) Äriühingu poolt emiteeritavate aktsiate märkimisperiood algab 6. juunil 2014. a kell 9.00 ja lõppeb 20. juunil 2014. a kell 17.00;

6) märgitud aktsiate eest tuleb tasuda rahalise sissemaksega märkimisavalduse esitamise hetkel;

7) aktsiate nimiväärtus on 0,7 EUR eurot ning uued aktsiad lastakse välja hinnaga 1 EUR, st ülekursiga 0,3 EUR;

8) emiteeritavad uued aktsiad annavad õiguse dividendidele alates aktsiakapitali suurendamise majandusaastast;

9) juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitud aktsiad ületavad kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahtu, on Äriühingu juhatusel õigus kooskõlas äriseadustiku § 3461 lg-ga 2 tühistada liigmärgitud aktsiad. Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest;

10) juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitud aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu;

11) uute aktsiate emiteerimisega soovib Äriühing parandada enda kapitaliseeritust. Aktsiaemissioonist saadavaid vahendeid kasutab Äriühing investeerimiseks elamispindade arendusprojektidesse.

3. Audiitori valimine

Juhatus teeb aktsionäridele ettepaneku:

Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu aktsiaseltsi 2014. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt aktsiaseltsi ja AS PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitavale lepingule.

Arco Vara AS aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS kodulehel aadressil või Arco Vara AS kontoris Tallinnas, Jõe 2B, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 21.05.2014, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 02.06.2014. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 29.05.2014 kell 23.59 seisuga.

Korralisest koosolekust osavõtjate registreerimine algab 05.06.2014 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 04.06.2014.

Kinnisvarakool: Koolitus “Hindamise ABC” toimub esmaspäeval 19.05.2014

14.05.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 19.05.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Hindamise ABC“. Kinnisvara hindamise koolitust viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus keskendub kõigele põhilisele, mida peavad teadma kinnisvara hindamisega kokkupuutuvad maaklerid, ametnikud, kinnisvaratehingute finantseerijad, investorid, ametnikud…

Kinnisvarakoolitus annab ülevaate hindamise põhimõistetest, hindamise protsessist, standarditest ja metoodikatest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub esmaspäeval 19/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Uus trükis tutvustab sõjajärgseid eramuid

13.05.2014 Tallinn.ee

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet esitleb teisipäeval, 13. mail kell 16 Maarjamäe lossi kaminasaalis muinsuskaitsekuu raames uut põnevat trükist majatüübiraamatute sarjast – seekord on luubi alla võetud sõjajärgne individuaalmaja.

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm märgib, et esitletav trükis on juba sarja viies raamat – neli eelnevat käsitlesid Lenderi maja, Tallinna maja, funktsionalistlikku maja ja stalinistlikku maja.

„Trükis „Sõjajärgne individuaalmaja: Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine“ on sisult mitmetahuline, andes ülevaate nii toonasest planeerimisest, krundi taotlemisest, toona levinud individuaalmajade tüüpidest, ehitusprotsessist jt aspektidest,” märgib Härm. „Sellisena peaks see huvi pakkuma laiale lugejaskonnale – lisaks muinsuskaitsjatele, arhitektidele ja ehitusspetsialistidele ka paljudele eramajade omanikele ning linna arengust huvitunud tallinlastele.”

Trükise on koostanud Mariette Aavik ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti spetsialistid ning see tutvustab vahetult Teise maailmasõja järgsel ajal vallandunud ning alates 1963. aastast vaibunud massilise individuaalelamute ehitamise buumi ajal kerkinud maju. Kuna sel ajal oli ise endale maja ehitamine tihti ainus elamispinna saamise võimalus, siis kajastub individuaalelamutes nii eestlasliku koduideaali kujunemine, arhitektide väljendusvabadus kui ka normeeriva riigivõimu kontroll.

Ajaloolise tausta avamiseks antakse ülevaade tolleaegsest rajooni planeerimisest, krundi taotlemisega seotud asjaajamisest, krundi planeerimisest ja elamu projekteerimisest. Käsitletakse sedagi, kust ja kuidas hangiti materjale ning kuidas korraldati ehitamine. Lisaks individuaalmajade tüüpidele tuuakse välja põnevamaid eriprojekte ja eraldi alapeatükis ka arhitektide endi elamuid rikkalike illustratiivsete fotodega. Samuti käsitletakse siseplaneeringut ja interjööre, juttu on ka maja ümbritseva aia kujundamise traditsioonidest ja korrashoiust. Praktilise väärtuse majaomanikele lisavad trükisele hoone osade ja detailide kaupa esitatud näpunäited säästvaks uuendamiseks.

Suur osa käsitletud perioodi individuaalmaju asuvad Tallinnas miljööväärtuslikel hoonestusaladel Nõmmel, Meriväljal ja Maarjamäel. Et jutt ei jääks vaid raamatu tasandile, järgneb esitlusele individuaalmajade ekskursioon Maarjamäel. Tutvustatakse individuaalmajade tüüpilisemaid ja erilisemaid näiteid aastatest 1945-1963. Ekskursiooni viivad läbi Kirsi-Merilin Põldaru, Anneli Jüristo ja Kaarel Truu Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist.

Värske elamispindade turuülevaade: Elamispindade turu aktuaalsed riskid

13.05.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade turu aktuaalsed riskid Elamispindade turu arengud on olnud tormilised. Tehingute arv on kerkinud kiiresti, hinnad on kasvanud veel tempokamalt.

Kas sellised arengud toovad endaga kaasa igikestva õitsengu, sest kinnisvaraomanike vara väärtus kasvab iga päevaga? Või on ülekuumenenud turu lambanahka peidetud kuri hunt?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse värske turuülevaade “Elamispindade turu aktuaalsed riskid“.

Ülevaade heidab kiire pilgu eilsele päevale, annab hinnangu tänasele turuolukorrale ja vaata detailselt ettepoole prognoosivalt pool-poolteist aastat tulevikusuunas.

Ülevaate esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@adaur.ee.

Elamispindade turu aktuaalsed riskid

Ülemiste City uue restoranikompleksi renoveerib NCC Ehitus

13.05.2014 Tõnu Toompark

NCC Eesti üht suurimat restoranikompleksi Ülemiste Citys hakkab ümber ehitama NCC Ehitus AS. Täna sõlmitud ca 1 miljoni euro suuruse ehituslepingu kohaselt valmivad ehitustööd septembriks. Ligi 1800m² suurune ning kuni 370 istekohaga uus söögikoht rajatakse Ülemiste Citys Lõõtsa 6 asunud restorani CityPlatz ruumesse. Investeeringu suuruseks on kokku ca 1,6 miljonit eurot.

„Ülemiste City ajaloo suurim projekt on olnud Lõõtsa 8a asuvate kolmiktornide ehitus, millega sai väga edukalt hakkama NCC Ehitus,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Meie omavaheline koostöö NCC Ehituse meeskonnaga on sujunud hästi ning usun, et tõrgeteta kulgevad ka Eesti üheks suurimaks restoranikompleksiks saavate ruumide ümberehitustööd.“

„Ülemiste City kolmiktornide projekt on olnud NCC Ehituse jaoks üks huvitavamaid väljakutseid,“ märkis NCC Ehitus ASi juhataja Toomas Alle. „Teades, et Ülemiste City eelistab alati kõige uuemaid tehnoloogilisi ning ehituslikke lahendusi, siis on meie jaoks kindlasti põnev projekt ka restoranikompleksi ümberehitamine. Anname endast parima, et Ülemiste Citys töötavad inimesed saaksid juba septembris oma lõunapausid veeta moodsas ja kaasaegses söögikohas.“

Uues restoranis hakatakse pakkuma nii Eesti, Vahemere kui ka prantsusepäraseid roogi ning köök on valmis teenindama mitu tuhat inimest päevas. Kuna tegemist on peamiselt lõunasöögi kohaga, siis on restoranis suurt tähelepanu pööratud kiirele teenindusele – toidugruppide väljastusletid on paigutatud ühtlaselt kogu restorani alale ja inimesi hakkab teenindama 7-9 kassat. Uue restorani operaator selgub lähipäevil.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Ülemiste City (www.ulemistecity.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. Kokku 36 ha alal on tänaseks välja ehitatud ca 81 000 m² kaasaegset büroopinda ning rajatud on hästitoimiv majandusstruktuur, lisaks on linnakus veel ca 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Täna tegutseb Ülemiste Citys üle 200 ettevõtte, kus on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Ülemiste City linnakut arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.

NCC Ehitus AS (http://www.ncc.ee/) on ehitanud Targa Linna kõrval asuva Ülemiste kaubanduskeskuse ning rajanud Tallinna mitmeid büroohooneid – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi büroohoone, Tammsaare 118 Ärimaja, Lasnamäe Ärimaja, Scala City jt. Elamuarenduse valdkonnas tegeleb NCC Haaberstis Pärnaõue, Viimsis Tammeõue ja Lasnamäel Vana-Kuuli elamuasumite ehituse ja arendusega luues Tallinnasse ja Harjumaale üle 2000 uue kaasaegse kodu.

Maastikuarhitektuuri soolaleivapidu TTÜ Tallinna Kolledžis

13.05.2014 Tõnu Toompark

TTÜ Tallinna Kolledžis on 15. mail kell 10:30 „Maastikuarhitektuuri Soolaleivakonverents“.

Maastikuarhitektuuri eriala TTÜ Tallinna Kolledžis tutvustavad maastiku- ja ruumierialade eksperdid nii ülikoolidest kui erialaliitudest, riigiasutustest ja eraettevõtetest, et arutleda maastikuarhitektuuriõppe tuleviku üle: Ülle Grišakov, maastikuarhitekt ja TTÜ Tallinna Kolledži õppejõud, OÜ Kivisilla; Urve Sinijärv, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist ja TTÜ Tallinna Kolledži õppejõud; Yoko Alender, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik; Katrin Koov, arhitektuuriajakirja „MAJA“ peatoimetaja.

Soolaleivapeole on oodatud kõik, kes tunnevad huvi maastikuarhitektuuriõppe vastu, olgu siis tegemist spetsialisti, tudengi, gümnasisti või lihtsalt kirgliku huvilisega.

„Maastikuarhitektuuri Soolaleivapeoga“ tähistab TTÜ Tallinna Kolledž 5-aastase maastikuarhitektuuri õppeprogrammi saabumist Tallinnasse ja oma teist tegevusaastat TTÜ Tallinna Kolledžis.

Maastikuarhitektuuri õppekava lektori Kristi Grišakovi sõnul on Tallinnas tegutsetud pea kaks aastat, kuid info sellest, et maastikuarhitektuuri nüüd ka Tallinnas õppida saab, on visa levima.

„Mõni julgem isegi küsib, miks maastikuarhitektuuri üldse enam õpetama peaks? Meie maastikuarhitektuuri bakalaureuse õppekava on peale värskenduskuuri läbimist pälvinud tunnustust oma kaasaegse formaadi ja sisu tõttu. Õppekavast poole moodustavad disaini ja planeerimisega seotud ained ning neli suurt maastikuprojekti, mis võimaldavad kinnistada ning praktikas katsetada muudest ainetest kogutud teadmisi (ajalugu, maastikuarhitektuuriteooriad, seadusandluse põhimõtted, maastikuehitus, ökoloogia, maastike eripärad jne). Suurt tähelepanu pööratakse koostööle erinevate erialaspetsialistidega, praktikavõimalustele ja rahvusvahelistele kogemustele. Üliõpilaste ja tööandjate vaatenurgast on vaja koolitada maastikuarhitekte, kes oleksid loomingulised uute lahenduste leidmisel ja kompetentsed tööturul,“ kinnitas Kristi Grišakov.

Merko Ehituse dividendimakse

13.05.2014 Tõnu Toompark

Merko AS Merko Ehitus (väärtpaberi lühinimi MRK1T, ISIN kood EE3100098328) fikseerib aktsionäride nimekirja dividendi maksmiseks 16. mail 2014. a kell 23:59.

Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 13. mail 2014. a viimast päeva AS-i Merko Ehitus aktsiatega, millel on õigus dividendile 2013. majandusaasta eest (cum-dividend). Homme, 14. mail 2014. a ostetud AS-i Merko Ehitus aktsiad ei oma enam õigust dividendile 2013. majandusaasta eest (ex-dividend).

AS Merko Ehitus maksab dividendi 0,41 eurot aktsia kohta 20. mail 2014.

Saue vald pakub tasuta kinnistut spordi- ja vaba aja keskuse rajamiseks Laagrisse

13.05.2014 Tõnu Toompark

Saue Vallavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi, mille eesmärk on leida organisatsioon või ettevõte, kes on huvitatud Laagrisse spordi- ja vaba aja keskuse rajamisest. Vald soovib konkursi kaudu leida hea arendusideega partneri, kelle panuseks oleks investeering keskuse rajamiseks ning oskusteave sellel edasisel majandamisel.

Konkursi võitjaga alustatakse läbirääkimisi ligikaudu 1 hektari suuruse kinnistu tasuta hoonestusõiguse lepingu alusel kasutusse andmiseks, lõplik hoonestusõiguse leping sõlmitakse peale detailplaneeringu kehtestamist. Moodustatav kinnistu on osa suuremast, ligi 5 ha suurusest planeeringust, millega piirkonda planeeritakse suurem teenusekeskus. Maa-ala kuulub hetkel vallale ning planeeringu menetlejaks on ka vald, konkursi võitja kaasatakse menetlusse vajaduste täpsustamiseks.

Omavalitsus annab huvitatud isikutele võrdlemisi vabad käed, missuguseid tegevusi ja võimalusi tulevane partner uues keskuses pakkuma hakkab – ühtegi konkreetset spordiala konkursitingimused ette kirjuta. Konkursile laekuvaid pakkumisi hindab 9-liikmeline hindamiskomisjon, kaalukaimateks hindamiskriteeriumiteks on investeeringu eeldatav suurus, kasusaajate arv ning plaanitava hoonestuse sobimine Laagri üldilmega. Lisaks hinnatakse ka multifunktsionaalsust, loodavate töökohtade arvu, keskuse valmisaega ja koostöövõimalusi Laagri haridusasutustega.

Huvitatud isikud saavad oma pakkumisi vallale esitada kuni 1. augustini, konkursitingimused on avalikustatud Saue valla kodulehel www.sauevald.ee.Hindamiskomisjon selgitab parima pakkumise välja 1. septembriks. Kui vallavolikogu on valiku heaks kiitunud alustatatakse keskuse rajamise ettevalmistustega – viiakse lõpule detailplaneering ning tehakse vajalikud maatoimingud. Kui konkurss kulgeb edukalt ning ettevalmistusprotsess ladusalt, võiks keskuse rajamisega alustada juba järgmisel aastal.

Majandus kukkus miinusesse

13.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi.

LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt –1,9% võrreldes möödunud aastaga on minu jaoks ootamatult suur. Arvasin, et jääme väiksema miinuse juurde, mitte üle ühe protsendi,” ütles Vitsur. Tema sõnul ei viinud näiteks SEB oma aastaprognoosi asjatult madalaks. Vitsuri sõnul oli varasemast teada majandusaktiivsus, eriti ekspordi suunal koos ehitus-, transpordi- ja logistikasektori nõrkusega.

Statistikaameti teatel seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks olnud tegevusalade lisandväärtuse kasv aeglustus või lisandväärtus hoopis vähenes. SKP kasvu pidurdas ameti esialgsel hinnangul enim majandustegevus transpordi, kinnisvara ja energeetika alal. Kinnisvaraalase tegevuse lisandväärtuse vähenemise peamiseks põhjuseks on kiirelt kasvanud hinnad.

Statistikaameti teatel on energeetika lisandväärtuse kahanemisel oluline roll soojal talvel ning elektrienergia omatoodangu osalisel asendamisel imporditud elektrienergiaga. Eesti Energia elektri jaemüük vähenes selle aasta alguses suuresti tulenevalt madalamatest elektri turuhindadest, mille põhjustas omakorda tavapärasest soojem talv.

Ehitajatele on vähe tööd anda. Kinnisvarasektori nõrkust näeb Vitsur seoses ehitusega. “Kui kinnisvarasektoris ei ole nõudlust, siis ei ole ka ehituses. Nõrk nõudlus ei ole kuidagi pöördumas ja meie sisenõudlus ei suuda majanduses enam üleval hoida seda, mis mujal maailmas puudu jääb,” märkis Vitsur. Tema sõnul ei suuda välissektori miinuseid Eesti avatud majanduses kuidagi tasakaalustada ka palgakasv ega tööhõive püsimine.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et teda üllatas, kuidas said kõrgemad hinnad lisandväärtust vähendada. “Minu jaoks jäi segaseks, kuidas vähendab ettevõtete kallimalt müüdav kaup lisandväärtust,” sõnas Toompark. Ta täpsustas, et kerkinud on elamispindade hind, kuid äripindade hind ei ole üle kuumenenud.

Toompargi sõnul on I kvartalis kasvanud elamispindade tehingute arv, mida pole pidurdanud hinnatõus. Ta lausus, et elamispindade hinnatõus, mis on mitu korda suurem sissetuleku kasvust, võiks justkui pidurdada tehingute mahu kasvu, kuid reaalsus on vastupidine. Kinnisvaraspetsialist selgitas, et praegu tulevad suure mõjuga näitajad peamiselt Tallinnast ja Tartust, teiste piirkondade osa on oluliselt väiksem.

Kinnisvarahindade langus pole tõenäoline. Kui Toompargi sõnul langes aprillis elamispindade tehingute arv minimaalselt, siis kuunäitajate põhjal ei julge ta suuri järeldusi teha. “See oleks liiga lühike periood,” ütles Toompark. “Ettepoole vaadates mõtleksin sellele, et sissetulekud kasvavad jõudsalt vaatamata majanduslangusele,” lisas ta. Samuti kasvas esimeses kvartalis eluasemelaenude käive ja kui tehinguid peaks jätkuvalt juurde tulema, siis oleks kinnisvaraspetsialisti sõnul keeruline hindade langust uskuda.

Tema hinnangul poleks pikemas perspektiivis (3–5 aastat – toim) senise tempoga hinnakasv kasulik. Hinnad on kasvanud liiga kiiresti, mistõttu tempo mahavõtmine oleks turule tervislik. “Kinnisvaraturg ei saa muul majandusel eest ära joosta,” märkis Toompark. Tema hinnangul oleks optimaalne kinnisvarahindade reaalkasv 5–6% aastas, kui Eesti majandus kasvaks samal ajal kiiremini Euroopa keskmisest.

Eesti majanduskasvu suurima mõjutaja – töötleva tööstuse kasv – pidurdus statistikaameti teatel peamiselt elektroonikaseadmete ning keemiatoodete tootmise lisandväärtuse kahanemise tõttu. Samas andis puidutööstus olule positiivse panuse.

Vitsuri hinnangul ei suuda puidutööstuse esindajad majanduskasvu üleval hoida. Kui puidutööstus peaks isegi paar protsenti kasvama, siis ei suudaks see majandust tasakaalustada. “Kui vaadata tööstuse viimaseid ekspordinäitajaid, siis pooled sektorid on siiski nullis või miinuses. Plussis sektoreid on vähe,” märkis ta.

Lootus ekspordi kasvul. Teise kvartali kohta ei julge Vitsur tuntavat pööret prognoosida. “Teine kvartal on poole peal ja keegi pole hurraa hüüdnud. Teine poolaasta võib mingil määral paraneda, sest Euroopa on osaliselt paranemistrendil, kuigi ka seal on signaalid ebamäärased,” märkis ta. Vitsuri sõnul on ainuke lootus ekspordil, kus välisnõudlus tugevneks piisavalt, et ekspordi kasv tõmbaks ka muud sektorid mingil määral käima.

Rahvusvaheliste kaubavedude ekspedeerimisfirma DSV Transport juhi Jaan Lepa sõnul oli esimene kvartal neile parem kui eelmisel aastal, kuid jäi ootusele alla. Samas üllatas, et statistikaamet nimetas transpordisektorit Eesti majanduse üheks piduriks. “Veomaht on meil olnud sellel aastal esimeses kvartalis tõepoolest tagasihoidlikum, kui me ootasime,” ütles Lepp. “Ei ole midagi hullu ja suurt kukkumist ei näe, aga arvasime ning lootsime suuremat töömahtu.”

Tänavune esimene kvartal oli ettevõttele parem kui mullu, aga Lepa sõnul lootsid nad, et tuleb veel parem. “Otsest miinust meie ei näe,” tõdes ta.

Lepp ütles, et nad ei ole põhjalikku analüüsi teinud, miks veomaht on kahanenud. “See on üldine pilt. Me oleme endiselt positiivsed ning arvame, et Eesti riik on tubli ja saab kõigega hakkama. Meil pessimismi ei ole. Võtame seda kui rahuliku aasta algust,” märkis Lepp.

Mis on mis

Täpsustatud andmed veel tulevad

Ainult tootmise meetodil koostatava majanduskasvu esialgse hinnangu arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide põhjal laekunud info ja kuu statistiliste vaatluste andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse kvartaalsete andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil. 2014. aasta I kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 9. juunil.

Allikas: statistikaamet

Kommentaar

Langus võib jätkuda ka teises kvartalis

Ruta Arumäe, SEB majandusanalüütik

Langus ilmselt jätkub ka teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga, kuigi oodatavalt väiksemas määras.

Majanduse aastakasvu positiivseks taastumist ootaks ma kõige varem järgmisel aastal. Kuna langus ei ole majanduses ühtlane, ei ole ka inimeste olukord selles sarnane. On inimesi, keda langus puudutab rohkem, ja teisi, keda see vähem puudutab.

Üldises plaanis suurendab see kindlasti ka ebakindlust majanduses tervikuna ja tähendab nii mõnelegi ettevõttele ja ka riigile taas kohandumisplaanide elluviimist.

Oodatult oli peamiseks langussektoriks transport. Lisaks kahanesid veel kinnisvarasektor ja energeetika, samuti sugugi mitte üllatuslikult. Ehitust pole statistikaamet eraldi välja toonud, kuid ilmselt oli ka see üks peamisi langussektoreid. Sektorid, mis siiani olid kasvu vedavad, on kasvus aeglustunud, sealhulgas töötlev tööstus.

Seega ühe järeldusena võib välja tuua, et majanduse nõrkus on levinud laiemaks, kui see eelmisel aastal oli, kuid ilmselt on ikkagi mõni valdkond, kus ka kasv on säilinud.

Eksport oli esimeses kvartalis languses ja see ei tõota paranevat majanduse väljavaadet ka järgmiseks kvartaliks.

Langus meile üllatust ei valmistanud

Oleg Ossinovski, transiidiettevõtja

Esimeses kvartalis transpordisektor kahanes, kuid see oli ootuspärane ja kellelegi see üllatust ei valmistanud.

Meie ettevõttes oli langus ja ka kogu turg Eestis kahanes. Langus oli nii võrreldes eelmise kvartali kui ka eelmise aasta esimese kvartaliga. Olukord on halb – transpordisektori langus on suurem kui SKP langus.

Eks vaatame, mis edasi saab. Ma arvan, et teine kvartal tuleb sama halb nagu esimene. Ma ei usu, et ka teises kvartalis majandus langeb, ei usu, et transpordisektor mõjutab majandust nii palju. Esimeses kvartalis mõjutas majandust soe talv ja energeetika müük.

On ka positiivseid märke

Taavi Rõivas, peaminister

Esialgsete andmete järgi on majanduslangus oodatust suurem ja tekitab muret.

Samas on märgid kohati vastukäivad. Ühelt poolt näitab statistika SKP langust, teiselt poolt on maksulaekumised olnud oodatust oluliselt paremad ja palgad on kiirelt kasvanud. Registreeritud tööpuudus vähenes aprillis kiiresti – 5,6 protsendilt 5,1 protsendile.

Igal juhul tasub tähelepanelikult edasist arengut jälgida ja numbrite taga sisu näha. Ühe põhjusena on juba välja toodud soojast talvest tulenev mõju energiasektorile, aga kogupilti see siiski ei selgita.

Kui vastata küsimusele, kuidas tuleb edasi tegutseda, siis jätkuvalt on oluline Eesti majanduse mitmekesistamine nii toodete kui ka turgude koha pealt.

Jõulisemalt tuleb tegeleda tootearenduse ja innovatsiooniga ning investeerida suurema lisandväärtuse tootmisesse.

Koalitsioon peab osa lubadusi tagasi võtma

Urmas Reinsalu, IRLi esimees

Juhtisime juba mitu kuud tagasi tähelepanu sellele, et riigikassale rahaliselt kalleid lubadusi andes tuleb jääda konservatiivseks, sest Eesti majandust ei oota ees parimad ajad, kuna meie eksporditurgudel on mõõn.

Nüüd on selge, et kahjuks nii lähebki ja veel tänu hinnatõusule kasvavast riigieelarvest ei ole ajutisel valitsusel võimalik plaanitud mahus kulusid katta. Kui valitsus ei soovi planeeritud defitsiiti suurendada, tuleb osa lubadustest tagasi võtta. Vastasel juhul on see “pärast meid tulgu või veeuputus” stiilis käitumine.

Vastutustundlik on kiiremas korras uus riigieelarve strateegia üle vaadata. Sinna kuhjatud püsikulude kasvust tuleb õhk välja lasta, muidu juhtub avarii. Kõige murettekitavam on see, et valitusel puudub reaalne plaan, kuidas majanduslangusest välja tulla.

Kindlasti ei ole lahenduseks ettevõtjatele täiendava maksukoormuse ja uute bürokraatlike kohustuste panemine ning eelarve tasakaalu põhimõttest loobumine.

Kokkuvõttes tähendavad need uudised seda, et tegelik inimeste elatustaseme kasvu allikas ehk reaalne majanduskasv on löögi all, selle asemel tõusevad aga hinnad ja riigi kulud.

Ken Rohelaan
Alyona Stadnik

http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=127D1EED-958B-44EB-91D4-FC6E2D8307EF&paperid=DF5743E2-1921-427D-99E2-BAB4380651C9&selectedDate=2014-05-13

Kinnisvarakool: Koolitus “Hindamise ABC” toimub 19.05.2014

13.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 19.05.2014 koolitus “Hindamise ABC“. Koolitust viivad läbi hindamiseksperdid Martin Kõiv ja Kristjan Gross, kes mõlemad on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed.

Koolitus keskendub kinnisvara hindamise peamiste tõdede avamisele. Läbi saavad käidud olulises terminid, hindamise põhimõtted ja alusprintsiibid.

Kinnisvarakoolitus “Hindamise ABC” on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, -spetsialistidele, -arendajatele, ametnikele ja teistele, kes küll ise otseselt kinnisvara hindamisega ei tegele, kuid puutuvad oma töös kokku kinnisvara eksperthinnangute tellimise või tõlgendamisega.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub esmaspäeval 19/05/2014 kell 09:00-16:15.