Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Aastaajad kinnisvaraturul

06.02.2015 Li Otsing

Domus Kinnisvara Küsimusele, millisel aastaajal on kõige mõistlikum kodu müüa või hoopiski osta, oskab teile kasumlikuima ning realistlikuima vastuse anda kohalik professionaalne kinnisvaramaakler. Tema tunneb piirkonna kinnisvaraturgu ning mõistab müügipsühholoogiat. Iga kodu omanik, oma müügipõhjuste ning -ootustega, on eripärane. Samamoodi on eriline iga ostja.

Seetõttu tuleb arvestada elukondliku kinnisvara müügi ja ostu juures ka kõige väiksemate pisiasjadega.

Millal siis müüa või osta kinnisvara? Üldjoontes võib välja tuua järgmised tähelepanekud.

Kevadel on soodne aeg müüa suvilaid, looduslikult kaunites paikades asuvaid maakodusi, talusid. Tärkav loodus ärgitab inimesi unistama oma murulapist, õunapuust või vulisevast veest linnulaulu saatel. Ostjatel tuleb kevadisel ajal arvestada, et soetades suvekodu just siis, on võimalik, et maksate ostetava kinnisvara eest turuhinnast pisut kõrgemat hind, kuid see eest on valikuvõimalus oluliselt mitmekesisem kui sügis-talvisel perioodil.

Suvi on eriliselt sobiv aeg elukoha vahetamiseks lastega peredele. Lapsed puhkavad lasteaiast või koolist ning vanemad tööst. Ideaalne aeg kolimiseks. Pole tarvis selga tõmmata paksu vammust ega tanksaapaid. Lasteaia ning kooli vahetus on emotsionaalselt kergem. Kevad-suvisel ajal on elupindade vahetus täies hoos. Aeg on soodne müümiseks ning mugav ostmiseks. Müüjad saavad küsida hinda, mida ihkavad, loomulikult mõistlikkuse piires. Ostjatel on laiem valik ning soojades ilmastikuoludes kohanetakse hõlpsamini uue elukorraldusega. Pole tarvis mõelda ahju kütmise või küttearvete peale. NB! Eramaja müüjatel avaneb võimalus presenteerida oma uhket l lilleaeda või esitleda mehist grillnurka. Vähetõenäoline, et ostja külmaks jääb.

Hilissuvi-sügis, mis tavapäraselt on rahulik aeg kinnisvaraturul, toob rohkelt sagimist piirkondadess, kus asuvad kutse-, kõrg-, või ülikoolid. Tänavad täituvad õpilastega ja õpetajatega. Otsitakse üüripindu ning võimalusel soetatakse väiksem korter kooliaastateks. Hilissuvi on parim aeg oma seisev väike korter, majaosa või tühi tuba välja üürida ning pakkuda abi hädas õpilastele, seejuures lastes oma kukrul täituda. Võidavad mõlemad pooled. Samuti tasub meeles pidada, et investor ostab kinnisvara aastaajast sõltumata, ka muidu rahulikul perioodil.

Talvel, tuleb üllatuslikult tõdeda, kinnisvaraturg ei seisa. Talve iseloomustavad tungivatest või vähem hädapärastest vajadustest tingitud elupindade tehingud. Päranduseks saadud varade realiseerimine, laenu saamisvõimaluste avanemine või töökoha vahetusest tingitud elukoha muutumine, ei pruugi oodata järgmist aastaaega. Ka teadlik maja ehitaja ostab talve hakul krundi, et varakevadel ehitusega algust teha.

Õige aeg alustada oma kinnisvara müüki sõltub otseselt müügipõhjustest. Nende väljaselgitamisel ning müügistrateegia välja mõtlemisel on äärmiselt tänuväärseteks abilisteks valdkonda tundvad kinnisvaramaaklerid.

Ostmiseks õige aja leidmine, võib lähtuvalt vajadustest, võimalustest ning soovidest olla raskemgi. Siin võib pädevast nõustajast kasvada ajaga tohutu kasu, paraku sedasorti nõustamist kasutatakse võrreldes müüginõustamisega kahetsetavasti vähem.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sõltumata aastaajast on võimalik kasutoovalt kinnisvara müüa või osta. Tuleb vaid kasutada head müügi- või ostustrateegiat.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nõuanded koduostjale: korter või maja?

06.02.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uut kodu soetades seisab ostja olulise dilemma ees – kas osta korter või maja. Sageli laheneb küsimus justkui iseenesest, sest rahakott ei luba kõrgema hinnaga majale mõeldagi. On ju majade hinnad korteritest tavapäraselt kõrgemal. See sunnib otsust langetama korteriostu kasuks. Kui aga rahakott selliseid ületamatuid piire ei sea, tasub ostuotsus hoolikalt läbi mõelda.

Asukoht

Mida enam kesklinna suunas liikuda, seda vähemaks jääb majade pakkumine. Samal ajal pakub kesklinna naabrus laiema valiku käe-jala juures asuvaid teenuseid või kaubanduskeskusi, peale selle vaba aja veetmise ja meelelahutamise võimalusi.

Majaostja peab aga mõtlema, kas tal on lähikonnas olemas kõik teenused, mida ta vajab, olgu selleks kaubanduskeskus, kool, lasteaed või treeningsaal.

Valikuvõimalus

Kortereid on arvuliselt rohkem kui maju. Nii on ka korterite müügipakkumiste asukoha ja kvaliteedi skaala oluliselt laiem kui majade valik. Võib arvata, et korteri leidmise protsess võiks olla lihtsam ja ajaliselt lühem kui maja leidmine.

Vara likviidsus

Mida lühemaks perioodiks koduostja uut pesa otsib, seda rohkem peaks ta mõtlema just korteri soetamisele. Maja ostmine võiks kõne alla tulla siis, kui koduostja plaanib uues kodus elada kümme ja rohkem aastat.

Suurus

Näiteks kolmelapseline pere sooviks ideaaltingimustes vähemalt nelja magamistoaga elamispinda ehk vähemalt viietoalist korterit. Selline suurpere võib olla sunnitud otsustama maja ostmise kasuks, sest nii suurt korterit on väga keeruline leida.

Naabrid

Kesklinnamelust eemalejäämine annab majaomanikule võimaluse privaatsuse üle rõõmu tundmiseks. Korteriomanik seevastu peab tihti oma tegemistes arvestama all, kõrval ja peal asuvate naabritega, kelle kohalolek näiteks peopidamisele või mürarikkale remondile olulisi piiranguid seab või vähemalt peaks seadma.

Staatus

Majaomaniku staatus on korteriomanikust prestiižikam. Lugupeetavuse annavad majaga seonduvad püsiväärtustele sihitud positiivsed eelarvamused. Need on pigem emotsionaalsed väärtused, mis aga tegelikult kõigile ühtviisi korda lähevad.

Kokkuvõtteks

Tuleb öelda, et valik maja ja korteri vahel sõltub eelkõige inimesest, tema iseloomust ja valmidusest end pikaks ajaks siduda. Ei ole ühest ei- või jah-vastust, mis on kõigile laiendatav.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kübar: Savisaar plaanib Sõõrumaale hinnalist äripinda kätte mängida

05.02.2015 Tõnu Toompark

Tänasel istungil otsustab Tallinna linnavolikogu Suur-Karja ja Müürivahe tänavate nurgal oleva äripinna müümise üle. Volikogu IRLi fraktsiooni esimehe Madis Kübara sõnul on tegemist vanade sõprade Edgar Savisaare ja Urmas Sõõrumaa omavahelise tehinguga.

„Müüdaval pinnal on linnaga kehtiv rendileping kuni 2024. aastani. Igal aastal toob see linnakassasse 43 tuhat eurot tulu,“ ütles Kübar. „266-ruutmeetrise äripinna alghinnaks on määratud 700 000 eurot. Kehtiva lepinguga jätkates teeniks linn aga järgmise üheksa aasta jooksul pinnalt pea 400 000 eurot. Taolises kohas asuv pind ei jääks kindlasti tühjaks ka pärast praeguse lepingu lõppu.“

„Eelnõusse on sisse kirjutatud klausel, et pinna praegune rentnik võib kahe nädala jooksul pärast enampakkumise lõppemist võitnud pakkumise summa ise lauale lüüa ja ruumid eelisjärjekorras ära osta,“ ütles Kübar. „Seega müüakse pind suure tõenäosusega praegusele rentnikule, täpsustamist vajab vaid hind.“

„Praegune rentnik on Kormek Trading OÜ ja selle taga tegutsev riidepood Don & Donna, mille juhatuse ainus liige on ärimehe Urmas Sõõrumaa elukaaslane,“ ütles Kübar.

„Tegemist on olukorraga, kus tegelikult ei ole põhjust ühelgi teisel huvilisel pakkumist teha, sest tõenäosus ruumide omandamiseks on pea olematu,“ nentis volinik. „Linn ei pruugi küll otsest kahju saada, aga tõenäoliselt jääb ruumide tegelik hinnapotentsiaal vabaturumajanduse piiramise ja ebavõrdse konkurentsiolukorra loomise tõttu saavutamata. See on linnajuhtide teadlik käitumine.“

„Tallinna linnapea ja Sõõrumaa on üksteise positsioone osavalt ära kasutanud juba aastakümneid,“ tõdes Kübar ning lisas, et nüüdne tehing on järjekordne näide kahe mehe ustavast koopereerumisest.

Eelnõu: https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/en8910.html

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Kuuülevaade: jaanuaris tõusis korteri hind rekordkõrgeks

05.02.2015 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine pinnaühik maksis jaanuaris 1568 eurot, mis on kõrgeim tase 2007. aasta novembrist, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri kinnitusel on kodu kättesaadavus vähenenud, sest hinnad tõusevad kiiremini kui palk. “Euroopa keskpanga värske rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni ning kui selle mõju peaks Eestisse jõudma, siis võib see teoreetiliselt hindasid edasi tõsta,” ütles Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel on inflatsioon kasulik kinnisvaraomanikule – see päästab inimesed laenulõksust ja muudab juba võetud laenu odavamaks. Inflatsioon on halb aga üürnikele, sest paralleelselt vara hinnatõusuga kerkivad üürid,” ütles Vahter.

“Eesti hindadele tuleb siiski piir ette, sest pole ostjaid. Eri piirkondadel on psühholoogiline hinnabärjäär, millest inimesed rohkem maksta ei saa soovi. Laias laastus on uusarenduste puhul see piir praegu äärelinnas 2000 eurot, sealt keskuse poole 2400 ning kesklinnas 3000 eurot ruutmeeter, “ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul on aasta algus kinnisvaras tavapäraselt vaikne ja jaanuaris sooritatud tehinguarvud ning mahud vähenesid detsembriga võrreldes.

Jaanuaris tehti Tallinnas kinnisvaraga 784 ostu-müügitehingut, mis on 28 protsenti vähem kui detsembris.

Tallinna korterite keskmine pinnaühiku hind tõusis kuuga 4,6 protsenti 1568 euroni. Kalleim Tallinna korter müüdi jaanuaris 700 000 ning odavaim 4000 euro eest.

Tallinnas müüdi jaanuaris 20 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on üheksa võrra vähem kui detsembris. Kalleim maja võõrandati 370 000 ja odavaim 5000 euro eest.

Jaanuaris müüdi Tallinnas kaheksa krunti, mis on 29 võrra vähem kui detsembris. Kalleim krunt müüdi 300 000 ja soodsaim 69 000 euroga.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KredEx hakkab andma omavalitsustele toetust hoonete lammutamiseks

05.02.2015 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas toetuse andmise tingimused, mille järgi on kohalikel omavalitsusel võimalik taotleda riigilt tuge tühjaks jäänud ja linnapilti risustavate hoonete lammutamiseks.

„Riik aitab juba lammutada tühjaks jäänud põllumajandushooneid, kuid muud lagunevad ja kasutult seisvad majad on seni olnud vaid omavalitsuste mure. Nii mõnelegi linnale-vallale käib see selgelt üle jõu. Näiteks Valgas on ligi 40 elumaja, kus ei ela kedagi. Need risustavad linnapilti, viivad alla ka korraliku kinnisvara hinnad, peletavad turiste ja vähendavad piirkonna konkurentsivõimet,“ ütles Palo. „Valdasid, kus kunagistes kolhoosikeskustes seisavad inetud ja ohtlikud tondilossid, on Eestis mitmeid kümneid. Vabanevat maad saaks omavalitsus korrastada ja luua kinnistule uue väärtuse – ehitades näiteks riiklikult toetatud üürielamuid või kasvõi mänguväljakuid. See on omavalitsuse nägemus ning volikogude otsustada.“

Riik katab kasutusest välja langenud kohalike omavalitsuse omandis olevate või hoonestusõigusega koormatute kinnistul asuvate hoonete lammutamise kuludest kuni 70 protsenti. Toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada sihtasutusele KredEx, kes annab toetusmeetme avamisest eraldi teada. Kokku on meetmele eraldatud 700 000 eurot. Maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot.

2013. aastal läbi viidud uuringu andmetel on Eestis lammutamist vajavaid hooneid üle 250. Probleemseimad maakonnad on Valgamaa, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa. Uuringus prognoositi, et aastatel 2015-2030 võib lisanduda veel üle 600 lammutamist vajava korterelamu.

Toetuse andmise tingimustega saab tutvuda siin:https://www.mkm.ee/sites/default/files/lammutamise_toetamise_meetme_tingimused.pdf

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinnas Nõmme piiril algas uue korterelamu müük

05.02.2015 Tõnu Toompark

AS Kaamos Kinnisvara alustas koostöös Uus Maa Kinnisvarabürooga Mustamäe ja Nõmme piirile rajatavas Hõbemetsa elurajoonis teise maja müüki. Majas on 26 korterit ning kokku planeeritakse elamurajooni 16 kortermaja.

Hõbemetsa on looduslähedane, tihedalt haljastatud elurajoon, kus majade kõrval on männimets ning terviserajad. Transpordiühendus linnaga on hea, kõik eluks vajalik lähedal ning ökonoomsete majade B-energiaklass tagab soodsad kommunaalkulud.

Kaamos Kinnisvara arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul on teine korterelamu osa kavandatavast elamurajoonist, kuhu on kokku planeeritud 16 kortermaja, lastemänguväljakud ja lasteaed. „Hetkel uue maja ehitus juba käib ning võrreldes eelmise majaga oleme tõstnud suurte neljatoaliste perekorterite hulka, kuna nõudlus sellist tüüpi korterite vastu aina kasvab. Lisaks pakume korteriomanikele tavapärase 2-aastase ehitusgarantii asemel 3-aastast garantiid, mis suurendab kliendi kindlustunnet ehituskvaliteedi osas.“

Korterite müügiga tegeleva Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Ave Klaseri sõnul läks esimese maja korterite müük väga hästi. „Inimesed hindavad Hõbemetsa looduslähedast elukeskkonda, väikeseid maju ning neisse planeeritud liftid on samuti olnud oluline müügiargument.“

Kevadeks lõpetatakse elurajooni viiva esindusliku avenüü rajamine. Tee valgustatakse ning selle äärde istutatakse kaherealine puiestik.

Arenduse tehnilised andmed:

Majade energiaklass on B.
3-aastane ehitusgarantii.
Igal korteril rõdu.
Parkimine hoone all parklas ning kinnistul.
Lift.

Peetri uue põhikooli projekteerimistööde riigihankele laekus 10 pakkumust

05.02.2015 Tõnu Toompark

Rae vallavalitsuse poolt väljakuulutatud Peetri uue põhikooli projekteerimistööde riigihankele laekus tähtajaks 10 pakkumust.

4. veebruaril kella 10- ks laekus 10 pakkumust hinnaskaalas 84 400 – 387 220 eurot.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on sel korral hindamiskriteeriumid võitja leidmiseks oluliselt laiemad kui hind. „Tagamaks kvaliteetset, arhitektuurselt kaunist ja samal ajal funktsionaalse hoone saamist, kus lastele on loodud kõik eeldused heaks õpikeskkonnaks, moodustas hind vaid 45% hinnatavatest kriteeriumidest“, kõneles Võrklaev.

Ülejäänud protsendid hindamiskriteeriumides olid arhitekti kogemus 29% ja sisearhitekti kogemus 26%. „ Ülimalt oluline on see, et meie uut kooli hakkavad looma oma ala tunnustatud spetsialistid“, kommenteeris Võrklaev hindamiskriteeriumide loomise põhimõtet.

Kuna vastavatud hanke võitja väljakuulutamisel pole ainsaks kriteeriumideks hind, vaid ka spetsialistide varasemad kogemused, siis hindamiseks kulub aega rohkem. Niipea kui komisjon on leidnud parima pakkumuse tegija, teavitatakse sellest avalikkust ja alustatakse projekteerimistöödega.

Uus põhikool projekteeritakse 3 paralleeliga ja 648 õpilasele. Ehitustöödega plaanitakse alustada käesoleva aasta sügisel ja kool avada 1. septembril 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pärnu uusim lõõgastuskeskus Hedon Spa on kinnisvaraauhindade konkursi MIPIM 2015 finalist

04.02.2015 Tõnu Toompark

Allianss Arhitektide poolt projekteeritud ja kujundatud Pärnu uusim lõõgastuskeskus Hedon Spa & Hotel valiti maailma mainekaima kinnisvaramessi MIPIM Awards 2015, kuue finalisti hulka.

See on suur tunnustus, nii lõõgastuskeskuse projekteerijatele kui omanikele, sest objekt valiti välja paljude silmapaistvate arhitektuuripärlite seast üle maailma.

MIPIM Awards auhindade üleandmine ja Hedon Spa presentatsioon maailma immobiili omanike eliidile, toimub 12. märtsil 2015 Cannes’is, Prantsusmaal.

Selleks puhuks on valminud ka 8-minutiline Hedon Spad tutvustav esinduslik filmiklipp.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud jaanuar 2015

04.02.2015 Urmas Tehver

2015 aasta on alanud kinnisvaraturu aktiivsuse mõistes reeglipäraselt – Tallinna korteriomandite müügitehingute arv vähenes eelmise aasta detsembri 712-lt 526-le ehk 26%.

Läbi aastate on üldjuhul jaanuar olnud tehinguaktiivsuselt tagasihoidlik ja tehtud tehingute arv jääb eelneva aasta lõpule alla olenevalt aastast ca 10…40%.

Erandiks on olnud kaks viimast aastat, kus 2014 aastal oli langus vaid 4% ja 2013 aastal toimus isegi 5,7% tehingute arvu tõus.

Seega oli tehingute arvu langus oodatud ja mingeid turusuundumusi sellest välja lugeda pole mõtet. Edaspidistelt kuudelt ootame tehingute arvu mõõdukat kasvu.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli jaanuaris 4,8% kõrgem kui detsembris ja ulatus 1565 eurot/m2-ni (detsembris 1494 eurot/m2). Aastases võrdluses oli hinnatõusuks 12,8%. Järgnevatel kuudel keskmine müügihind tõenäoliselt liigub +/- 3..5% vahemikus ja aastane hinnatõus jääb ca 10% ringi.

Korterite üüriturul on pakkumiste arv suhteliselt stabiine, samuti on viimase poole aasta jooksul olnud stabiilne ka üürihind.

Tallinna kinnisvaraturu graafikutega saab lähemalt tutvuda siin.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

500-eurone värskendusremont kergitas korteri hinda 4000 eurot

04.02.2015 Tõnu Toompark

Oma armsat kodu müües hakkasin mõtisklema, kas värskendusremont vanema korteri puhul tasuks ära ehk kas kliendid maksaksid kõrgemat hinda selleks, et mitte kulutada aega lisaks tülikale kolimisprotsessile ka uue kodu remondile.

Seega möödunud suve lõpus otsustasime abikaasaga, et on aeg osta endale suurem korter ning leida oma senisele armsale kodule Keilas uus omanik. Uue pesa leidmine on kujunenud aga raskemaks kui arvasime. Olenemata eluasemete müügihindade mõningasest tõusust, ei ole uue kodu soetamisel raskust valmistanud mitte hind, vaid pigem hinna ning kvaliteedi suhe ning seda just vanemate korterite puhul. Tallinnas Nõmmel, Kalamajas ja mujalgi leidub palju ilusaid vanemaid maju, mis pärast renoveerimist ei jää kuidagi nii arhitektuurilises kui ka maitsekuses alla uusarendustele. Sealsamas on olnud raske leida korterit, mis oleks hästi hoitud ega vajaks värskendusremonti sissekolimiseks.

Enda isiklike kogemuste põhjal võin öelda, et jah, tasub ära. Enne oma kahetoalise 62,2 ruutmeetri suuruse korteri müümist värvisime üle nii eestoa, köögi kui ka esiku seinad ning vahetasime vana dušikabiini uue vastu. Tehtud värskendus, mille kogu kulu jäi ca 500 euro juurde, suurendas meie kodu müügihinda võrreldes teiste samas kortermajas tehtud nelja võrdlustehinguga ligikaudu 4000 eurot. Oma korteri müügitehingu tegime hinnaga 1172 eurot/m2. Samas kortermajas müüdi eelmise aasta jooksul neli 2-toalist korterit, mille hinnad jäid vahemikku 900 kuni 1117 eurot/m2. Olgu märgitud ka see, et korteris ei olnud erilisi disainesemeid ega eritellimusmööblit, mis oleks võinud hinda võrreldes teiste tehingutega kergitada.

Siinjuures aga tasub lisada, et kehvasti või väga odavate vahenditega teostatud remont ei pruugi korteri hinda kergitada. Kui hoone on väliselt väga ilus, näiteks renoveeritud 20. sajandist pärit palkidest nikerdustega puumaja, ei pruugi ostja hinnata väga odavat laminaatparketti ning plastikliiste. Ideaalne oleks see, kui hoone väline ja sisemine ilu on omavahel tasakaalus. Samuti on iga kodu omanäoline, mistõttu võib planeeringult täpselt samasuguste korterite müügihind olla mõnevõrra erinev.

Igal juhul mõte, kas uuendada oma kodu enne müümist, väärib kaalumist. Maksimaalselt saab ju kaotada üksnes summa, mis korteri korrastamisele kulub. Meie pere näitel oli see hiljem saadud müügihinda arvesse võttes väikene risk. Kui müügieelse värskendusremondi tasuvuse hindamine keerukas tundub või soovid lihtsalt teist arvamust enda oma kõrvale, küsi julgelt nõu oma maaklerilt.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Omavalitsused saavad tuge tondilosside lammutamiseks

04.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Selgusid 2014. aasta parimad ehitised Tartus

04.02.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsuse tänasel istungil kinnitati konkursi “Aasta parim ehitis 2014” võitjad.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Heino Elleri nim muusikakooli uus tiib (Lossi tn 15), ära märgiti ka Pauluse kirik (Riia tn 27 // 27a). Muusikakooli puhul hindas žürii ajaloolisele osale oskuslikult juurde ehitatud, arhitekuurivõistlusega leitud moodsa arhitektuurikeelega laiendust, kus on nauditavalt ühendatud sise- ja väliruum ehk kontserdisaal kõrvalasuva Toomemäega. Kiriku juures on väärib äramärkimist Tartule olulise sümbolehitise hoole ja armastusega taastamine, Eliel Saarineni vaimus (sh algupärase projekti järgi) kiriku siselahenduse loomine.

Uute muude hoonete alagrupis võitis Lemeks Grupi uus hoone (Näituse tn 25), kus on silmapaistvalt hea puidukasutus nii konstruktsioonides kui viimistluses, lihtsavormilise hoone teevad omalaadseks läbimõeldud detailid ja linnaruumi rikastav terviklikkus, eriliselt väärib esiletõstmise eratellija soov luua kvaliteetne arhitektuuriteos. Ära märgiti Tartu Ülikooli uus füüsikahoone Physicum (Ravila tn 14c) – Maarjamõisa välja vääristav arhitekuurivõistlusega lahendatud heatasemeline hoone, millel on esinduslik kujundus ja detailne materjalikasutus (nt ribiline betoonpaneel).

Uute kortermajade alagrupis võitis Kummeli tn 16: lihtsavormiline, kuid selge ja meeldejääva arhitektuurikeelega, kujundab heailmelise tervikkujundusega hoonetekompleksi külgnevate samalaadsete korterelamutega.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajade alagrupis võitis Salme tn 1b, ära märgiti ka A. H. Tammsaare tn 8 ja Rahu tn 9. Salme 1b juures väärib tähelepanu vana ja uue oskuslik kokkusulatamine, mitmekesine materjalikäsitlus, eriliselt väärib esiletõstmist algupärase skulptuuri taaskasutus fassaadil. A. H. Tammsaare 8 maja paistab silma täislahendusega, moodsa ja uueilmelise rekonstrueerimise poolest, samuti maitsekad detailid ja ilus infograafika otsaseinal. Rahu 9 väärtusteks on täislahendusega rekonstrueerimine, maitsekad detailid ja rahulik tervikkujundus.

Miljööväärtuslike ja mälestiste rekonstrueeritud ja laiendatud elamute alagrupis võitis Vallikraavi tn 25, väärikate ajalooliste detailide erakordselt hoolikas taastamine, vanalinna muinsuskaitsealale kohane esinduslik arhitektuuritervik. Ära märgiti Kroonuaia tn 31 ja Kesk tn 15, mida iseloomustab miljöösse sobiv värvi- ja detaililahendus, ehitusaegsete materjalide väärt kasutus.

Ehitatud üksikelamute alagrupis võitis Kuljuse tn 5: : mitmekesine materjalikasutus, erinevate esinduslike materjalide (puit, looduskivi, metall) meisterlik ühteliitmine, põhjamaiselt karge värvilahendus. Ära märgiti Kraavikalda tn 14 julge värvi- ja vormilahendus ning aus betoonikasutus.

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

04.02.2015 Tõnu Toompark

Ostes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.

Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.

Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.

Vaata lähemalt – osta, jaga ja võida.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Leivatehase naabrusse kavandatakse uusi äri- ja tootmishooneid

03.02.2015 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Mustamäe linnaosas asuva 2,86 ha suuruse maa-ala kohta koostatud detailplaneeringu, mis loob võimaluse ehitada tööstuspiirkonnana kasutatavale alale uued äri- ja tootmishooned.

Kadaka tee 74h, Kadaka tee 76d, Kadaka tee 76h ja Kadaka tee 76j kinnistute detailplaneeringuga on kavandatud alale kokku kuus kuni viiekorruselist hoonet. Lisaks antakse planeeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas Akadeemia tee ja Kadaka tee vahelises kvartalis. Piirkonnas on valdavalt äri- ja tootmishooned ning kruntide sihtotstarve on peamiselt äri- ja tootmismaa. Planeeringualast kirdesse jääb planeeritav 12- kuni 14-korruseliste korterelamutega elamukvartal ning põhja poole Väike-Õismäe elurajoon.

Planeeringulahendusega kavandatud 3-5-korruselised äri- ja tootmishooned, seni kasutuseta seisnud hoonestamata kruntide korrastamine ning alale kergliiklusteede ja pargiala ettenägemine on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Käesolev planeeringulahendus pakub planeeringu elluviimiseks paindliku võimaluse, kuna moodustatavate kruntide võimalikud sihtotstarbed määratakse variantidena.

Detailplaneeringu eesmärk on muuta planeeritaval alal kruntide piire ning sihtotstarbeid nii, et moodustub kuus krunti, millele määratakse ehitusõiguse äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Alale on kavandatud kokku 204 parkimiskohta.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Kadaka Investeeringute Osaühing. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. aprilli 2013 korraldusega.

Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega sai tutvuda 23. aprillist kuni 6. maini 2013, vastav teade ilmus ajalehes Eesti Päevaleht 20. aprillil 2013. Mustamäe Linnaosa Valitsus korraldas 9. mail 2013 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku arutelu.

Detailplaneeringu on koostanud Linnaruumi OÜ. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud algatamise korralduses olevate lähteseisukohtade ja lisatingimustega.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Mustamäe Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti Pank pani Maardu mõisa 2 miljoni euroga müüki

03.02.2015 Eesti Pank

Eesti Panga juhatus pani Maardu mõisakompleksi müüki alghinnaga 2 miljonit eurot. Müügi nõustajaks ja korraldajaks valis keskpank kinnisvarafirma Colliers International Advisors OÜ.

“Maardu mõisa omamine ei sobi kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega, kuna keskpank kasutab seda kompleksi üsna harva. Olen kindel, et pühendunud eraomanik leiab Maardu mõisale parema rakenduse. Ka endist Kuressaare kompleksi kasutas keskpank harva, kuid uus omanik suutis selle edukalt tööle panna ja tänu sellele töökohti luua Saaremaale,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti Pank kaalus Maardu mõisa puhul erinevaid viise, kuidas mõisa võimalikult mõistlikult majandada. Paraku eeldanuks enamik stsenaariume nii investeeringuid mõisakompleksi arendamiseks kui ka omanikupoolset tõsist pühendumust. Keskpanga jaoks on mõisa majandamine pelgalt kõrvaltegevus.

Maardu mõisa müüki takistas varem see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnudki võimalik müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris.

Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud.

Maardu mõisa müügi nõustaja leidmiseks küsis Eesti Pank pakkumised neljalt kinnisvarabüroolt. Kõige soodsama pakkumise tegi Colliers International Advisors.

Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel. Mõis on kuulunud mitmele tuntud balti-saksa suguvõsale ning on heas seisukorras. Mõis koosneb kolmest ajalooliselt hoonest ning suhteliselt hästi säilinud põlispuudega mõisapargist.

2013. aasta sügisel müüs Eesti Pank Kuressaares asuva kahe hoonega kinnistu 550 000 euro eest Arensburg OÜ-le, kes peab endise keskpanga kinnistu lähedal Arensburgi hotelli. Pärast Maardu mõisa müüki jääb keskpanga omandisse ainult Estonia puiestee hoonetekompleks Tallinnas.

Mõisa ostust huvitatutel palume ühendust võtta Colliersiga kontaktidel avo.roomussaar@colliers.ee ja +3725279638.