Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
 

Mööblivabriku kvartali detailplaneering sai esitlusküpseks

TallinnTallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu endise mööblivabriku maa-ala detailplaneeringu.

Tatari tn 51a, Tatari tn 53, Vana-Lõuna tn 4, Vineeri tn 2, Vineeri tn 4, Vineeri tn 6, Vineeri tn 8, Pärnu mnt 69, Pärnu mnt 69a ja Pärnu mnt 69b kinnistute detailplaneeringus on käsitletud 4,82 ha suurust maa-ala.

Kesklinnas Pärnu maantee, Tatari tänava, Vana-Lõuna tänava ja Vineeri tänava vahelises kvartalis asuva ala detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus ehitada maa-alale kokku kuni 14 omavahel plokistatud kuni 12 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamut ning kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoonet.

Ühtlasi on detailplaneeringus määratud tingimused planeeritud alal asuvate ehitismälestiste – A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushoonete, katlamaja, elektrijaama ja veetorni – ärihooneteks ümberehitamiseks.

Piirkonnas on hästi korraldatud ühissõidukite liiklus, planeeringualaga külgnevad nii bussi- kui ka trammipeatused , lähim linnalähirongi peatus jääb ligikaudu 600 meetri kaugusele. Kontaktvööndi lähedusse jääb mitmeid haridusasutusi, samuti asub kontaktvööndi lähialal kuus lasteaeda.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi on planeeringupiirkond kujunemas linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid.

Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada. Planeeritud ala hoonestamiseks ideekavandi saamiseks toimus avalik arhitektuurivõistlus. Eesmärk oli kavandada alale erineva otstarbega hooned ja kujundada linnaruum, mida iseloomustavad märksõnad disain, inimlik mõõde, ööpäevaringne kasutus, otstarvetelt tasakaalus linnale iseloomulik tihe eluskeskkond. Detailplaneeringu koostamisel lähtuti esimese koha saanud võistlustööst.

Hoonestusalade määramisel on eesmärk rõhutada ja esile tuua ajaloolist hoonestust. Teine eesmärk kvartali kujundamisel on muuta see jalakäijatele mugavalt läbitavaks. Jalgteede planeerimisel on arvestatud jalakäijate liikumissuundi piirkonnas.

Ajalooliste paehoonete kõrvale on kavandatud avatud roheala, mis töötab ühtlasi ka inimesi ühendava väljakuna, kus saavad aset leida laadad, festivalid, pargikontserdid jms. Kvartali ajalooliste paehoonete vahele on planeeritud väiksemad väljakud ja platsid, millest igaüks kujuneb ümbritsevate vanade majade tõttu eriilmeliseks ja isikupäraseks. Parkimine on ette nähtud peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Osaühing Bannister, detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 20. veebruari 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt Aktsiaselts.

Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda 13.–20. märtsini 2013 Tallinna Kesklinna Valitsuses, 21. märtsil 2013 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Tallinna Kesklinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riiklikud ja kohalikud toetused ärgitavad ühistuid maju renoveerima

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa.

Uurigus analüüsiti kolme ja enama korteriga korterelamuid, mille renoveerimist SA KredEx otsustas toetada. Peale esialgset andmete töötlust võeti uuringusse 661 korterelamut.

Uuringust selgub, et toetused on renoveerimisotsuse tegemisel olulise tähtsusega. “Oluline on tagada toetus eelkõige neile, kes omal jõul ei ole võimelised renoveerima, otsetoetustel on väga oluline roll. Riiklikul tasandil on aga võimalik rakendada ka tegevuskavu, mis on otseselt suunatud mõne renoveerimistakistuse ületamiseks. Näiteks võib eeldada, et olulise tõuke 2012. aasta renoveerimismahu kasvule andis KredExi meede, kus ühistutel oli võimalik ühistu arutelule kutsuda vastava väljaõppe saanud tehniline konsultant. Seda kasutas 233 ühistut ja ühisust, kellest 91 viis läbi ka renoveerimise,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mardi sõnul saab palju teha ka kohaliku omavalitsuse tasandil. “Kohalikul tasandil saab renoveerimisvõimekust mõjutada otsetoetustega, aga ka teavitusega,” märkis ta.

Lisaks riiklikule strateegiale ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivile on oma roll täita vabaühendustel. “Eesti Korteriühistute Liidul (EKÜL) pole võimalik jagada otsest finantsilist toetust, küll aga püüame suuredada korteriühistute teadlikkust renoveerimise osas, panustades nii renoveerimisotsuse langetamise kiirusesse,” rääkis Mardi.

“Renoveerimist takistavaks teguriks peeti peamiselt kahte probleemi: 1) teadlikkuse puudumine; 2) eestvedamise puudumine. Kuna renoveerimine on terviklik probleem, siis on ühistud sageli väga tavalise mure ees – lihtsalt ei osta kusagilt peale hakata, infot on ühest küljest palju, kuid see on erinevates kohtades,” vahendas ta.

Teise olulise faktorina, mis renoveerimist takistab, nimetati uuringus eestvedamise puudumist. “Eestvedamine tundub olevat oluline eduka ja kiire renoveerimise läbiviimisel Tugev eestvedamine kompenseerib kindlasti teadlikkust ning võimaldab ka killustatud ning suuremahulist info hulgast leida vajalikku teavet, et protsessi edasi viia,” rääkis Mardi. “Samas võib eeldada ka, et hästi organiseeritud ning täpse teavituse tulemusena saab ka eestvedamist kompenseerida. See tähendab, et kompleksne probleem on muudetud ühistule lihtsalt arusaadavaks ning samm‐sammult lahendatavaks. Eestvedamist saab ka asendada, kui ühistu palkab endale konsultandi, kellel on renoveerimiskogemus, kontaktid ning hea suhtlemisoskus,” rääkis ta.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga viiendiku võrra

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkPankade eluasemelaenude jääk oli 2014. aasta lõpul Eesti Panga andmetel 6 064 miljonit eurot. See on 2,8% aastatagusest kõrgemal. Arvestades, et laenujääk kerkib kiiremini, kui saab olema eeldatav sisemajanduse kasv, võib öelda, et tegemist on pigem kiire laenujäägi kasvuga.

Eluasemelaenude käive oli 2014 IV kvartalis 227 miljonit eurot. Nagu ikka on aastaneljanda kvartali eluasemelaenude käive samas lähedal, kus oli laenukäive kolmandas kvartalis. 2014 III kvartalis väljastati uusi  eluasemelaene 226 miljoni euro väärtuses.

Seevastu aastataguse ajaga võrreldes väljastati 2014 IV kvartalis eluasemelaene 18% rohkem.

Elamispindade tehingute arv jäi 2014 IV kvartalis aastataguse lähedale. Nii võib öelda, et laenukäibe kasvu taga on peamiselt kerkinud kinnisvarahinnad.

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive aastate lõikes, mln €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinnas elab 434 810 inimest

TallinnRahvastikuregistri andmeil elab 1. veebruari seisuga Tallinnas 434 810 inimest, jaanuaris kasvas elanike arv 384 inimese võrra.

Aasta alguse seisuga elas Tallinnas 434 426 inimest, möödunud aastaga kasvas pealinna elanikkond 4527 inimese võrra – seisuga 1. jaanuar 2014 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 429 899 inimest.

2013. aasta jooksul kasvas tallinlaste arv kokku 10 069 inimese võrra – ülemöödunud aasta hakul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 419 830 inimest.

Tunamullu sai pealinn juurde ligi kolm korda rohkem elanikke kui 2012. aastal, mil elanike arv kasvas 3686 inimese võrra. 2012. aasta algul elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliit pöördus erimärgistatud kütuse täiendava aktsiisinõude põhiseadusvastasuse osas õiguskantsleri poole

Eesti Omanike KeskliitEesti Omanike Keskliit esitas Õiguskantslerile avalduse, millega palub kontrollida vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 81 lg 3 ning Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses oleva vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 81 muutmise seaduse eelnõu (841 SE) lg 3 vastavust põhiseadusele ulatuses, mis käsitleb enne 01.01.2015 soetatud erimärgistatud kütuse kasutamisel täiendava aktsiisi tasumise nõuet.

Kehtiv seadus kui ka eelnõu näevad ette, et kui isik soovib oma erimärgistatud kütuse jääki pärast 01.05.2015 kasutada, siis tuleb tal maksta täiendavat aktsiisi ehk maksta kinni varasema aktsiisi ja alates 01.01.2015 kehtiva aktsiisimäära vahe. Seega on loodud olukord, kus korrektselt soetatud kauba eest nõutakse täiendavat tasu.

Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna arvates läheb selline regulatsioon vastuollu põhiseadusega ning eelkõige õiguspärase ootuse printsiibiga, kuna isikul, kes on täiesti seaduskuulekalt käitunud ning soetanud endale erimärgistatud kütuse varu enne 01.01.2015. tasudes seejuures ettenähtud aktsiisi, on täielik õigus eeldada, et ta saab oma kütuse ka ära tarbida piiramatu aja jooksul.

Pärna sõnul ei saa õiguskord olla kodanike suhtes reeturlik ning õõnestada riigi autoriteeti kodanike silmis. See oleks sama ebaloomulik, kui ostad näiteks auto ja riik nõuab sellelt järgmisel aastal tagantjärele kõrgemat käibemaksu.

Omanike Keskliit on saatnud ka Riigikogu rahanduskomisjonile vastavasisulise kirja, et menetluses olevat eelnõud muudetaks selliselt, et kõigil, kes on soetanud erimärgistatud kütuse enne 01.01.2015. a., lubataks see ära tarvitada piiramata aja jooksul.

Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et praktikas on väga keeruline kasutada seaduses antud alternatiivset lahendust ehk müüa erimärgistatud kütuse jääk. Seda eelkõige seetõttu, et kütusemüüjatel puudub seadusest tulenev kohustus kaupa tagasi osta, mis võib omakorda viia kokkuostuni äärmiselt madala hinnaga. Samuti on teatud kütusemahutite juures võimatu teostada väljapumpamist ning väikeste koguste puhul ületab väljapumpamise hind kütuse hinda.

Seetõttu on eelkõige koduomanikud pandud keerulisse olukorda, mida saaks muuta tunduvalt soodsamaks, kui lubada kasutada kogu olemasolev enne 01.01.2015. a. soetatud kütuse jääk piiramata tähtaja jooksul. Aktsiisimäärade oluline tõus on nagunii sadadele majapidamistele põhjustanud olukorra, kus kodukulud on oluliselt kallinenud, küttesüsteemid tuleb ümber ehitada ja riigi toetuse maht ei võimalda samas kõiki soovijaid abistada.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Korteri võõrandamise nõude esitamine

Alan BiinPraktikas ning rmp.ee foorumis (http://www.rmp.ee/foorum/korteriuhistu-ja-mtu/36946) on tõusetunud küsimus kuidas toimub korteriomanikule nõude esitamine, et ta temale kuuluva korteriomandi võõrandaks.

Korteriomandiseaduse (edaspidi „KOS“) § 14 lg 1 sätestab, et juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Alused, millal võib nõuda korteriomandi võõrandamist on loetletud KOS § 14 lg-s 2. Tähelepanu peab pöörama sellele, et nimetatud loetelu ei ole ammendav s.t korteriomandi võõrandamist võib nõuda ka muul alusel kui KOS § 14 lg 2 nimetatud alused.

Otsuse nõude esitamise kohta ühe korteriomaniku vastu, et viimane võõrandaks temale kuuluva(d) korteriomandi(d), võtab vastu korteriühistu üldkoosolek. KOS § 14 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud kui selle poolt on enamus korteriomanikke. Tähelepanu peab pöörama sellele, et otsuse poolt peab olema enamus korteriomanikest, mitte enamus koosolekul osalenud korteriomanikest. Kui elamus on näiteks 20 korterit, siis võõrandamisnõue loetakse vastu võetuks kui selle poolt on 11 korteriomanikku.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuses tuleb vastu võtta otsus nõude esitamiseks ühe või mitme korteriomaniku vastu, et nad võõrandaksid neile kuuluva(d) korteriomandi(d) ning määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja. Mõistlikuks tähtajaks loetakse üldjuhul 3-6 kuud, sest selle aja jooksul on võimalik korteriomand võõrandada. Loomulikult võib nimetatud aja pikkus sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ning turusituatsioonist piirkonnas.

Kui korteriomanik peale nõude saamist vabatahtlikult korterit ei võõranda, siis on kas korteriühistul või ühel korteriomanikul õigus esitada hagi kohtusse ja nõuda korteriomandi võõrandamist (KOS § 14 lg 5). Kui kohus hagi rahuldab, siis võõrandab vaidlusaluse korteri kohtutäitur täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Korteriühistul õigust võõrandada kõnealust korterit ei ole, sest korteriühistu ei ole selle omanik.

Biin & Biin Advokaadibüroo Alan Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTENi uus kinnisvarafond omandas Radisson Blu Sky hotelli Tallinnas

EftenTänavu jaanuaris tegevust alustanud EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas Radisson Blu Sky hotellikinnistu omanikfirma ning hotelli opereeriva Astlanda Hotelli AS täisosaluse. Tehingu hinnaks on 46 miljonit eurot. Lisaks olulise maamärgina tuntud Radisson Blu Sky hotellile omandas EfTEN Kinnisvarafond II AS tehingu käigus ka hoone juurde kuuluva 3 000 m2 bürookompleksi ning populaarse Madissoni pubi.

“Kui EfTENi esimene kinnisvarafond keskendus finantskriisi järgsele oportunistlikule investeerimisstrateegiale, siis käesoleva aasta jaanuaris asutatud fondi strateegiaks on nn. core kinnisvaraobjektid. Antud terminile puudub eesti keeles üheselt mõistetav vaste, kuid märksõnad on – linna tuntuimad ärihooned, stabiilsed üürnikud ja madalamad äririskid,” sõnas fondijuht Viljar Arakas. Kahe fondi võimaliku huvide konflikti välistab fondide erinev investeerimisstrateegia.

Uue fondi ankurinvestoriks on Swedbank Balti pensionifondid. Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhi, sõnul otsustati pensionifondide rahaga siseneda kohalikule kommertskinnisvara turule ennekõike seetõttu, et siin on veel segmente, kus odav laenuraha pole varade hindasid märkimisväärselt üles surunud. „EfTENi valisime koostööpartneriks eelkõige kahel põhjusel: usaldusväärne meeskond koos tugeva kinnisvaraalase taustaga ning EfTENi meeskonna avatud meel kujundada fondi tingimusi koostöös investoriga,“ lisas Tamla.

Finantsinspektsioon kinnitas EfTEN Kinnisvarafond II tingimused 19. detsembril 2014. Tegemist on 10-aastase kinnise, aktsiaseltsi baasil asutatud alternatiivse investeerimisfondiga, mille lõplik kaasatava omakapitali maht saab olema 100 miljonit eurot. Konservatiivsest finantseerimispoliitikast tulenevalt kujuneb fondi lõplikuks varade mahuks koos võõrfinantseeringuga 200 miljonit eurot. Minimaalne investeering on 15 miljonit eurot ühe ärihoone kohta.

Erinevalt EfTENi esimesest fondist ei tegele uus fond kinnisvaraarendusega. Fondil on hetkel siduvaid investeerimiskokkuleppeid 40 miljoni euro omakapitali ulatuses. Esimeses emissioonis investeerisid fondi lisaks Swedbanki pensionifondidele ka Nordea Eesti ja LHV pensionifondid ning EfTENi esimese kinnisvarafondi eraisikutest investorid.

Hoone jätkab tegutsemist Radisson Blu kaubamärgi all ning uued omanikud ei plaani muudatusi hotelli juhtimises. Mõlema omandatud ettevõtte müüjaks oli Galaren Invest B.V. Hoone omandamist finantseeris SEB Pank. Tehingut nõustas ostja poolelt PwC Legal ning müüja poolt advokaadibüroo GLIMSTEDT.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal asutatud kinnine core kinnisvarafond, mille investoriteks on Balti riikide institutsionaalsed ja erainvestorid. Fondi valitseb 2008. aastal asutatud EfTEN Capital AS, kes omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

RKAS kuulutas välja Eesti Spordi Maja projekteerimishanke

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Eesti Spordi Maja projekteerimise ja ehitusaegse autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 12. veebruarini.

Projekteerimistööde eesmärgiks on Tallinnas Lembitu 3 asuva 4-korruselise maja täielik rekonstrueerimine Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja 30 erineva spordialaliidu vajadustele vastavaks kaasaegseks büroohooneks.

Ajakava kohaselt kestaksid märtsis algavad projekteerimistööd kuni sügiseni, misjärel kuulutatakse välja ehitushange. Ehitustegevusega plaanitakse alustada hiljemalt 2016. aasta alguses ning need kestaksid kuni sama aasta lõpuni.

Riigihange „Lembitu 3 hoone projekteerimine ning ehitusaegne autorijärelvalve“ on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 159696. Pakkumiste esitamise aeg on 12. Veebruar 2015, kell 15.00.

Maja lugu

Lembitu 3 hoone on valminud 1937. aastal ja kuulub oma ajastu elamuehituse väärtusliku näitena linnaehituslikult esinduslikku piirkonda.

1930. aastatel projekteeris arhitekt Eugen Sacharias Tallinnasse arvukalt esinduslikke üürimaju s.h funktsionalistliku nn Voldemar Vunderi maja. Hiljem oli hoone maja omaaegse kuulsaima elaniku järgi rahvasuus tuntud ka kui Leo Soonpää maja. 1960ndatel projekteeris hoone ümber arhitekt Toivo Kallas ja elumaja ehitati ümber hotelliks. 2006. aastal sulges hotell Lembitu oma uksed ja hoone läks üle Välisministeeriumile. 2014.aastal anti hoone üle Riigi Kinnisvarale.

Hoonel on 4 maapealset korrust + kelder. Maja suletud netopind 1520 ruutmeetrit.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Uus trend: eestlased kolivad Lasnamäele

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kinnisvaras rahvuspõhised eelarvamused enam ei kehti ning tuhanded eestlased on kolinud venekeelseks peetud piirkondadesse Lasnamäele, Muugale ja Maardusse.

“Martin Vahteri sõnul on Lasnamägi viimaste aastatega sisuliselt arenenud – seal on hea infrastruktuur, uued poed ja keskused ning ka näiteks värskelt avatud igati noobel Tondiraba jäähall. “Teine muutus on inimeste mõtlemises. Lasnamäge ei peeta enam koledaks kohaks, kuhu sattumine tähistab lõppu, vaid vastupidi – uut algust,” ütles Vahter ja lisas, et tihti on sissekolija noor pere.

Martin Vahteri sõnul ei toimunud Lasnamäel kakskümmend aastat erilist edasiminekut, kuid viimase viiega on sellest saanud rahvuste sulatusahi ja edulugu. “Enam pole selgelt nii, et Tallinnas elavad venelased kuskil Lasnagorski getos ja eestlased Pirital,” lisas Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel on Lasnamäele ehitatud terved uued rajoonid, kus ülekaalus on pigem eestlased – näiteks Paekaare, Raadiku ja Loopealse piirkonnad.

“Peamiselt kolivad Lasnamäele, Maardusse ja Muugale noored inimesed, kes on vanematest avatumad ja suhteliselt eelarvamusevabad. “Sotsiaalsed kihid segunevad ja koos uute tõmbekeskuste ja kodanikuliikumiste tekkimisega ärkavad ka Tallinna mäed. Tallinn areneb kiiresti, kümme aastat tagasi uskusid vähesed, et tollasest jota- ja kõdurajoonist Kalamajast saab pealinna üks peenemaid piirkondi,” tõi Vahter paralleeli.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ajaloorubriik: Kopli asumi tänavate sünnipäevad

Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaare tipus asuv Kopli asum jaguneb neljaks allasumiks: Vene-Balti, Bekkeri, Telliskopli ja Neeme.

Alljärgnevalt leiate kuupäevad, mil Kopli tänavad oma tänased nimed said. Kopli tänav kandis algselt Telliskopli nime, siis Kopli, nõukogude ajal Mihhail Kalinini ja 3. augustist 1990 taas Kopli nime.

  • Alasi tänav – 19.12.1950
  • Amburi tänav – 13.06.1956
  • Ankru tänav – 16.10.1951
  • Kaevuri tänav – 16.10.1951
  • Kaluri tänav – 16.10.1951
  • Ketta tänav – 17.03.1961
  • Kilbi tänav – 13.06.1958
  • Klaasi tänav – 25.09.1959
  • Kopli tänav – 1773, 17.01.1923
  • Kopliranna tänav – 08.07.1966
  • 1. liin – 16.10.1951
  • 2. liin – 16.10.1951
  • 3. liin – 16.10.1951
  • 4. liin – 16.10.1951
  • 5. liin – 16.10.1951
  • Maleva põik – 16.10.1951
  • Maleva tänav – 27.08.1930
  • Marati tänav – 16.10.1951
  • Neeme põik – 1930
  • Neeme tänav – 27.08.1930
  • Pelguranna tänav – 31.07.1959
  • Sepa tänav – 16.10.1951
  • Sirbi tänav – 11.10.1940
  • Süsta tänav – 16.10.1951
  • Treiali tänav – 16.10.1951
  • Uus-Maleva tänav – 13.06.1958
  • Vasara tänav – 19.12.1950

Kopli vabatahtlikud pritsimehed
Fotol Kopli vabatahtlikud pritsimehed 1933. aastatel.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Arco Vara: Keda kinnisvaramaakler esindab?

Arco VaraKlassikalise küsimuse vastus on lihtne, sest maakler esindab alati seda tehinguosapoolt, kellega ta on sõlminud kokkuleppe kas kinnisvara müümiseks, üürile andmiseks või otsimiseks.

Parimal juhul esindab mõlemat tehingupoolt kinnisvaramaakler. See tähendab, et nii müüja kui ostja või nii üürileandja kui ka üürilevõtja kaasavad oma otsingutesse, läbirääkimistesse ja otsustesse maakleri. Kodu ostmise protsess on põhimõtteliselt samasugune, kui suured tehingud ettevõtete vahel, kus iga ettevõte kaasab alati oma juristi.

Maakler kui omaniku esindaja

Kui maakler esindab müüjat, tutvub ta varaga, alustades dokumentatsiooni kontrollimisest registrites ja omandisuhte väljaselgitamisest. Maakler kontrollib seejuures ruutmeetrite vastavust erinevates registrites, projekti, ehitusloa ja kasutusloa olemasolu, tehnilisi süsteeme, energiamärgist, ehitusaastat ning materjale. Ta selgitab välja ka kinnisvaraga seotud kulud aasta lõikes.

Hea maakler üritab saada ka infot naabrite kohta, kuid see pole kohustuslik. Samas peab ta teadma, kust tõuseb ja kuhu poole loojub päike ning tutvuma piirkonna üldplaneeringuga. Maakler peab teadma, kus on lähimad poed, koolid-lasteaiad, ühistranspordipeatused jm infrastruktuur.

Maakler paneb vara müüki kõikidesse võimalikesse kanalitesse ja korraldab turundusprotsessi. Müüja esindajana aitab ta ostjat pankadega suhtlemisel ja vajadusel ka ostja vara müügil ning läbirääkimistel, pakub oma koostööpartnereid kolima, remontima ja ehitama.

Maakler kui kinnisvarahuvilise esindaja

Kui maakler on sõlminud teenuslepingu või kokkuleppe ostjaga, asub ta kokkuleppele vastavate parameetritega kinnisvara otsima. Ta suhtleb kinnisvaraomanike ja -vahendajatega, aitab korraldada vara ehitustehnilist ülevaatust, vara sobivusel kontrollib üle ka vara vastavuse dokumentatsioonile ning omandisuhted. Maakler aitab ostjat finantsasutustega suhtlemisel ning korraldab tehingu vormistamise notari juures.

Maakler ei tohi kummalegi poolele edastada valeinfot. Ostja esindajana on maakler üsna sageli kinnisvaratehingut kavandavale inimesele abiks ilustuste äratundmisel ning tõese info hankimisel. Kogenud maaklerid oskavad väärt nõu anda ka eraisikutest kinnisvarainvestoreile. Nad teavad viimaste aastakümnete jooksul toimunut, uusimaid trende ning oskavad prognoosida erinevate varade tootlusi ja likviidsust pikemas perspektiivis. See aitab n-ö ämbrisse astumist vältida.

Igapäevane elu

Eestis on samal ajal üsna tavaline, et nii kodu ostjad kui ka üürihuvilised püüavad maaklertasudelt kokku hoida ning suhtlevad seetõttu isiklikult ning otse kas kinnisvaraomaniku või omanikku ainuesinduslepinguga esindava maakleriga. Kinnisvara valikusse kaasatakse pigem Soomes kipsplaati paigaldanud ja praegu töötu naabrimees kui kinnisvaraasjatundja ning kogenud ehitusekspert.

Kuigi tark maakler on nii kinnisvaraomaniku kui ka ostja turuhinnaga kurssi viinud ega varja olulist infot vara kohta, esindab maakler siiski temaga lepingulises suhtes oleva poole huve. See tähendab, et maaklerita ostjal ei maksa loota, et näiteks vara puudustele hakatakse erilist tähelepanu juhtima ja sellega hinda alla tingima. See on ja jääb siiski ostja maakleri ülesandeks. Kui ostja loobub abi kaasamisest, peab ta professionaali töö nii hästi või halvasti, nagu suudab, ise ära tegema.

Kahe maakleri kinnisvaratehingus osalemisest ideaalis lisakulutusi ei tule. Tegelikus elus esineb küllalt sageli juhtumeid, kus erinevate kinnisvarabüroode maaklerid ning üksiküritajatest vahendajad ei suuda tehingusummalt protsendina arvutatavat tasu omavahel jagada. Kõigile turuosalistele kohustuslikke vahendustasu jagamise kokkuleppeid siiani kahjuks aga pole.

Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Viimsis esitleti Tammepõllu maaüksusele rajatava riigigümnaasiumi planeeringuvisioone

Viimsi lipp30. jaanuar 2015, Viimsi – eile esitleti Viimsi vallamajas Haabneeme aleviku Tammepõllu maaüksusele riigigümnaasiumi rajamiseks vajaliku planeeringu visioone. Valminud töödega on alates 21.jaanuarist võimalik tutvuda Viimsi kooli aatriumis Randvere tee 8.

Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul loodetakse planeerimisprotsessiga ühele poole saada 2015 aasta lõpuks. „Seejärel alustame juba konkreetsete hoonete projekteerimisega ja loodame, et 1. septembril 2017 võime juba Viimsi Riigigümnaasiumi uksed avada,“ on vallavanem Jan Trei lootusrikas.

„Soovime ligikaudu 11ha suurusele alale luua tõeliselt väärika keskkonna, kus ideaalselt integreeruksid omavahel haridus, kultuur, sport ja vaba aeg. Lisaks riigigümnaasiumile on meil plaan luua võimalus uue multifunktisonaalse spordihalli rajamiseks ning määrata asukoht Viimsi valla Arengukeskuse hoonele, kus igapäevaseks tegevuseks vajalikud ruumid saaksid nii ettevõtlusinkubaator, kaugtöökeskus kui ka karjäärinõustamine ja lastekaitse,“ selgitas Jan Trei.

Vallavanema sõnul on parima planeeringulahenduse väljatöötamisse kaasatud mitmeid tuntud ja tunnustatud arhitekte nii kodu- kui välismaalt, oma nägemuse võimalikust ruumilisest lahendusest esitavad ka Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased.

„Tahame 2018 aastaks, Eesti Vabariigi 100 aastapäeva tähistamiseks, rajada kavandatava hoonestuse kõrvale pargi, millega loodame positiivseid emotsioone pakkuda nii viimsilastele kui meie külalistele,“ ütles Trei.

„Kogu protsess on kulgenud plaanipäraselt, arhitektid on teinud tõsisest tööd. Nüüd saame edastatud visioone rahulikult edasi mõtestada. Kõige olulisem selle planeeringu puhul on riigigümnaasium. Inimestele mõeldes näeme riigigümnaasiumi juures kindlasti spordihalli ning pargi-puhkeala, kuhu Viimsi elanikud saavad vaba aega veetma tulla,“ lisas Trei.

Täna tutvustavad vallavalitsusele oma visioone erinevate arhitektuuri ja planeerimisvaldkonna koolkondade esindajad Rein Hansberg, Haldo Oravas, Oliver Alver, Karli Luik ja koostöös Tallinna Tehikakõrgkooli Arhitektuuri Instituudi tudengitega ka maailmas tuntust pälvinud Jaapani arhitekt Tomomi Hayashi.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus toimub 19-02-2015

Kinnisvara müügikoolitus: Anneli Salk ja Ruth TõnisteKinnisvarakoolis toimub 19/02/2015 “Kinnisvara müügikoolitus“. Koolitust viivad läbi psühholoog Anneli Salk ja 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.

Koolitus keskendub praktilistele nippidele ja nõuannetele, kuidas paremini ja rohkem kinnisvara müüa nii, et ka kliendid rahul on.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes puuduvad kokku kinnisvara müümisega: kinnisvaramaaklerid, kinnisvaraarendajad, kinnisvaraspetsialistid, üürileandjad ja investorid, samuti inimesed, kes soovivad hakata müüma endale kuuluvat kinnisvara.

Koolitus annab Sulle teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ning praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub neljapäeval 19/02/2015 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE: Harju maakonna majade hinnad tüürivad tõususuunas

Portaal KV.EEPortaali KV.EE andmetel pakuti detsembris 2014 Harju maakonnas müügiks 2543 maja. Aastataguse ajaga võrreldes on majade pakkumiste hulk vähenenud 2%, kuid nende keskmine pakkumishind kasvanud 10% võrra.

Harjumaa majade turu suurimas piirkonnas ehk Tallinna linnas on majade müügipakkumiste arv aastaga vähenenud 9%. Tallinnas pakuti 2014. aasta detsembris müügiks 1077 maja. Samas kerkisid Tallinna majade müügipakkumiste keskmised hinnad 11%.

Majade hinnad on tõusnud pea kõikides Harjumaa valdades. Hinnad on allapoole tulnud ainult Kiili vallas ja Saue linnas. Kiilis vähenes majade pakkumishind portaali KV.EE andmetel aastaga 13% ja Saue linnas 5%.

Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine aastane hinnatõus 10% jäi pisut alla kogu Eesti keskmisele hinnakasvule, mis portaali KV.EE andmetel oli 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  12/2013 12/2014 Muutus, % 12/2013 12/2014 Muutus, %
Harku vald 279 306 10% 872 1 040 19%
Jõelähtme vald 47 62 32% 947 971 3%
Keila linn 38 57 50% 799 961 20%
Keila vald 108 106 -2% 723 815 13%
Kernu vald 103 75 -27% 412 453 10%
Kiili vald 26 27 4% 880 767 -13%
Loksa 19 NA 619 NA
Maardu linn 147 126 -14% 968 1 050 8%
Paldiski 18 26 44% 335 406 21%
Raasiku vald 20 NA 972 NA
Rae vald 133 150 13% 1 222 1 392 14%
Saku vald 103 85 -17% 726 763 5%
Saue linn 60 32 -47% 1 008 960 -5%
Saue vald 28 45 61% 1 109 1 214 9%
Tallinn 1 190 1 077 -9% 1 175 1 299 11%
Viimsi 306 350 14% 1 195 1 256 5%
 
Eesti 4 832 4 836 0% 839 928 11%
Harjumaa 2 606 2 543 -2% 1 045 1 151 10%
Narva 51 62 22% 403 458 14%
Pärnu 333 296 -11% 842 942 12%
Tartu 254 414 63% 764 905 18%

Majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kas korteriühistu võib teha väljamakseid liikmetele?

Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist, kui ka maja katuse korrashoidu.

Lisaks eeltoodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa. Mida teha aga tehingutest saadud vahenditega, sellest ka kohe täpsemalt räägingi.

Korteriühistu valitseb vara, mis kuulub korteriühistu liikmete kaasomandisse. Sellest lähtuvalt võib esmapilgul tunduda, et ka sellise kaasomandisse kuuluva vara müümisest või välja üürimisest saadud vahendid peaks jaotama kaasomanike vahel. Nimelt näeb asjaõigusseadus ette kaasomandist saadud tulu jaotamise kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

Antud juhul sellist käsitlust õigeks pidada ei saa, sest korteriühistu loomisel on korteriomanikud loobunud teatud õigustest, millega on jäetud ehitise ja maatüki mõtteliste osade valitsemine korteriühistule.

Mittetulundusühigute seaduse § 1 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühingu tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Järelikult, kui ehitise või maatüki mõtteliste osade valitsemisel on tekkinud korteriühistule tulu, siis ei ole korteriühistu liikmetel õigus seda rahaliselt välja nõuda.

Saadud raha on siiski võimalik kasutada korteriühistu eesmärkide täitmiseks nagu näiteks maja katuse parandamiseks või maja soojustamiseks. Maja parendamise läbi tekib kasu kõigile ühistu liikmetele ja selle läbi võib suureneda ka korteriomandite väärtus. Raha kasutamise otstarbe ei otsusta mitte korteriühistu juhatus vaid üldkoosolek. Selle läbi on tagatud ka korteriühistu raha kasutamine ühistu liikmetele kõige sobivamal viisil.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole korteriühistul õigus teha väljamakseid ühistu liikmetele, kuid saadud raha on korteriühistu üldkoosoleku otsusega võimalik siiski kasutada kõikide kaasomanike huvides.

Biin & Biin Advokaadibüroo Kaupo Kask
Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt