- Esileht
- Teenused
- Raamatud
- Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanne (2018)
- Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
- Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist
- Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel
- Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused
- Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni
- Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
- Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile
- Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni
- Koolitused
- Uus turuülevaade
- Kinnisvaraturg
- Laenukalkulaator
- Kontaktid
- Uudiskiri
Muinsuskaitseseaduse muudatused, taluvustasud ja teised kompensatsioonid omanikele
Eesti Omanike Keskliit on aastaid seisnud koduomanike õiguste eest, võideldes madalamate kodukulude eest ning osaledes aktiivselt koduomanikke puudutavas seadusloomes. Seda on plaanis teha ka tulevikus.
Nii näiteks on juba kultuuriministeeriumile esitatud seisukohad uue muinsuskaitseseaduse osas:
1. Oleme seda meelt, et et uues muinsuskaitseseaduses peab olema määratud kompensatsioon kaitsealadel ja kaitsevööndites olevale objektile, kui omanik ei saa omandit senise sihtotstarbe järgi kasutada ning sellega kaasneb majanduslik kahju.
2. Ühtlasi peab uute objektide kultuurimälestisteks tunnistamine sisaldama igakordselt mõjude analüüsi, kuidas kaitse alla võtmine mõjutab omaniku varalisi huve.
3. Arvame ka, et muinsuskaitseseadus peab sisaldama omanike toetamise üldiseid printsiipe ning volitusi, mis võimaldaksid kehtestada selles osas täpsem kord.
Lisaks muinsuskaitseseadusele puudutab väga paljusid koduomanikke ka asjaolu, et juba kaks aastat ei ole Justiitsministeerium suutnud välja töötada uut seaduseelnõud, mis reguleeriks tehnovõrkude ja –rajatiste talumise tasu suurust.
Nimelt tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 17.04.2012. a. otsusega nr 3-4-1-25-11 asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lõiked 2-4 ja asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 esimese lause põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates otsuse jõustumisest kehtetuks.
Seadus küll sätestab talumistasude nõudmise, kuid nende suurus jääb täna poolte vahel kokku leppida. Rahulolematust on olukorra kohta väljendanud nii tehnovõrkude ja –rajatiste omanikud kui ka maaomanikud.
Oleme teinud järelepärimise antud probleemi kohta ka Justiitsministeeriumile ning ootame ministeeriumilt vastust.
Lisaks Eesti Omanike Keskliidule on antud teemal pöördunud Justiitsministeeriumi poole ka Õiguskantsler.
Ehkki Rail Balticu projekt puudutab oluliselt väiksemat gruppi koduomanikke, kui kaks eelnevat teemat, siis oleme oma eesmärgiks võtnud ka Rail Balticu trassi (mis iganes variandi kasuks ka lõpuks otsustatakse) alla jäävate kinnisasjade omanike huvide eest seismise.
Seda eelkõige õiglase ja proportsionaalse kompensatsioonisüsteemi väljatöötamise võtmes. Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et Rail Balticu trassi alla jääva maa omandamiseks riigile tuleks välja töötada eraldi seadus, mis sätestaks nii korra maa omandamiseks riigi poolt kui ka võrdsetel alustel kompensatsiooni tasumise süsteemi omanikele.
Allikas: http://www.omanikud.ee/
Eesti ehitus vajab raiskamise vähendamiseks kursimuutust
Eesti peab astuma jõulisi samme, et lõpetada raiskamine ehitussektoris ja asendada see koostööl põhinevate kõrgtehnoloogiliste lahendustega, tõdeti tänasel suurkonverentsil “Nov Arc – uus koostööarhitektuur”.
Arhitektuuri- ja inseneribüroo EA Reng AS korraldatud rahvusvahelisel konverentsil keskenduti võimalustele, kuidas mudelis projekteerimisel ehk BIMil (building information modelling) põhineva koostööplatvormi juurutamise teel muuta ehitus palju säästlikumaks ja nii hoida kokku mh maksumaksja raha.
EA Reng ASi juhatuse esimehe Jüri Rassi sõnul on Eestis olemas kõrgel tasemel oskusteave ja tehnoloogia, et BIM-platvormi kasutamise teel viia ehitus uude ajastusse. Paraku takistab seda mitmete ehitajate vastuseis ja riigi ebapiisavad sammud.
“BIM erineb tavapärastest ehitusvõtetest selle poolest, et tellija, projekteerija, arhitekti ja ehitaja koostöös luuakse virtuaalne kolmemõõtmeline mudel, mis sisaldab kogu ehitist puudutavat infot,” selgitas Rass. “See tähendab, et juba enne ehituse algust on väga täpselt teada, mida, millal, kuhu ja kui palju kulub. Ehitaja ei saa osta midagi “igaks juhuks”, kõik on täpselt välja arvutatud.”
On vaid aja küsimus, millal BIM-platvormid muutuvad normiks ka Eestis. Seda teed on mindud nt Soomes, Norras ja Ühendkuningriikides ning praktika on näidanud, et ehitamine on muutunud kuni 20% odavamaks.
Konverentsi peaesineja oli aastail 2009-2012 Ühendkuningriikide valitsust nõustanud Paul Morrell, kelle töö tulemusel otsustati, et aastast 2016 võib Briti avaliku sektori hoonete rajamisel kasutada ainult BIM-platvorme.
“Riikidel on innovatsiooni juhtimisel oluline roll. Meid ajendas vajadus kokku hoida, sest Ühendkuningriikide ehitustellimustest ligi 40% tuleb avalikust sektorist, seda on väga palju,” ütles Morrell. “BIM tagab üheselt arusaadavad reeglid, lõhub barjäärid ehituse erinevate osapoolte vahel ja tagab ühiskonnale parema teenuse. See muutus oli suur, kuid turg kohanes kiiresti.”
Konverentsil ehitajate vaatenurka esindanud Margo Dengo AS-ist Maru Ehitus ja Soome NCC-d esindanud Mari Karttunen ütlesid, et BIM-platvorm on neil aidanud oluliselt vähendada ressursside raiskamist.
“BIM-platvormi kasutusele võtmine on meil võimaldanud vähendada oluliselt ajalise ja rahalise ressursi kulu, samuti aitab see paremini säästa keskkonda,”lausus Dengo.
EA Reng AS on ligi 25 aastat Eestis tegutsenud arhitektuuri- ja inseneribüroo, mis annab tööd 100 spetsialistile, omab kuut bürood neljas riigis ja on kavandanud üle 1000 objekti, neist kümneid objekte BIM-mudelis. Nt Postimaja kaubanduskeskus, hetkel ehitamisel olevaid Eesti Rahva Muuseum ja Ülemiste kaubanduskeskus, samuti nelja ministeeriumi ühishoone, mitmed uued korterelamud, büroohooned ja kaubanduskeskused. BIM-mudelis on koostatud projekte ka Norras ja Valgevenes.
Tallinnas peatati koolimaja seinas tekkinud pragude tõttu töö
Täna peatati koolitöö Tallinna kesklinnas asuvas erakoolis Edu Valem, kuna tõenäoliselt kõrvalkrundil toimuvast ehitustegevusest tingituna tekkisid praod koolihoone viimistluskihtides.
Tartu mnt 25 krundil ehitustöid teostava Bauschmidt OÜ ehitusdirektori Martin Viilepi sõnul peatas ettevõte naabermajas tekkinud olukorrast teada saades koheselt kõik ehitustööd. “Väiksemad praod või vajumised käivad ehitustegevusega paraku tihti kaasas, eriti naabruses asuvate vanemate majade puhul. Peamine on valmisolek tekkivaid probleeme kiiresti märgata ning need ka lahendada,” selgitas Viilep. Ta lisas, et senised tööd on täpses vastavuses kinnitatud projekti ning kõigi kehtivate normide ja reeglitega. “Mingeid kõrvalekaldeid normaalsest ehitustegevusest ei ole toimunud, aga täpse hinnangu naaberhoone olukorrale annab sõltumatu ekspertiis. Siis selgub ka, millised tööd on täpselt vajalikud tavapärase tegevuse jätkamiseks hoones,” täpsustas Viilep.
Büroomaja arendava Novira Capitali partner Madis Brjantsev lisas, et kooli juhtkonnaga on ühendust võetud ja koostöös leitakse kindlasti probleemile lahendus. “Meie selge huvi on, et naabermajas asuva kooli tegevus jätkuks esimesel võimalusel ning turvalises keskkonnas. Variandid on homme laual ning vajadusel aitame koolile leida ka sobiliku asenduspinna kuni ekspertiisi ja vajalike parendustööde lõpuni,” kinnitas Brjantsev.
Kinnisvarakool: Ärikinnisvara vahendamise koolitus toimub 06-10-2014
Kinnisvarakoolis toimub 06/10/2014 kinnisvarakoolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Tõniste.
Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale.
Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud kõigile inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks või inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi ärikinnisvara valdkonnas.
Koolitus annab teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega, samuti ärikinnisvara tehingute poolte õigustest ja kohustusest. Osalejad saavad konkreetseid nõuandeid ärikinnisvaraturul toimetamiseks.
Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis esmaspäeval 06.10.2014 kell 13:00-16:15.
Lisateave ja registreerumine
Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee www.kinnisvarakool.ee |
Eesti juhtiv arhitektuuri- ja insneneribüroo kannab tänasest nime Novarc
Arhitektuuri- ja inseneribüroo EA Reng AS tegi läbi põhjaliku identiteedimuutuse ning tänasest tegutsetakse nime all Novarc.
Ligi 25 tegevusaasta jooksul Eestis oma valdkonna juhtivaks tegijaks kerkinud Novarc on pidevalt seisnud uuenduste, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma ehituse eest. Olles jõudnud sisuliselt uuele tasemele, otsustati läbi viia ka enam väljaspoole paistev muudatus.
Novarci juhatuse esimehe Jüri Rassi sõnul sümboliseerib nimi Novarc ettevõtte ambitsiooni seista ehitusvaldkonna uuenduste eest ning juurutada mudelis ehk BIM-tehnoloogial baseeruvat koostööd kõigi projekti osapoolte vahel.
“Me seisame selle eest, et hoonete ehitamisel oleks esikohal nende funktsionaalsus. Et hooned oleksid esmalt võimalikult inim- ja keskkonnasõbralikud ning alles siis saaksid kaunima vormi,” lausus Rass. “Sama põhimõtet järgisime ka enda sees. Oleme kasvanud palju mitmetahulisemaks kui lihtsalt projekteerimisbüroo. Me oleme arhitektid, insenerid, konsultandid.”
Novarc tegutseb aastast 1991, annab tööd 100 spetsialistile, omab kuut bürood neljas riigis ja on kavandanud üle 1000 objekti. Neist viimasel ajal ehk enim tähelepanu pälvinud on Eesti Rahva Muuseum aga ka Ülemiste kaubanduskeskus ja Tallinna Postimaja.
“Oleme viimastel aastatel laienenud mitmesse välisriiki ja sealsete partnerite jaoks oli meie vana nimi sageli raskesti mõistetav. Uue nimega anname ka välisklientidele selgemalt edasi neid väärtusi ja ambitsioone, mille eest seisame,” ütles Rass.
Novarc kuulutas uue nime välja täna enda korraldatud rahvusvahelise konverentsil “Nov Arc – uus koostööarhitektuur”, mille eesmärk oli viia Eesti ehitusmaastik jõulisemalt edasi BIM-platvormide kasutusele võtmisel.
Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2014
Ilmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.
Arco Vara alustas Uuslinna 6 uute korterite müüki
Tallinna kesklinna ja Kadrioru vahetus läheduses, Uuslinna asumis, valmib 2015. aasta kevadeks viiekordne elamu mugavate kahe- ja kolmetoaliste korteritega.
Kuna Uuslinna 6 korterelamu ehitus algas juba 2014. a kevadel, saab ostja uude koju sisse kolida juba kaheksa kuu pärast. Korterid algavad maja teisest korrusest ja neid on kokku 20. Igal korteril on oma rõdu. Hoone esimesel korrusel asuvad panipaigad ja parkimiskohad. Kogu õueala piiratakse aiaga. Madalad ülalpidamiskulud tagab soojustagastusega sundventilatsioon, maja projekt vastab energiaklassile B.
Korterelamu kavandas tuntud Eesti arhitekt Peeter Pere, kelle varasematest töödest on enim tähelepanu pälvinud Pääsküla raamatukogu ja Haabersti Vaba Aja Keskus.
“Uuslinna elamurajooni iseloomustavad uued majad ja rahulik piirkond. Logistiliselt on tegemist äärmiselt hea asukohaga, kus kesklinn ja meri on lühikese jalutuskäigu kaugusel ning samas on võimalik kesklinna ummikuid vältides pääseda lihtsalt ja kiirelt igasse suunda,” ütles Arco Vara maakler Marianne Puustak.
Lähemat infot korterite kohta saab veebilehelt www.uuslinna6.ee.
Korterelamu arendajaks on Spring Real Estate’ gruppi kuuluv Uuslinna Arendus OÜ. Korterite müüki korraldab Arco Vara, mis tegutseb kinnisvarasektoris juba alates 1992. aastast. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara alustalad.
Võru tulevase riigigümnaasiumi nurgakivi sai paika
Võru riigigümnaasiumile asetasid täna nurgakivi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Võru riigigümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, Võru linnapea Anti Allas, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam ning Nordecon AS juhatuse liige Erkki Suurorg. Koolimaja valmib 2015. aasta suvel ja riigigümnaasium alustab õppetööd uues koolihoones 1. septembril 2015.
„Uus Võru riigigümnaasium on uudne ja tulevikku vaatav kool, mis samal ajal jätkab pikaajalisi gümnaasiumihariduse traditsioone vanas ja väärikas hoones,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Tulevases koolimajas on kooliharidust antud kauem kui kakssada aastat. Siin alustav riigigümnaasium lisab sellele aukartust äratavale aastate hulgale kindlasti järgmised aastasajad.“
Riigigümnaasiumi tarvis rekonstrueeritakse täielikult Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asunud 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitatakse kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone. Mõlemad hooned seotakse üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.
Õppehoone on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan ning selle suuruseks on kavandatud 3 219 ruutmeetrit, millest üle poole moodustab juurdeehitus. Ehitustööd lähevad maksma 3,35 miljonit eurot.
„Nordeconil on hea meel osaleda riigi koolihoonete uuendusprogrammis ühe ehitusinseneridele enim põnevust pakkuvama objekti ehitusega,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Ühe lepingu raames tuleb samaaegselt ehitada uus kaasaegne koolihoone tiib ja rekonstrueerida teine muinsuskaitselist väärtust omav kooliosa ning ühendada need meeldivaks ja mõnusaks õppekeskkonnaks,“ selgitas Suurorg.
Haridus- ja Teadusministeerium, Võru Linnavalitsus ja Riigi Kinnisvara AS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.
Riigigümnaasium rajatakse projekti „Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine“ raames, mida rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.
Võru riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360.
Kutse kinnisvaraseminarile “Mis saab edasi?”
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”.
- Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab?
Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees
Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff, Andres Tukk - Maailma rahandus
Kristjan Lepik, Arengufondi majandusekspert
Diskussioonipaneelis: Sven Sester, Erkki Raasuke, Priit Perens - Eesti majanduse väljavaated
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist - Trendiliikumised kinnisvaras
Linnar Priimägi, Tallinna Ülikooli imagoloogia dotsent - Energiasääst – madalenergiamaja tasuvuse küsitavusest
Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: prof. Jarek Kurnitski, Toomas Alle, Tarmo Tamm, Ardi Roosimaa - Kinnisvara ja maksud
Priit Raudsepp, advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat - Elamispindade tehingute arvu languse mõju ulatus ja tagajärjed
Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Peep Sooman, Mart Saa, Ero Viik - Kinnisvaraturundus – kus ikkagi king pigistab? Kinnisvarakuulutuste head ja vead
Rain Uusen, Postimehe kinnisvara ja ehituse teemalehe toimetaja
Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt korraldatava kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkurssi “Säravaim/Tõusev kinnisvaratäht” laureaat.
Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 6. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.
Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.
Nordecon: Keila – Valkse teelõigu rekonstrueerimine
Nordecon AS ja Maanteeamet sõlmisid lepingu Tallinn-Paldiski maanteel kilomeetritel 24,9 – 29,5 asuva Keila-Valkse teelõigu rekonstrueerimiseks, kaasa arvatud kahe uue silla ehitus üle Keila jõe.
Tööde lepinguline maksumus on ligikaudu 5,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde teostamise aeg on 14 kuud.
Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes.
Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte.
Kontserni 2013. aasta konsolideeritud müügitulu oli 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Pro Kapital: AS Tallinna Moekombinaat uute aktsiate märkimisperioodi pikendamine
24. aprillil 2014 toimunud AS Tallinna Moekombinaat (edaspidi Tütarettevõtja) aktsionäride koosolekul võeti vastu otsus Tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta.
Tütarettevõtja juhatus otsustas pikendada uute aktsiate pakkumise neljandat märkimisperioodi. Uueks aktsiate märkimistähtajaks on seega 14. oktoober 2014.
AS Pro Kapital Grupp teavitab investoreid Tütarettevõtja aktsiate pakkumise tulemustest pärast emissiooni tulemuste selgumist.
AS Tallinna Moekombinaat on 05.03.2008 asutatud äriühing, mille põhitegevuseks on Tallinnas Peterburi tee 2 paikneval kinnistul kaubanduskeskuse arendamine. Kavandatud kaubanduskeskus on üks kõige dünaamilisemaid kaubanduskeskuste arendusi Baltimaades, asudes Tallinna suurima ja kaasaegseima liiklussõlme ääres vaid mõne minutilise autosõidu kaugusel kesklinnast ning Tartu, Narva ja Pärnu maanteede alguspunktis.
Kaubanduskeskuse ankurrentnikuks on Selveri hüpermarket ligi 6000 m² ning kokku on keskuse 55 000 m² rendipinnal ruumi enam kui 200 poele.
Kaubanduskeskus on osa tulevasest suurest Tallinna ühistranspordisõlmest, mis on linna üks olulisimaid infrastruktuuri arendusi lähiaastatel ning mis hõlmab lisaks kohalikele liinidele ka ühendust lennujaama ja tulevase Rail Baltica rahvusvahelise raudteejaamaga.
Augustis tööstustoodangu tootmise kasv jätkus
Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta augustis 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.
Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6%-lises kasvus. Augustis toodeti töötlevas tööstuses 6% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul. Toodang ületas eelmise aasta augusti taseme enamikus tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete, puittoodete ning toiduainete tootmise kasv. Toodang vähenes ehitusmaterjali- ja rõivatootmises.
Välisturule müüdi augustis 71% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta augustiga suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 2% ja müük kodumaisele turule vähenes 3%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta augustis tööstuses kokku 2% vähem toodangut kui juulis, sealhulgas töötlevas tööstuses sama palju kui juulis.
2013. aasta augustiga võrreldes toodeti elektrit 8% vähem ja soojust 3% rohkem.
| Tegevusala | Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetela |
Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel |
tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelb |
||
| KOKKU | -2,0 | 0,5 | 3,0 |
| Energeetika | -6,1 | -6,8 | -5,3 |
| Mäetööstus | -13,5 | -18,0 | -16,4 |
| Töötlev tööstus | 0,1 | 3,1 | 5,9 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 0,8 | 9,0 | 12,4 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 3,3 | 4,7 | 7,1 |
| toiduainete tootmine | -0,7 | 3,3 | 4,9 |
| metalltoodete tootmine | -0,5 | 0,5 | 4,0 |
| elektriseadmete tootmine | -1,9 | -1,2 | 2,5 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 17,4 | -2,6 | 0,5 |
| mööblitootmine | 2,2 | -2,9 | 0,6 |
| mootorsõidukite tootmine | 12,2 | -0,2 | 2,4 |
| ehitusmaterjali tootmine | -2,4 | -7,6 | -5,3 |
| masinate ja seadmete tootmine | -1,5 | 2,5 | 6,0 |
| kütteõlide tootmine | -1,2 | 8,3 | 8,3 |
a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus.
2014. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 428,7 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 326 eurot elaniku kohta. Eelnenud kuudega võrreldes aeglustus märgatavalt tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui juunis kasvas neis kauplustes jaemüük aastases võrdluses 13% ja juulis 12%, siis augustis oli kasv 6%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) oli jaemüük 11% väiksem kui eelmise aasta augustis ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes jäi jaemüük eelmise aasta augustiga võrreldes samale tasemele. Augustis suurenesid enim jaemüük tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes (kasv 28%) ning jaemüük posti või interneti teel (kasv 24%).
Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimased kaks kuud olnud küllaltki stabiilne. Augustis suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük eelmise aasta augustiga võrreldes 6%.
Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%.
Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2014. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 510 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84%. 2013. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 4%.
Rikkaks üüriäris: kui üürileandja ostab korteri, kus üürnik on juba sees
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.
Üürniku eluplaanide selgekstegemiseks tuleb investoril üürnikuga kontakteeruda. Äkki maksab olemasolev üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale igati sobima.
Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega, mis üürileandjat rahuldab.
Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Otsese valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.
Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.
Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.
Paraku sõlmitakse enamus üleandmise-vastuvõtmise aktidest suhteliselt kehvalt vormistatud ja aktides on üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata. Vormistamise puudujäägid ei võimalda alati hiljem hinnata, kas üürnikult üürileandjale üleantud vara on üldse see vara, mis kunagi üürnikule sai üle antud.
Lisaks peab investor pöörama tähelepanu sellele, kas üürnik on endisele korteriomanikule tasunud tagatisraha. Kui üürnik on tasunud tagatisraha, siis peab müüja selle investorile edasi andma, sest üürnikule raha tagastamise kohustus läheb üle investorist korteriostjale.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.
