Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara AS ostis võlakirjad ennetähtaegselt tagasi

23.02.2015 Tõnu Toompark

AS Arco Vara emiteeris 21.08.2013 Manastirski Livadi arendusprojekti taaskäivitamiseks suunatud emissioonina võlakirju kogumahus 750 000 eurot. Võlakirjade lunastamispäev oli 21.08.2016 ning intressimäär 14% aastas.

Seoses Manastirski Livadi arendusprojekti planeeritust tunduvalt kiirema väljamüügiga tegi Arco Vara AS võlakirjaomanikele pakkumise võlakirjad ennetähtaegselt tagasi müüa, millega kõik võlakirjaomanikud nõustusid. Võlakirjade tagasiost viidi lõpule 20.02.2015. Võlakirjade tagasiost enne nende lunastustähtaega säästab ettevõttele intressikuluna üle 150 000 euro.

Juhataja kommentaar: „Võlakirju 2013. aasta suvel emiteerides oli meie eesmärk arendustegevus Sofias taaskäivitada. Seda ajal, mil Sofia kinnisvaraturg polnud veel ärganud ning ka Arco Vara enda arendused ja majanduslik olukord olid madalseisus. Emiteeritud võlakirjade intressimäär ning lunastamistähtaeg kajastavad toonaseid arvestusi. Võlakirjad müüsid ettevõttele ennetähtaegselt tagasi kõik võlakirjade omanikud, sealhulgas hr. Arvo Nõgese ettevõte Gamma Holding OÜ. Viimatimainitu osas avaldas juhatus suvel kahtlust, kas tema käitumine on kooskõlas ettevõtte huvidega. Nüüdseks võib tõdeda, et kahtlus on osutunud alusetuks ja aktsionärid toimivad üksmeelselt”.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Ajaloorubriik: Põhja-Tallinna linnaosa asumite nimede lugu

23.02.2015 Jaak Juske

Tallinna põhjaosas Kopli ja Paljassaare poolsaarel asuv Põhja-Tallinna linnaosa koosneb üheksast asumist.

Linnaosa asumid on oma nime saanud järgmiselt:

Kalamaja – Tallinna vanimale eeslinnale on andnud nime keskajal Kalarannas asunud kalameeste majadest.
Karjamaa – sealkandis lainud karjamaade järgi.
Kelmiküla – kunagine linnalähedane piirkond, kuhu kurikaeltel oli hea varjuda.
Kopli – sealkandis lainud keskaegse karjakopli järgi. Kopli asumi alla kuuluvad Bekkeri, Vene-Balti, Neeme ja Telliskopli allasum. Neist kaks esimest on saanud nime tsaariaja lõpus rajatud laevaehitustehaste, kolmas poolsaare idaküljel asuva neeme ja neljas sealkandis tegutsenud tellisetehase järgi.
Merimetsa – mereäärse metsaala järgi.
Paljassaare – tänane poolsaar oli omal ajal kaks eraldi kidura taimestikuga saart.
Pelgulinna – omaaegne linnalähedane metsane ja soine piirkond, kus oli linna piiramiste ajal inimestel hea pelgupaika otsida.
Pelguranna – omaaegne linnalähedane mereäärne piirkond, kus oli linna piiramiste ajal inimestel hea pelgupaika otsida.
Sitsi – sinna 19. sajandi lõpus rajatud Balti puuvillavabriku järgi.

Fotol Kopli asumi Vene-Balti allasum Kopli poolsaare tipus.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Riigikohtu praktika: kinnisasja ostueesõiguse teate sisu

22.02.2015 Tõnu Toompark

Kohtuasjas nr 3-2-1-142-14 käsitles Riigikohus küsimust, millisest hetkest hakkab kulgema ostueesõiguse teostamise tähtaeg ja milline peab olema ostueesõiguse teate sisu.

Seadus ütleb, et kinnisasjade puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast seaduse nõuetele vastava teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega (VÕS § 250). Teate sisu osas on seadus napp, öeldakse vaid, et see peab sisaldama lepingu sisu.

Riigikohus leidis, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema müügilepingu sõlmimise kohta teate saamisest, kuid vaid juhul, kui teade vastab seaduse nõuetele. Sellisel juhul ei oma ostueesõiguse tähtaja kulgemise seisukohalt tähtsust ka see, kas müügileping on ostueesõigust omavale isikule esitatud või mitte.

Kui aga teade ei vasta seaduse nõuetele ja ostueesõigust omavale isikule esitatakse leping, algab ostueesõiguse teostamise tähtaeg lepingu saamisest, kuna alles siis saab lepingu sõlmimisest ja selle sisust teatamist lugeda nõuetele vastavaks.

Antud asjas sisaldas ostueesõiguse teade järgmisi andmeid:
i) ostueesõigust teostava isiku aadressi,
ii) müügiobjekti aadressi,
iii) müügilepingu sõlmimise kuupäeva,
iv) müügihinda,
v) lepinguga tutvumise võimalust notari või müüja juures
vi) tähtaega, mille jooksul sai kaasomanik ostueesõigust teostada.

Riigikohus leidis, et kui leping sisaldas ka muid tingimusi, millest võis oleneda ostueesõiguse teostamine, ei saa teadet lugeda seaduse nõuetega kooskõlas olevaks. Näiteks juhul, kui leping sisaldas lisaks ka muid maksetingimusi, vastutuse välistamise kokkulepped jms, siis pidi ka teade sisaldama neid tingimusi. Vaid sellisel juhul saaks ostueesõiguse teostamise tähtaega arvestada teate saamisest.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

22.02.2015 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist.

Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad võtavad hoo maha

21.02.2015 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindasid kajastav KV.EE indeks on jõudnud 78,1 punti tasemele. See on aastatagusest aukartustäratava 16% kõrgemal. Viimastel kuudel on hinnatõus võtnud hoo maha ja jäänud 78 punkti lähedale püsima. Selle põhjus on liiga kõrgele kasvanud hinnatase ja kerkinud pakkumiste arv.

Suurenenud elamispindade müügipakkumiste hulk suurendab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Enamasti on müügiperioodi lühendamise arsenalis peamine relv hinna alandamine. Mitmedki kinnisvaramüüjad teiseselt ehk vanemate elamispindade turul on seda teed juba läinud – täna on võimalik keskmiste parameetritega korter soetada odavamalt kui aasta tagasi.

Ega ka arendajad pole patust puhtad. Paljude arendusprojektide kodulehtedelt võime leida märkeid allahindluste või ostuga kaasa pakutavate „tasuta“ lisade kohta. Uue kodu ostjatele pakutakse ostu juurde spordiklubi kinkekaartidest kuni tasuta köögimööblini.

Nii võib öelda, et uute korterite hind pole küll alati allapoole tulnud, kuid sama raha eest saab ostja rohkem. Mis teeb ju tegelikult sama välja.

Elamispindade hinnalangus puudutab eelkõige kortereid, kus pakkumine portaalis KV.EE on oluliselt kasvanud. Majade turul on arengud vaiksemad, sest siin puudub selline äkiline pakkumiste arvu kasv ja tehinguhindade liigkiire kerkimine.

Hinnalanguse üle rõõmustajad ei peaks ootama kümnetesse protsentidesse ulatuvad kukkumist ja lootma, et peatselt saab kinnisvara soetada kaks ühe hinnaga. Siiani toetavad kinnisvaraturgu ja kinnisvarahindu head finantseerimistingimused. Samuti ei ole hinnatase läinud sellistesse utoopilistesse kõrgustesse, kus see oli näiteks 2006.-2007. aastatel.

Seetõttu on tõenäoline, et mõningad mitte nii heas asukohas paiknevad või kehvemate lahendustega ülehinnatud ülehinnatud vara müüvad kinnisvaraomanikud peavad ehk enam hindu korrigeerima, kuid mõõdukas hinnakorrektsioon ei saa olema liiga suur.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mida teada tulumaksust korteri üürimisel?

21.02.2015 Tõnu Toompark

Läbi aegade oleme oma klientidele meelde tuletanud, et üüritulu tuleb deklareerida ning mingit seaduslikku võimalust maksukohustusest mööda hiilida ei ole.

Maksude maksmisest mööda hiilijatele koputame südametunnistusele, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on väga leidlik ning initsiatiivikas kahtluse korral kõikvõimalikke asjaolusid kontrollima ka kuni seitse aastat hiljem. Seega – kui oled sõlminud kinnisvara üürile andmiseks lepingu ja saanud üüritulu, siis oma unerahu tagamiseks ning võimalike probleemide vältimiseks esita vastavad andmed ka maksudeklaratsioonis.

Võimalik on ka kinnisvara korrashoiuga seotud kulud tulust maha arvata, juhul kui eraisik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) ning üüritulu tema ettevõtlustuluks. Muul juhul ei saa kulusid tulust maha arvata. Füüsiline isik peab üüritulu deklareerima kord aastas tuludeklaratsiooni esitamisel, mis 2014. aastal on 21%, alates 2015. aastast 20% saadud tulust, millest on seadusega lubatud mahaarvamised.

Tulumaksuseadus ei tee vahet, kas omanik on sõlminud üürilepingu suuliselt või kirjalikult ning kas üüritavaks objektiks on tuba, korter, maja või majaosa või millise perioodiga on üürileping sõlmitud.

Tagatisraha pole omaniku tulu, kuna see tuleb üürilepingu lõppedes üürnikule tagastada. Üürileandja peab hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi. Tagatisraha eraldi hoiustamine on vajalik eelkõige selleks, et üürileandja seda raha ära ei kulutaks. Hoiustamine peab toimuma vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha (VÕS § 308 lg 2). Korteri kasutamisega seotud kõrvalkulusid (korteri kommunaalkulusid) ei loeta samuti omaniku tuluks ning neid ei pea MTA-le deklareerima.

Kui väljaüüritud eluruum on koormatud hüpoteegiga, millel on üleval tagasimaksmata laenujääk, tuleb oma hüpoteegipidajat, kes on üldjuhul krediidiasutus (pank), kindlasti teavitada võimalikust väljaüürimise soovist. Pangas vaadatakse iga väljaüürimise teavitus eraldi üle, kuid üldiselt pangad üürilepingute sõlmimisel takistusi ei tee. Jättes panka teavitamata üürile andmisest, on pangal õigus nõuda lepingurikkumise eest trahvi.

Segaduste vältimiseks kasuta professionaalsete maaklerite abi, sest neil on kogemusi ning nad tunnevad seadusi.

Kaire Nirk
Maakler

Sirle Koorts
Maakler

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Koolitus Ehitus-ja kasutusload toimub 26/02/2015

21.02.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 26/02/15 koolitus Ehitus-ja kasutusload. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus annab ülevaate ehitusseadusest ning ehitise liikidest, ehitus- ja kasutusloa menetlusest ja menetluse käigus sõlmitavatest kokkulepetest.

Lisaks tutvustab koolitus Tallinna ja teiste omavalitsuste praktikat ehitamist puudutavate menetluste korraldamisel ja kokkulepete sõlmimisel ning arutleb ehitamist puudutava kohtupraktika üle ja käsitleb uues ehitusseadustiku eelnõus sätestatud põhimõtteid.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub kolmapäeval 08.10.2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tartu linn kavandab viie tee ristmiku rekonstrueerimist

20.02.2015 Tartu.ee

Linnavalitsus küsib volikogult luba riigihanke korraldamiseks Aardla-Raudtee-Soinaste tn ristmiku rekonstrueerimiseks ja omanikujärelevalve tellimiseks.

“See suure liikluskoormusega viie tee ristmik on juba mõnda aega linnavalitsuse huviorbiidis püsinud. Eelmisel aastal valmis linna tellimusel ristmiku rekonstrueerimise projekt, mille tegi OÜ Tinter-Projekt, ja mis näeb ette ringristmiku rajamise. Projekt on kooskõlastatud kõikide osapooltega sealhulgas kohalike elanike ja Eesti Raudteega,” rääkis abilinnapea Valvo Semilarski.

Teetööde eeldatav maksumus on 300 000 eurot, millele lisanduvad toru- ja kaablitööd.

Vahendeid Aardla-Raudtee-Soinaste tn ristmiku rekonstrueerimiseks on kavas taotleda käesoleva aasta lisaeelarvest. “Enne lisaeelarve vastuvõtmist on oluline teada ristmiku rekonstrueerimiseks korraldatud hanke tulemust, et teaksime täpsemalt rahalisi vahendeid planeerida,” lisas Semilarski.

Kui raha saadakse, alustatakse töödega käesoleva aasta suvel ja ristmik võiks valmida selle aasta sügisel. Täpsem ajagraafik selgub peale riigihanke tulemuste saamist.

Maa-ameti uueks peadirektoriks sai Tambet Tiits

20.02.2015 Tõnu Toompark

Keskkonnaminister Mati Raidma nimetas Maa-ameti peadirektoriks Tambet Tiitsu, kes asub ametikohale 23. veebruaril.

Valiku tegemise juures oli määravaks kandidaadi pikaajaline rahvusvaheline kogemus Maa-ametiga seotud töövaldkonnas. “Usun, et hea rahvusvaheline kogemus ning akadeemiline taust annavad ameti stabiilseks juhtimiseks ning edasiviimiseks kindla garantii,” ütles keskkonnaminister Raidma.

Tambet Tiits on 90. alguses töötanud Maa-ametis nii nõuniku kui ka osakonna juhatajana. Alates 1993. aastast on Tiits juhtinud kinnisvaraettevõtet DTZ. Kümme aastat on Tiits olnud ka EBSi (Estonia Business School) õppejõud.

Tiits on teinud aastaid ka konsultandi tööd mitmete rahvusvaheliste institutsioonide ja projektide koosseisus. Alates 1994. aastast on ta osalenud paljudes rahvusvahelistes konsultatsiooniprojektis, mida on organiseerinud OECD, US AID, Lincoln Institute of Land Policy, IRRV, Phare jt.

Tambet Tiits on lõpetanud Eesti Maaülikooli maakorraldusinseneri ja majandusteaduste eriala. Lisaks on ta ennast erialaselt täiendanud Helsingi Tehnikaülikooli doktorantuuris ning Cornelli ülikoolis USAs ja Brandoni ülikoolis Kanadas. Ta on RICSi (Royal Institution of Chartered Surveyors) liige.

Mustamäel, Karsti elurajoonis algas viimase maja korterite müük

20.02.2015 Tõnu Toompark

2016.a. saab Mustamäel valmis järjekordne uuselamurajoon. Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte Metro Capital alustas Karsti piirkonnas viimase maja, Karsti 8 müüki.

„2015. a suvel valmivas Karsti 9 majas on tänaseks üle poolte korteritest müüdud, mistõttu otsustas arendaja müüki panna rajooni viimase maja“ sõnas Metro Capitali partner Ain Kivisaar.

Karsti 8 on 7-korruseline 31 korteriga korterelamu, kus on ühe-kuni neljatoalised korterid pindalaga 40,5-94,2m2. Maja esimesel korrusel asuvad parkimiskohad ja panipaigad. Karsti elurajoon paikneb Kadaka tee ääres, Mustamäe ja Nõmme piiril tervisespordiradade vahetus läheduses. Majadest üle tee on bussipeatus, kust pääseb ühistranspordiga otse südalinna.

„Karsti 8 valmimisega saavad Karsti elanikud nautida rahulikku ümbruskonda. Elu ehitusplatsil saab läbi. Ei mingeid kraanasid enam!“ tõi olulise punktina välja Metro Capitali turundusjuht Kärtu Vaikmaa.

Puhkevõimalused Tallinnas paranevad

20.02.2015 Tallinn.ee

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneering lubab tallinlastele senisest paremaid puhkevõimalusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalusi arendades arvestatakse looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist ja kaitset, rõhutas abilinnapea Taavi Aas esmaolulisena. Vabariigi valitsuse määrusega 30. aprillil 2004 kaitse alla võetud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on tänavate, reljeefi ja hoonestuse tõttu tükeldatud isoleeritud aladeks, mille tõttu mõned kaitseala osad kannatavad liiga suure kasutamise all, aga teised on hoopis kasutusest väljas. Maastikku risustavad kohati ebaseaduslikud rajatised, prügi, vajadusele mittevastav parkimiskorraldus ning stiihiliselt tekkivad pikniku- ja lõkkeplatsid.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Nõlvaaluse osa ühendamiseks on Ehitajate tee alla kavandatud kergliiklustunnel ja Trepi tänava juures nõlvale laudtee. Nõlvapealse ja alumise ala ühendamiseks on planeeritud trepp nn Gaasitrassi mäele, kergliiklustee Rahumäe kalmistu juurest Tiit Soku korvpallikooli juurde ning väiksemad tugirajad Vanakamäele, Ehitajate tee äärde ning Hüppetorni metsa. Planeering paneb rõhku ka maastikukaitseala ligipääsetavusele ümbritsevatest elupiirkondadest. Selleks on näidatud kohad, kust on võimalik maastikukaitsealale jõuda mööda kergliiklusteid, ühissõiduki või autoga.

Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka piiratud liikumisvõimega inimeste, laste ja eakate vajadustega. Neile on maastikukaitsealale kavandatud terviklik radade süsteem, mis koosneb nii põhi-, tugi- kui ka terviseradadest ning nende rajamiseks on määratud tingimused, mis loovad erivajadustega kasutajatele mugavad ja ohutud liikumisvõimalused.

Seatud on tingimused treppide, laudteede ja liikumisradade varustusele, kirjeldatud infostendide ja viitade süsteemi. Samuti on määratud valgustuse vajadus radadel ja puhkealadel. Kogu pikkuses peavad valgustatud olema radasid toetavad ühendused ja läbipääsud – trepid, tunnelid ja sillad. Teemaplaneering loob tingimused olemasolevate spordikomplekside – Nõmme spordikeskuse, hüppetornide ala ning Vanakamäe suusanõlvade arendamiseks. Planeeritud on üheksa virgestusala, kus on lauad, istepingid ja muu inventar pikniku pidamiseks, lastemänguväljakud, spordiplatsid ning tualetid.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga.

Riigikohtu praktika: Üürpinna parenduste hüvitamine üürnikule

20.02.2015 Tõnu Toompark

Riigikohus lahendas kohtuasjas nr 3-2-1-118-14 vaidlust küsimuses, kas üürileandja peab hüvitama üürnikule üüritud ruumide parendamise ja muutmisega seotud kulutused olukorras, kus parenduste tegemiseks puudus üürnikul üürileandja kirjalik kooskõlastus ja nõusolek. Samas üürileandja esindaja oli parendustöödest teadlik ja andis juhiseid konkreetsete remondilahenduste osas.

Riigikohus selgitas, et hüvitamiskohustuse puhul tuleb esmalt vaadata, kelle huvides parendustöid tehti, seega esmalt, mis laadi need parendused on ja seejärel hinnata, kas tehtud parendused on mingilgi määral olnud kasulikud ka üürileandjale. Samuti tuleb vaadata parenduste kasutusiga. Seega sõltub parendamise eest hüvitise nõude esitamine ka üürilepingu tähtajast (kõnealusel juhul oli üürileping sõlmitud 15. aastaks).

Kui selgub, et parendustest sai kasu ka üürileandja, on parenduste hüvitamist võimalik nõuda ka lepinguväliselt käsundita asjaajamise sätete alusel ning lisaks alusetu rikastumise sätete alusel, sest sellisel juhul ei oma tähtsust, kas üürileandja andis parendusteks nõusoleku või mitte.

Antud asjas selgitas Riigikohus lisaks VÕS § 306 lõiget 4, mis sätestab, et kui üürileandja saab üürilepingu kehtivusajal teada, et üürniku poolt ruumi toodud asjad ei kuulu üürnikule, ja ei ütle üürilepingut esimesel võimalusel üles, lõpeb pandiõigus neile asjadele. Riigikohus märkis, et sellest sättest ei tulene üürileandjale iseseisvat ülesütlemisõigust ning selle sätte eesmärk on välistada üürileandja pandiõigus siis, kui üürileandja jätab mingi ülesütlemisvõimaluse kasutamata, mitte aga see, et üürileandja ei võiks anda üürnikule rikkumise lõpetamiseks veidi pikemat tähtaega.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded koduostjale: kelle omandisse kodu osta?

20.02.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Koduostuplaanide juures on oluline seegi esmapilgul tühine detail, kelle nimele ehk kelle omandisse kinnisvara soetatakse. Siin on erinev regulatsioon abielus olevate ja muudel alustel koos elavate inimeste ehk nn vabaabielupaaride puhul.

Abielus olevatel koduostjatel on võimalus soetada vara ühisvarana või lahusvarana. Kolmas võimalus on, et abielus inimesed kasutatavad vara juurdekasvu tasaarvestust.

Kõige enam on levinud abikaasade varaühisus ehk ühisvara. Ühisvara korral lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Ühisvara käsutavad abikaasad ainult ühiselt. See tähendab, et ühisvaras korterit saavad abikaasad müüa ainult koos, samuti peavad mõlemad abikaasad andma nõusoleku näiteks kinnisvara koormamiseks hüpoteegiga, et selle tagatisel laenu võtta.

Kui koduostja on vallaline, on soetatav kinnisvara lahusvara ja lahusvara käsutamiseks kellegi teise isiku, näiteks elukaaslase nõusolekut vaja ei ole.

Kui kaks inimest elavad koos – olgu nad siis abielus või mitte, on ainus põhjus, miks soetatav kinnisvara peaks kuuluma ainult ühele neist, see, kui ainult üks pere liikmetest finantseerib selle ostu kohe omavahenditest ja teine ostu ei finantseeri. Kui ostu finantseeritakse laenuga, mida kooselu ajal hakatakse ühiselt tagasi maksma, siis oleks äärmiselt mõistlik, et kinnisvara ostetakse kahe peale.

See tähendab, et abikaasad peaksid sellisel juhul ostma ühisomandisse ja abielus mitteolevad elukaaslased peaksid kinnisvara ostma kaasomandisse. Kaasomandi puhul on mõlemad elukaaslased kinnisvara omanikud näiteks proportsioonis pool ja pool.

Kui selline kooselu ühel päeval peaks otsa saama, ei ole abielus mitteolevate elukaaslaste puhul kinnisvaraomanikuks mittesaanul õigust teiselt poolelt poolt kinnisvara endale nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Täna nurgakivi saanud Mustamäe Keskus toob Lottemaa pealinna

19.02.2015 Tõnu Toompark

Täna Tallinnas Tammsaare teel nurgakivi saanud Mustamäe Keskuses avatakse vähem kui aasta pärast Eesti esimene Lottemaa siseruumide teemapark ning kuue saaliga Apollo kobarkino.

Mustamäe Keskuse juhatuse liikme Hannes Raagi sõnul on arendajad detsembris valmiva meelelahutus- ja ostukeskuse üürnike valikul suurt rõhku pannud sellele, et uues keskuses leiaks meelepärast tegevust igas eas külastajad. “Me oleme ise Mustamäel üles kasvanud ning seepärast on see projekt meile ka emotsionaalselt väga oluline,” rõhutas Hannes Raag, kelle sõnul napib täna Mustamäel häid ja mitmekülgseid kooskäimiskohti. “Meie keskuses saab üritusi korraldada, kinos käia, sporti teha ja veel mitmel muul moel mõnusasti aega veeta,” lubas Raag.

Mustamäe Keskuse üldpind on kokku üle 21 000 ruutmeetri ning üüripind ca 13 500 ruutmeetrit, millest ligi pool läheb Apollo kino ja teiste vaba aja veetmise võimaluste tarbeks. Neljandiku keskusest hõlmavad arvukad toidukohad, teiste seas modernset Aasia kööki pakkuv restoran CHI, kohvi- ja mahlabaar Blender, ehtsaid Türgi kebabe pakkuv restoran, Ameerika barbecuerestoran Mack Bar-B-Que, sushirestoran, pitsarestoran ning maailmakuulsaid võileibu pakkuv Subway.

Lisaks söögikohtadele, Apollo kobarkinole ja Lottemaale tuleb ehitatavasse keskusesse veel näiteks Rimi toidupood, MyFitnessi spordiklubi, mänguasjapood ning lasteriiete kauplus, jalatsipood ja sporditarvete kauplus, lemmikloomapood, kosmeetikakauplus, juveeli- ja parfümeeriakauplus, arvutipood, prillipood ja ilusalong, puhastuskeskus, lillepood ning palju muid kauplusi ja teenuste pakkujaid.

Mustamäe Keskus rajatakse Tammsaare tee äärde, Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vahelisele alale. Keskuse ehitajaks on OÜ Astlanda Ehitus ja Eventus Ehitus OÜ konsortsium, kellel on olemas varasem kogemus nii analoogsete keskuste kui Pärnumaal asuva Lottemaa ehituse näol. Swedbanki poolt finantseeritava Mustamäe Keskuse ehitustööd algasid mullu novembris ning lõppevad käesoleva aasta detsembris. Eelmisel nädalal sõlmis kinnisvarafond East Capital Baltic Property Fund II kokkuleppe seniste arendajatega Mustamäe Keskuse ostmiseks.

KredEx avab homme lammutustoetuse meetme kohalikele omavalitsustele

19.02.2015 Tõnu Toompark

KredEx avab reedel, 20. veebruaril lammutustoetuse meetme kohalikele omavalitsustele.

Toetuse määr on kuni 70% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Kokku on meetmele eraldatud 700 000 eurot. Maksimaalne võimalik toetusmaht taotleja kohta on 60 000 eurot.

Taotlusvorm koos lisade ja lisadokumentidega esitatakse KredExile kas digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga aadressile kov@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana. Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge „Lammutustoetus”. Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

Lisainfo lammutustoetuse meetme kohta leiab KredExi veebilehel.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.