Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Haabersti linnaosa korteriühistute ümarlaua infopäev

12.11.2014 Tallinn.ee

Homme, 13. novembril algusega kell 17.30 toimub Haabersti Vaba Aja Keskuses (Ehitajate tee 109A/2) Haabersti korteriühistute ümarlaua infopäev.

Infopäeval annab nõu jurist, kuidas käituda korteriühistutes võlglastega ja kuidas võlad kiiresti kätte saada. Oma kogemusi korteriühistute juhtimisel jagavad korteriühistu juhatuse esimehed Heli Nossenko ja Marju Poolsaar. Infopäeval antakse ülevaade, milline tulevik ootab ees korteriühistuid aastani 2020 ja tehakse kokkuvõtteid Tallinna Elamumajanduskonverentsil käsitletud teemadest. Infopäev lõppeb ühise vestlusringiga Haabersti korteriühistute ümarlaua eesmärkidest ja tuleviku ootustest.

Haabersti linnaosa vanem Marek Jürgensoni sõnul on Haaberstis väga aktiivsed korteriühistute juhatuste liikmed, kes käivad regulaarselt koos, et ühiselt arutada ja leida lahendusi korteriühistu muredele ja probleemidele. „Haabersti Linnaosa Valitsus on püüdnud samuti igakülgselt linnaosa korteriühistutele nõu ja jõuga abiks olla. Täna võib öelda, et pikaajaline koostöö korteriühistutega on olnud viljakas ning jätkub ka tulevikus,“ ütles Jürgenson.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ardo Hansson: tööjõu vähenemine annab tulevikus hoogu palgakasvule

12.11.2014 Tõnu Toompark

Kolmapäeval Tallinnas majanduskonverentsil esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul annab järjest napimaks jääv tööjõud tulevikus hoogu palgakasvule, mis muudab väikese tootlikkusega ettevõtete kestmajäämise üha keerulisemaks.

Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui täna. Ettevõtjad vajavad järjest kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tihti vabade töökohtade nõuetele, ütles Hansson.

Keskpanga presidendi Hanssoni hinnangul on Eesti jaoks mõistlik keskenduda pikemaajalise majanduskasvu kindlustamisele, milleks on vaja arendada järjest napimaks muutuvat tööjõuressurssi ja investeerida tootmise tõhustamisse. “Väheefektiivsete ja väikese tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub kestmajäämine järgmistel aastatel paratamatult üha keerulisemaks.”

Konverentsil majandusolukorrast ülevaate teinud Hansson lausus, et Eesti majanduse vastupanuvõime riskide suhtes on viimasel ajal paranenud. Ettevõtete ja majapidamiste laenukoormus on vähenenud ja kinnisvaraturg rahunenud, kuid Eesti väiksuse tõttu võivad tekkida ohud mõnes kitsas majanduse segmendis, nagu näitasid hiljutised Venemaa sanktsioonid, märkis Hansson.

Maailmamajandus ja sealhulgas Euroopa majanduskliima on hakanud tasahaaval paranema ning välisnõudluse elavnemine soodustab ka Eesti majanduskasvu järkjärgulist kiirenemist. Hanssoni sõnul tuleb aga ettevaates arvestada, et majanduskasvu ohustavad riskid on nii meil kui ka mujal väga suured.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Õismäe raba naabrusse kavandatakse väikeelamurajooni

12.11.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu detailplaneeringu, millega luuakse võimalus ehitada Õismäe raba naabruses asuvale 5,08 ha suurusele planeeringualale 12 üksikelamut ja 12 kahe korteriga elamut.

Saviliiva tee 2a, 4b ja 8d kinnistu ning lähiala detailplaneeringu koostas Ruum ja Maastik OÜ. Planeeritav ala asub Haabersti linnaosas Vismeistri asumi idaservas, Õismäe raba ääres, kahe magistraaltänava – Vabaõhumuuseumi tee ja Vana-Rannamõisa tee – vahel.

Planeeritav ala on valdavalt kaetud kõrghaljastusega ning piiratud idast ja põhjast Õismäe raba metsamassiiviga, läänest Vismeistri asumiga, lõunast Vana-Rannamõisa tee põhjaküljel asuva veel hoonestamata alaga.

Planeeringuala kontaktvööndis on valdavalt elamumaa sihtotstarbega kinnistud, mis on peamiselt hoonestatud kahekorruseliste üksikelamutega, samuti jääb piirkonda kahe korteriga elamuid ja avalik park.

Detailplaneeringu kontaktvööndi alal on mitmed rohealad, väljaspool kontaktvööndi ala on populaarseimaks vaba aja veetmise kohaks Kakumäe rand. Tähtsaim kultuuriasutus piirkonnas on Vabaõhumuuseum, mis asub planeeritavast alast ligikaudu kilomeetri kaugusel ning on ülelinnalise ja -riigilise tähtsusega. Lisaks asub Vabaõhumuuseumi tee ääres Tallinna elanike seas populaarne kergliiklustee. Alast kaugel ei asu ka Tallinna Loomaaed, Saku Suurhall, Škoda jäähall ja Rocca al Mare kaubanduskeskus.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja Haabersti linnaosa üldplaneeringuga – planeeringualale on kavandatud kuni kahekorruselised väikeelamud ja detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringuala kõrval paikneva rekreatsioonialana kasutatava Õismäe raba võimalikult väikest koormamist ehitus- ja elutegevusega.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Urban Management. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 9. oktoobri 2013 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus avalik arutelu 8. novembril 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kasvav internetiäri seab kaubanduskeskused tõsiste küsimuste ette

12.11.2014 Jaanus Laugus

Jaekaubandus läheb aina enam internetti ning see hakkab üha rohkem mõjutama ka ärikinnisvaraturgu. Riiete ja kodutarvete ostmine elektrooniliselt on juba tavapärane, suhteliselt kiirelt jõuab kätte aeg, kus ka toidupoed lähevad netikesksemaks. Vältimaks tüütuid järjekordi keskuses, ostled netis ja kaup tuuakse koju.

Selleks on valmistumas ka suured, supermarketeid omavad jaeketid, mis ehitavad välja logistilisi keskusi, kus internetis ostetud kaupa hoida. See tendents on levimas ka Eestis.

Kõige suuremaks äriks kaubanduses ongi tulevikus logistika, et internetis ostetud kaup mugavalt ja kiirelt ostjani toimetada. Seetõttu hakkavad logistikakeskused suurte linnade ümber kiirelt paisuma.

Kõik see aga võib tähendada, et tulevikus ootab kaubanduskeskusi ees raske aeg, sest äri on internetikeskne ning marketis trügimise asemel on mõnusam ostud kodunt teha.

Selleks, et ärikeskus püsiks, peab see olema pidevas arengus ning innovaatiline. Maailmas on trendid, et kaubanduskeskusesse tuuakse aina rohkem sisse võimalusi kultuuritegevuseks, hobideks. Luuakse uisuväljakud, jalgrattatrekid, vigursõidurajad ja tenniseväljakud. On kino, teater, lastemängutoad jne. Ainult nii on tulevikus võimalik hoida ärikeskust elus.

Kui aga ostukeskuse omanike fookus jääb vaid iga ruutmeetri kallilt väljaüürimisele, siis võib äri raskeks minna. Tuleb mõista, et inimesed ei soovi keskuses enam lihtsalt ostelda, vaid lisanduma peab ajaveetmis- ja meelelahutusvõimalusi.

Jaanus Laugus
Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna kõrvale ehitatav korterelamu saab nurgakivi

12.11.2014 Tõnu Toompark

12. novembril kell 12.00 toimub Tallinnas Kentmanni põik 3 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek. Sakubü OÜ poolt arendatav ja Nordecon AS poolt ehitatav kuuekorruseline äripindadega korterelamu asub otse kesklinna südames Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna kõrval.

Järgmisel sügisel valmivad korterid panevad aluse uuele tasemel korterite kvaliteedis ja turvalisuses. Korterelamu planeerimisel on järgitud kõrgeid kvaliteedinõudeid, arvestatud on keskkonnasõbralikkuse ja energiasäästlikkusega, muuhulgas on hoonele paigaldatud päikesepaneelid ja -kollektorid, mis annavad energiasäästu nii suvel kui talvel.

Korterites on hea helipidavus nii sise- kui välismüra suhtes, tervislik sisekliima ning lõuna poolsetel korteritel on kaitseks ereda päiksese eest paigaldatud välised päikesekaitse ribakardinad.

Ehitatavad korterid on 39-98 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad panipaigad, parkimiskohad või garaazid. Korterite hind jääb vahemikku 124 000-324 000 eurot.

Tavapärasele korterite müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetus võimalust Kentmanni põik 3 korteritele, kus korteriomanikud saavad oma vana korteri uue B-klassi korteri vastu vahetada.

Kentmanni põik 3 arendajaks on Sakubü OÜ, ehitajaks Nordecon AS. Kentmanni põik 3 kortermaja arhitektiks on Velle Kadalipp arhitektuuribüroost JVR ja sisekujundajaks on Sirje Kadalipp. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud november 2014

12.11.2014 Urmas Tehver

Oktoobris tehti Tallinna korteriomanditega 710 müügitehingut, mis on käesoleva aasta suurim kuine tehingute arv. Võrreldes septembriga tehti 47 tehingut rohkem (kasv 7,1%). 2013 aasta oktoobris tehti 766 korteriomandi müügitehingut, mis on alates 2007 aasta suvest praeguseni suurim tehingute arv.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oktoobris oli 1458 EUR/m2, mis on 0,8% kõrgem kui septembris (1447 EUR/m2). Aasta võrdluses oli hinnakasv 9,1%.

Neile näitajatele tuginedes võib öelda, et Tallinna elamispindade turg on stabiilne ja hinnakasv on taltunud. Arvame, et lähitulevikus see selliseks jääbki.

Kinnisvaraturgu iseloomustavate graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud november 2014

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa turuülevaade 10-2014

12.11.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Oktoober kinnisvaraturul ei üllatanud, olles sügishooajale iseloomulikult aktiivne. Kuigi aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv mõnevõrra langes, ei ole tegu turuseisakuga. Oleme jõudnud stabiilsemasse etappi, mil tehinguid toimub endiselt, kuid turg liigub mõõdukamas tempos.

Suurim tegija on praegu uusarendusteturg. Nõudlus nii Tallinnas kui Tartus liigub enam kesklinna piirkondadest eemale, sest ostjaskond soovib taskukohasemat hinda. See ei tähenda aga seda, nagu saaks kvaliteeti kergemalt suhtuda.

Ostjad on väga teadlikud ning ootavad pakkumistelt korraliku keskkonda, häid planeeringuid ja ökonoomsust. Väiksemaid arendusprojekte on müüki tulnud ka seni antud sektoris tagasihoidlikumalt esinenud Pärnus.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris üle Eesti 3916 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht oli 214,18 miljonit eurot. Võrreldes septembriga kasvas tehinguaktiivsus 0,4% samas kui mulluse oktoobriga langes see 2,9%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Tallinnas toimus oktoobris 1000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti andmetel septembrist 2,8% enam, kuid aastatagusest ajast 8,3% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 711 (septembris 663), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1370 eurot, mis on 3% enam kui septembris. Aastaga on hinnatase kasvanud 10,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1297 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,5% ja aastaga +17,2%*.
Kadriorg: 2116 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +6,3% ja aastaga +9,7%.
Kalamaja: 1770 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -0,4% ja aastaga +40%*.
Kesklinn: 1867 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,1% ja aastaga +6,3%.
Kristiine: 1515 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +7,2% ja aastaga +12,7%.
Lasnamäe: 1178 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,4% ja aastaga +9,7%.
Mustamäe: 1232 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +4,2% ja aastaga -0,7%.
Nõmme: 1377 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -3% ja aastaga +13,9%.
Pirita: 1584 €/m2. Muutus võrreldes septembriga -17,2%* ja aastaga +17,1%*.
Põhja-Tallinn: 1373 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +5,2% ja aastaga +18,8%*.
Vanalinn: 3829 €/m2. Muutus võrreldes septembriga +2,8% ja aastaga +32%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli aasta keskmisest veidi aktiivsem. Müüdi 36 elamut ja suvilat (septembris 21) ning 12 elamukrunti (septembris 20).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Erinevalt üldisest olukorrast, oli oktoober Tartus käesoleva aasta rekordkuu, mil maa-ameti andmeil toimus 186 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kasvas tehinguaktiivsus 9,4%, kuid aastaga langes see 6,5%.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 134 korterit (septembris 128), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1146 eurot. Võrreldes septembriga langes keskmine hind 2,4%, kuid aastaga kasvas siiski 8,8%.

Allikas: Maa-amet

Oktoober oli väga aktiivne ka Tartu eramuturul – müüdi 25 hoonestatud elamukinnistut (septembris 15), mis on viimase 12 kuu rekord. Hoonestamata elamukrunte müüdi samas vaid 1 (septembris 3).

Ida-Virumaa

Tehinguaktiivsus Ida-Virumaal oktoobrikuus langes. Maa-ameti andmetel toimus 347 tehingut, mis on septembrist 6,2% ja aastatagusest ajast 2,5% vähem.

Allikas: Maa-amet

Maakonna tähtsamatel korteriturgudel oli liikumine tavapäraselt vahelduv, ilma selge trendita. Narvas müüdi viimase 12 kuu rekordarv kortereid – 75 (septembris 66), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 462 eurot. Võrreldes septembriga langes hinnatase 9,1%, kuid aasta jooksul kasvas see 15,5%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 65 korterit (septembris 75), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 90 eurot. Kui kuuga langes hinnatase 2,6%, siis aastaga kasvas see 13,9%.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi 17 korterit (septembris 13), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 146 eurot. Kuuga langes hinnatase 41,9% ja aastaga 27%. Eramuid müüdi 7 (septembris 5).

Nii Kohtla-Järve kui Jõhvi suuri protsente vaadates tasub mainida, et tegu on väikestele kinnisvaraturgudele iseloomulike liikumistega, kus väikesel hulgal keskmisest kallimal või odavamal kinnisvaral on võimalus statistikat tugevalt mõjutada.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg kulges viimase aasta arvestuses keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus oktoobris 89 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist 7,3% ja 2013. aasta oktoobrist 13,6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 70 (septembris 63), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 746 eurot. Võrreldes septembriga langes keskmine hinnatase 10,2%, kuid aastaga kerkis see 7,3%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 5 (septembris 11) ja elamukrunte 4 (septembris 5).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli oktoobris rekordiline. Maa-ameti andmeil toimus 44 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 29,4% ja möödunud aasta oktoobrist 18,9% enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid läks kaubaks 30 (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 519 eurot. Kui kuuga langes hinnatase kerge 0,1%, siis aastane hinnakasv oli 4,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 8 (septembris 7) ning üle mitme kuu taas ka 1 elamukrunt.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli oktoobris taas vaiksem, maa-ameti andmeil toimus 26 kinnisvara ostu-müügitehingut. Septembris oli vastav näitaja 37 ja möödunud aasta oktoobris 33.

Allikas: Maa-amet
Müüdi 17 korterit (septembris 21), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 429 eurot. Kuuga langes hinnatase 15,7%, kuid aastaga kasvas see 2,4%.

Eramuid müüdi 3 (septembris 6), elamukrunte ei müüdud.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Oktoobris toimus Kuressaares maa-ameti andmetel 18 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes üsna keskmine tulemus. Septembris müüdi 21 kinnisvaraobjekti ja möödunud aasta oktoobris 35.

Allikas: Maa-amet

Uue omaniku leidsid 12 korterit (septembris 13) ning toimunud tehingute põhjal kujunes ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 673 eurot. Võrreldes septembriga kerkis hinnatase 16,5% ja aastaga 7,5%.

Müüdi 2 eramut (septembris 1).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus müüdi oktoobris 25 kinnisvaraobjekti. Maa-ameti statistikast nähtub, et võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 3,8% samas kui aastaga kerkis see 31,6%. Muidugi tasub lisada, et suured protsendid on väikesele kinnisvaraturule igati omased ning tugevat, üleüldist aastakasvu siit tegelikult välja ei tule.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (septembris 18), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 580 eurot. Võrreldes septembriga kerkis hinnatase 10,7% ja aastaga 27,5%.

Müüdi 2 eramut (septembris 5).

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Rikkaks üüriäris: kas üüri küsida sularahas või ülekandega?

12.11.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale omaniku pilk peale visata.

See on võimalus saada kindlustunne ja hingerahu, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele olulisi silmnähtavaid kahjustusi tekitamata.

Ülekandega raha tasumine on aga rohkem tänase päeva norm. See on osapoolte jaoks ka märksa lihtsam ning odavam võimalus.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei ole soovitav üürileandjal üüritulu deklareerimata jätta.

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Sellisel juhul tuleb maksusid mittemaksnud üürileandjal tasuda maksud ja lisaks sellele veel ka trahv.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti Pank: Majanduskasvu toetavad tarbimine ja töötlev tööstus

11.11.2014 Kaspar Oja

Statistikaameti täna avaldatud kiirhinnangu kohaselt kasvas SKP kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,1% ja kvartalivõrdluses 0,2%. Tööstustoodangu ja jaemüügi mahu aastakasvud samal ajal aga kiirenesid, mis viitab majandusaktiivsuse suurenemisele.

Tarbimise mõju majanduskasvule oli suur. Jaemüügi mahu kasv kolmandas kvartalis kiirenes, mis näitab tarbimise tugeva kasvu jätkumist. Seda toetab majapidamiste reaalsissetuleku suurenemine, mida mõjutab ühest küljest keskmise palga kasv, teisalt aga hinnalangus. Investeeringute jätkuvale vähesusele kolmandas kvartalis viitab kapitalikaupade kahanev import, mille aastakasv jäi kolmandas kvartalis enam-vähem teise kvartali tasemele. Ehituseks vajalike materjalide toodang vähenes samuti.

Hoolimata kesisest välisnõudlusest tööstussektori eksport kasvas. Töötleva tööstuse toodangu maht suurenes kolmandas kvartalis keskmiselt ligikaudu 6%. Seda toetas peamiselt töötleva tööstuse ettevõtete eksport, mis kasvas nominaalväärtuses aastataguse ajaga võrreldes ligi 7%. Kuna ekspordihinnad samal ajal aga langesid, oli töötleva tööstuse ettevõtete ekspordi mahu suurenemine veelgi kiirem, ulatudes 9%ni. Hoolimata tööjõukulude suhteliselt kiirest kasvust pole tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele viimasel ajal halvenenud.

Venemaa sanktsioonide mõju majandusele tervikuna jäi kolmandas kvartalis väikeseks. Piimatööstuse toodangu maht vähenes hooajalisi tegureid arvesse võttes septembris võrreldes juuliga, mil sanktsioone polnud veel kehtestatud, ligikaudu 7%. Toodang kalatööstuses ning puu- ja juurviljade töötlemise tegevusalal kahanes ligikaudu 9%. Nende tegevusalade languse mõju jäi alla 0,3% töötleva tööstuse toodangust – kuna töötleva tööstuse lisandväärtus moodustab SKPst vähem kui seitsmendiku, oli selle mõju SKP-le väike.

Eesti Pank prognoosis septembris selle aasta majanduskasvuks 2,1% ja tulevaks aastaks 2,5%. Uue prognoosi avaldab Eesti Pank detsembris.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Liit: inimesed hindavad aina enam elukeskkonda kui tervikut.

11.11.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on Eesti korteriomanike mõttelaad liikumas aina enam põhjamaade elukäsitluse suunas, kus elukeskkonda vaadeldakse kui tervikut.

“Suhtumine on muutunud – kodu defineerimisel ei piirduta korteri nelja seinaga, teatades, et kõik, mis väljapoole jääb, pole minu asi,” rääkis Mardi. Seetõttu muutuvad lisaks kodukuludele aina aktuaalsemaks muud elukeskkonnaga seotud teemad – näiteks elamu sisekliima, mugavad liikumisvõimalused, koduõu ja -ümbrus.

“Ollakse maailmas ringi reisinud ja näinud, et ka väiksemates korrusmajades mujal maailmas on liftid, mis võimaldavad liikuda näiteks liikumispuudega elanikel ning teevad lastekärudega vanematel elu mugavaks ja lihtsaks. Seetõttu on taolised lahendused korteriomanike seas hinnas,” rääkis Mardi, kelle sõnul peaks elanikele tänapäevaste võimaluste loomiseks õla alla panema nii riik kui kohalik omavalitsus.

Hinnas on ka läbimõeldult kujundatud koduõu koos rekreatsioonivõimalustega – seatud on istepingid, ehitatud laste mänguväljakud. “Samuti on elanike jaoks oluline, kuidas on korraldatud parkimine, kas autokoht garanteeritakse – tänapäeva autostunud ühiskonnas on see oluline, meeldib see siis või mitte,” rääkis Mardi.

Energiatõhusus ning hea sisekliima on samuti märksõnad, mida hinnatakse. “Soovi kujundada oma kodu tervikuna tänapäevaselt elamisväärseks näitab ka kasvanud taotluste arv riikliku renoveerimistoetuse saamiseks – peatselt jõustuma hakkav võimalus saada toetust kuni 40% renoveerimissummast eeldab, et maja renoveeritakse terviklikult energiatõhusaks,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Euroopas kinnisvarasse investeerimine kasvab

11.11.2014 Tambet Tiits

2014.a aasta kolmandas kvartalis ulatus kinnisvara investeeringute maht Euroopas 39 miljardi euroni, toob DTZ´i värske analüüs välja.

Võrreldes 2013.a kolme esimese kvartali investeerimisturu mahtu Euroopas käesoleva aasta sama perioodi näitajatega, näeme kasvu 25 %. See on oluliselt kiirem kasv kui DTZ prognoosis aasta tagasi.

Investeerimisturu aktiivsus püsib. 2014.a investeerimisturu mahuks Euroopas prognoosib DTZ 175 miljardit eurot. Aktiivsuse kasv jätkub ka 2015.a kui prognoositakse mahuks 210 miljardit Eurot. Selline turuaktiivsus Euroopas on võrreldav viimase kümnendi aktiivseimale perioodile. Vaid 2007 aastal oli turg veelgi aktiivsem.

Viimase 12 kuu jooksul on kõige kiiremat investeerimisturu kasvu näha Iirimaal, Itaalias ja Hispaanias. Kuid see tuleneb ka võrdlusest varasema suhteliselt tagasihoidliku tasemega. Saksamaa investeerimisturg kasvas ligi 29 % samal perioodil. Samal perioodil pole turud kasvanud Prantsusmaal, Baltikumis ning Kesk-ja Ida Euroopa maades.

Keskmise investeeringu maht 2014.a kolmandas kvartalis oli 39 miljonit eurot. Suurim osa investeeringutest tehti büroo otstarbega varadesse, millele järgnes mahult kaubandusliku otstarbega vara. Kaubandusse tehtud investeeringute maht oli 11 miljardit, millest 44% kaubakeskused. Kaubakeskustesse tehtud investeeringute mahud olid suurimad Ühendkuningriigis ja Saksamaal.

Euroopa keskmisena oli kolmandas kvartalis kohalike investorite turuosa enam kui pool. Sellele järgnevad teiste Euroopa maade investeeringud. Väljaspoolt Euroopat tulnud investeeringud ulatuvad keskmiselt kolmandikuni. Silmapaistvalt suur on aga väljaspoolt Euroopat tehtud investeeringute osakaal Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel, kus see ulatub ligi 78 %-ni kolmandas kvartalis. Eestis domineerivad kohalikud investorid. Käesoleva aasta investeeringute maht jääb tagasihoidlikuks võrreldes möödunud aastaga.

Tambet Tiits, FRICS

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

III kvartalis vedas majanduse kasvu töötlev tööstus

11.11.2014 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,1%, teatab Statistikaamet.

III kvartalis panustas majanduse kasvu enim töötlev tööstus, milles olulisima positiivse panuse andsid elektroonikaseadmete tootmine ja puidutöötlemine.

Lisaks töötlevale tööstusele oli Eesti majanduse suurim kasvataja veel kaubanduse tegevusala, kus kasvu vedas tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti tugevnes III kvartalis välisnõudlus. Eesti majandus sõltub oluliselt välisnõudlusest ning peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. 2014. aasta III kvartalis suurenes kaupade väljavedu pärast langust varasemas neljas kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%. Kaupade sissevedu kasvas hinnamõjusid arvesse võttes 3,5%.

Tegevusaladest pidurdas III kvartalis majanduskasvu enim ehituse, haldus- ja abitegevuste ning kutse-, teadus- ja tehnikaalade tegevuste lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvu panustas esialgsete arvestuste kohaselt oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluvate käibemaksu ja aktsiisimaksude laekumise kasv.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 0,2% ja võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 2,3%.

Statistikaamet avaldab 2014. aasta III kvartali täpsustatud SKP 9. detsembril.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigikontroll: Kinnisvaraarendajatele üle antud kohustuste täitmine kohalikes omavalitsustes

11.11.2014 Tõnu Toompark

Riigikontroll valis üle Eesti välja 30 arendusala, kus kinnisvaraarendaja on asunud müüma elamukrunte, kuid jätnud osaliselt või täielikult täitmata oma lubadused arendusalale teede, haljastuse, tehnovõrkude või välisvalgustuse rajamisel.

Sellised probleemid on aktuaalsed eelkõige suuremate linnade lähedal asuvates omavalitsustes, mis majanduskasvu tingimustes muutusid nõutud elupaigaks ja kus oli piisavalt vaba maad, et sinna uusi eluasemeid planeerida. Näiteks kavandati Harjumaal kinnisvarabuumi kõrgperioodil kehtestatud detailplaneeringutega
keskmiselt ligi 400 uut arendusala aastas.

Kohustuse arendusala teenindava taristu rajamise kohta on arendaja võtnud endale kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kuna olemuslikult kuulub uute arendusalade planeerimisel sinna vajaliku taristu rajamise tagamine kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka, analüüsis Riigikontroll, kas ja kuidas on omavalitsused püüdnud seda tagada ning mida on kohalikud omavalitsused ette võtnud olukordades, kus arendaja on jätnud endale võetud kohustused täitmata.

Aruanne: kinnisvaraarendajatele-ule-antud-kohustuste-taitmine-kohalikes-omavalitsustes

Lisamaterjal: kinnisvaraarendajatele-ule-antud-kohustuste-taitmine-kohalikes-omavalitsustes-lisa

Mustamäel toimus elamumajanduskonverents

11.11.2014 Tallinn.ee

Mustamäel kultuurikeskuses „Kaja“ toimus laupäeval esinejate- ja teemaderohke elamumajanduskonverents, millel esinejate sisukad ettekanded hoidsid saali algusest lõpuni pilgeni täis.

Igasügiseseks traditsiooniks kujuneval elamumajanduskonverentsil olid seekord teemadeks „Roheline pealinn“, „Kodukulude kokkuhoid“, „Kortermajade renoveerimine“ jpm.

„Elamumajanduskonverentsist on kasu nii korteriühistute juhtidele kui korteriomanikele. Osalejad saavad teadmisi ja näpunäiteid, kuidas nii kogu maja kui ka üksikkorterit tõhusamalt majandada – kuidas energiat kokku hoida jne,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Eriti suurt tähelepanu ja ohtralt küsimusi pälvis ettekanne, mis andis põhjaliku ülevaate Mustamäe majade tehnilisest olukorrast.

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger kinnitas, et maja kestab just täpselt nii kaua kui me teda vajame, juhul kui teeme selleks vajalikke hooldus- ja remonditöid. Nõukogude ajal ehitati mitut tüüpi paneelmaju. See hoone valmistamise tehnoloogia ja lahendus, mille järgi siin põhiliselt ehitati, osteti Prantsusmaalt. Tegu on tugeva konstruktsiooniga – iga toa tagant hoonega ristsuunas kandev sein, keskel piki hoonet veel kandesein ja välisseinad ning vahelaepaneelid on omavahel kokku liidetud mitte niivõrd keevisühenduste, kui sissebetoneeritud terasankrutega, see tähendab, et ühendussõlmed on betooniga monolitiseeritud. Probleemiks võivad olla vähese soojapidavusega ja kohatiste külmasildadega välispiirded – katused, välisseinad, ka rõdud ja varikatused. Küsimus on selles, et kõiki hooneid, eriti vanemaid, tuleb süstemaatiliselt kontrollida ja kahjustuste ilmnemisel analüüsida, milliseid abinõusid ja kui kiiresti on vaja rakendada. „Iseasi on see, kui kulud hakkavad nii suureks minema, et mõttekam on renoveerimise asemel uus ehitada,“ nentis Õiger. Ta kinnitas, et õigeaegne renoveerimine pikendab korterelamu eluiga aastakümneid.

Ühtlasi võimaldab põhjalik renoveerimine energiakulusid lausa poole võrra vähendada. Üheks selliseks suurepäraseks tervikrenoveerimise näiteks on aadressil Sõpruse pst 202 asuv üheksakorruseline, 162 korteriga elamu, mille tervikrenoveerimisele kulus ligi 2,1 miljonit eurot. Renoveerimistööde käigus soojustati kogu fassaad ja katus, vahetati välja kõik hoone aknad ja renoveeriti küttesüsteem. Hoonele on paigaldatud sundväljatõmbe- ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Renoveerimistööde käigust ja tulemustest andis põhjaliku õlevaate korteriühistu esindaja Anvar Kima.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Euroopa rohelise pealinna idee algataja, kõneles Tallinna Euroopa roheliseks pealinnaks saamiseks eeldustest, linnakeskkonna parandamisest ja keskkonnasäästlike lahenduste rakendamisest.

Abilinnapea Eha Võrk andis ülevaate linna pikaajalisest ja mitmekülgset koostööst korteriühistute probleemide lahendamisele kaasa aitamisel ja toetamisel. Viimase kümne aasta jooksul on linn toetanud korteriühistuid kokku 10 miljoni euroga.

Abilinnapea Arvo Sarapuu rääkis kodukuludelt säästmise võimalustest. Justiitsministeeriumi esindaja tutvustas uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevaid olulisemaid muudatusi.

Lisaks ettekannetele ja paneeldiskussioonidele autasustati projekti „Roheline õu“ parimaid ja toimus teemakohane vabas vormis arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: intressimäär toetab korterihindu

11.11.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli septembrikuine uute eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,36%. See on uute eluasemelaenude kõigi aegade madalaim intressimäär Eestis.

Vaieldamatult on just intressimäär ehk raha hind üks teguritest, mis on laenukäibe kasvu toel aidanud korteriturul nii tehingute arvu kui hindade osas sellistesse kõrgustesse tõusta, kuhu tänaseks oleme seisma jäänud ja pisut isegi allapoole tulnud.

Valdavalt prognoositakse hetkel sama, mida on ennustatud juba viimased 3-4 aastat – intressimääradele oodatakse 2-3 aastat püsimist väga madalal tasemel, et selle järel jätkata madalal tasemel.

Nii võib oodata, et vaatamata hetke ülepakkumisele pealinna korteriturul on madal intressimäär tegur, mis toetab kasvava konkurentsi survel allapoole liikuda tahtvaid korterite hindu kõige tugevamini.