Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Ülemiste Citys sai valmis linnaku esimene parkimismaja

Ülemiste CityÜlemiste Citys avati täna pidulikult linnaku esimene parkimismaja. Kuuekorruselises hoones on ca 8500 m² pinda ning seal jagub kohti 281 autole. Technopolis Ülemiste AS investeeris objekti kokku 2,9 miljonit eurot.

„Parkimismaja on Ülemiste City infrastruktuuri jaoks väga oodatud ja vajalik projekt,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Kuna piirkonna töötajate arv on viimase aastaga hüppeliselt kasvanud ning septembris valmib juba uus 13-korruseline büroohoone, mis täitub uute asukatega, aitab parkimismaja valmimine parkimiskohtade nappust oluliselt leevendada. Ühtlasi toob see stabiilsust olukordades, kus vanade hoonete lammutamise või uute ehitamise tõttu on meil vaja maapinnal parkimiskorraldust ümber suunata. Usun, et parkimine muutub tänasest linnakus selgemaks ja mugavamaks.“

„Valminud parkimismaja oli Nordecon Betoonile oluliseks ja huvitavaks ehitusobjektiks mitmel põhjusel – saime miljööväärtusliku hoone uueks ehitada enda pakutud lahenduse järgi ning samuti tuli selle töö käigus teha suures mahus betoonitöid, mis on meie igapäevaseks leivaks,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar. „Tulemus sai selline, et otsustasime Ülemiste City parkimismaja esitada ka Aasta Betoonehitise konkursile.“

Gert Jostovi sõnul ei jää täna avatud parkimismaja kindlasti Ülemiste Citys viimaseks. Tulevikus plaanitakse autoga liiklemine suunata aga linnaku välisperimeetrile, mille tulemusel muutub linnaku siseala autovabaks, roheliseks ja mugavamaks jalakäijatele.

Parkimismaja asub aadressil Valukoja tn 4C. Punase telliskivihoone, mille sisse parkimismaja on ehitatud, on Tallinna Kultuuriväärtuste Amet nimetanud „väärtuslikuks hooneks“. Tööde käigus ehitati majale juurde mitu korrust, mida katab kaasaegne metallkonstruktsioon.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Nordecon Betoon OÜ (http://betoon.nordecon.com/) on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis annab tööd 160 inimesele. Nordecon Betoon kuulub Nordeconi kontserni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Võlakapitali osakaal ettevõtlussektori rahastamisel tasapisi suureneb

Eesti PankEttevõtete võlakohustuste maht oli 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus 11% suurem kui aasta eest. Ühelt poolt toetas seda kasvu ettevõtete üldine laenuaktiivsuse suurenemine. Teiselt poolt mõjutas seda märkimisväärselt ka paljude ettevõtete ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpus institutsionaalsete sektorite vahel, milleta oleks kasv olnud veidi alla 8%. Kolmandas kvartalis tehti varasemast suuremas mahus ka selliseid tehinguid, kus Eesti ettevõte võttis välismaiselt emaettevõttelt laenu ja laenas saadud vahendid edasi välismaisele tütarettevõttele. Need tehingud ei mõjuta Eesti ettevõtlussektori võlga netoarvestuses, kuid suurendasid seda brutoarvestuses ligikaudu 2%.

Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumite tõttu aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel asendus seetõttu 2014. aastal väikese tõusuga. Ettevõtlussektori võlakoormus SKP suhtes on hakanud samuti veidi kasvama, ulatudes kolmanda kvartali lõpus ligikaudu 93%ni. Eesti ettevõtlussektori finantsvõimendus ja võlakoormus on kasumite ja majanduskasvu toel vähenenud eelmistel aastatel märksa rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad.

Majapidamiste võlakohustused olid 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus 227 miljonit eurot ehk 3% suuremad kui aasta eest. Seda kasvu toetas peamiselt pikaajaliste eluasemelaenude suurenemine, aga lisaks suurenesid ka lühiajalised (alla üheaastased) laenukohustused, 27 miljoni euro võrra. Majapidamiste säästude kasv on tänu hoiuste jätkuvale suurenemisele siiski kiirem kui võlakohustuste kasv. Majapidamiste hoiuste maht oli 2014. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu 5,5 miljardit eurot, kerkides aastaga 422 miljoni võrra ehk 8%.

Eesti majandus tervikuna oli 2014. aasta kolmandas kvartalis netolaenuandja. Kuigi ettevõtted ja majapidamised võtsid laenu varasemast aktiivsemalt, paigutati või tagastati välismaale endiselt rohkem vahendeid, kui sealt kaasati.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Linn otsib Piritale tunneli ehitajat

TallinnPirita Spordikeskust ja Lillepi parki ühendav tunnel valmib spordisõprade rõõmuks selle aasta jooksul. Hange tunneli ehitaja leidmiseks on juba välja kuulutatud.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder sõnas, et Rummu teele ehitatava tunneli kogupikkus tuleb 91 meetrit, millest kinnise ehk tee aluse osa moodustaks 21,5 meetrit. „Tunnel tuleb lauge, et sellest saaks rulluiskudel või rattaga läbi sõita,“ selgitas Mölder. Linnaosa vanema sõnul on tunneli eesmärk tagada turvaline tee ületamine nii Spordikeskuses treenivatele lastele kui tervisesportlastele.

Hanke avamise tähtajaks on märgitud 9. veebruar 2015 ning täpsemat infot hanke kohta leiab riigihangete registrist.

Tallinna Spordi-ja Noorsooamet koostöös Pirita Spordikeskusega ehitab 2015. aasta jooksul kergliiklustunneli seoses osalemisega Euroopa Liidu välisprojektis „Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine“, mida rahastati meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ alt.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 27/01/2015. Hetkel vaba veel viis kohta!

Üürikoolitus: Tõnu Toompark ja Evi HIndpereKinnisvarakoolis toimub 27/01/2015 Üürikoolitus. Koolitust viivad läbi kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark ja koolitaja ning jurist Evi Hindpere.

Koolitus annab Sulle põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, seda ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis.

Samuti selgitatakse eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ning ülevaadet riskidest. Koolitusel osalejad saavad praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest.Üürikoolitust soovitame Kinnisvara ABC põhikursuse läbinutele.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 27/01/2015 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi ehitus jõudis sarikapeoni

Riigi Kinnisvara / RKASTäna peeti Pärnu tulevase riigigümnaasiumi sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja olulist vaheetapi ehituses. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sarikapärja tõid koolihoone katuselt alla Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit ja OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse täielikult tänapäevastele nõuetele vastavaks 1979. aastal valminud õppehoone koos suure võimlaga. Erilist tähelepanu pööratakse kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Hoone arhitektuurne osa säilib üldjoontes endisel kujul. Juurde ehitatakse lift ja lifti fuajeed kolmandale ja neljandale korrusele ja tehnilised ruumid katustele. Hoone peasissepääs jääb olemasolevasse kohta, liikumisraskustega õpilastele luuakse ratastooliga sisenemiseks uus pääs hoone kagupoolse sisehoovi soklikorrusele. Kogu hoone muudetakse planeeringuga seest avaramaks, samuti tekitatakse juurde suuremad hajumisalad söökla ja aula ette.

Valdavas osas neljakorruselise õppehoone suurus on 7 837 ruutmeetrit ja selle rekonstrueerimise projekti on koostanud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan. Ehitustöid teostab OÜ Nordlin Ehitus ning need lähevad maksma 4,15 miljonit eurot. Summale lisandub käibemaks.

Haridus- ja Teadusministeerium, Pärnu Linnavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked.

Pärnu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest. Õppetöö hoones algab käesoleva aasta 1. septembril.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Urve Palo: Üürielamud on lahutamatu osa uuenevast eluasemepoliitikast

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti eluasemepoliitika on viimase seitsme aasta jooksul olnud sisuliselt varjusurmas, selle tulemuseks on eluaseme kättesaadavuse vähesus ning olemasoleva hoonefondi priiskav energiatarbimine, ütles majandus- ja taristuminister Urve Palo.

„Oleme Energiamajanduse arengukava eelnõusse esmakordselt sisse toonud läbimõeldud ja põhjaliku elamumajanduse visiooni, kus seame eesmärgiks saavutada maksimumi nii energiasäästu suurendamisel kui ka elukeskkonna parandamisel. Need kaks eesmärki on omavahel tihedalt seotud ning oleks lühinägelik neid kuidagi eraldi käsitleda,“ kommenteeris Palo Riigikantselei ettepanekut eraldada energiamajanduse arengukava eelnõust eluaseme kättesaadavuse ja riiklikult toetatud üürielamute temaatika.

Palo sõnul lähtus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) koostamisel Riigikantselei üldisest suunisest, mille kohaselt tuleb arengukavad teemapõhiselt koondada. Eraldi elamuvaldkonna arengukava enam ei eksisteeri, valdkond integreeriti energiamajanduse arengukavasse, kuhu ta ka loogiliselt sobitub.

„Ei ole mõistlik eraldada elamute energiasäästlikumaks muutmist ning inimeste probleemi, et korteri ülalpidamine kõrgete kommunaalkulude tõttu on liiga kulukas. Tuleneb ju viimane sellest, et energiat priiskavas ja amortiseerunud hoones ongi kulud suured, mis omakorda viib meid sobivate eluasemete kättesaadavuse kitsaskohtadeni,“ ütles Palo. „Minu põhimõte on vaadata probleeme kompleksselt ja neid ka lahendada läbimõeldult. Riigi toel ehitatavad, kaasaegsed ja säästlikud üürielamud on üks meede probleemi leevendamiseks.“

Kuna aastast 2020 peavad kõik ehitatavad majad vastama liginullenergiahoone kriteeriumitele, saab riik Palo sõnul siin erasektorile eeskuju näidata ja oma tellimustega ühtlasi kaasa aidata sektori arengule, suunates ehitama energiasäästlikke ja uusi lahendusi kasutavaid maju.

ENMAKi elamumajandust puudutav osa sisaldab muuhulgas eesmärki jätkata korterelamute senisest suuremahulisema rekonstrueerimisega, lammutustoetusega kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori hoonete energiasäästlikumaks renoveerimisega, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamisega jpm.

Üks oluline osa visioonist on ka riiklikult toetatud üürikorterite programmiga alustamine, mille raames ehitataks aastaks 2030 Eestisse riigi abiga 6000 säästlikku ja kaasaegset korterit. Nii saaksid neid endale lubada ka väiksema sissetulekuga inimesed, näiteks tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad. Omavalitsustele annab see programm oluliselt suurema võimaluse ka tööjõu mobiilsusele.

Riiklikult toetatud üüripindade loomine oli ette nähtud ka Elamuasemevaldkonna arengukavas aastateks 2008-2013, kuid see ei saanud reaalsuseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara tagastas Bulgaarias Manastirski Livadi elamukompleksi ehituslaenu ennetähtaegselt

Arco Vara19. jaanuaril 2015 tagastas Arco Vara AS-i Bulgaaria tütarettevõte Arco Manastirksi EOOD viimase osa Sofiasse Manastirski Livadi elamukompleksi II etapi ehituseks võetud pangalaenust.

Laenuleping (limiidiga 4 850 tuhat eurot ja tagastamise tähtajaga 30. mai 2016) sõlmiti novembris 2013 enne kortermaja ehituse algust. Laenulimiidi kasutus ulatus 2014. aasta novembris 3 824 tuhande euroni. 16 kuud enne tähtaega võimaldas laenu tagastada korterite hea müügitempo – ligi 80% korteritest ja äripindadest on tänaseks müüdud või müügi eellepingutega kaetud.

Edasisest müügist laekuvast rahast plaanib kontsern lunastada augustis 2013 väljastatud võlakirjad summas 750 tuhat eurot. Kogu Manastirski Livadi II etapi plaanitud müügitulu on üle 9 miljoni euro ning projekti 100% väljamüügil on pärast kõigi projekti II etapiga seotud kohustuste täitmist kontserni vaba rahavoog üle 3,5 miljoni euro.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Läti esimese kaasaegse vangla projekteerimishankele laekus üheksa pakkumist

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS-i (RKAS) väljakuulutatud rahvusvahelisele projekteerimistööde riigihankele, millega sooviti leida koostööpartner Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks, laekus tähtajaks üheksa pakkumust. Neist neli esitati Läti projekteerimisfirmade poolt.
Pakkumiste avamise juures viibisid Läti vanglate ameti ja Läti justiitsministeeriumi esindajad eesotsas ministeeriumi asekantsler Laila Mediniga.

Hankekomisjon alustab mahuka dokumentatsiooni vastavuse kontrollimist ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks. Vanglakompleksi projekteerijaga on plaanis leping sõlmida hiljemalt märtsi alguses.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2018. aastal.

RKAS ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid möödunud aasta aprillis koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Tänapäevase vanglakompleksi projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 1,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Detsembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -1,6%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus kütteõlide ja keemiatoodete tootmises, samuti hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises.

2013. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus metallitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Detsember 2014–
november 2014, %
Detsember 2014 –
detsember 2013, %
KOKKU -0,4 -1,6
Töötlev tööstus -0,6 -1,8
Mäetööstus -3,3 0,3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2,7 -0,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 2,9

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -2,2% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -5,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandussaaduste ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, mööbli ja elektroonikatoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -1,9% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -3,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid detsembris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandussaaduste, ehitusmaterjalide ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia ja jalatsite ning nahktoodete hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Koduomanike manifestis seati liidu lähiaja eesmärkideks üüriseadustiku kaasajastamine

Eesti Omanike Keskliit18.01.2015 toimunud V Koduomanike kongressil vastuvõetud Koduomanike manifestis seati liidu lähiaja eesmärkideks üüriseadustiku kaasajastamine, riigipoolsete renoveerimistoetuste suurendamine, avalikes huvides omanike õiguste piiramisel riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ning kodu ja omandiga seotud kulude osas riikliku poliitika muutmine.

Kõiki koduomanikke kutsuti liituma Eesti Omanike Keskliidu juba olemasoleva enam kui 64500 liikmega, et seista oma õiguste eest ühtsena.

Liidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Vabariigi Valitsus koduomanike ootusi petnud kerge kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamisega ja gaasiaktsiisi tõstmisega ning ei ole vaatamata Riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja –rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Pärna ütles, et nagu ka manifestis kirjas, peab valitsus aru saama, et omanikel on lisaks paljudele kohustustele riigi suhtes ka õigused ja põhjendatud ootused ning kinnistuda ei tohi seisukoht, et avalikes huvides on eraomandi kitsendused alati lubatud.

Kongressi avas oma sõnavõtuga president Arnold Rüütel ning ettekannetega esinesid Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, SA KredEx hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ning Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

Tunnustati „Koduomaniku sõber 2014“ tiitliga pärjatud telesaate „Kodutunne“ meeskonda ja koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühendusega anti kätte auhinnad „Energiasäästlik kaunis kodu 2014“ konkursi võitjatele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Patarei naabrusse kavandatakse uusi korterelamuid

TallinnTallinna linnavalitsus algatab homsel istungil detailplaneeringu, mille eesmärgiks on luua võimalus ehitada Kalamaja asumis Patarei naabruses paiknevatele Küti tn 2 ja 4 kinnistutele kuni seitse äriruumidega korterelamut.

Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneering hõlmab 2 ha suuruse maa-ala. Kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamute ehitamisele lisaks on plaanis endine kirikuhoone äriruumidega korterelamuks rekonstrueerida ja laiendada.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi BIH Küti OÜ. Planeeritav maa-ala asub Põhja–Tallinnas Kalamaja asumis Kalaranna, Oda, Küti ja Vana-Kalamaja tänavate vahelises kvartalis. Teisel pool Kalaranna tänavat asub kaitsekasarmu hoonete kompleks, nn endine Patarei vangla ala. Küti tänava ääres asuvad Kalamaja puithoonestusele tüüpilised valdavalt kahekorruselised viilkatusega korterelamud.

Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Lisaks jääb planeeritav ala teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohasesse vaatesektorisse Katariina kailt vanalinnale.

Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab taotlust muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala ning liiklusala juhtotstarve planeeritava ala ulatuses korruselamute alaks. Planeeritav maa-ala on oma asukohast sõltuvalt sobivam korruselamute alaks, sest asub peamiselt korruselamute juhtotstarbega piirkonnas, seega on Tallinna üldplaneeringu muutmine põhjendatud.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga“ ning järgib Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu põhimõtteid.

Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud KOKO Arhitektid OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Omanike Keskliit: koduomanikud ootavad Riigikogu uuelt koosseisult õiglasema üüriseadustiku koostamist

PealinnKoduomanike kongressil vastuvõetud Koduomanike manifestis seati liidu lähiaja eesmärkideks üüriseadustiku kaasajastamine, riigipoolsete renoveerimistoetuste suurendamine, avalikes huvides omanike õiguste piiramisel riiklike kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine ning kodu ja omandiga seotud kulude osas riikliku poliitika muutmine.

Kõiki koduomanikke kutsuti liituma Eesti Omanike Keskliidu juba olemasoleva enam kui 64500 liikmega, et seista oma õiguste eest ühtsena.

Liidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on Vabariigi Valitsuskoduomanike ootusi petnud kerge kütteõli aktsiisisoodustuse kaotamisega ja gaasiaktsiisi tõstmisega ning ei ole vaatamata Riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja –rajatiste talumistasude kehtestamiseks, kirjutas Delfi.

Pärna ütles, et nagu ka manifestis kirjas, peab valitsus aru saama, et omanikel on lisaks paljudele kohustustele riigi suhtes ka õigused ja põhjendatud ootused ning kinnistuda ei tohi seisukoht, et avalikes huvides on eraomandi kitsendused alati lubatud.

Kongressi avas oma sõnavõtuga president Arnold Rüütel ning ettekannetega esinesid Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, SA KredEx hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ning Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.

http://www.pealinn.ee/pere-ja-kodu/omanike-keskliit-koduomanikud-ootavad-riigikogu-uuelt-koosseisult-n29554

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Ehitushinnaindeks 2014. aastal tõusis

StatistikaametEhitushinnaindeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 0,5%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2013. aastaga võrreldes 1,3% ja masinad 2,2%. Materjalide hinnad jäid samale tasemele.

2014. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes -0,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,7%. 2014. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide odavnemine, mis andis kvartalimuutusest üle kolmveerandi. 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes andis materjalide odavnemine indeksi langusest üle poole.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 0,6%, sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinad 3,4%, materjalide hinnad jäid samale tasemele.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,1% ja 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes -0,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2014
III kvartal 2014 –
IV kvartal 2014, %
IV kvartal 2013 –
IV kvartal 2014, %
KOKKU -0,2 -0,7
tööjõud 0,1 -0,6
ehitusmasinad -0,7 0,4
ehitusmaterjal -0,3 -0,8
Eramuindeks -0,1 -1,0
Korruselamuindeks -0,3 -1,3
Tööstushooneindeks 0,1 -0,5
Ametihooneindeks -0,2 -0,5
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2014
III kvartal 2014 –
IV kvartal 2014, %
IV kvartal 2013 –
IV kvartal 2014, %
KOKKU 0,1 -0,4
tööjõud 0,2 0,1
ehitusmasinad -1,5 0,8
ehitusmaterjal 0,1 -0,5
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv lõi rekordi

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkHoonestamata maatükkidega tehti 2014 IV kvartalis maa-ameti andmetel 4144 tehingut. Tegemist on viimase kaheksa aasta rekordilise kvartaalse tehignute arvuga. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis hoonestamata maa tehingute arv 18%.

Hoonestamata maa tehingute käive kerkis samal ajal 22% ja jõudis 110 miljoni euroni. See on viimase seitsme aasta rekordiline tulemus.

Hoonestatud maa tehingute arv oli samal ajal ehk 2014 IV kvartalis 1605 ja käive 230 miljonit eurot. Tehingute arvu aastane kasv oli 4,6% ja käibel 29%.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KODUOMANIKU SÕBER 2014 on telesaade “Kodutunne”

Eesti Omanike KeskliitPortaalis www.petitsioon.ee toimunud hääletuse tulemusena pälvis tiitli “Koduomaniku sõber 2014” telesaade “Kodutunne”, mis juba mitu hooaega on meieni toonud koduomanike rõõmu ja silmade sära.

Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul annab telesaade „Kodutunne“ paljudele vähemkindlustatud peredele võimaluse säilitada oma kodu ning muuta see paigaks, kus pereliikmetel on see tõeline oma kodu tunne.

Koduomaniku kiusaja tiitli pälvis Vabariigi Valitsus, mis ei ole suutnud täita kinnisvaraomanike ootusi, tõstes oluliselt gaasiaktsiisi, kaotades kergele kütteõlile ettenähtud aktsiisisoodustuse ning ei ole vaatamata Riigikohtu otsusele astunud samme õiglaste tehnovõrkude ja –rajatiste talumistasude kehtestamiseks.

Varasemalt on tiitliga pärjatud Maksumaksjate liidu juhti Lasse Lehist, Konkurentsiameti juhti Märt Otsa, Rae, Jõgeva ja Harku valdasid, õiguskantsler Indrek Tederit ja Allar Jõksi ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu esindajaid. Kiusaja tiitli saajateks on varasemalt osutunud Eesti Gaas, Tallinna Vesi, Eesti Energia, Euroopa Liidu kliimapoliitika ning puuküürnikud.

Koduomanike Kongress toimub 18. jaanuaril algusega kell 14.00 Salme Kultuurikeskuses. Juba viienda kongressi avab patroon president Arnold Rüütel ja esinevad Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna, kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark, KredEx-i energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. Vastu võetakse Koduomanike manifest ning pärjatakse ka „Energiasäästliku Kauni Kodu 2014“ laureaate.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine