Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

3-toaline korter alla 100 000 euro

15.09.2014 Tõnu Toompark

Metro Capital investeerib Mustmäe korteriprojekti 2 miljonit eurot, kus uus 3-toaline korter maksab alla 100 000 euro.

Metro Capital alustas Mustamäel Karsti elurajoonis uue 7-korruselise kortermaja müüki. 2015 a. suvel valmivas Karsti tn. 9 elamus paikneb 31 korterit.

Karsti elurajoon koosneb kokku seitsmest kortermajast, millest viis on tänaseks juba valminud. Viimase kahe maja projekteerimisel on varasemast enam arvesse võetud piirkonna elanike soove ning võimalusi.

„Karsti tn. 9 erineb konkurentidest eelkõige hinna ja korterite suuruse poolest. Valmivas majas saab ostja kompaktse 3-toalise korteri kätte alla 100 000 euro eest. See on jõukohane paljudele vanades magalates elavatele peredele.Uues projektis oleme rõhku pannud veelgi kvaliteetsemale siseviimistlusele, kuna ainult väga head kvaliteeti pakkudes on tänasel tihedal korteriturul võimalik edukas olla“ tõi välja Metro Capitali turundusjuht Kärtu Vaikmaa.

Karsti elurajoon valmib tervikuna 2016 aastal.

Karsti projekti arendab Metro Capital. Metro Capital on Eesti kapitalil põhinev täisteenust pakkuv kinnisvaraarendusettevõte, mis tegutseb peamiselt Tallinna kesklinnas. 2014 aastal tähistab ettevõte oma kümnendat tegutsemisaastat, olles üks suurimatest kinnisvaraarendajatest Tallinnas. Valminud projektide hulka kuuluvad: Metro Plaza ärihoone, Pirita Rannahoone korterid, Väike-Kalamaja kvartal, Valgevase Kodu projekt, Raua 10, Burmani Maja, Wiedemanni 11, Burmani Residents, Karsti Kodu, Laheranna, Telliskivi Kodu, Pirita teel paiknev 9-korruseline Meerhof.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Mardi: ühistu esindaja korterisse mittelubamine võib kaasa tuua rasked tagajärjed

15.09.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juht Urmas Mardi möönis, et kangekaelsed korteriomanikud, kes korteriühistu juhte korterisse näiteks torustikku või muud olulist kontrollima ei luba, peavad arvestama tagajärgedega.

“Sellised omanikud teevad ühistu juhtimise väga raskeks,” nentis ta. Samas pole ühistu juhtidel ilma omaniku loata korterisse siseneda võimalik.

Ta tõi näiteks kohtukaasuse, kus omanik keeldus ühistu esindajaid värskelt tehtud remonti ettekäändeks tuues maja küttesüsteemi vahetuseks korterisse lubamast, mistap tuli torustik antud korterist mööda viia ning ehitus läks seetõttu oluliselt keerukamaks ja kallimaks. Hiljem tuli jonnakal omanikul tasuda nii lisatööde eest kui tasuda ka kohtukulud.

“Ühistu esindajad ei käi ju korterites lihtsalt lõbu pärast, vaid ikka ühisomandit kontrollimas. Kortermaja majandamine peab käima ühiselu reeglite järgi ning seda peavad omanikud mõistma,” nentis ta

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Korterite ostu-müügitrendid jõuavad kaarega üüriturule

15.09.2014 Tõnu Toompark

Korterite ostu-müügituru hinnanool on pööranud kursi kiirelt tõusult suuna tagasihoidlikku langusesse. Kaudselt ja viitajaga mõjutab ostu-müügiturg otseselt eluruumide üürisektorit. Üürileandjad peaksid muutusteks nii mõtetes, kui tegudes juba täna valmistuma.

Üüriäri kasum tuleb vara väärtuse kasvust

Korterite väljaüürimise äri aluseks on olnud kinnisvara väärtuse tõus. Igakuisest üürirahavoost piisab enamasti jooksvate kulude, maamaksu, remondifondi, kindlustuse, amortisatsiooni ja intressikulu katmiseks. Tõelise koore on üürileandjad riisunud kinnisvara väärtuse tõusu pealt.

Paratamatus on see, et kui üürirahavoog kajastub otseselt pangakontol, siis kinnisvara väärtuse muutus väljaüürimise äris on raamatupidamislik virtuaalne suurus, mida enamasti kulutada ega kasutada ei saa. Kinnisvara hinnatõus on võimalik „välja võtta“ kinnisvara müües. Tehinguhinnad on viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud ja see on üürileandjaid rõõmustanud.

Korterite hinnad ja tehingute arv on pööranud langusesse

Nüüd paistab vägisi, et olukord on muutumas. Korterite hinnad, mis meil veel käesoleva aasta teise kvartalini julgelt tõusid on pöördunud seni veel marginaalsesse langusesse. Keskmisi näitajaid hinnates võime küll raporteerida hinnarekorditest, kuid puude tagant metsa otsides ehk tehingute struktuurseid muutuseid analüüsides näeme, et hetke hinnatase on eelmise kvartali tasemel.

Kõike seda varjutab kinnisvaratehingute arvu langus, mis kurjakuulutavalt ennustab hinnaseisaku pöördumist languseks. Ostjate huvi eluaset soetada on selgelt kukkunud. 2014 II kvartalis tehti korteritehinguid aastatagusest 11% vähem. Juulis-augustis on tehingute arv eelmisest aastast 12% väiksem. Need numbrid näitavad, et optimistlik nõudlus on vaatamata madalatele intressimääradele ja kerkivale palganumbrile meelsust muutmas.

Trendide pöördumise põhjus on kõrgele kerkinud korterite hinnad, mis paratamatusena on muutunud järjest raskemini kättesaadavaks.

Müügipakkumised tuuakse üüriturule

Need suundumused pööravad senise elamispindade väljaüürimise äri pea peale. Kui kinnisvara väärtus enam ei tõuse, siis kaob väljaüürimise mõttekus. See võiks optimistlike üürileandjate arvates sundida üürihindu kerkima, mis aitaks tagasi saada kaotatud kasumiallika. Üürihindade tõstmine ei ole vähemalt lähemas perspektiivis siiski võimalik.

Korteritehingute arvu langus ja järjest uued ja uued turule tulevad arendusprojektid on asunud korteripakkumist uljalt kasvatama. Tallinnas pakuti augusti kuus müügiks 8200 korterit eelmise aasta lõpu 5600 pakkumise asemel.

Tehinguste arvu langus ehk nõudluse vähenemine pakkumise suurenemise tingimustes tähendab ostu-müügihindade langemist. Kui korterite ostu-müügihinnad langevad, siis paratamatult otsustavad nii mitmedki müüki pandud korterite omanikud paremat hinda oodata ja lükata müümise edasi. See tähendab, et need korterid jõuavad üüriturule.

Hinna määravad nõudlus ja pakkumine

Nii tuleb tõdeda, et hetke üürihinda ei pane paika mitte üürileandjate kasumisaamise võimalikkus, vaid nõudluse ja pakkumise omavaheline tasakaal. On üsnagi tõenäoline, et lähemas tulevikus näeme üürihindade mõningat korrektsiooni. Võib arvata, et elamispindade üürihindade langus jääb alla korterite ostu-müügihindade kukkumisele, sest üürihinnad pole pooltki nii tempokalt kasvanud, kui seda tegid ostu-müügihinnad.

Üürihindade langus tähendab üürnikele laiemaid valikuvõimalusi. Üürileandjad seevastu peavad üürnike nimel rohkem pingutama. Positiivse poole pealt vaadatuna võiks see tähendada, et üürileandjad tõstavad väljaüüritava kinnisvara kvaliteeti ja parandavad pakutavat teenust.

Turu jahenemine sunnib kvaliteedi parandamisele

Kui üüripakkumine suureneb tormiliselt, siis võib arvata, et maakleritasu maksmise praktikas võib tulla korrektuure. Tänane tavapraktika näeb ette, et maakleritasu maksab üürnik. See tuleb turukonjunktuurist, kus üürikortereid on olnud pigem vähe ja nõudlus on suur.

Kui pakkumine oluliselt suureneb ja üürileandjate vaheline konkurents kasvab, siis võib maakleritasu maksmise kohustus vastavalt nõudluse-pakkumise tasakaalule nihkuda enam üürileandja poolele.

Tänase majanduskeskkonna oluline risk üürileandja jaoks võib olla avaliku sektori üüripindade rajamine. Hetkel, kus turukonjunktuur on pöördumas üürileandja kahjuks on see avalikule sektorile hea võimalus anda erasektori üüriärile surmahoop läbi odava hinnaga üüripindade turulepaiskamise ja selle läbi mitte enam tervendava, vaid tapva konkurentsi loomise. Loodetavasti jätkub riigi juhtimisel siiski kainet meelt ja üürikorteritesse investeerinutele antakse armulikult õigus edasi eksisteerimiseks.

Eluruumide üüriturg käib varjuna ostu-müügituru kannul. Ostu-müügihindade seisak võib olla ajutine korrektsioon või langustrendi algus. Tehingute arvu langus viitab pigem viimasele. Ostu-müügiturul toimuv jõuab viitajaga üüriturule. Nii võime prognoosida, et üüriturul näeme samuti mõningat hindade stabiliseerumist, ehk isegi langust.

Lootuses, et majanduskonjunktuur püsib katastrofaalseks languseks meil hetkel ruumi ei ole. Küll nõuavad kõik kriisid pakkujatelt tõsiseid pingutusi, et parandada väljaüüritava vara kvaliteeti ja tõsta teenuse taset.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarafirma: kurlinguvanemad ostavad lastele kortereid

15.09.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on ühiskond küpseks saanud ning oma esimese laenu ära maksnud põlvkond ostab lastele kinnisvara.

Martin Vahteri kinnitusel tehakse iga aastaga järjest enam korteritehinguid, mille sissemaksu ja käenduse tagas lapsele vanem. “See on märk vanast ja küpsest ühiskonnast, et meil on põlvkond inimesi, kes on ise enda kodu kinni maksnud ja kel on piisavalt raha, et nüüd last elluastumisel aidata. Vahest nimetatakse neid kurlinguvanemateks, sest nad lihvivad teed oma laste ees siledamaks, ” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul olid esimesed kinnisvaralaenud praegusest väiksemad ja lühemad, 15-20 aasta peale võetud ning see aeg on nüüd täis saanud.

“Tekkinud on ring rikkamaid inimesi, kes on elujõulised, ilma kohustusteta ja kelle lapsed on suured. See on sihtgrupp, keda rikkamates riikides kõik turundajad otsivad. Selliseid, peamiselt kuuekümnendatel sündinud inimesi näeb kinnisvarabüroos järjest tihedamini. See on arenenud ühiskonna märk, et rikkus akumuleerub kiht kihi peale,” ütles Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Euromoney tunnistas Merko taas Eesti parimaks kinnisvaraarendajaks

15.09.2014 Tõnu Toompark

Maailma juhtiv äri- ja investeerimisajakiri Euromoney tunnistas oma värskeimas kinnisvaraturu uuringus Eesti parimaks kinnisvaraarendajaks AS-i Merko Ehitus. Merko võidutses kõigis viies kategoorias, sealhulgas koondtulemus, elukondlik, äri- ja tööstuskinnisvara. Merko pälvis Euromoney parima kinnisvaraarendaja tunnustuse ka 2012. aastal.

„Rahvusvahelisel tasemel läbi viidud uuringu tulemused on tunnustuseks tervele ettevõttele ja me professionaalsetele töötajatele. Oleme saavutanud kinnisvaraarenduse turul hea positsiooni ning panustame jätkuvalt selle tugevdamisse ning investeerimist uutesse arendusprojektidesse. Meie eesmärk ei ole arendada mitte pelgalt hooneid, vaid funktsionaalseid ja mugavaid elu- ja ärikeskkondi. Meid aitavad pikaajalised kogemused, hea finantseerimisvõimekus ning kvaliteet, mille tagamiseks juhime ise kõiki arendusetappe,“ ütles AS-i Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.

Aastast 1969 ilmuv finantsajakiri Euromoney (www.euromoney.com) koostas kinnisvaravaldkonna parimate uuringu Real Estate Survey 2014 kümnendat korda turuandmete põhjal, lisaks võetakse arvesse arendajate, nõustajate, äriklientide, investorite ja pankade, äri- ja lõppkasutajate hinnanguid kokku enam kui 60 riigist. Vastajad hindasid, millised ettevõtted pakkusid nende hinnangul vastaval turul viimase 12 kuu jooksul parimaid kinnisvaratooteid ja -teenuseid.

AS Merko Ehitus (www.group.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ajaloorubriik: Tuvi, Õllepruuli ja Laidoner

15.09.2014 Jaak Juske

Tõnismäel suurte majade varjus asub Tuvi park, kindral Laidonerile kuulunud villa ja paari aasta eest taastatud toreda nimega Õllepruuli tänav.

Tuvi park asub Veetorni, Tõnismäe ja Toom-Kuninga ja Suur‑Ameerika tänava vahel. Pargi praegune nimi on tinglik ja suhteliselt hiline: park on saanud oma nime sellega külgneva Tuvi tänava järgi. Viimasele andis aga arvatavasti nime sealkandis elanud sadulseppmeister Hugo Aleksander Taubenheim.

Pargi jaoks ideaalse reljeefiga − lõunasuunalise langusega − Tuvi park hõlmab endise Basti, Friedheimi ja Köningastthali (andis nime Toom-Kuninga tänavale) suvemõisa ja nende parke.

Friedheimi suvemõis on kuulunud kunstnik Karl Ferdinand von Kügelgenile, hiljem, kahe maailmasõja vahel ka kindral Johan Laidonerile. Viimane laskis vanale vundamendile rajada uue hoone (osaliselt endise häärberi koopiana), mida tuntakse Laidoneri villa nime all. 600-ruutmeetrise elamispinna ja 14 toaga maja valmis 1930. aastal. Kindral elas majas kuni 1940. aastani.

Nõukogude ajal paiknes majas kunstiinstituudi kateeder, samuti noorte naturalistide jaam. Segastel taasiseseisvumisaegadel paiknes majas Tallinna kõige nooblim bordell, mida juhtis Elvo Timm. 1995. aasta juunis tunnistati kaunis maja kultuurimälestiseks. Villa juurde kuulunud suur iluaed moodustab osa praegusest pargimaastikust.

1930. aastatel ehitati parki kuue meetri laiune paekivist paraadtrepp pargist Suur‑Ameerika tänavale. 1950.−1970. aastatel oli pargis Noorte Loodussõprade keskmaja katseaed koos kasvuhoonetega.

1970. aastail rajati Suur‑Ameerika tänava äärde spordiväljakud (nn Lastesaadion). Park sai tugevasti kannatada 1967. aasta suures tormis, suvemõisate ajast on alles vaid üksikuid põlispuid. 1980. aastatel metsistunud ja hooletusse jäetud parki on alates 2003. aastast hoogsalt korrastatud. 2004. aastal võeti park riikliku looduskaitse alla.

See Tõnismäe piirkond sai suuri purustusi 1944. aasta märtsipommitamises, räsida sai ka park. Pärast sõda muudeti oluliselt vana tänavavõrku. Väike-Ameerika ja Suur-Ameerika tänavale andis nime Suur-Ameerika ja Pärnu maantee nurgal 19. sajandil asunud võõrastemaja-kõrts Ameerika (Wirtshaus America). Viimati nimetatud kahe tänava omaaegne ristumiskoht asus aga nüüdisaegsest tublisti rohkem Tõnismäe poole, pärast sõda ehitatud Pärnu maante 48 viiekordse elumaja kohal. Seal, kus täna Tõnismäe tänav lõikub Pärnu maanteega, tuli välja ka pisike Õllepruuli tänav. Nende tänavate ristumiskohas asus vanasti ka väike plats.

Enne Teist ilmasõda kulges Suur-Ameerika tänav siis Tõnismäe tänava otsast risti läbi 1950. aastate lõpus ehitatud Tõnismäe reaalkooli hoone 1978. aastal valminud plaanikomitee, nüüdse rahandusministeeriumi hooneni. Sealt asunud ristmikult edasi aga juba enamvähem tänasel joonel. Pärast sõda tõmmati Suur-Ameerika tänava ots sirgeks.

Omaaegsest Suur-Ameerika tänava algusest on säilinud uute majade hoovis vaid elumaja aadressiga Suur-Ameerika 4. Õllepruuli tänav kadus aga täielikult linnapildist.

Läheduses asunud vanast õlletöökojast nime saanud Õllepruuli tänav oli algselt lühike tupiktänav. Enne Teist ilmasõda pikendati seda aga tänase Tuvi pargi kõrvalt Erbe, nüüdse Lõkke tänavani. Viimane lõikub Endla tänavaga.

Kindral Laidoneri villa omanik tegi mõned aastad tagasi ettepaneku taastada ajalooline Õllepruuli tänav ja anda selle järgi villale uus aadress. Taotleja väitel on aegade käigus see piirkond palju muutunud ja kiiresti arenenud. Tänaseks on kujunenud olukord, kus endise Õllepruuli tänava asemel on nimetu kvartalisisene tee.

Samas paikneb Tuvi tänav selliselt, et Laidoneri villa ei asu loogiliselt selle ääres, kuna kinnistule ligipääs toimub Suur-Ameerika tänava poolt. Seega on tänane aadress mitte ainult ajalooliselt problemaatiline, vaid ka praktiliselt ebasobiv, kuna tihti ei leita selle järgi maja üles.

Tallinna linnavalitsuse nimekomisjon arutas Õllepruuli tänava taastamise ettepanekut 16. detsembri 2011 koosolekul. Kuna põliste eestipäraste toponüümide taastamine on üks Eesti kohanimekorralduse prioriteete, tervitati kodanikualgatust. Nimekomisjon asus seisukohale, et ajaloolise nime taastamine on antud juhul vajalik ja põhjendatud.

Endisest Õllepruuli tänavast oli looduses säilinud Pärnu maantee 48 parklast lääne suunas Laidoneri villa väravani kulgev lõik. Sealt alates kulges olemasolev tänav peaaegu täisnurkse pöördega lõunasuunas Suur-Ameerika tänavani. Kuna kaasaegsete põhimõtete kohaselt ja tänava ning selle järgi adresseeritud majade üles leidmise huvides ei saa tänav alata tupikuga, otsustati muuta Õllepruuli tänava ajaloolist suunda ja viia tänava algus Suur-Ameerika tänavale.

Fotol Laidoneri villa.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Maja, mille kiitis heaks riigivanem Päts isiklikult

14.09.2014 Tõnu Toompark

Tallinnas Vabaduse väljaku, Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee piirkonnas asuva kivist funktsionalistlike korterelamute kogumit peetakse Eesti arhitektuuriloo üheks silmapaistvaks ansambliks, kuhu projekteerisid elamuid paljud kolmekümnendatel tegutsenud nimekad arhitektid. Viimaste aastate jooksul on mitmed sealsed hooned kenasti renoveeritud, mille hulgas on ka arhitekt Eugen Sachariase projekteeritud Pärnu mnt 40.

Hoone ajalugu algab 7. novembril 1936, mil selle krundi ostis Egon Adams, kel oli maja veel aadressil Sakala 48 ja ehituskrunt Pärnu mnt. 25. Pärnu mnt 40 hoone fassaad kinnitati riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 22. detsembril 1936.

Nii kõrgetasemelise otsuse põhjuseks oli riigivanema dekreet maist 1936 ja Vabadussõja mälestusmonumendi püstitamise seadus, mille alusel pidi Vabaduse väljaku ja selle lähema ümbruse hoonete fassaadid kinnitama riigivanem teedeministeeriumi ettepanekul. Piirkonnast sooviti kujundada väärikas, kivimajadega palistatud tänavatega euroopalik kesklinn. Kui sõda poleks tulnud, oleksid uued hooned ehitatud ka näiteks Sakala, Tatari ja Süda tänavatele.

Novembris 1939 müüdi pool kinnistust mõttelistes osades edasi ning 1940. aasta sügisel maja natsionaliseeriti. Hoone kaks omanikku lahkusid 1941. aasta algupoolel Saksamaale.

Esimene Pärnu mnt 40 maja elanike nimekiri on säilinud 1943. aasta veebruarist ning tollal oli hoones 16 korterit ja esimesel korrusel kolm äriruumi. Maja omanikest elas Asta Nüchtern korteris nr 9 ja Egon Adams, kes oli Saksamaalt tagasi pöördunud, korteris nr 15. 1980-ndetel aastatel elas majas aga nimekas maalikunstnik Enn Põldroos.

Nüüd on hoone kenasti renoveeritud, seal on 15 korterit ja kaks äripinda. Majas on säilinud palju algupärast, nende hulgas ka Eestis unikaalne Kone lift. Maja katusele on paigaldatud päikesepaneelid, tänu millele on kommunaalkulud tavapärasest hoopis soodsamad.

Maja projekteerinud Eugen Sacharias (eestistatult aastatel 1939-1940 Saarelinn) sündis 1906. aastal Berliinis, õppis Praha Tehnikaülikoolis ning oli 1930. aastatel üks edukamaid arhitekte Tallinnas, kavandades siia hulga väärikaid hooneid. Näiteks esinduslikud üürimajad Pärnu mnt 8 ja 23, Roosikrantsi 19, Aia 5, 5a, 5b ja Lembitu 3, aga ka hotelli Viljandi kesklinnas (1937-1939), Peeteli kiriku Tallinnas (1937-1938) ja kiriku Tudulinnas (1939). Tema projektide järgi ehitati Nõmmel rida esinduslikke funktsionalistlikke villasid.

Märtsis 1941 siirdus Eugen Sacharias Saksamaale ning sealt 1949. aastal Austraaliasse. Ta asutas Adelaides oma arhitektuuribüroo ning tegutses arhitektina, kavandades väikeelamute rajoone ja sakraalehitisi. 1990. aastatel tema kontakt Eestiga taastus. 1991. aastal tähistati Eesti Arhitektuurimuuseumis Sachariase loomingu näitusega tema 85. sünnipäeva. Eugen Sacharias suri Austraalias märtsis 2002.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Jõhvi riigigümnaasiumi tulevane kodu saai nurgakivi

13.09.2014 Tõnu Toompark

Tulevasele Jõhvi riigigümnaasiumile asetasid täna nurgakivi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniit, Jõhvi vallavanem Aivar Surva ning AS Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull. Koolimaja valmib 2015. aasta suvel ja riigigümnaasium alustab õppetööd uues koolihoones 1. septembril 2015.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Ida-Virumaa suure potentsiaaliga piirkond ja kvaliteetne gümnaasiumiharidus aitab kaasa piirkonna arengule. „Uue hoone nüüdisaegne keskkond annab hea stardipositsiooni, kuid sisuga peavad maja täitma motiveeritud õpetajad ja õpilased,” ütles minister Ossinovski.

Uus koolimaja kerkib praeguse Jõhvi Gümnaasiumi hoone kõrvale aadressil Hariduse 5b ja selle juures pööratakse erilist tähelepanu kaasaegsele õpikeskkonnale ning energiasäästlikkusele. Kahekorruselise koolihoone suurus on ligi 4000 ruutmeetrit ning praeguse Jõhvi Gümnaasiumi ruumidest jäävad ühiskasutusse spordisaal, köök ja raamatukogu fondihoidla. Kahte hoonet ühendab galerii.

Tulevane 540 õpilasega Jõhvi riigigümnaasium asutatakse Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi baasil, mis jätkavad 2015. aasta sügisest põhikoolidena. Uude gümnaasiumi on oodatud õpilased kogu Ida-Virumaalt, eeskätt Jõhvi vallast, Kohtla-Järve Ahtme linnaosast ning nende naaberomavalitsustest.

Riigigümnaasiumis omandab noor kvaliteetse keskhariduse, mis annab head eeldused edasisteks õpinguteks ja iseseisvas elus toimetulekuks – oluline on analüüsioskuse ja kriitilise mõtlemise areng. Riigigümnaasiumi õpilane on motiveeritud õppima õpetajad rakendavad õppetöö läbiviimisel kaasaegset tehnoloogiat ja mitmekesiseid õpetamisviise.

Alates jaanuarist 2014 on Jõhvi riigigümnaasiumi direktorina ametis Tarmo Valgepea. Direktori ülesanne on valmistada ette rajatava kooli käivitamine, sealhulgas koostada õppekava, valida koolipersonal, võtta vastu õpilased jms.

Jõhvi riigigümnaasiumi ehitus läheb maksma 3,9 miljonit eurot, ehitavad AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust, hoone projekteeris arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan, kogu ettevõtmist juhib ja koordineerib Riigi Kinnisvara AS. Ehitust rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

KV.EE: Majade pakkumisi jääb vähemaks ja hinnad kerkivad

13.09.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti augustis Eestis müügiks kokku 5107 maja. Aastaga on majade müügipakkumine vähenenud 9%. Majade pakkumishinnad on samal ajal keskmiselt kerkinud 11% ehk tasemele 891 €/m².

Majade pakkumine on aastaga suurenenud ainult Ida-Virumaal, Saaremaal, Tartumaal ja Võrumaal. Muudes maakondades on majade pakkumine vähenenud. Majade müügipakkumiste üheks põhjuseks võib olla aktiveerunud nõudlus, mis paremad pakkumised üksteise järel turult ära nopib.

Vähenev pakkumine mõjutab otseselt hindu. Portaali KV.EE andmetel on majade müügipakkumiste keskmine hind kerkinud kõikides maakondades peale Jõgevamaa, Järvamaa ja Saaremaa.

Harjumaa kui suurima majade turupiirkonna keskmine ruutmeetri pakkumishind on portaali KV.EE andmetel aastaga kerkinud 1090 eurole. Aastaseks hinnatõusuks teeb see 10%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	08/2013	08/2014	Muutus, %	08/2013	08/2014	Muutus, %
Eesti	5 612	5 107	-9%	804	891	11%
Harjumaa	3 119	2 799	-10%	991	1 090	10%
Ida-Virumaa	190	220	16%	419	578	38%
Jõgevamaa	75	47	-37%	316	292	-7%
Järvamaa	114	88	-23%	336	328	-2%
Läänemaa	112	94	-16%	634	718	13%
L-Virumaa	166	147	-11%	462	519	12%
Pärnumaa	593	514	-13%	665	734	10%
Raplamaa	204	150	-26%	494	529	7%
Saaremaa	62	66	6%	817	816	0%
Tartumaa	542	655	21%	746	801	7%
Valgamaa	192	122	-36%	385	396	3%
Viljandimaa	194	152	-22%	471	537	14%
Võrumaa	49	53	8%	360	410	14%

Narva	52	63	21%	249	425	71%
Pärnu	303	274	-10%	807	909	13%
Tallinn	1 283	1 205	-6%	1 096	1 235	13%
Tartu	333	387	16%	793	888	12%

Kinnisvarakool: Uus üürikoolitus toimub 16-09-2014

13.09.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 16/09/2014 “Üürikoolitus“. Koolitust viivad läbi Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikest regulatsioonidest, tuuakse praktilisi näiteid üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis ning uuritakse üüriäri majandusliku tausta.

Üürikoolitus on suunatud eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume üürile, kuid samuti maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada.

Oodatud on ka inimesed, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks. Kindlasti annab koolitus kasulikku infot ka eluruumide üürnikele.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 16/09/2014 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvarafirma: kurlinguvanemad ostavad lastele kortereid

12.09.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on ühiskond küpseks saanud ning oma esimese laenu ära maksnud põlvkond ostab lastele kinnisvara.

Martin Vahteri sõnul olid esimesed kinnisvaralaenud praegusest väiksemad ja lühemad, 15-20 aasta peale võetud ning see aeg on nüüd täis saanud.

Kinnisvaraga tehakse Euroopas rohkem tehinguid

12.09.2014 Tõnu Toompark

Tehinguaktiivsus Euroopa kinnisvaraturul kasvab, kuid seda pigem väiksematel turgudel

Käesoleva aasta teises kvartalis kasvas kinnisvarainvesteeringute maht 36,6 miljardi euroni, mis oli 24 % suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
Kasvu taga oli eelkõige positiivne areng Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Itaalias, Iirimaal ja Hispaanias, Ühendkuningriigis investeeringud aastases lõikes ei kasvanud ning Saksamaal isegi vähenesid
Erinevalt viimase aja suundumustest olid aktiivsemad just Euroopa kohalikud investorid. Väljaspoolt Euroopat tulnud investeeringute maht moodustas 36 % kõigist investeeringutest, kusjuures keskenduti pigem perifeersetele turgudele
DTZ prognoosib turumahu jätkuvat kasvu ja seda eriti väiksematel turgudel, 2014. aasta kasvuks eelneva aastaga võrreldes prognoositakse 8 %

Investeeringute maht on taas kasvamas

Käesoleva aasta esimese poolaasta investeeringute maht on 72 miljardit eurot, mis ajaloolises võrdluses ületab näiteks 2005. aasta mahtu, kuid jääb kaugele maha buumiaastate näitajatest. Turu taastumisest on põhjust rääkida eelkõige Prantsusmaal (71 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal) ja Beneluxi maades (61 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal).

Taas kord oli hulganisti tehinguid, mis ületasid poole miljardi euro piiri. Seesuguste megatehingute poolest paistsid silma Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kuid sinna kategooriasse küündis ka Hispaania, kus müüdi Klepierre-Carrefour kaubanduskeskuste kett. Euroopa kinnisvarainvesteeringu keskmine suurus jääb siiski oluliselt tagasihoidlikuma 36 miljardi euro tasemele.

Käesoleva aasta teine kvartal näitas Euroopa mastaabis esimeses kvartalis alanud positiivse trendi jätkumist. Taastumine jätkub ja nii kohalike kui väljastpoolt Euroopat tulevate investorite huvi on pigem kasvamas. Seda tõendab asjaolu, et investorid on tegutsemas mõnevõrra laiemas tootluste spektris, kuni veel mõni aeg tagasi tekitas huvi ainult madalaima riskitasemega kinnisvara.

Käesoleva aasta teiseks poolaastaks prognoositakse kinnisvaraturu jätkuvat kasvu, kusjuures Euroopa mastaabis kasvab investeeringute maht 8 % ja küündib 155 miljardi euroni.

Väljaspoolt Euroopat tulevad investeeringud

Väljastpoolt Euroopat tulevatest investeeringutest domineerivad investeeringud Põhja- Ameerikast ja nö globaalsed investorid, kusjuures Aasia investorite osakaal pigem vähenes. Samas Lähis-Idast tulevate investeeringute maht kasvas.

Populaarseim riik väljaspoolt Euroopat tulevate investeeringute osas on jätkuvalt Ühendkuningriik, samuti ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Mõnevõrra huvi pakuvad ka Hispaania ja Itaalis, kuid sellega seesuguste investorite huvi ka piirdub ning väiksemad turud on eelkõige Euroopa investorite pärusmaa.

Populaarseim on kontor

Sektoritest moodustas suurima osa kontor, mis moodustas 43 % kinnisvarainvesteeringutest, samas enim kasvas võrreldes käesoleva aasta esimese kvartaliga kaubandussektor.

Suurima osa sellest moodustasid kaubanduskeskuste tehingud, mis toimusid peamiselt Ühendkuningriikides, Prantsusmaal ja Hispaanias. Enim tööstus- ja laopindade investeeringuid tehti Ühendkuningriikides ja Soomes.

Olukorrast Balti riikides

Kahjuks pole sarnaselt paljude teiste Euroopa väiksemate riikidega põhjust midagi positiivset öelda kolme Balti riigi kohta. Investeeringute maht jääb mullusele selgelt alla. Ukraina kriisi otsest mõju on suhteliselt keerukas välja tuua, kuigi kaudsemad seoseid on suhteliselt suure tõenäosusega olemas.

Lääne ja põhja poolt tulevad investorid on asendunud suuresti kodumaiste ja Venemaalt tulevate investoritega. Väiksem huvi seniste investorite poolt võib olla seotud lisaks uudistele Ukrainast ka Põhjamaade suhteliselt kesiste majandustulemustega.

Venemaalt tulevate investeeringute kasv on ilmselt seotud aga eelkõige turvalisema investeerimiskeskkonna otsingutega, sest loomulikult jagub neid investeeringuid ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse. Balti riikide prognoos käesolevaks aastaks on 0,5 miljardi euro suurusjärgus, kusjuures esimese poolaasta tulemus moodustab sellest selgelt alla poole, mis omakorda tähendab seda, et tegelikkus võib osutuda mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Domus Kinnisvara alustas Toonekure tee 3 ridaelamu uute korterite müüki

12.09.2014 Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara alustas Tartu külje all Luunja vallas Põvvatu külas, lähiaadressiga Toonekure tee 3 peagi valmiva ridaelamu müüki. Ridaelamus on kokku 4 avarat ja valgusküllast kahte korrust läbiva planeeringuga 4-toalist korterit.

Ridaelamu arhitektuur on kaasaegne – avatud planeering, suured klaaspinnad, ruumikad terrassid ja rõdud ning ehituskvaliteet kaasaegseid parimaid ehitusstandardeid järgiv. Toonekure tee 3 ridaelamu arendaja OÜ Jõgeva EKV juhatuse liige Tiit Saarva kommenteerib „Eesmärgiks oli luua ümbritseva loodusega sobiv valgusküllaste korterite ja madalate küttekuludega elamu. Ridaelamu ehitajaks on enam kui 20-aastase töökogemusega OÜ Jõgeva Ehitus, kelle ehitatud on ka rida- ja korterelamu Vao 1 Raadi linnaosas“. Hoone on projekteeritud AS RTG Projektbüroo poolt.

Korteri ruumikale elutoale lisavad avarust maast laeni kõrguvad aknad ja klaasuks pääsuga terrassile. „Selline lahendus võimaldab välisruumi kauni loodusvaate visuaalselt liita siseruumiga, mis suurendab tajutavat avarustunnet veelgi.“ kommenteerib korterite müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler Terje Oden.

Toonekure tee 3 korterite avarasse elutuppa on soovi korral võimalik paigaldada kamin ning esikus on ruumi garderoobi ja panipaiga tarbeks. Abiruumi sissepääs, kus asuvad ka kütte- ja ventilatsiooniseadmed, asub väljas, peasissekäigu kõrval. Madalad küttekulud on tagatud otsmistes korterites maaküttega ja keskmistes õhk-vesi küttega.

Otsmiste maaküttega korterite hind on 147 700 €, mis sisaldab sauna, ning keskmiste õhk-vesi küttega korterite hind on 139 900 €, kus sauna asemel on abiruum, kuid mille saab soovi korral välja ehitada saunaks. Iga korteri hinna sees on aiaga piiratud kinnistu hoovis paiknevad 2 parkimiskohta.

„Toonekure arenduse puhul on tegemist linna vahetusse lähedusse rajatava maakohale iseloomuliku arenduspiirkonnaga, kuhu rajatakse 4 kahekordset 4 korteriga ridaelamut ning 8 eramaja“ lisas projekti müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler Kadri Lest.

Euromoney tunnustuas DTZi prestiižse auhinnaga

12.09.2014 Tõnu Toompark

Igal aastal autasustab maailma juhtiv finantsajakiri Euromoney oma ala parimaid ettevõtteid. Meil on hea meel teatada, et juba kolmandat aastat järjest pälvis DTZ väga kõrge hinnangu.

2014. aastal tunnustati DTZ esikoha vääriliseks kahes kategoorias:

Parim kinnisvara nõustamise ettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis
Parim kinnisvara hindamise ettevõte Põhjamaades ja Balti regioonis

Aastast 1969 ilmuv ajakiri Euromoney annab oma klientidele ajakohast informatsiooni peamiste arengute kohta erinevates majandussektorites. Spetsialistidest ajakirjanikud toovad klientideni informatsiooni kohalikest turgudest, kapitaliturgudest, investeeringutest, välisturgude finantsseisudest ja varadest.

Alates 1992. aastast antakse välja auhindu, tunnustamaks oma ala parimaid. Auhindade üle ei otsusta komitee, parim selgub arvamusliidrite, klientide ja potentsiaalsete klientide küsitlustest.

Paljud koostööpartnerid ja kliendid on öelnud, et meil on tugevaim meeskond Põhjamaades ja Balti riikides. Oleme väga õnnelikud, et saime sellele ka ametlikku kinnituse. Usume, et auhinnad on märk sellest, et oleme usaldusväärsed ning suutnud pakkuda klientidele kvaliteetset ja professionaalset teenust. Nimetatud auhind motiveerib meid tegema veelgi paremat tööd.

DNB: Läti ja Leedu majandus kasvab Eestist kiiremini

11.09.2014 Tõnu Toompark

DNB Pank prognoosib Eesti käesoleva aasta majanduskasvuks tagasihoidliku 0,7%, Lätile ja Leedule aga vastavalt 2,7 ja 2,6 protsenti. Allajäämine lõunanaabritele on tõenäoline ka järgmisel aastal, kui Eesti majanduskasvuks hinnatakse 2,5, lätlastel ja leedulastel 3 protsenti, selgub DNB avaldatud majanduse väljavaatest.

Eesti kehvemate väljavaadete põhjuseks on väga nõrk esimene kvartal ning tähtsate kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa nõrgad majandustulemused. „Eesolevate aastate Läti ja Leedu kiirem kasv on põhjustatud ka nende madalamast stardipunktist,“ kommenteerib DNB Panga tegevjuht Atle Knai.

Pudelikaelaks kogu Baltikumi majanduskasvus on Atle Knai sõnul lõhe tööjõu oskuste ja turul nõutava vahel, madal sündimus ja kõrge emigratsioon. „Balti riikide väljakutseks on oma inimkapitali arendada, kuid sellest seejuures ka kümne küünega kinni hoida,“ märgib Knai. Olukord tööjõuturul on panga hinnangul siiski paranemas, kuna märgata on välismaalt naasvate töötajate arvu kasvu ja ka emigratsiooni vähenemist.

Samas kasvavad lõunanaabritest kiiremini eestlaste palgad. 2013. aastal oli Eesti keskmise brutopalga kasvuks 7,6%, Läti ja Leedu näitaja küündis ligi 5 protsendini. „Palga-, eriti miinimumpalga tõus on Baltikumis tööhõive kasvu aeglustanud ning see tendents on jätkunud ka käesoleval aastal,“ ütleb Atle Knai.

Kui varem toetus Eesti majanduskasv pigem ekspordile, siis nüüd veab suurenenud palkade tõttu kasvu sisenõudlus. Kuigi eksport Euroopasse on järk-järgult taas tõusnud, on sellele tugevaks vastukaaluks Venemaa-suunalise kaubavahetuse kokkukuivamine. „Baltimaad on aga varemgi kiiret kohanemisvõimet demonstreerinud ning vaatamata keerukale poliitilisele olukorrale jäävad nad arvatavasti ka tulevikus Euroopa kiiremini kasvavateks majandusteks,“ sõnab Atle Knai.

DNB on üks Põhjamaade suuremaid finantsgruppe ja Norra turuliider, pakkudes suurt valikut finantstooteid nii era- kui ka ärikliendile. DNB tegutseb 19 riigis üle maailma ning grupi varade maht 2014. aasta teise kvartali lõpus oli 2710 miljardit Norra krooni. Eestis hoiab DNB ettevõtete laenuportfelli mahult turul neljandal positsioonil. DNB on hetkel maailmas üks paremini kapitaliseeritud pankasid, mille aktsiad on noteeritud Oslo börsil ja 34% aktsiatest kuulub Norra riigile.