Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Päeva pargi planeeringu eskiisi avalik arutelu

13.10.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval, 13. oktoobril kell 16 toimub Tartu raekoja saalis Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.

Umbes 1,7 hektari suurune planeeringuala asub kesklinnas Karlova miljööväärtusega hoonestusalal. Planeering näeb ette ehitusõiguse kuni kolmekorruselistele korterelamutele ja avaliku kasutusega haljasala piiritlemise. Planeeringualal on moodustatud kolmteist korterelamumaa krunti.

Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks korterelamu, suurima lubatud ehitusaluse pindalaga 300 ruutmeetrit ja absoluutkõrgusega 65,8 meetrit. Elamute hoovipoolsetel külgedel on lubatud Karlovale iseloomulikud väljaulatuvad osad hoonestusala piires.

Planeeringu materjalidega on võimalik tutvuda aadressil: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-05-004

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mardi: kütteperioodi edasilükkamine seab ohtu hoone ja elanike tervise

13.10.2014 EKÜL

Soov küttearvetelt kaugküttega majades iga hinna eest säästa ning soojadele sügisilmadele viidates kütteperioodi mitte alustada, seab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ohtu nii hoone kui ka elanike tervise.

“Kui kütmata ruumides tekib liigniiskus, võb tagajäreks olla hallitus, mille kõrvaldamine läheb elanikele väga kalliks, rääkimata tervisekahjudest,” hoiatas Mardi.

Õige aeg kütteperioodi alustamiseks on tema sõnul just siis, kui inimesed tunnevad, et neil on jahe. “Kütteperioodi alustamine on ühistu juhatuse pädevuses. Kui on signaale, et inimesed on rahulolematud ja neil on jahe, siis tuleb küte sisse lülitada,” selgitas Mardi. “Üldjuhul loetakse ruumi normaalseks ja mõistlikuks temperatuuriks 18 kraadi,” vahendas ta. “Kütteperioodi algus on muidugi igal igal aastal problemaatiline – ühed leiavad, et on külm, teised jälle mitte.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kalamajast kujuneb Tallinna uus meelelahutuspiirkond

13.10.2014 Lisette Rohunurm

Põhja-Tallinna linnaosa kogub päev-päevalt aina suuremat populaarsust. Kui Kalamaja ning Pelgulinn on juba muutunud ülimalt ihaldatud elukohtadeks, siis neil on üha rohkem järgnemas Pelgurand, Karjamaa ning Kopli. See toob piirkonda juurde aina rohkem ärisid ning võib öelda, et Telliskivi loomelinnaku ümbrus Kalamajas on kujunemas uueks Tallinna meelelahutuskeskuseks.

Öeldakse, et seal, kus on, sinna tuleb juurde. Nii ongi Kalamajas Telliskivi loomelinnaku piirkonnas juba avatud pubide, klubide ja restoranidele aina lisa tulemas. Soovitakse küll konkureerida, kuid alati midagi uut juurde tuua.

Nii on Tallinnas tekkinud põnev olukord, kus vanalinna kõrvale on kujunemas täiesti omaette, kuid üha suuremat mõju omav meelelahutuspiirkond. Kuigi seni on külastajate jaotus veel üsna selge – vanalinnas rohkem välismaalased ja Kalamajas kohalikud, siis aina enam soovitatakse turistidelegi külastada just Põhja-Tallinnat. Ka paljud mujalt Eestist pärit ettevõtjad, kes soovivad Tallinnas väikest toitlustuskohta avada, kiikavad tihti esmalt just Kalamaja poole.

Heale äriideele on vaja ka sobivat teostuskohta. Nii on nõutuimad äripinnad need, mis asuvad kas uutes majades või on korralikult renoveeritud. Puithoonete aluseid sokleid sel eesmärgil tihti ei vaadata, sest probleeme võib tekkida nii tehniliste lahenduste paigutamisega kui ka lihtsalt müraga.

Lisette Rohunurm
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Ajaloorubriik: Pelgulinn tules

13.10.2014 Jaak Juske

1944. aasta 9. märtsi nõukogude lennuväe õhurünnakus Tallinnale said mitmed Pelgulinna piirkonnad, eelkõige Telliskivi ja Mulla tänava vaheline ala ning Kolde puiestee ümbrus suuri purustusi. On ime, et vanast puitasumist suurem osa selle õuduste öö tervena üle elas.

Pelgulinna majad olid saanud kergemaid purustusi juba punaarmee 1943. aasta õhurünnakutes. Näiteks hävisid 23. märtsi pommitamises Peeteli kiriku imeilusad klaasist altarimaalingud. See kõik oli aga eelmäng 1944. aasta märtsipommitamisele.

Tõnu Vennikas on meenutanud, et Kolde puiesteel läks tol ööl tulekahjudest kuumus niivõrd suureks, et asfalt hakkas sulama. Tuhaks põles Kolde puiestee, Roo, Timuti ja Ristiku tänava vaheline puumajade kvartal, mille asemele 1950. aastate alguses Kolde lasteaia hoone ehitati.

Sellest kvartalist säilis vaid üks vana puumaja Roo ja Timuti tänava nurgal. Pihta sai ka maja tänase Maisi Pelguranna-suunalise bussipeatuse kõrval Kolde puiestee ääres. Täna on sel kinnistul uus eramaja.

Ristiku tänava äärde jääva kõrvalmaja sein sai aga õhulöögist tõsiselt viga. Maha põlesid ka Kõrre tänava raudtee-poolsed majad. Suure arhitektuurilise väärtusega tänane Ristiku põhikooli hoone ja Oma Kolde majad said küll keskmisi purustusi, kuid elasid õnneks siiski karmi õhurünnaku üle.

Telliskivi ja Mulla tänava vahel tänase mööblimaja ümbruses asusid sõja ajal ilusad puumajad suurte aedadega. Märtispommitamises hävisid majad aadressiga Telliskivi 11, 13, 15, 16 ja 18 ning Mulla 3, 4, 5 ja 7.

Peeteli kirikus purustas õhulöök aknad ja valgustid, pühakoda ise jäi õnneks püsti.

Paldiski maantee ääres sai pihta makaronivabrik Capri (Paldiski mnt 46) ja hipodroomi hooned.

Nagu juba öeldud, sai suur hulk Pelgulinna maju märtsipommitamises keskmisi kahjustusi: purunesid aknad, osaliselt katus või mõni sein. Õnneks kukkus mitu pommi lagedale alale.

Kuna Pelgulinn oli toona tänasest oluliselt väiksem, võib öelda, et hävis umbes kümme protsenti asumi hoonestusest.

Kõige traagilisem on aga see, et märtsipommitamises hukkus veerandsada pelgulinlast.

1944. aasta märtsipommitamine oli selgelt terrorirünnak. Seda tõestab kõnekas fakt, et samal ajal seisis Kopli kaubajaamas Saksa sõjaväe laskemoona vedav kaubarong. Seda venelased aga ei pommitanud.

Fotol Ristiku tänava koolimaja pärast pommitamist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

KV.EE: Korterite pakkumishinnad ootavad korrektsiooni allapoole

12.10.2014 Tõnu Toompark

Tuure mahavõttev Tallinna korteriturg sunnib kinnisvaramüüjaid hinnaootustes allapoole tulema. Nii võime portaali KV.EE andmetele tuginedes tõdeda, et Tallinna korteritehingute pakkumishind on ette võtnud tagasihoidliku languse suuna, kommenteerib värskeid turutrende portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite pakkumishind peegeldab eelkõige kinnisvaramüüjate hinnaootust. Tänases olukorras, kus korterite müügipakkumisi lisandub ülikiires tempos nii uute kui vanade korterite sektoris, aga tehinguid jääb selle juures vähemaks, suureneb konkurents kinnisvaramüüjate vahel,“ selgitas Tarvo Teslon. „Nii peavad eraisikutest või ettevõtetest kinnisvaramüüjad tehinguni jõudmise nimel oma hinnaootused allapoole korrigeerima.“

Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli portaalis KV.EE septembris 1715 €/m², mis on viimase kaheksa kuu kõige madalam näitaja. Seejuures on Tallinna korterite müügipakkumiste arv kerkinud veebruari 6000 pakkumiselt septembriks 8800 pakkumisele.

„Kui Tallinna hinnakõverad on laugemad, siis Tartu korterite pakkumishind veel miinust ei näita,“ lisas Teslon. „Seda isegi vaatamata sellele, et Tartu korterite pakkumine on portaalis KV.EE veebruariga võrreldes kerkinud 1500 korteri pealt 2500 korterile ehk kaks kolmandiku. Nii võime öelda, et Tartu korterimüüjate konkurents on kasvanud pealinnast veelgi enam.“

Müüjate rohkus ja ostjate ehk korteritehingute vähesus nõuavad kinnisvaramüüjatelt tehinguni jõudmise nimel täiendavat pingutust. Enamasti seisneb see pingutus müügihinna allapoole toomises ja nii annab pakkumiste arvu kiire tõus alust oodata mõningast korrektuuri Tallinna ja Tartu kõrgele kerkinud pakkumishindades. Loodetavasti aitab kuni viieprotsendiline hindade korrektuur ostjatel taas lihtsamini müüjatega kokkuleppele jõuda ja see taastab korteritehingute arvu.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste keskmine hind tõusis aastaga 15 protsenti

11.10.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembris Tallinnas müügiks 520 äripinda. Aastaga on äripindade müügipakkumiste arv vähenenud 5%. Küll on kasvanud äripindade müügipakkumiste keskmine hind. Keskmine hind oli septembris 1292 €/m², mis teeb aastaseks kasvuks 15%.

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind on tõusnud kõikides linnaosades peale Mustamäe ja Nõmme. Ülejäänud linnaosades on müügipakkumiste keskmine hind suurenenud isegi kuni 64%.

64-protsendiline hinnatõus ei tähenda muidugi võrdväärset kinnisvara kallinemist. Pigem viitab see struktuursetele muutustele äripindade müügipakkumiste hulgas, kus müüki on lisandunud kallimaid pindu, mis hinna sedavõrd tempokale tõusule sunnivad.

Kõige suurem on äripindade pakkumiste arv Tallinna kesklinnas, kus septembri kuus pakuti müügiks 220 äripinda. Kesklinna äripindade müügipakkumiste keskmine hind oli portaali KV.EE andmetel 1509 €/m², mis on aastatagusest ajast 13% kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	09/2013	09/2014	Muutus, %	09/2013	09/2014	Muutus, %
Haabersti	16		NA	632		NA
Kesklinn	207	220	6%	1 336	1 509	13%
Kristiine	42	33	-21%	906	1 083	20%
Lasnamäe	71	76	7%	584	612	5%
Mustamäe	27	28	4%	760	740	-3%
Nõmme	38	38	0%	846	804	-5%
Pirita	21	26	24%	1 320	2 166	64%
P-Tallinn	69	75	9%	790	1 193	51%
Vanalinn	33	24	-27%	2 471	2 519	2%

Tallinn	550	520	-5%	1 125	1 292	15%

Eesti	971	902	-7%	829	971	17%

Narva	39	37	-5%	423	481	14%
Pärnu	90	84	-7%	703	764	9%
Tartu	18	32	78%	1 176	1 233	5%

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Augustis kaubavahetus vähenes

10.10.2014 Statistikaamet

Kaupade eksport kahanes 2014. aasta augustis 3% ja import 6% võrreldes eelmise aasta augustiga, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi vähenemist mõjutas enim mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 80 miljonit eurot ehk 31 miljonit eurot väiksem kui eelmise aasta augustis.

Kõige enam eksporditi augustis Eestist elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%), puitu ja puittooteid (9%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Ekspordi kahanemist mullu sama ajaga võrreldes mõjutasid oluliselt mehaaniliste masinate väljaveo vähenemine (langus 20 miljonit eurot), samuti tekstiili ja tekstiiltoodete (langus 8 miljonit eurot), elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (mõlema langus 6 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Enim suurenes mineraalsete toodete väljavedu.

Kõige rohkem imporditi augustis Eestisse elektriseadmeid (18% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Enim kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes mehaaniliste masinate sissevedu (langus 18 miljonit eurot), samuti elektriseadmete (langus 17 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 10 miljonit eurot) sissevedu. Enim kasvas tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu.

Ekspordi sihtriikide seas oli augustis esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Lätti mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kahanes eksport Venemaale (23 miljoni euro võrra), Lätti (6 miljoni euro võrra) ning Leetu (4 miljoni euro võrra).

Venemaale viidi vähem põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh juust, piim, rõõsk koor, või, vadak, kange alkohol) ning mehaanilisi masinaid. Lätti eksporditi vähem tekstiili ja tekstiiltooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (sh piim, rõõsk koor, või, juust). Leetu eksporditi vähem elektriseadmeid. Enim suurenes mullu augustiga võrreldes eksport USA-sse.

Kõige rohkem veeti augustis kaupu sisse Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%), Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Eelmise aasta augustiga võrreldes vähenes kaupade sissevedu Rootsist (20 miljoni euro võrra), Suurbritanniast (18 miljoni euro võrra) ja Poolast (11 miljoni euro võrra). Rootsist imporditi vähem elektriseadmeid, Suurbritanniast mehaanilisi masinaid ning Poolast transpordivahendeid. Enim kasvas kaupade import Saksamaalt.

Võrreldes 2014. aasta juuliga vähenes augustis eksport 3% ja import 8%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–august, 2013–2014
Kuu	Eksport, mln eurot			Import, mln eurot			Bilanss, mln eurot
Kuu	2013	2014	muutus, %	2013	2014	muutus, %	2013	2014
KOKKU	8 211,5	7 846,4	-4	9 242,5	8 869,1	-4	-1 515,0	-1 022,7
Jaanuar	1 129,3	907,1	-20	1 163,4	1 006,9	-13	-34,1	-99,8
Veebruar	960,7	920,6	-4	1 081,7	1 038,0	-4	-121,0	-117,4
Märts	1 006,8	1 021,0	1	1 143,9	1 185,4	4	-137,1	-164,4
Aprill	1 081,7	1 027,8	-5	1 227,4	1 167,9	-5	-145,7	-140,0
Mai	1 115,7	1 015,5	-9	1 205,8	1 137,8	-6	-90,1	-122,3
Juuni	973,8	986,3	1	1 160,9	1 140,0	-2	-187,0	-153,7
Juuli	941,9	997,2	6	1 146,7	1 142,6	0	-204,8	-145,4
August	1 001,6	970,9	-3	1 112,7	1 050,5	-6	-111,0	-79,6

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, august 2014
Sihtriik, riikide ühendus	Eksport, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Saatjariik, riikide ühendus	Import, mln eurot	Osatähtsus, %	Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU	970,9	100	-3	KOKKU	1 050,5	100	-6
EL28	700,5	72	-1	EL28	886,5	84	-5
EA18	384,2	40	-3	EA18	514,3	49	-1
SRÜ	105,8	11	-22	SRÜ	60,8	6	0
1.Rootsi	178,1	18	3	1.Soome	159,4	15	-3
2.Soome	152,9	16	-3	2.Saksamaa	129,1	12	11
3.Läti	103,3	11	-5	3.Leedu	102,9	10	-1
4.Venemaa	89,6	9	-21	4.Rootsi	102,7	10	-16
5.Leedu	53,5	6	-8	5.Läti	92,6	9	-7
6.Saksamaa	46,5	5	0	6.Poola	79,8	8	-12
7.USA	36,7	4	57	7.Venemaa	48,5	5	4
8.Norra	36,5	4	-7	8.Hiina	44,7	4	-1
9.Taani	24,1	2	9	9.Holland	33,4	3	-2
10.Poola	23,8	2	32	10.Suurbritannia	32,0	3	-37

Eksport ja import kaubajaotise järgi, august 2014
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	Eksport			Import			Bilanss, mln eurot
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	mln eurot	osatähtsus, %	muutus eelmise aasta sama kuuga, %	Bilanss, mln eurot
KOKKU	970,9	100	-3	1 050,5	100	-6	-79,6
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)	90,8	9	-6	118,8	11	-7	-28,1
Mineraalsed tooted (V)	105,3	11	11	140,3	13	-6	-35,0
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)	50,1	5	-8	80,3	8	1	-30,2
Kummi- ja plasttooted (VII)	32,6	3	-11	61,8	6	1	-29,2
Puit ja puittooted (IX)	90,3	9	9	30,7	3	8	59,6
Paber ja pabertooted (X)	26,5	3	11	19,4	2	-7	7,0
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)	33,7	3	-19	57,4	5	6	-23,7
Metall ja metalltooted (XV)	77,4	8	-5	91,9	9	-2	-14,5
Mehaanilised masinad (84)	61,5	6	-24	91,7	9	-16	-30,3
Elektriseadmed (85)	212,3	22	-3	184,2	18	-8	28,1
Transpordivahendid (XVII)	51,2	5	4	77,9	7	-6	-26,6
Mitmesugused tööstustooted (XX)	76,6	8	6	25,0	2	5	51,5
Muu	62,6	8	-8	71,1	7	-12	-8,2

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Vormsi politsei ja pääste ühishoone saab nurgakivi

10.10.2014 Tõnu Toompark

Täna asetab siseminister Hanno Pevkur nurgakivi tulevasele Vormsi politsei ja pääste ühishoonele, mis valmib tuleva aasta kevadel.

„Suuruselt neljas Eesti saar on koduks ligi 400 inimesele ning suviti sihtkohaks paljudele turistidele, seepärast ei saa pääste- ja politseiteenuse vajadust Vormsil kuidagi alahinnata. Vormsil tegutsevad päästjad ja politseinikud vajavad tööks ning tehnika ja varustuse hoolduseks korralikke ruume ning juba järgmisel suvel tasub kõigil Vormsi külalistel uut hoonet vaatama minna,“ soovitas siseminister Hanno Pevkur.

Hullo külla, Pritsu kinnistule ehitatav operatiivteenistuste ühishoone koosneb põhimahus ühekorruselisest hoonest. Hoonesse on planeeritud Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töö –ja olmeruumid, garaaž kolmele päästeautole, voolikute kuivatamise torn ning arestikamber.

460 ruutmeetri suuruse operatiivhoone projekteeris OÜ Visioonprojekt ja valmis ehitab AS Kuressaare Ehitus. Tööd lähevad maksma 640 837 eurot, millele lisandub käibemaks. Kogu ettevõtmist juhib ja koordineerib Riigi Kinnisvara AS.

Esimese politseinike ja päästjate ühise hoone avas siseministeerium 2003. aastal Tapal, seejärel 2008. aastal Iisakus ja 2010. aastal Rakveres. 2012. aastal valmis politsei, pääste, häirekeskuse ja kaitsepolitsei ühishoone Jõhvis ning kohtu- ja politseihoone Jõgeval. Politsei ja pääste ühishooned avati 2012. aastal Kuressaares ning 2013. aastal Narvas.

Käesoleva aasta juunis sai nurgakivi Võrru ehitatav politsei ja pääste ühishoone ning juulis algasid ühishoone ehitustööd Häädemeestel. Järgmisel aastal algab ehitus Pärnus, kus valmib Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Häirekeskuse, Kaitsepolitseiameti ning Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskuse Lääne piirkonna regionaalseid üksusi majutav siseturvalisuse ühishoone.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

E.L.L. Kinnisvara grupi tegevjuhina asus tööle Toomas Aak

10.10.2014 Tõnu Toompark

Baltimaade suurimate kinnisvarafirmade sekka kuuluva E.L.L. Kinnisvara grupi tegevjuhi ametikohale asus oktoobri algul pikaajalise ehitus- ja kinnisvaraarenduse valdkonna juhtimiskogemusega Toomas Aak. Ettevõtte juhatus jätkab kaheliikmelisena: tegevjuht Toomas Aak ja finantsdirektor Taavi Ojala. Lisaks liitus ettevõtte kollektiiviga augustis arendusdirektor Indrek Moorats.

Grupi tegevjuhi ja juhatuse liikmena on Toomas Aaki vastutusvaldkonnaks E.L.L. Kinnisvara grupi terviklik juhtimine koostöös ettevõtte tütarfirmade juhtidega. Toomas Aak töötas viimati ASi Mainor Ülemiste juhatuse esimehena, enne seda oli ta pikka aega NCC Ehitus ASi juhatuse esimees, kus tema juhtimisel valmisid muu hulgas Ülemiste kaubanduskeskus ning erinevad büroohooned.

„E.L.L Kinnisvara professionaalse meeskonnaga liitumine on väljakutse, mille hea meelega vastu võtsin. Annan omalt poolt maksimaalse panuse sellesse, et efektiivselt juhtida olemasolevat ja hästi toimivat kinnisvaraportfelli, tugevdada ettevõtte positsiooni ning töötada välja ja viia ellu uued arendusprojektid,“ ütles Toomas Aak.

Ettevõttesse loodud uue ametikoha, grupi arendusdirektori ülesanne on juhtida ja koordineerida uute arendusprojektide ettevalmistust ja läbiviimist kolmes Balti riigis. Arendusdirektorina asus augustis ametisse Indrek Moorats, kes on alates 2003. aastast töötanud AS-is Merko Ehitus Eesti ning juhtinud projektijuhina erinevate suurobjektide, näiteks Auvere Elektrijaama, Viru Vangla ja Rannu-Jõesuu silla ehitust.

E.L.L. Kinnisvara grupi ettevõtete 2013. aasta üüritulu ulatus kokku ca 35,7 miljoni euroni. Plaanipäraseid tulemusi näitas nii kaubandus- kui bürookinnisvara sektor ning hotelliprojektides jätkus edukas koostöö hotellide operaatoritega. Ettevõtte osalusega Vilniuse Panorama, Riia Spice ja Spice Home, Šiauliai Saules Miestase ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskust külastas mullu kokku ligi 37 miljonit inimest ning keskuste kogukäive oli ca 365 miljonit eurot. Eesti büroohoonetes on vakants nullilähedane, üürnike vahetumine on käsil Vilniuse L3 ärihoones.

Tänavu on E.L.L. Kinnisvara keskendunud olemasoleva kinnisvaraportfelli efektiivsuse tõstmisele ning investeerinud Riia Spice, Vilniuse Panorama ja Tallinna Viru kaubanduskeskuste uuendamisse. Kõikidesse keskustesse on lisandunud rahvusvaheliste kaubamärkide poode, teiste seas Lätis esimese kaupluse avanud Debenhams, uue kontseptsiooniga Reserved ja H&M. Viru Keskuse kümnenda tegevusaasta raames ette võetud uuendamisprojekt on toonud keskusesse teiste seas brändid: Dune London, River Island, Brooks Brothers, Massimo Dutti, Aldo, Cortefiel ja Pedro del Hierro.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) on Baltimaade juhtiv kinnisvaraettevõte, mis arendab ja juhib kaubanduskeskuseid, hotelle ning äri- ja büroohooneid. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies kaubanduskeskuses: Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas ning Saules Miestas keskus Šiauliais. Lisaks omab E.L.L. Kinnisvara Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja büroohooneid ning Vilniuses L3 nimelist büroohoonet. Ettevõtte omab ka Nordic Hotel Forumi hoonet (operaator on OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotelli ja Tallink Express Hotelli, mida opereerib Tallink Hotels.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Säravaima kinnisvaratäht 2014 on Jürgen Vahtra

10.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis üle preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise magistritöö eest 2014.aastal.

Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektori arendamisele. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleval aastal on laureaadiks Jürgen Vahtra Eesti Maaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Linna ruumiline geomeetria, funktsioonide kättesaadavus ja mitmekesisus – Tartu linna konfiguratsiooniline uuring“. Töö juhendajateks Lauri Lihtmaa ja Heiki Kalberg.

Jürgen Vahtra magistritöö objektiks on olemasolevate seostatud andmebaaside põhjal linnaplaneerimiseks vajalike andmete kättesaadavus ja visualiseerimine.

Välja on toodud võimalused olulise abivahendina planeerijatele ja ka ettevõtjatele oma valikute tegemiseks. Kus liiguvad inimesed, mis eesmärkidel, kui mitmekesine on neid ümbritsev keskkond? Need küsimused, õigemini küsimustele õigete vastuste teadmine annab head lahendused liikluses, teenuste pakkumiseks, investeerimiseks jm. Kui see info on saadav täpselt, kiiresti ja võrdlemisi madala hinnaga, siis on meie tulevikuotsused kvaliteetsemad.

Magistrant suutis kasutades ära ESRI juurde käivat vabavara, ühendada inimeste ja ehitusregistri andmed, mille põhjal saab teha erinevaid vajalikke arvutusi, tuleb vaid osata küsida. Peale andmete sidumist on päringute tegemine oluliselt kiirem ja soodsam.

Preemia üleandmine toimus 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses, kus EKFL korraldas koostöös Swedbankiga kinnisvarateemalise seminari.

Eelmisteks laureaatideks olid:

2013.a. Hardi Rikand Tartu Ülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Eluruumi üürilepingu ülesütlemine kinnisasja omaniku vahetumisel“. Töö juhendajaks professor Irene Kull;
2012.a. Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Augustis peatus majutusettevõtetes vähem turiste kui aasta tagasi samal kuul

10.10.2014 Statistikaamet

Augustis peatus majutusettevõtetes 379 000 turisti, mis oli 2% vähem kui eelmise aasta augustis, teatab Statistikaamet. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.

Augustis peatus majutusettevõtetes 239 000 välisturisti, mis oli 4% vähem kui eelmise aasta augustis. 55% turistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Venemaa turiste oli majutusettevõtetes 12% vähem kui eelmise aasta augustis ning Läti ja Soome turiste vastavalt 5% ja 9% vähem. Samuti peatus majutusettevõtetes vähem turiste Rootsist, Leedust, Suurbritanniast, Poolast ja Norrast. Samas Saksamaa turiste peatus majutusettevõtetes 14% rohkem kui augustis aasta tagasi.

Jätkuvalt suurenes Aasia riikidest saabunud turistide arv, kuigi kasv oli aeglasem kui käesoleva aasta eelnevatel kuudel. Ligi kaks kolmandikku majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu, Tartu ja Saare maakond, kus peatus vastavalt 10%, 6% ja 5% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. 77% välisturistidest olid puhkuse- ja 16% tööreisil.

Augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 140 000 siseturisti, mis oli 3% enam kui eelmise aasta samal kuul. Harju maakonnas peatus viiendik, Pärnu maakonnas 17% ning Saare ja Ida-Viru maakonnas kummaski 8% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest. 65% siseturistidest olid puhkuse- ja 20% tööreisil.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1295 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 55 000 voodikohta. Augustis oli täidetud 52% tubadest ja 42% voodikohtadest. Kõrgeim oli tubade täitumus Tallinnas, Tartus ja Pärnus, vastavalt 79%, 66% ja 64%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 33 eurot ning oli 2013. aasta augustiga võrreldes ühe euro võrra kallim. Tallinnas ja Pärnus maksis ööpäev majutusettevõttes riigi keskmisest rohkem.

Majutamine piirkonniti, august 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 295	214	71	124	488	398
Toad	22 771	8 322	1 637	1 560	6 338	4 914
Voodikohad	54 603	18 654	3 853	3 951	15 952	12 193
Tubade täitumus, %	52	72	38	34	44	37
Voodikohtade täitumus, %	42	59	32	30	37	31
Majutatud	378 684	187 896	18 346	20 320	89 309	62 813
Ööbimised	718 429	342 311	38 561	36 765	183 321	117 471
Eesti elanikud	248 578	48 477	19 243	27 142	78 836	74 880
väliskülastajad	469 851	293 834	19 318	9 623	104 485	42 591
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	33	40	28	23	30	23

Väikelinnade korteriturg sörgib pealinna sabas

10.10.2014 Tõnu Toompark

Tallinna korteriturg on löönud palju laineid. Kiire tehingute arvu kasv ja hinnatõus on pöördunud hinnaseisakuks, tehingute arv on näidanud kaks kvartalit järjest langust. Selles valguses võiks huvi pakkuda, kas Tallinna korterituru trendid on peegeldumas teisteski Eesti pisut väiksemates linnades? Mis on alates 2009. aasta majanduse ja kinnisvaraturu põhjast alates toimunud?

Tallinna tehingute arvu kasv on tagasihoidlik

2009. aasta majanduskriisi põhi oli must aeg, mil enamusel turuosalistel puudus arusaam edasiste arengute osas. See vähendas kindlustunnet igas sektoris ja viis kinnisvaratehingute põhjani.

2010. aasta tasemelt on korteritehingute arv näiteks Viljandis kerkinud 200 protsenti. Tallinna tehingute arv kasvas võrrelduna 2009. aasta keskmisega hetkeks 75 protsendi võrra, et kaheks viimaseks kvartaliks taanduda 50-protsendiliseks juurdekasvuks.

Tartu korteritehingute arv ületas eelmisel aastal 2009. aasta taset isegi 140 protsenti. Siin tuleb arvestada, et tehingute arvu langus turu 2009. aasta mõõna ajal oli Tartus üsna märgatav.

Hinnad käivad tehingute arvu järel

Korteritehingute arvu suurenemine tähendab nõudluse kasvu. Kui nõudlust toetavad soodsad finantseerimistingimused, siis tähendab see paratamatult hindade kerkimist.

Eesti tõmbekeskuste korterite hinnatõus seostub otseselt tõmbekeskuse suurusega. Nii troonivad hinnatõusu Tallinn, Tartu ja Narva. Neis kolmes Eesti suurimas linnas on korterite hinnad viie aastaga kerkinud vastavalt 64, 54 ja 52 protsenti.

Haapsalu korterite hinnatase on viie aasta tagusest ajast kõigest napi ühe protsendi võrra kõrgemal, mis vahepealset inflatsiooni arvestades tähendab korterite reaalhinna langust. Korterite keskmise reaalhinna langusega peab leppima ka Viljandi, kus viie aastaga on korterite hinnatase kerkinud 11 protsenti, kui samal ajal on tarbijahinnad kerkinud 16 protsenti.

Pisut paneb imestama, et Viljandiga samas hinnatõusu klassis on Pärnu linn, mis tavapäraselt kuulub Tartu ja Tallinna kõrval aktiivsema kinnisvaraturu esikolmikusse. Pärnu korterite hinnad on viie aasta taguse ajaga võrreldes 13% ülevalpool, mis inflatsiooniga taandatuna tähendab samuti reaalse väärtuse mõneprotsendilist vähenemist.

Majandusaktiivsus loob baasi kinnisvaraturu tekkeks

Tehingustatistikasse süvenedes võime öelda, et Tallinna-Tartu korteriturul on käinud kiire tsükkel, mille tõusust ja sellele nüüdseks järgnemas olevast mõõnast pole paljud turuosalised arugi saanud.

Kahe suurlinna korterituru kiirete arengute taga on olnud eelkõige asjaolud, et tegemist on piirkondadega, kus on suurim majanduslik aktiivsus. Majandusaktiivsus tähendab töökohti, see omakorda inimeste sissetulekut ja sissetulekust tuleneb laenuvõime, mis annab võimaluse kinnisvaraturul tegusid teha.

Omaette oluline tegur on fakt, et Tallinna ja Tartu elamispinna ehitushind on madalam kui selle turuväärtus ehk läbi kinnisvaraarenduse on võimalik kasumit toota. Väikelinnade traagika on, et sealne elamispindade hinnatase on sedavõrd madal, mis ei soosi uue elamufondi loomist ja selle läbi kvaliteetse elamispinna teket. Valdav osa väiksemate linnade elamufondist ehitatakse omatarbeks, kus majanduslik tasuvus ja efektiivsus on kolmandajärguline.

Tallinna buum pöördus languseks

Tallinna-Tartu korteriturg on näidanud lennukat nõudluse kasvu. Nõudlus läbi soodsate finantseerimistingimuste on kanaliseerinud korterite hinnatõusuks, mis on oluliselt ületanud palkade kerkimist.

Nii on tänane keskmine korteritehingu maksumus keskmistes palkades mõõdetuna jõudnud tasemele, kus see on jõukohane järjest vähemale hulgale inimestele. Raskemini kättesaadav kinnisvara väärtus ongi olnud tegur, mis on juba kukutanud Tallinna-Tartu tehingute arvu.

Muude linnade kinnisvaraturu osas on olukord optimistlikum. Tehingute arv maakonnakeskustes on mitmel pool küll kerkinud isegi rohkem kui Tallinnas-Tartus, kuid sellele ei ole järgnenud kiiret hinnatõusu, mis peaks hakkama turu nõudlust piirama.

Linna suurus määrab turutrendid

Nii võime eesolevate kvartalite jooksul oodata korterituru jahenemist ja survet hindadele Tallinnas-Tartus ning tänasel tasemel oleva aktiivsuse jätku teistes maakonnakeskusteas. Raske on siiski uskuda, et väikelinnade turul hakkaksid hinnad sedavõrd tempokalt kerkima nagu varasemalt Tallinn või Tartu on varasemat eeskuju näidanud. Positiivne on seegi, kui näeme 5-10-protsendilist hindade aastast kerkimist.

Rahulikest tõususuunast liikuvatest korterituru arengutest saame siiski rääkida eelkõige maakonnakeskustes. Väiksemates linnades ja asulates, kus inimeste arv on väike ja erilist majandustegevust ei ole, ei eksisteeri ka reaalset kinnisvaraturgu. Neis väikeasulates jätkub igav vaikelu ja üksikud korteritehingud endaga hindade selget tõusu kaasa ei too, vaevalt saab ka langusest rääkida.

Kinnisvaramüügid lisavad linnakassasse ligi 1,3 miljonit eurot

10.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet leidis uue omaniku kokku 13 linna omanduses olevale kinnisvaraobjektile, edukate enampakkumiste tulemusel laekub linnakassasse kokku 1 278 347 eurot.

Ühtse müügiobjektina avalikule kirjalikule enampakkumisele pandud, elamupiirkonnaks kavandatud 30 kinnistu müügist laekub linnakassasse 616 100 eurot. Haabersti linnaosas paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute kogupindala on 22 806 m2, sh 28 ühepereelamu krunti pindalaga kokku 13 649 m2 ja kaks korterelamu krunti pindalaga kokku 9157 m2.

Kinnistud paiknevad Jõeküla piirkonnas Kakumäe tee, Jõeoti tee ja Tiskre tee vahelisel alal. Meri jääb ca 1 km kaugusele. Kinnistud on ümbritsetud uute eramutega ning üksikute korterelamutega, läheduses paiknevad Aaviku elamurajoon, haridus- ja tervishoiuasutused, kauplused, teeninduspunktid, koolid ja lasteaiad.

Ostja võtab endale kohustuse detailplaneeringuga ette nähtud tänavarajatised, tänavavalgustuse ja liikluskorraldussüsteemid, tehnovõrgud ja vihmaveekanalisatsiooni ning üldkasutatava haljastuse oma vahendite arvelt projekteerida ja rajada.

Kristiine linnaosas asuva 2352 m2 suurusehoonestamata, elamumaa sihtotstarbega Seebi tn 36c kinnistu hinnaks kujunes 351 102 eurot. Detailplaneeringu kohaselt on kinnistule planeeritud 12‑korruseline korterelamu.

Pelgurannas asuv elamumaa sihtotstarbega, hoonestusõigusega Helme tn 16 kinnistu pindalaga 3105 m2, millel paiknevad kaks viiekorruselist korterelamut, müükase hinnaga 70 545 eurot.

Kalamajas asuva Kopli tn 20 // Malmi tn 5-4 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 25 m2, hinnaks kujunes 27 600 eurot.

Maarjamäel asuvad kaheksa elamumaa sihtotstarbega kinnistut, millele on rajatud hoonestusõiguse alusel korterelamud, müüakse koguhinnaga 213 000 eurot.

Renoveerida või mitte – selles on küsimus

10.10.2014 Ingvar Allekand

Eilse BNS-i uudise jätkuks toon veidi põhjalikuma käsitluse tarbeks ära ka oma artikli, mille avaldas Postimees 08.10.2014.

Energiasäästliku ehituse teemad on Eestis olnud juba pikalt päevakorras. Ent lahendamata küsimusi on veel rohkem kui küll. Nii on ka tänasel Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki poolt korraldataval traditsioonilisel konverentsil „Kuhu liigub kinnisvaraturg?“ terve blokk pühendatud sellele teemale.

Riigi eluasemepoliitika üheks oluliseks osaks on olnud põhimõte panustada olemasoleva elamufondi säilitamisse. Nii on läbi KredExi liikuvate toetuste innustatud omanikke panustama korterelamute renoveerimisse. See, kui palju ühe või teise renoveerimisprojekti puhul reaalset rahalist säästu energiakuludelt saavutatakse, on teoreetiliselt lihtne matemaatika. Ent reaalsus on kujunenud märksa keerulisemaks läbimõtlemata või kehva kvaliteediga ehituslahenduste tõttu. Ent seda küsimust on ka juba meedias käsitletud ning vigadest õppimist näitab kasvõi juba tervikliku renoveerimise osakaalu suurenemine toetusesaajate hulgas. Minu jaoks on aga huvipakkuv küsimus kuivõrd hindavad tarbijad neid investeeringuid?

Domus Kinnisvara võrdles KredExi poolt 25% ja 35%-lise toetuse saanud korterelamutes tehtud korteritehinguid analoogiliste ent renoveerimata naabermajade tehingutega. Sel määral toetuse saamine eeldab vähemalt piirdekonstruktsioonide soojustamist ning tehnosüsteemide rekonstrueerimist, vajalik saavutatav energiasääst minimaalselt 40-50% varasemast kulust. Võrdlusobjektid valisime Mustamäelt, et saada valimisse piisav hulk tehinguid samadest majadest. Kokku oli valimis 7 rekonstrueeritud maja 32 korteritehinguga ning 82 võrreldavat korteritehingut rekonstrueerimata analoogilise projektiga naabermajadest. Suurem valim aitaks loomulikult paremini välistada korteri seisukorrast, heast müügitööst jne tulenevad erisused, kuid kinnisvaraturu käive seab sellele omad piirid.

Analüüs annab vastakaid tulemusi kuid väga ühemõttelise järelduse. Enamus majade puhul on müügitehingutel keskmine ruutmeetri hind kõrgem, kui sarnastel ent renoveerimata naabermajadel. Ent mitte kõigil. Paari vaadeldud maja puhul hinnavahe sisuliselt puudub ning üks rekonstrueeritud maja on tuntavalt odavam, kui naabermajad. Keskmiselt on siiski vaadeldud rekonstrueeritud majades korterite müügihind 9% kõrgem, kui rekonstrueerimata naabermajades. Ent kui tulemust võrrelda uusehitistega (mitte esmamüük, vaid järelturutehingud kuni 10 a vanustes hoonetes), siis näeme, et rekonstrueeritud majades olev kinnisvara on siiski ca 20% odavam, kui uusehitistes. Seejuures ei ole mitte mingit garantiid, et uues hoones on energiakasutus efektiivsem, kui terviklikult rekonstrueeritud vanas.

Analüüsi järeldus on lihtne – kui kavandada elamu mahukamat renoveerimist, siis lisaks tehnilistele küsimustele tasub mõelda, kas tehtavad kulutused on ka investeeringuna tasuvad. Kas maja korteriomanike vara väärtus kavandatava remondiga suureneb või väheneb? Sellekohane analüüs ei ole liiga keerukas ega aeganõudev ning kaasnev kulu on olematu võrreldes kahjuga, mis võib tekkida. Küll aga annab see vastuse küsimusele, mis piirini tasub kulutusi teha, et majaelanike varandusliku seisu kahjustamise asemel seda hoopis parandada.

Kinnisvara hinna ja energiakulude vastastikuse mõjude küsimus tekib ka uusehituse kavandamisel. Oletame nüüd, et nn kodukulud on meil kahe komponendiga – igakuine laenumakse soetamiseks + igakuine energiakulu käigushoidmiseks. Ning meil on kindel eelarve, mille piires võib muutuda laenumakse ja energiakulu proportsioon. Tänane keskmine ehitushind tavalisel hoonel on ca 1200 eur/m2, energiasäästlikul hoonel on ehitushind kallim. Ent kui palju kallima hoone saaksime endale energiakulude kokkuhoiu arvelt lubada? Kui me vähendame energiakulu 100 kW/m2 kohta aastas, suudaksime me säästa nii palju, et tõsta ehitusmaksumus 1508 eur/m2-ni ja katta sama eelarve piires sellega kaasneva laenumakse. Seega 100 kW/m2 kohta energiakulu kokkuhoidu võimaldab meil tänaste elektrihindade juures ehitada 26% kallima (ja ehk ka parema) hoone. Selline ehitushinna kasv annab meile suhteliselt suure eelise tehnosüsteemide osas, mis peaks tagama parema sisekliima. Energiahinna tõusu korral aga tekib juba puhas võit.

Probleemkohad:

Järelturu korterite energiaklass on üldjuhul nii madal, et tarbija neid võrreldes hoone kohta järeldusi teha ei saa. Parema klassiga uusarendustes aga puudub veel ülevaade reaalsetest kuludest. Seetõttu ei kajastu energiakasutus kinnisvara hinnas.
Energiaklassi näitamine on tarbijatele puuduliku ja seega kahjuks ka petliku info esitamine – palju sõltub energiaallikast ja selle arvestuslikust koefitsendist (soojuspump vs elektriküte), samuti ei anna energiaklass infot sisekliima kvaliteedi kohta.
Elukondliku kinnisvara müük on valdavalt üles ehitatud visuaalsele pildile, mitte pädevale tehnilisele argumentatsioonile. Kinnisvara ostjal on lihtsam näha probleemina parketikahjustust, aga mitte valesti lahendatud ventilatsiooni.

BONUS TRACK

Lisaks Mustamäe kortermajade rekonstrueerimisele jälgisin pikalt ka ühe energiasäästliku eramu ehituse lugu. Selle ühe konkreetse kaasuse pealt selgus, et muidu sarnase eramu ehitamine passiivmaja standarditele vastavalt oleks tähendanud 32% suuremat ehitusmaksumust. Ent see ei pea nii olema.

Konverentsi ettevalmistamiseks toimunud kohtumisel avaldas passiivmajade ehitamise osas Eestis reaalseid tulemusi näidanud Sense juht, et nende arendustegevus on liikumas sinna suunas, et ehitada 150 m2 suurune standardmaja mitte kallimalt, kui 200 000 eurot. See teeks ehitushinnaks vaid ca 17% enam, kui oleks tavalise eramu eeldatav ehitusmaksumus. Seega – mida rohkem selliseid maju ehitatakse, seda tõhusam on arendustöö ning loodetavasti muutub energiasäästliku ehituse hind juba ka massidele kättesaadavaks.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kortermaja rekonstrueerimine ei pruugi selle väärtust tõsta

09.10.2014 Tõnu Toompark

Kortermaja rekonstrueerimine ja selle energiasäästlikumaks muutmine ei pruugi Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul hoones asuvate korterite turuväärtust tõsta.

“Proovisime uurida, kui palju on aastaid kestnud riiklikud Kredexi kampaaniad hoonete energiatõhususe suurendamiseks vilja kandnud. Järeldused on, et rekonstrueerimine võib, aga ei pruugi, tõsta kinnisvara väärtust; rekonstrueerimata jätmine võib, aga ei pruugi, vähendada kinnisvara väärtust ja kehva rekonstrueerimine vähendab kindlasti kinnisvara väärtust,” ütles Allekand kolmapäeval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril.

Allekand tõi välja, et rekonstrueerimise tulemusena kasvas võrreldavatel alustel kinnisvara väärtus 9 protsenti. Samas rekonstrueeritud hoonetes asuvad korterid olid jätkuvalt märgatvalt odavamad kui uushoonetes asuvad, hoolimata sellest, et rekonstrueeritud hoonetes võivad elupinnad olla energiasäästlikumad.

Lisaks ei ole 9-protsendiline hinnakasv garanteeritud. “See kasv 9 protsenti on statistiline keskmine. Näiteks üks rekonstrueeritud tüüpprojektiga maja oli selges miinuses,” rääkis Allekand. “Selle maja rekonstrueerimiskvaliteet oli kehv ja see ei olnud visuaalselt nii atraktiivne kui võiks olla. On ka hulk maju, kus võit rekonstrueerimisest on marginaalne.”

“Üldiselt on siin küsimus korteriühistutele: enne, kui me tambime 300 000 eurot oma majasse sisse, tuleks vaadata – mis see tulemus on? Kas korteriomanikud muutuvad sellest rikkamaks või vaesemaks,” rääkis Allekand.

Domus Kinnisvara Vahendus võrdles Mustamäe rekonstrueeritud tüüprojektiga kortermajade kinnisvaratehingute hindu samas piirkonnas asuvate rekonstrueerimata kortermajade kinnisvaratehingute hindadega. Samuti lisas ettevõte analüüsi võrdluseks uushoonete hinnad. Analüüsitud korterite keskmine hind ruutmeetri kohta oli rekonstrueerimata hoonetes 1005 eurot, rekonstrueeritud hoonetes 1095 eurot ja uushoonetes 1319 eurot.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.