Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia tulevase õppehoone arhitektuurivõistlus

14.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga (EKA) kuulutas välja arhitektuurivõistluse ülikoolile vajaliku hoonekompleksi rajamiseks Kotzebue tänavale. Õppetegevusega on võimalik alustada uues asukohas 2016. aastal.

Konkursi eesmärgiks on ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on ühe katuse all.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 30. juuni 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 40 000 eurot.

Ligikaudu 11 500 ruutmeetri suuruse hoonekompleksi projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga.

Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid.

EKA ja RKAS sõlmisid 18. septembril 2013 koostöölepingu, mille kohaselt RKAS omandas Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja puiestee 7 asuva ajaloolise vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna 2016. aasta lõpuks kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool.

Riigihange „Eesti Kunstiakadeemia õppehoone arhitektuurivõistlus Kotzebue tn 1 Tallinnas” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 151352.

Majade turg saab hoo sisse

14.04.2014 Tõnu Toompark

Kiire hinnatõus korterite turul avab võimalused neile, kes soovivad korteri maja vastu vahetada. Täna näeme juba selgelt, kuidas korterituru kõrge tehingute arv on hakanud majade turule kanduma. Majade hinnad siiski ei ole veel jõuliselt kasvama hakanud.

Optimistlike nootide kõrval ei tohi ära unustada kinnisvaraturu riske, mis tulenevad liiga kiirest hinnatõusust, üldisest majanduse tervislikust olukorrast, kuid oluliselt ka näiteks Ukrainas toimuvast.

Korteriturg on ülekuumenenud

2013. a tehti Eesti kinnisvaraturul 52 000 tehingut kogukäibega 2,35 miljardit eurot. Aastaga kasvas tehingute arv 12%, tehingute rahaline käive 15%. Tallinna kinnisvarakäive kasvas aastaga isegi 25%. Suur kasv puudutab elamispindade turgu ja veelgi kitsamalt korterite turgu peamiselt Tallinnas-Tartus.

Eesti korteritehingute arv oli 2013. a 17 900, neist tehingutest 7800 tehti Tallinnas. Seejuures kerkis korteritehingu keskmine ruutmeetrihind aastatagusega võrreldes Eestis 11 ja Tallinnas 14%. Üksikutes Tallinna linnaosades küündis korteritehingute hinnatõus isegi 20 protsendi piirimaile. Näiteks kasvasid Lasnamäe korterite hinnad aastaga 22 ja Mustamäel 19%.

Kümnetesse protsentidesse küündiv korterite hinnatõus loob potentsiaali müüa korter. Saadud raha eest on üha lihtsam teha sissemaks iga eestlase unistuseks oleva maja ostmiseks, sest majade hinnad ei ole veel kerkima asunud.

Majade turg on aktiveerunud

Majade tehingute arv on hakanud kasvama. 2013. a tehti Eestis 4100 hoonestatud elamumaa tehingut. Aastaga kasvas tehingute arv tugeva 17%, sama palju kasvas tehingute arv ka Harjumaal.

Erinevalt korteriturust ei ole hindade kasv veel majade sektorisse jõudnud. Keskmise hoonestatud elamumaa tehingu väärtus oli 2013. aastal 66 000 eurot Eestis ja 116 000 eurot Harjumaal. See on vastavalt ainult 4 ja 5% aastatagusest kõrgemal.

See näitab, et majade hinnad on küll aeglaselt kerkima asunud, kui hinnatõus ei ole veel pooltki sama tempokas, kui korteriturg on eeskuju ette näidanud.

Samas on majanduse ja kinnisvaraturu loogika üsna lihtne. Kriisiperioodide järel tärkab esimesena korterite turg, sest korterituru nõudlus on kõige laiapõhjalisem. Samuti on korterite absoluuthinnad madalamad. Korterituru nö küllastumise järel kandub sama laine edasi uute korterite arendamise ja seejärel majade sektorisse.

Sama laine on juba jõudnud maade turule

Üldise loogika alusel peaks maade turg avanema alles seejärel, kui majade hinnad on hakanud kasvama ja kerkinud tasemele, kus maja ehitamine on odavam, kui analoogse valmisoleva maja ostmine.

Pilku statistikale heites näeme aga, et peale pikka vindumist elamumaade turg lausa õilmitseb. Eestis tehti 2013. a 1653 elamumaa tehingut, mis on eelmisest aastast 30% rohkem. Harjumaa tehingute arv oli 754 ehk aastatagusega võrreldes 37% enam.

Nende tehingute hinnad ja tehingute keskmised väärtused aga kasvu ei näita ning on aastatagusel tasemel või isegi allpool.

Riske ei tohi unustada

Kinnisvaraturu erinevate sektorite tõusunumbreid kõrvuti sättides ja imetledes ei tohi ära unustada riske. Kinnisvaraturg ei ole asi iseeneses, selle määrab majanduse üldine konjunktuur.

Paraku majanduskasvu ootusi järjest kärbitakse. Kasvuootuste vähenemise taga ei ole midagi muud, kui Eesti lähinaabrite majanduse kehvad seisud.

Omakorda jokkerina on kaardipakki sattunud Vene-Ukraina suhted, mis ähvardavad kogu Euroopa majandusele põntsu lüüa. Arvata, et Ukrainas toimuv Eesti majanduse puutumata jätab on naiivselt optimistlik.

Eesti sisemisi riske hinnates tekitab kinnisvaraturu sedavõrd hea tervis üldise kurnatuse keskkonnas küsimuse, kui kaua saab pidu ehk hinnatõus ja tehingute arvu kasv kinnisvaraturul jätkuda, kui muu majandus seda ei toeta? Tõenäoliselt mitte liiga kaua.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaraturu paljukajastatud kiire hinnatõus puudutab ainult korterite kitsast turusektorit ja seejuures ainult Tallinnas-Tartus ning peamiselt vanemate korterite turul. Korterite hinnatõus loob head eeldused korteri vahetamiseks ühepereelamu vastu.

Täna näeme selgelt, et korterituru aktiivsus on juba majade turule jõudnud. Majade turu kõrval on oluliselt kasvanud ka elamumaade sektoris tehtavate tehingute arv.

Üldiseid maailmamajandusest ja -poliitikast tulenevaid riske mittearvestades võime arvata, et korterituru hinnatõus jõuab sel aastal tugevalt ka majade-maade turule. Loodetavasti korterite hinnatõus siiski pidurdub ja majade-maade hindade kerkimine jääb mõõdukaks. Vastasel korral ei tule tarbijate ostujõud selle mänguga kaasa.

Kommentaar ilmus 05-2014 ajakirjas “Meie Kodu”.

Tööinspektsioon kontrollis Tartus ehitusplatside ohutust

14.04.2014 Tõnu Toompark

4. aprillil kontrollitud ehitusplatsidel pöörasid Tööinspektsiooni inspektorid peamiselt tähelepanu suurimatele ohukohtadele ehituses, need on tööd tellingutel ja katustel.

Kontrolliti viit ehitusplatsi, millest kahe puhul tuli osa tegevusi keelata, kuna need kujutasid suurt ohtu elule või tervisele. Lõuna inspektsiooni tööinspektor Harri Alaru sõnul oli ühel ehitusobjektil teisele korrusele viivate treppide kaitsepiirded (ajutised käsipuud) küll paigaldatud, kuid nõrga konstruktsiooniga ja kohati hoone põhikonstruktsiooni külge kinnitamata. „Kinnitamata ja nõrgad kaitsepiirded võivad olla eriti ohtlikud, kui keegi töötajaist peaks vajama tuge ning usaldab ja toetub vaid visuaalselt olemasolevale piiretele.“

Teisel juhul tuli peatada töötamine katusel. Selleks oli kaks samaväärset põhjust – töötajad viibisid katusel ilma turvavarustuseta ning katusele pääsemiseks ja katuselt kukkumist välistava üldkaitsemeetmena mõeldud tellingutel puudusid enamik kaitsepiirdeid – seega suur osa kaitseomadustest.

Ühel ehitusplatsil, aadressiga Riia 17, rikkumisi ei avastatud. Kogu viiekorruselise hoone perimeetrit piiravad tellingud olid paigaldatud õigesti ning töötamine tellingutel toimus kõiki nõudeid järgides. Ka töötajate olme oli ettenähtud tasemel. Nimetatud objektil teostas töid OÜ Balti Vara Fassaadid.

2013. aasta üheksa kuu jooksul registreeritud tööõnnetustest ligi veerand oli seotud kukkumise, libastumise, komistamisega – kokku 689 tööõnnetust. Neist 585 juhul kukkusid töötajad samal tasapinnal liikudes ning 104 juhul oli tegemist maapinnast kõrgemal asuvalt pinnalt kukkumisega (mobiilsed redelid, tellingud, trepid, mööbliesemed). Selline suur hulk kukkumisega seotud juhtumeid on ühest küljest küll Eesti kliimale iseloomulik just talveperioodil, mil töötajad on sunnitud liiklema libedatel, jäistel tänavatel ning ettevõtete territooriumitel, kuid teisalt suveperioodil näitab suur kukkumiste arv pigem ettevõtetes paiknevate liikumisteede kehva olukorda.

Ajaloorubriik: Kompasna tules

14.04.2014 Jaak Juske

Keset Tallinna laiuv ajalooline Kompasna asum sai nõukogude võimsas õhurünnakus 9. märtsil 1944 suuri purustusi.

Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv asum oli toona hoonestatud peamiselt vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud paar tulekahju haarasid järjest üha uusi puust hooneid. Ühel hetkel oli suurem osa asumist leekides.

Põles Tartu maantee algus tänase Tallinna kaubamaja B-korpuse kohal, samuti Gonsiori tänava vana kitsas trass, mis kulges toona nüüdse Tammsaare pargi juurest läbi Viru keskuse ja Tallinki hotelli Kompassi väljakuni. Hävis suur hulk maju Maneeźi ja Reimani tänavas. Kergemaid purustusi sai ka Kannikese poe kohal asunud Kuremäe kloostri uhke abiklooster.

Kokku hävis märtsipommitamises umbes pool Kompassi asumi hoonestusest.
Enamvähem tervilikult säilis vanast Kompasnast vaid Pronksi, Kesk-Kompassi ja Väike-Kompassi tänava Raua tänava poolne osa.

Selle piirkonna vana keeruka tänavavõrgu lõhkus lõplikult Pronksi tänavale uue ja laiema trassi rajamine 1960. aastatel. 1970. aastate lõpus lammutati rida vanu puumaju, et teha ruumi Pronksi ja Raua tänava äärde kerkinud uutele hoonetele.

Sõja elas üle ka Tartu maantee ääres asunud kunstiakadeemia vana hoone, mis asus hiljuti lammutatud uuema õppehoone sees. Samuti säilisid majad Tartu maantee´ääres alates kunstiakadeemia hoonest.

Üksikuid maju veel muljagi. Täna on neist enamus linnapildist kadunud. Ka Narva maantee ääres pääsenud vanad puumajad lammutati järkjärgult pärast sõda.

Valdav osa Kompassi asumi uushoonestusest ehitati 1950. aastatel. Selleks ajaks oli linnapildist juba kadunud veel märtsipommitamise ajal nüüdse Tallinna kaubamaja A-korpuse ja Viru keskuse kohal laiunud Kalevi aia staadion.

Kuremäe abiklooster õhiti 1960. aastal. 1970. aastate keskpaigas kerkis Laikmaa tänava äärde vana kolmekorruselise tellistest hoone asemele teenindusmaja, nüüdne Tallinki hotell. Täna on alles veel mõned üksikud, valdavalt kivist vanad Kompasna majad, neist mõned asuvad uute hoonete vahel sisehoovides.

kompasna-vare
Fotol: Kompasna varemete koristamine Narva maantee ääres Maneeźi täna ristil. Vaade Kadrioru suunas.

Algavad Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööd

13.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis 7. aprillil Võru politsei ja pääste ühishoone ehitustööde lepingu AS-iga YIT Ehitus summas 4 479 970,73 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustatakse aprillis ning kaasaegne ühishoone antakse kasutajatele üle 2015. aasta suvel.

Räpina maantee 20a/20b kinnistule ehitatav siseturvalisuse asutuste hoonekompleks koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Eesmärgiks on funktsionaalne, nõuetele vastav, energiasäästlik ja vastupidav hoone.

Ehitustööde esimeses etapis lammutatakse osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustatakse allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Algavad Rapla Riigimaja rekonstrueerimistööd

13.04.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis 3. aprillil Rapla Riigimaja osaliseks rekonstrueerimiseks lepingu OÜ-ga Tarrest LT summas 850 819,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustegevusega alustatakse aprillis ning tööd lõpetatakse hiljemalt oktoobriks.

RKASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega rekonstrueerida büroohoone, mis oleks kontoritööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Hoone teisel korrusel ehitatakse välja Töötukassale uued ruumid koos teenindussaaliga. Samuti ehitatakse hoonesse lift, mis seni ajani puudus.

KV.EE analüüs: Üürikorterite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud

13.04.2014 Tõnu Toompark

Viimasel ajal tõstatunud üürikorterite kättesaadavuse küsimus sunnib pilku pöörama üürituru statistiliste näitajate suunas. Mis teeb üürihind, kas üüripakkumisi tuleb juurde või jääb vähemaks, kas üüripindade kättesaadavus väheneb või hoopis paraneb?

Üürihinnad on kiiresti kerkinud

Portaali KV.EE üüripakkumiste keskmisele hinnale tuginedes saame väita, et üürihinnad kerkivad. Küll on pigem positiivse tegurina võimalik välja tuua, et üürihinnad kasvavad aeglasemini, kui korterite ostu-müügihinnad.

03/2014 olid portaali KV.EE andmetel Tallinna üüripakkumiste keskmised hinnad aastatagusest 10% kõrgemal. Tallinna korterite ostumüügihinnad kerkisid 2014 I kvartalis maa-ameti andmetel aga isegi 21%.

Üüripakkumine on näiliselt stabiilne

Üürikorterite kättesaadavuse hindamisel on oluline näitaja aktiivsete üüripakkumiste arv. Portaali KV.EE andmetel on üürikuulutuste arv juba kolm aastat olnud üsna stabiilselt valdavalt 1800-2100 vahel.

Sellest võiksime justkui järeldada, et üürikorterite kättesaadavus kolme aasta jooksul ei ole muutunud.

Kuulutuste arvu kokkulugemine on siin siiski petlik

Kogemuslikult võime väita, et üüriturg on viimase kolme-nelja aasta jooksul oluliselt laienenud ja seda nii üürileandjate kui üürnike poolt.

Turul on suurenenud üürnike arv, samuti ka investoritest üürileandjate ja seeläbi ka pakutavate üürikorterite arv. Kuid miks ei kajastu lisanduvad üürikorterid pakkumiste statistikas?

Üürikorterid ei jõua kuulutuste hulka põhjusel, et üürileandjad muutuvad järjest professionaalsemaks. Muuhulgas väljendub professionaalsete üürileandjate turuletulek selles, et üürilepingud muutuvad järjest pikemas.

Seetõttu ei jõuagi esialgu näiteks aastaks sõlmitud, aga seejärel jälle aastaks, ja seejärel jälle aastaks pikendatud üürileping portaali kuulutuste sekka.

Üürikorterite kättesaadavus paraneb

Üürikorterite kättesaadavust hinnates ei ole võimalik otseselt pöörduda ühegi statistikaväljaande poole. Seetõttu tasub uurida, kuidas on aastate jooksul suve lõpul ehk üürituru kõige aktiivsemal perioodil toimuvat kajastanud meedia.

Kui 2011. aastal asusid üürihinnad kiiresti kasvama, siis tabas üüriturgu paanika. 2011. aasta suvel oli pea võimatu üürikorterit leida. Kõik pakkumised, mis turule tulid leidsid üürnikud loetud sekunditega. Meedia kajastas üüriturul toimuvat usinamalt, kui rindereporterid Krimmi sündmuseid.

2012. aasta augustis-septembris oli meedia taas sunnitud kajastama õnnetute üürnike – valdavalt tudengite lugusid, kes mõistliku hinnaga eluaset ei suutnud leida. Tähelepanu väärib, et võrreldes aastatagusega oli meedial kirjutamiseainest juba kordades ja kordades vähem.

2013. aastal piirdus augustikuine üüritutu tippaja kajastamine meedias 3-5 artikliga. Ajakirjanikel ei olnud lihtsalt teemat, millest kirjutada.

Nii võime öelda, et kolme aastaga on muutus elamispindade kaootiline üüriturg üsna korrastatuks ja pakkumised muutusid järjest kättesaadavamaks ning seda üsnagi konstantse üüripakkumiste arvu juures.

Maksupoliitilised muudatused aitavad kaasa

Üürituru edasistele evolutsioonilistele (mitte revolutsioonilistele) positiivsetele arengutele võiks kaasa aidata maksupoliitilised korrektuurid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit ja Maksumaksjate Liit on juba aastaid tagasi juhtinud tähelepanu eraisikust üürileandjate ebaõiglasele maksustamisele. Nimelt peavad eraisikust üürileandjad tasuma tulumaksu kogu üüritulult ilma võimaluseta tuludest kulusid maha arvata.

Liitude ettepanek on olnud pakkuda elamispindade kättesaadavuse parandamise nimel eraisikust eluruumide üürileandjatele tulumaksuvabastust.

Aprillis 2014 toimunud konverentsil „Üüriturg – eluase kõigile kättesaadavaks“ andis Rahandusministeeriumi esindaja selge signaali, et üüritulu maksustamise osas on lähiajal positiivsed arengud aset leidmas.

See aitaks kindlasti eraisikutest üürileandjatel „põranda alt“ välja tulla, seeläbi suurendada legaalset üürieluasemete pakkumist ja aidata kaasa elamispindade kvaliteedi ning kättesaadavuse parandamisele.

Prognoos üürituru lähitulevikule ei ole pilvitu

Ühest küljest on üürituru arengud olnud viimastel aastatel väga positiivsed. Üürileandjaid tuleb juurde, üürnike tuleb juurde, üürihinnad ei kerki liiga kiiresti. Teisalt on kinnisvaraturul tervikuna riske, mis lähitulevikku varjutavad.

Väga kiire korterite ostu-müügituru hinnatõus paneb mõtlema sellele, kui kaua saab selline tõus jätkuda? Kas kiirele tõusule järgneb hinnastagnatsioon? Või isegi hinnakorrektsioon? Kui korterite hinnad peaksid liiga kiiresti tõusmise järel langema 5-10%, siis kuidas mõjutab see üürituru pakkumist ja üürihindu?

Ja kuidas mõjutab seda kõike Euroopa majanduse ning Eesti kaubanduspartnerite majanduse kehv seis, millele lisapingeid lisavad võimalikud idanaabrile rakendatavad majandussanktsioonid.

Kokkuvõtlikult võib siiski tõdeda, et üürituru arengud on olnud loomulikud, mis on taganud üsna mõistliku üürikorterite kättesaadavuse. Seni on turg reguleerinud üüripindade hindu ja pakkumist üsna hästi, mis näitab, et maksukorralduslikult on neid protsesse võimalik veelgi kiirendada.

Üüikorterite kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud

Korterelamute rekonstrueerimist abistava õppematerjali koostamisest

12.04.2014 Omanikud.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on saatnud SA KredEx-ile kirja, milles selgitab nimetatud õppematerjali koostamise vajadust, vältimaks renoveerimisel tehtavaid tüüpilisi vigu ja puudusi. Loe kirja teksti

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole on esitanud ühispöördumise Tallinna Energiaagentuur, Tartu Regioonienergiaagentuur ja Eesti Omanike Keskliit.

Pöördumises viidatakse vajadusele olemasoleva hoonefondi energiasäästu saavutamiseks korterelamute rekonstrueerimisel välja töötada enamlevinud korterelamutüüpide tüüpsõlmede lahendused.

Tallinna Energiaagentuur (TEA) soovis 2013.a. koostada koos TTÜ teadlastega rekonstrueerimist abistava õppematerjali seni praktikas asetleidnud kitsaskohtade lahendamiseks. Õppematerjali esimene osa oleks sisaldanud välispiirete lisasoojustamise tüüpsõlmede lahendusi tööjooniste tasemel ning teine osa esitaks kütte- ja ventilatsioonisüsteemide lahendused tervisliku ja nõuetele vastava sisekliima tagamiseks.

TEA esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) kaks korda taotluse projekti „Elamutes soojuse säästumeetmete rakendamise õppematerjal vähendamaks CO2 emissiooni atmosfääri” esimese osa rahastamiseks. Keskkonnateadlikkuse tõstmise meetme taotlusvoorus lükati taotlus mõlemal korral tagasi, viidates, et elamufondi uuringutega tegeleb SA KredEx, ning sihtasutuse kodulehel on võimalik tutvuda erinevate elamufondi energiakasutust puudutavate uuringutega. Siiski ei olnud esitatud taotluse eesmärgiks teostada uuring, vaid juba teostatud elamufondi kaardistamise uuringute alusel koostada üksikasjalikud lahendused ja tööjoonised tervikliku rekonstrueerimise läbiviimiseks, mis aitaksid ehitusprojekte koostavatel projekteerijatel, ehitajatel, omanikujärelevalve tegijatel ja ka rekonstrueerimistegevuse projektijuhtidel üheselt mõista tüüpsõlmede ehitustehnilisi lahendusi, mis sobiksid eesti ehitustavaga ja enamlevinud korterelamu tüüpidega.

Sellised tüüpsõlmede lahendusvariandid aitavad õppematerjalina suurendada asjatundlikkust elamu renoveerimisprojekti lähteülesande koostamisel, AUTOCAD programmis teostatuna saaks neid kasutada välispiirete ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel, ühtlasi tõstaks vastav abimaterjal võimekust hinnata esitatud projekti ja ehitustööde kvaliteeti, et tagada konkreetsed ehituslikud ja sobivad tehnilised lahendused külmasildade vältimisel energiatõhususe saavutamiseks.

EL struktuurivahendite 2014-2020 programmperioodil on plaanis riiklikult toetada vähemalt 102 miljoni euro ulatuses korterelamute terviklikku rekonstrueerimist energiatõhususe eesmärgi täitmiseks. Kõige olulisema küttekuludelt saavutava energiasäästu tagab ikkagi elamute soojustamine, kvaliteetse ja ajas vastupidava tulemuse annab pädev ehitustehniline lahendus, mis väldib külmasildade tekkimist või nende mõju piirdekonstruktsioonidele. Võib eeldada, et õppematerjali kättesaadavus tagab parema ja kvaliteetsema tulemuse korterelamute rekonstrueerimise ehitusprojektide koostamisel ja tööde läbiviimisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab pöördumises toodud õppematerjali koostamist vajalikuks, mistõttu palume SA KredExil kaaluda vastava hanke ettevalmistamist ja korraldamist. Hanke tingimuste ettevalmistamisel toetab ministeeriumi ehitus- ja elamuosakond SA KredExit hanke lähteülesande püstitamisel ja mahu täpsustamisel.

Tüüpsõlmede tööjooniste koostamine ja nende kasutamine tagab parema kvaliteedi elamute energiatõhususe saavutamisel. Hanke korraldamiseks soovitame kasutada sihtotstarbeliselt 2007ndal aastal avatud ja 2014. aastal suletud omandireformi käigus tagastatud majade renoveerimise toetuse vaba jääki. Nimetatud raha suunati korterelamufondi energiasäästu saavutamise toetusteks, kuid vähese huvi tõttu jäi meetme eelarveliste vahendite osas osa raha kasutamata. Leiame, et arvestades üldist korterelamute rekonstrueerimise riiklikku prioriteetsust on selle jäägi ulatuses peatselt avaneva rekonstrueerimistoetuse tõhusamaks kasutamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks kohane tellida hanke korras rekonstrueerimist hõlbustav õppematerjal.

Lugupidamisega
Juhan Parts
minister

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Priit Värk: maamaksu tõstmise kavale tuleb tõmmata pidurit

12.04.2014 Omanikud.ee

Koduomanikke ühendava liidu sõnul on nad vastu hiilivale maamaksutõusule, millele viitas möödunud nädalal keskkonnaminister. Nimelt teatas Pentus-Rosimannus, et lõpetatakse maale riigipoolse hinna määramine, kuid arendatakse uut e-portaali, et määrata maa maksustamisel turuväärtus.

Liidu peasekretäri Priit Värgi sõnul kaasajastatakse mehhaanikat, kuid sisuks jääb ikkagi maksu tõstmine ja see tähendab kodu- ja maaomanike rahakotile lööki. Eks eesmärgiks ole uue valitsuse eelarvepoliitilistele väljakutsetele leida rahaline kate selgitas Värk.

Täna arvutatakse maamaksu 2001. aasta maa maksustamise hindade järgi, kuid lähiaastatel soovib Keskkonnaministeerium minna üle maa jooksvale hindamisele. Kuna maa hind on alates 2001. aastast oluliselt kasvanud ja mitmekordistunud suuremates linnades tähendab see ka maamaksu tõusu.

Alates 2012 aastast kehtib kodualune maamaksuvabastus 1500 m2 ja 2 ha hõreasustusega aladel. Koduomanikest rohkem mõjutab maa hinnastamise muutus just ettevõtteid, kellele maamaksuvabastus ei kohandu ja kaudselt tuleb see kinni maksta tarbijal.

Maa hinnastamissüsteemi muutmine teeb ärevaks, sest kui ajalugu meelde tuletada, siis rahandusminister Jürgen Ligi oli 2011 aastal avalikult kodude maamaksuvabastamise vastu.

Värgi arvates on maamaksu näol tegu pigem ajaloolise igandiga, sest omandimaksud pärinevad ajast, kui inimese jõukust hinnati tema kinnisvara järgi. Maamaksu kehtestamisel tuleks arvestada Eesti eripäraga – võrdlemisi eduka omandireformi tulemusel said inimesed tagasi kodude seaduslikeks omanikeks, mitte ei peegelda see inimese sisstulekuid. Kas tõesti tuleb põlisasumis nagu näiteks Nõmmel mitmendat põlvkonda elavat inimest kõrgemalt maksustada kuna ta elab oma perekonnale kuuluvas igipõlises kodus?

Ennetamaks maamaksu hiilivat suurendamist kavatseb Omanike Keskliit koos teiste eriala liitudega koostada maamaksust hoidumise memorandumi.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Maamaks võib paari aasta pärast järsult tõusta

12.04.2014 Omanikud.ee

Vahur Koorits kirjutab Delfi portaalis, et maamaks võib paari aasta pärast teha läbi järsu tõusu. Nimelt arvutatakse maamaksu praegu 2001. aasta hindade järgi, paari aasta pärast minnakse aga üle maa jooksvale hindamisele. Kuna maa hind on vahepeal oluliselt kasvanud, võib kasvada ka maamaks.

Maamaksu suuruseks on teatud protsent maa hinnast. Maamaksumäär on 0,1–2,5 protsenti maa hinnast, põllumaal ja karjamaal on maksumäär 0,1–2 protsenti maa hinnast aastas.

Maa hind, millest see protsent võetakse, saadakse korraliste hindamiste käigus, millest viimane toimus 2001. aastal. Seega maksustatakse maad praegu 2001. aasta maa hindade alusel.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul rohkem maa korralisi hindamisi ei tule. “Riiklikud maa hindamise kampaaniad on oma aja ära elanud. Maa väärtus ja hind ei sõltu mitte riigiametniku otsusest või ministeeriumi pitsatist paberil, vaid kujuneb igapäevaselt vabal turul tehtud tehingute tulemusel,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministeerium on üsna jõudsalt edasi liikunud kaasaegse süsteemi välja töötamisega, mille tulemusena lõpetatakse maale riigipoolse hinna määramine ja antakse omavalitsuste kasutusse kogu olemasolev info, sealhulgas maaga tehtud tehingute infot koondav e-lahendus.

See võimaldab omavalitsustel kasutada tehtud tehingute kõige värskemaid andmeid ilma, et riik peaks kuidagi sekkuma ja vahepeal kampaania korras maale hinda määrama. Nagu ikka kõigi selliste IT-lahendustega, peab hilisemate probleemide vältimiseks testperiood olema põhjalik.

“Oleme konservatsiivse plaani kohaselt leidnud, et uue süsteemi valmisolek peab olema tagatud pooleteise aasta pärast. Selle ajaga peaks olema võimalik kõik elektroonilised andmebaasid omavahel ladusalt suhtlema panna,” selgitas Pentus-Rosimannus.
Ettevalmistuste tegemine maa reaalajas hindamise süsteemile üleminekuks on kirjas ka sel nädalal alla kirjutatud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonilepingus.

Maa maksustamishinna tõus ei pea maksumaksjale ilmtingimata kaasa tooma suurt maksutõusu, sest omavalitsus võib maksutõusu piiramiseks vähendada maksumäära. Rahahädas omavalitsustele võib maade uuele hindamissüsteemile üleminek anda aga võimaluse maamaksu pealt kõvasti juurde teenida.

Näiteks Tallinnas on maamaksu määr 2,5 protsenti ehk maksimaalne seadusega lubatud tase. Maa maksustamishinna tõus võimaldaks Tallinnal soovi korral maamaksu pealt oluliselt raha juurde saada, kui nad jätavad maksumäära praeguse 2,5 protsendi peale. Maksumaksjale tähendab see mõistagi lisakulu.

Maamaksust on praegu vabastatud kodualune maa, mõned vabastused maamaksust on veel. Uuele maa hindamise süsteemile üleminek neid ei mõjuta.

Allikas: http://www.omanikud.ee/

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks sobilik korteri leiab maakleri abil?

12.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Ostetava üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine praktikas enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: Koolitus Hindamise ABC toimub 06/05/2014

12.04.2014 Tõnu Toompark

Teisipäeval 06/05/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Hindamise ABC” Koolitust viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Martin Kõiv ja kutseline kinnisvarahindaja Martin Vahter.

Kinnisvarakoolitus käsitleb põhjalikult kinnisvara hindamise põhialuseid, muu hulgas ka hindamise metoodikat ja -protsessi.

Koolitus on suunatud kõikidele neile, kes puutuvad kokku kinnisvara hindamise teenuse tellimisega, eksperthinnangute tellimise ja/või kasutamisega. Koolitusele on oodatud kinnisvaraspetsialistid, -konsultandid, -arendajad, ametnikud…

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub teisipäeval 06/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarafond müüs maha suure koguse lao- ja tootmispinda

11.04.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarafond EEREIF müüs eelmisel nädalal Capital Mill OÜ-ga seotud investoritele Pharmadule tootmishoone Jüri tööstuspargis ning metalltoodete müüja BE Steel laohoone Maardus. Müüdud hooned moodustasid kokku ligi 11 000 ruutmeetrit lao- ja tootmispinda. Tehingu hinda ei avalikustata.

Müüdud hoonete pikaajalised rentnikud on Jüris Pharmadule, kes on Eestis turuliider moodulhoonete ja tehaste täislahenduste pakkujana farmaatsia ning biotehnoloogia ettevõtetele ning Maardus metalltoodete müügiga tegelev BE Group.

„Fondi varade müük on kulgenud edukalt. Koos veebruaris müüdud Telliskivi Loomelinnakuga on tänaseks müüdud ca 30% fondi varadest. Hetkel jätkuvad läbirääkimised valitud investoritega fondi ülejäänud varade müügi osas,“ kommenteeris tehingut Tõnu Pekk, EEREIFi fondijuht.

Kinnisvarafond EEREIF on 2008. aastal loodud kinnisvarafond, mis on investeerinud Ida-Euroopa ärikinnisvara objektidesse. 2013. aastal algas Fondi tähtaegne likvideerimine, mis lõpeb 2014. aasta novembris.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub esmaspäeval 14/04/2014

11.04.2014 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 14/04/2014 kell 13:00-18:00 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Üürikoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult eluruumide väljaüürimisega seonduvat.

Käsitlemisele tuleb eluruumide üürivaldkonna majanduslik pool, mida käsitleb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Üürilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamisega seonduvat, samuti üürnniku ja üürileandja õiguste ja kogustustega seonduvat käsitleb jurist Evi Hindpere.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub esmaspäeval 14/04/2014 kell 13:00-18:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Harjumaa maade müügipakkumiste keskmine hind tõusis aastaga üle 50 protsendi

11.04.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 03/2014 Eestis müügiks 4451 maatükki. Aastaga vähenes maade müügipakkumiste arv 5% võrra. Maade müügipakkumistest üle poole ehk 2600 asuvad Harju maakonnas. Harjumaa maapakkumiste arv portaalis KV.EE vähenes aastaga 7%.

Harjumaa kõrval vähenes maade müügipakkumiste arv veel ainult Lääne ja Pärnu maakondades. Kõikides teistes maakondades müügipakkumiste arv kasvas.

Enamuses maakondades maade müügipakkumiste keskmine hind vähenes. Turu suurimas piirkonnas ehk Harjum

aal aga kasvas portaali KV.EE andmetel maade müügipakkumiste keskmine hind 52% ehk tasemele 65 €/m².

Maade müügipakkumiste keskmise hinna selline tõus ei tähenda veel, et tehinguhinnad oleksid samas tempos tõusmas. Küll on korterituru kõrge tehingute arv jõudmas majade ja maade turule ning sellest suureneb surve maade hindade kerkimiseks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2013	03/2014	Muutus, %	03/2013	03/2014	Muutus, %
Eesti	4 710	4 451	-5%	32,9	45,8	39%
Harjumaa	2 787	2 596	-7%	42,6	64,7	52%
Ida-Virumaa	109	132	21%	30,0	29,3	-2%
Jõgevamaa	65	74	14%	16,7	15,6	-7%
Läänemaa	185	122	-34%	9,5	11,0	16%
Lääne-Virumaa	115	115	0%	16,4	15,1	-8%
Pärnumaa	548	466	-15%	23,7	26,7	13%
Raplamaa	76	79	4%	11,5	11,7	2%
Saaremaa	89	106	19%	16,1	17,5	9%
Tartumaa	610	630	3%	16,9	16,1	-5%
Valgamaa	46	57	24%	16,0	14,5	-9%
Viljandimaa	28	37	32%	39,0	23,6	-39%

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,243 1,244 1,245 … 1,578 1,579 1,580 Vanemad uudised ››

Kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia tulevase õppehoone arhitektuurivõistlus