Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Metro Capital alustas Tivoli esimese etapi arendusega

02.12.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarainvesteerimisettevõte Metro Capital alustas Kadriorus Tivoli elamurajooni esimese etapi arendusega, mille käigus valmib mere äärde, Pirita promenaadi juurde 2016. aasta kevadeks kaks 5-korruselist maja 39 eksklusiivse korteriga.

Metro Capitali partneri Ain Kivisaare sõnul on ehituskonkurss lõpusirgel ja ehitusega alustatakse 2015. aasta alguses. „Tivoli esimene arendusetapp katab 2,2 hektarit, millest elamud ja elamute juurde kuuluvad õuealad ja sisehoovid rajatakse ühele hektarile. Kokku on esimese etapi arendusmaht 150 korterit, 2016. aasta kevadeks valmivad esimesed kaks maja 39 eksklusiivse korteriga. Ülejäänud 1,2 hektarit jääb maju ümbritsevate parkide ning hooneid teenindavate teede alla,“ sõnas Kivisaar. Tivoli esimese etapi hinnanguline investeerimismaht on 18 miljonit eurot.

Rajatav elamurajoon asub kuulsusrikkas ja ihaldusväärses piirkonnas, mis on tallinlaste seas enim tuntud Tivolina, kuna krunt sai juba nõukogude perioodil välja valitud kui linna ilusaim ja sobivaim asukoht lõbustuspargi rajamiseks. Tivoli elamurajoon asub Kadriorus, vaid 200 meetri kaugusel merest, Kadrioru pargi pargi vahetus läheduses, ajaloolise ranna kõrval. Tänu majade kõrvalt algavale Pirita kergliiklusrajale on tegu ideaalilähedase asukohaga kõikidele aktiivset eluviisi harrastavatele inimestele.

Looduskaunisse keskkonda sulanduvad Tivoli kodud paiknevad liiklusmürast eemal, suure ja mõnusa pargi serval. Majade vahel ei ole autoliiklust, vaid roheala ja mänguväljakud. Mereäärne promenaad, lasteaiad, koolid ning maitseelamusi pakkuvad kohvikud ja restoranid jäävad jalutuskäigu kaugusele.

Tivoli arhitektuur vastab ka kõige nõudlikumale maitsele, sobides Kadrioru stilistikaga. Majad tulevad viiekorruselised ning majade juurde kuulub mugav maa-alune parkla. Personaalsuse lisamiseks on majades lai valik erinevaid planeeringud, terrasse ning rõdusid. Kõigis korterites on vesipõrandaküte, autonoomne soojustagastusega sundventilatsioon ja Z-Wave targa maja lahendus, mis võimaldab kütet, jahutust, ventilatsiooni ja muid seadmeid mobiilselt juhtida. Arenduse koduleht: www.tivoli.ee.

Tivoli arenduse (www.tivoli.ee) I etapi omanik on 50% ulatuses MCM Holding, 40% ulatuses EBS Group ja 10% ulatuses Midas Invest. Arendusprojekti juhib Metro Capital OÜ (www.metro.ee). Samalt arendajalt on käesoleva aasta detsembris valmimas 73 korteriga eksklusiivne Meerhof/Pirita tee 26 (www.meerhof.ee).

Tivoli kinnistu ajalugu

Arco Investeeringud AS ostis 2006. aastal Narva mnt 67 ehk Tivoli kinnistu Tallinna linnalt enampakkumisel 251 miljoni krooniga, 2013. aastal müüs Arco Vara kinnistud 7,8 miljoni euro eest International Invest Project OÜ-le.

Samal aastal omandas Metro Capital Tivoli projekti esimesed kaks arendusetappi.

tivoli-2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Selle aasta viimane seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 04-12-2014

02.12.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 04/12/2014 seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“. Seminari viib läbi Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Seminari eesmärk on anda põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning prognoosida tuleviku trende. Tõnu Toompark annab ülevaate nõudlust ja pakkumist mõjutavatest teguritest ning analüüsib hetkelist uusarenduste turgu. Prognoositakse turu liikumist poole-pooleteise aasta jooksul.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud kõigile kes soovivad kinnisvaraturgu paremini mõista ning teha otsuseid tuginedes adekvaatsele turuinfole. Samuti aitab turuinfo tundmine ettevõtte juhtidel paremini seda eesmärke 2015 aastaks.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub esmaspäeval 04/12/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolitaja ja analüütik
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Maamaksuvabastus eeldab elukohta samal aadressil

02.12.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet tuletab meelde, et maamaksust vabastatakse üksnes need koduomanikud, kes elavad rahvastikuregistri andmeil samal aadressil.

Maamaksuvabastus määratakse koduomanikele 1. jaanuari 2015 seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel ning eraldi avaldust esitada ei ole vaja.

Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Rahvastikuregistri andmeid saab kontrollida kodanikuportaalis www.eesti.eeveebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saab seda teha elukohajärgses linnaosa valitsuses.

Tallinna linna elanikuks saab registreeruda linnaosa valitsustes või riigiportaalis www.eesti.ee. Kui esitate elukoha andmeid e-teenuse kaudu, kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud ehk digitaalselt allkirjastatud. Maamaksuvabastuse saamiseks tuleb elukohateade esitada enne 1. jaanuarit 2015.

Lisainfo: www.tallinn.ee/maamaksuvabastus, Tallinna Linnavaraameti maa hinna osakonnast (Vabaduse väljak 10, III korrus), infotelefonil 6404454 või e-posti aadressil maamaks [ät] tallinnlv.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: Elamispindade arenduslaenude rekordiline käive

02.12.2014 Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli elamispindade arendusprojektide laenude käive 2014 III kvartalis 25,3 miljonit eurot. Arenduslaenude käive on väga hüplik olles seotud konkreetsete projektide konkreetsete laenuotsustega. Siiski võime öelda, et tegemist on viimase viie aasta kõige suurema eluasemelaenude arendusprojektide laenude käibe näitajaga.

Arvata võib, et 2008.-2009. aasta jooksul vaevalt päris uusi arenduslaene anti. Pigem peegeldab statistika vanade arenduslaenude refinantseerimist. Nii võime öelda, et viimase kvartali elamispindade arenduslaenude rekordkäive kehtib isegi pikema ajaperioodi jooksul.

Arvestades, et Tallinna elamispindade arendusturul on uute projektide lisandumine olnud väga kiire, siis lähituleviku osas võiksime pigem oodata nii uute projektide turule tulemise kui laenukäibe kasvu tempode mõningast pidurdamist.

Uute pakkumiste arv on kasvanud oluliselt, kuid siiski veel murettekitavast pakkumiste arvu kasvust veel rääkima ei peaks. Siiski jääb uute korterite müügitempode kasv oluliselt pakkumise lisandumisest allapoole.

Lisaks peab kasvanud konkurentsi tingimustes uusarenduste juures silmas pidama, et Tallinna kui Eesti suurima ja kõige atraktiivsema arenduspiirkonna uute ja vanade korterite summaarne tehingute arv on nüüd juba kaks kvartalit järjest vähenenud. Kas on põhjust arvata, et kogu turu tehingute arvu languse keskkonnas on võimalik, et uute korterite tehingute arv jätkab siiski kasvamist ja uusi arendusprojekte peaks endises tempos pakkumisse juurde paiskama?

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes

01.12.2014 Statistikaamet

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Kui septembris kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis oktoobris jaemüügi kasv veidi kiirenes.

2014. aasta oktoobris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 418 miljonit eurot, seega jäi oktoobris kauplustesse 318 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2013. aasta oktoobriga võrreldes 8%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid kasutatud kaupade kaupluses ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli jaemüük väiksem kui eelmise aasta oktoobris.

Enim suurenes oktoobris jaemüük tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas aastaga 14%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (13%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (13%).

Oktoobris pöördus taas tõusule jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), mis püsis aasta algusest languses. Nende kaupluste jaemüügi kasvule avaldasid osaliselt mõju eelmise aasta madal võrdlusbaas ning oktoobris toimunud soodusmüügikampaaniad.

Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimastel kuudel olnud küllaltki stabiilne. Oktoobris suurenes toidukaupade kaupluste jaemüük eelmise aasta oktoobriga võrreldes 5%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 6%.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv 2%. 2014. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 507,5 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 82%. 2013. aasta oktoobriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 7%, eelmise kuuga võrreldes 4%.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kadrioru piirkonna uute korterite turul napib pakkumisi

01.12.2014 Tõnu Toompark

On räägitud, et Kadrioru kui kõrgelt hinnatud elukeskkonna positsiooni võtab ära tuhast tõusev Kalamaja. Erinevalt Kalamajast ja paljudest teistest Tallinna piirkondadest ei näe me Kadrioru kandis massiivset uusarenduste pealetungi ja uute korteripakkumiste uputust. Viimaste kuude jooksul on piirkonda lisandunud ainult kaks uut arendusprojekti.

Kadrioru piirkond on elamispindade turul olnud ajast-aega kõrgelt hinnatud kant. Vaatamata uute korteriarenduste järjest lisanduvale pakkumisele kogu Tallinnas on Kadrioru müügipakkumiste arv hoopiski kokku tõmbunud.

Tallinna uute korterite pakkumiste arv on aasta algusega võrreldes pea kahekordistunud. Kokku pakuti novembri seisuga Tallinnas müügiks ligi 1800 uut korterit. Kadrioru piirkond käib teist jalga – seal on pakkumiste hulk aastatagusega võrreldes hoopiski langenud 130 pakkumiselt 81 pakkumisele ehk kolmandiku võrra.

Uute korterite keskmine pakkumishind on seejuures raasuke kerkinud kasvades aastataguselt 2600 eurolt nüüdseks 2700 €/m² tasemele. Viimaste kuude lõikes on uute korterite pakkumishinnad siiski muutumatuna püsinud.

Pakkumise vähenemine pidurdab müüki

Müügiks pakutavate korterite arvu vähenemine toob endaga paratamatult kaasa müügitempode ahenemise. Viimase poole aasta jooksul on Kadrioru piirkonnas müüdud keskmiselt 4-6 uut korterit kuus.

Uusi projekte lisandub Tallinna korteriturule pea igapäevaselt. Kadrioru piirkond on ses osas jäänud vaeslapse ossa. Piirkonda on viimaste kuude jooksul juurde tulnud vaid kaks Endorveri arendatavat projekti Raua 18 ja Raua 25, kus kahe hoone peal on kokku 17 korterit.

Raua 25 on eesti ajaloolise funkarhitektuuri ehe näide, mille on projekteerinud esimese vabariigi aegne tipp-arhitekt Anton Soans, kes on muuhulgas projekteerinud ka Pärnu Rannahoone ja Tallinna Kunstihoone. Raua 18 on unikaalse mujal Euroopas laialt levinud, kuid Tallinnas vähe esineva fachwerk-arhitektuuri esindaja.

Uusi mastaapseid ehk mitmekümne korteriga uusarenduste projekte täna Kadrioru piirkonda tulemas ei ole. See lubab arvata, et uute korterite ülepakkumist ja hindu survestavat valikuvõimaluse olulist laienemist me Kadriorus lähitulevikus ei näe.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Arco Vara: Looduskaunisse Kvissentali kerkivad uued eramajad

01.12.2014 Tõnu Toompark

Kui plaanid alustada oma uue kodu rajamisega järgmisel aastal, siis on just praegu õige aeg teha ettevalmistusi ja valida uue kodu asukoht. Üks suurepärane võimalus on Kvissentali elamurajoon, mis on kerkinud Tartu linna looduslikult kaunisse Emajõe-äärsesse keskkonda viimastel aastatel.

Kvissentali – see on luksuslikult planeeritud piirkond looduskaunis keskkonnas Emajõe kaldal. Lähedus Tartu kesklinnale, läbimõeldud infrastruktuuri lahendused ja arhitektuursed hoonestusreeglid loovad eelduse õdusa ja meeldiva elukeskkonna tekkeks. Seda vahetult jõe kaldal paiknevat elamurajooni kaunistab kõrghaljastus, korrastatud jõekallas ning spetsiaalselt disainitud tänava- ja puhkealad ning mänguväljakud lastele.

Kvissentali täna

Täna on Kvissentali elamurajoon kompaktne elukeskkond, mille valmimine on planeeritud kahe etapina. Praegu on võimalik soetada krunte kevad-suvel 2015 valmivas esimeses etapis. Varem valminud Kvissentali elurajoonist linna poole sirutuv elamuehitus tähendab kuni 89 uut eramut ja 38 ridaelamut. 34-hektarine planeeringuala, kuhu on kavandatud krundid nii lasteaiale, perearstikeskusele kui kodukauplusele, on vaid veerandi võrra väiksem kui Supilinn.

Tartu linna põhjapoolsel Emajõe vasakkaldal on müügis 29 elamukrunti. Elamukrundid on suured ja nende pindala jääb vahemikku 1240 – 2450 m². Krundid on hoonestamata. Kõik krundid varustatakse tsentraalsete kommunikatsioonide liitumispunktidega, kõik elurajooni sisesed tänavad asfalteeritakse. Valgustuseks kasutatakse modernse disainiga led-valgusteid. Piirkonna kõrghaljastuses annavad tooni männid ja pärnad. Puhkealad on varustatud pinkide, laste mänguväljakute ja muu vajalikuga.

Nõuded elamuehitusele antud piirkonnas

Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270-450 m². Üksikelamute puhul on sõltuvalt asukohast määratud hoone tüüp, arvestades kehtivas detailplaneeringus määratud miljöögruppide arhitektuurinõudeid. Ehitatav eramu võib olla kahekorruseline, kõrgusega kuni 11 m ning abihoone kõrgusega kuni 6 m. Teise korruse maht peab moodustama vähemalt 50% hoone ehitusalusest pindalast. Hoonete suurim lubatud arv krundil on kolm, sh üks elamu ja kaks abihoonet.

Kinnistute hinnatase Kvissentali piirkonnas

Elamukruntide hinnad jäävad vahemikku 39 700 – 117 660€. Müügihind sisaldab liitumisi elektri, vee, kanalisatsiooni, gaasi ning sidekaablitega. Valmis on ehitatud tänavavalgustus, tänavad on asfalteeritud ja teostatud on üldhaljastus.

Kvissentali ajaloost

Kvissentali piirkond on olnud aastasadu meelispaigaks väljasõitude nautijatele ja Emajõe kaldal jalutajatele – Emajõe hõng köidab tartlasi ja meelitab neid aina tagasi, et käia taas ammusest tuttavaid radu. Läbi aegade on see piirkond olnud ka üks Tartu üliõpilaste meelispaiku – seal korraldati üritusi, mis linnas olid keelatud. Emajõe luhal oli neli kõrtsi: Kvissentali, Jänese, Ranna ja Odium. Kvissentali kõrts oli nendest kõige populaarsem, sinna mindi isegi jalgsi.

Kvissentali sai sõita kalessiga ja sinna viisid ka jõelaevad. Peale II maailmasõda lõppes Emajõe kallastel toimunud seltsielu. Kvissentali kõrtsist sai 1970. aastal Tartu Ülikooli ühiselamu, kus elasid bioloogia ja geograafia tudengid. Legendaarne oli ühiselamu komandant, keda hüüti Kvissi vanakeseks.

See oli aeg, kui anti välja Kvissentali ajalehte “Üks Samm Edasi, Kaks Sammu Tagasi” ja loodi bänd nimega Rajacas. Üliõpilased lahkusid Kvissentalist kümmekond aastat tagasi.

Allikas: http://www.arcovara.ee/uudised/ettevotte-uudised/751/looduskaunisse-kvissentali-kerkivad-uued-eramajad-

Artikli allikas on
Arco Vara

Ajaloorubriik: Kalamaja Võrgu tänava lugu

01.12.2014 Jaak Juske

Umbes 100 meetri pikkune Võrgu tänav Kalamaja asumis Kalarannas on saanud nime sealkandis asunud võrgupunumistöökodade järgi. Tänav saab alguse Kalasadama tänavast. Suur osa tänava kunagisest, valdavalt puumajadest koosnenud hoonestusest on hävinud. Tänava ääres asusid omal ajal kalatööstused.

Võrgu tänava paaritute aadressnumbritega majade lugu:

Võrgu 3 – 1935. aastal. Kunagises Tavi variku majas asub täna kohvik Moon.

Võrgu tänava paaris aadressnumbritega majade lugu:

Võrgu 6 – 19. sajandi lõpus Malahhovite kalatööstusele kuulnud telliskivihoone.
Võrgu 8 – hoone hävinud, alles vaid üksikud müürid.
Võrgu 10 – 1860. aastal ehitatud puumaja asemele kerkis 2002. aastal elamu-ärihoone.

Võrgu 6 hoone. Vaade Kalaranna tänava poolt.

Vaade Võrgu tänavale enne 19. sajandist pärit hoonete lammutamist.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Neli ministeeriumi saavad kaasaegse ühishoone 2017. aastal

30.11.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis nelja ministeeriumi ühishoone rajamiseks ehitustööde kontsessiooni lepingu osaühinguga 2Torni, kes rajab riigiasutustele kaasaegse, energiasäästliku ja optimeeritud pinnakasutusega büroohoone. Ühishoone võimaldab riigil era- ja avaliku sektori koostöös kümne aasta jooksul kokku hoida ligi 7 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Justiitsministeeriumi ühishoone ehitatakse Tallinnasse, Suur-Ameerika 1 ja Väike-Ameerika 2 kinnistule aastatel 2015-2017.

Hoone projekteerimis-ehitushankele laekus tähtajaks kuus konkurentsivõimelist ja tingimustele vastanud taotlust. Leping sõlmiti soodsaima pakkumise esitanud OÜga 2Torni, mis on seotud OÜ Fund Ehitusega.

RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit tunneb heameelt selle üle, et olulist hoonet hakkab rajama suurte kogemustega usaldusväärne partner. „Fund Ehitusega koostöös on varasemalt valminud politsei ja pääste ühishooned Kuressaares ja Narvas ning Jõhvi kohtuhoone. Samuti on Fund Ehitus Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitustööde peatöövõtja,“ lisas Saarniit.

Hoone arendaja ehitab maja valmis ja annab selle kahekümneks aastaks rendile.

Riigi kinnisvarastrateegia võtmesõna on säästlikkus ja pinna optimeerimine, selle edukad näited on Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti uutele pindadele üleviimine. Nelja ministeeriumi koondamine ühte kaasaegse töökeskkonnaga ning energiatõhusasse hoonekompleksi aitab riigil tulevikus hoida kokku hoonete ülalpidamiskuludelt.

Praegu ministeeriumite kasutuses olev ligi 20 000 ruutmeetrit ebaefektiivselt kasutatud ja kõrge energiatarbega büroopind väheneb 16 000 ruutmeetrini. Energiatarve väheneb enam kui 40% võrra 120 kWh/m² aastas, mis on kooskõlas ka Euroopa energiatõhususe eesmärkidega. Kõiki üldotstarbelisi ruume, näiteks nagu konverentsisaal, arvutiklass, pressikonverentside ja nõupidamiste ruumid, hakkavad ministeeriumid jagama ning kordamööda kasutama. Sellega kaob ära vajadus igal ministeeriumil omada eraldi ruume.

Ehitustööde ajaks kolib Rahandusministeerium asenduspinnale Endla 13 ja Lõkke 5/3a hoonesse.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 27-01-2015

30.11.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/01/2015 “Üürikoolitus“. Koolitust viivad läbi Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Adaur Grupp OÜ kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Koolitus annab osalejale põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist, loengut ilmestavad praktilised näited üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Osalejad saavad praktilise abivahendi üüriäri äriplaani koostamiseks ning ülevaate üüriäri majanduslikust taustast ja tasuvusest.

Koolitusele on oodatud kõik maaklerid, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada ning eraisikud ja väikeinvestorid, kes annavad eluruume üürile.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid. Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 27/01/2015 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Majandususaldus Eestis tõusis

29.11.2014 Konjunktuuriinstituut

Euroopa Komisjoni poolt 27. novembril avaldatud andmetel on Euroopa Liidu majandususaldusindeks* novembris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 104.1, mis on 0.1 punkti madalam kui oktoobris.

Euroalal on majandususalduse indeks 100.8 ja tõusis kuuga 0.1 punkti.

Euroopa suurriikidest on majandususaldus kõrgem Suurbritannias (113.3) ja Hispaanias (104,2). Majandususaldus on madalam Luksemburgis (90.1), Soomes (93.1) ja Itaalias (95.9).

Eesti majandususaldusindeks on novembris 102.8 punkti, mis on 1.2 punkti parem kui oktoobris. Eestis paranes nii ärisektori kui ka tarbijate kindlustunne.

Eestile olulistest ekspordimaadest on majandususaldus kõrgem Rootsis 107.6 (langus kuuga 0.4 punkti), Leedus 105.2 (tõus kuuga 0.6 punkti) ja Lätis 104.2 (tõus kuuga 1.3 punkti). Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal tasemel (93.1), kuid tõusis viimase kuuga 0.1 punkti.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990–2014). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Harjumaa maade pakkumishinnad on aastaga kasvanud 5%

29.11.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Harjumaal müügiks 2723 maatükki. Maade müügipakkumiste arv kasvas aastaga 3%. Maade müügipakkumise keskmine hind kerkis samal ajal 5%. Selle juures on maade turu suurimas omavalitsuses ehk Tallinna linnas maade müügipakkumiste arv kahanenud 3%. Selle juures on Tallinna maade pakkumishinnad kerkinud 8%.

Maade ostu-müügiturg on kiirelt kerkinud korterituru toel kogunud hoogu. Kallinenud korterid on andnud järjest enamatele inimestele võimaluse müüa korter ja selle asemel ehitada maja.

Maade ostu-müügituru arengud on siiski olnud märksa tagasihoidlikumad, kui korteriturul – suurest tehingute arvu tõusust või märgatavast hinnatõusust me siin rääkida ei saa.

Nüüdseks on korteritehingute arv juba teist kvartalit järjest pöördunud langusesse. See tihendab konkurentsi müüjate vahel ja võtab võimaluse korter hiigelkasumiga maha müüa.

Nii on alust arvata, et suundumine korterist oma ehitatud majja jääb vähemalt mingil määral vähemaks, sest vana korteri realiseerimine on muutunud keerukamas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maa müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	10/2013	10/2014	Muutus, %	10/2013	10/2014	Muutus, %
Harjumaa	2 653	2 723	3%	51	54	5%
Harku vald	443	450	2%	21	23	11%
Jõelähtme vald	129	180	40%	23	16	-30%
Keila	37	40	8%	51	40	-22%
Keila vald	128	145	13%	18	19	5%
Kernu vald	39	31	-21%		6	NA
Kiili vald	57	57	0%	16	18	11%
Kose vald	34	69	103%	11	8	-23%
Kuusalu vald	43	109	153%	8		NA
Maardu	113	107	-5%	32	36	13%
Padise vald	34	36	6%	2	2	25%
Paldiski	62	88	42%	15	17	13%
Raasiku vald	65	48	-26%	14	9	-35%
Rae vald	290	328	13%	59	54	-7%
Saku vald	121	156	29%	13	18	39%
Saue	22	19	-14%	34	40	18%
Saue vald	177	150	-15%	21	27	24%
Tallinn	549	534	-3%	125	136	8%
Viimsi vald	254	176	-31%	51	51	0%

Eesti	4 680	4 866	4%	37	39	7%
Harjumaa	2 653	2 723	3%	51	54	5%
Narva	33	33	0%	41	36	-12%
Pärnu	112	127	13%	79	89	13%
Tartu	104	199	91%	35	39	12%

KredEx avab alates 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks

28.11.2014 Tõnu Toompark

KredEx avab alates neljapäevast, 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

Taotlusi võetakse vastu kuni riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub. Toetusteks on planeeritud eraldada kokku 5 miljonit eurot.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega esitatakse KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile eramaja@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana.

Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge “Väikeelamute toetus”.

Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

III kvartalis ehitusmahud vähenesid

28.11.2014 Statistikaamet

Ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 8% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest.

III kvartalis ehitati omal jõul 640 miljoni euro eest, sellest hooneid 369 miljoni ja rajatisi 271 miljoni euro eest. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine 3% ja rajatiste ehitamine 14%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Tänavu III kvartalis pöördus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langusele ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht. Samas hoonete uusehitus jätkab tõusutrendil.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes ligi viiendiku, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2014. aasta III kvartalis 7%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta III kvartalis kasutusse 432 uut eluruumi, mida on sama palju kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus ühe-, kahepere- või ridaelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinna lähiümbruse valdades.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 945 eluruumi ehitamiseks – ligi kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 181 mitteelamut kasuliku pinnaga 181 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli suurem nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

SEB: Oma kodu ostmine

28.11.2014 Tõnu Toompark

Ilmselt on oma kodu soetamine paljude jaoks suurim unistus, kuid see on ka väga tähtis otsus, mida ei ole mõistlik kiirustades teha. Eluaseme ostmine on korralik väljaminek ning tihtipeale pole võimalik nii palju rahatagavara koguda.

Just seetõttu soovivad paljud inimesed võtta kodulaenu ning võib öelda, et niisugune laen on tõenäoliselt suurim, mida eraisikul võiks tarvis minna.

Igakuine laenumakse – piisavalt suur, võimalikult väike

Oma kodust unistamine on loomulik ja selle täitmine pakub tõelist rahulolu, kuid alati on esmajoones tähtis hinnata oma võimaluste piire. Kõigepealt tuleb analüüsida, milline igakuine laenumakse on teile jõukohane, ilma et see mõjutaks teie rahalist kindlustunnet. Kindlasti arvutage välja, kas on võimalik, et kõik igakuised finantskohustused jäävad alla 30–40% kogu pere sissetulekust. Laenumaksete määr sõltub ka sissetuleku suurusest ja pereliikmete arvust.

Omafinantseering tuleb ise leida

Teine asi, mida tuleb juba varakult teada, on see, et eluaseme ostu jaoks soovitud laenu omafinantseeringu suurus on reeglina vähemalt 10-20% soovitud laenusummast. Niisiis peab arvatavasti enne kodu ostmist tegema ka eeltööd.

Parim viis omafinantseeringu kogumiseks on kanda regulaarselt kindel osa oma sissetulekust näiteks kogumishoiusele. Sedaviisi saate ennast päriselt sidumata oma kohustuste täitmist n-ö harjutada ja tajute paremini, kuidas mingi summa kõrvalepanek teie eelarvele ning elule üldiselt mõjub.

Omafinantseeringu asemel on võimalik kasutada ka lisatagatist, kuid see eeldab, et teil on muud kinnisvara, mida oleks võimalik tagatiseks seada, või on teie lähedastel võimalik anda oma eluase või suvekodu teie laenule lisatagatiseks. Infot selle kohta, milline lisatagatis on sobiv, saate erakliendihaldurilt.

Arvestama peab mitmesuguseid kulusid

Oma kodu ostmisega on seotud palju kulusid: kindlustus, hindamiskulud, lepingutasud jne. Kõikide nende kohta on mõistlik enne otsuse tegemist koguda informatsiooni ning seda ka arvesse võtta, siis ei ole need väljaminekud teie jaoks ebameeldivaks ning ootamatuks üllatuseks.

Uue kodu soetamisega seotud kulud ei ole aga enamasti ainsad, seega on kasulik analüüsida, kas leidub ka kaudseid kulusid. Uurige kindlasti põhjalikult oma potentsiaalse eluaseme kvaliteeti – remondivajalikkust, soojapidavust, olmekulusid. Pange tähele, millised on tulevased väljaminekud näiteks transpordile – bussiliikluse olemasolu, igapäevane bensiinikulu jne. Detaile on palju, kuid nende arvestamine annab teile selgema pildi sellest, mida soovite ja millised on teie võimalused.

Kodu ostetakse tõenäoliselt terveks eluks, mitte üheks päevaks, seega on loomulik, et enne otsuse tegemist tuleb läbi kaaluda enda ja pere vajadused praegu kui tulevikus. Analüüsige, millised on teie soovid ning võimalused ja leidke unistuste kodu endale jõukohase hinnaga. Kui soovite saada koduomanikuks, siis on kasulik juba täna tulevikku vaadata.

Enne kodu soetamist külastage kindlasti ka laenunõustajat, kes annab teile sobivaima otsuse tegemiseks personaalseid nõuandeid.

Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik