Nõuanded üürnikule: mida nõuda üürileandjalt

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Sügis on traditsiooniliselt aeg, mil hoogustub kauplemine üüriturul. Ühest küljest hakkavad juba suve lõpus tudengid õpiperioodiks kortereid otsima. Teisalt ajastavad kavalad üürileandjad üürniku vahetamise sügisesse, et oleks hõlpsam ühe üürniku asemel teine leida.

Järgnevalt on käsitletud mõningaid punkte, mida üürnik võiks üürileandjalt nõuda-tahta.

Tuleb tõdeda, et praktiline elu keerleb sageli mitte üürileandja, vaid väljaüüritava eluruumi ümber. Siiski sõltub just üürileandjast ja tema persoonist üürniku jaoks üksjagu palju, milliseks kujuneb hilisem üürisuhe.

Avatud ja inimlik suhtlemine

Esimese asjana võiks üürnik ajada asju üürileandjaga, kes suudab temaga avatult ja inimlikult suhelda. Üürnikul ei pea üürileandjaga tekkima armastust esimesest silmapilgust. Samas peab üürnik sisemiselt veenduma, et üürileandja ei ole oma olemuselt tema jaoks vastumeelne persoon, kellega asjaajamine valmistab ebameeldivusi.

Objekti ülevaatus

Üürnik peab enne kokkulepete sõlmimist üürilevõetava korteri üle vaatama. On olnud juhuseid, kus üürileandjad soovivad üürilepingut sõlmida enne, kui nad potentsiaalse üürnikuga korterit vaatamagi lähevad. Sellise nõudmisega ei peaks tark üürnik nõustuma.

Kokkuleppele jõudmise võimalus

Iga üüritehingu sõlmimisel tuleb ette, kus üks pool esitab nõudmisi, mis teisele vastuvõetavad ei ole. Kui küsimused on põhimõttelised, on lugu üks. Kui aga üürileandja ei näita valmidust üürnikuga kokkuleppele jõuda ka pisiasjades, võib taas arvata et positiivsest üürisuhtest tõenäoliselt rääkida ei saa.

Neiks pisiasjades võivad olla näiteks üüri maksmise kuupäev või üürniku jaoks ebavajaliku mööbli ära vedamine.

Info kommunaalkulude kohta

Üürnik peab alati enne üürilepingu sõlmimist tutvuma kommunaalkulude suurusega. Parim võimalus selleks, on heita pilk varasematele suvistele-talvistele kommunaalkulude arvetele. Kui üürileandja ei nõustu arveid näitama ja jääb suusõnalise hägusa kulude vahemiku väljaütlemise juurde, võib arvata, et tegemist ei ole kõige siirama infoga.

Kõrvalkulud on üüri kõrval oluline summa, mis peaks üürnikule olema võimalikult täpselt ette teada, ega peaks tulema ootamatu üllatusena.

Kirjalik leping

Kindlasti tasub üürnikul nõuda üürileandjaga kirjaliku lepingu sõlmimise võimalust. Iseenesest ei ole keelatud suuline üürileping, kuid probleemide ilmnemisel on kirjalik leping see, millele saab vaidlustes tugineda.

Samuti on kirjalik üürileping alus, mis annab üürnikule võimaluse oma elukoht üürikorterisse registreerida. Teadmiseks üürnikule, et üürileandja nõusolekut ei ole elukoha üürikorterisse registreerimisel vaja küsida. See luba on juba läbi üürilepingu sõlmimise antud.

Kirjalik peaks üürileping olema kindlasti tähtajalise lepingu puhul, kus üürnik elab teadmises, et ta saab üürikorteris elada näiteks vähemalt aasta või muu kokkulepitud perioodi. Kui üürileandja soovib üürniku ühel või teisel põhjusel korterist välja visata ei pruugi suulise tähtajalise lepingu tõestamine olla kõige lihtsamate ülesannete killast.

Tasakaalus leping

Üürileping on kokkulepe kahe võrdse poole vahel. Seetõttu peaks leping olema tasakaalus nii õiguste kui kohustuste poolest. Tõsi – üürivaldkonda reguleerib võlaõigusseadus on kaldu pigem üürniku kasuks. Seetõttu proovivad üürileandjad sageli üürilepinguga tasakaalu enda suunas tagasi kallutada.

Üürnik ei peaks aktsepteerima lepingusse minevad kohustusi näiteks päev peale võlgnevuse teket välja kolida või keeldu majutada oma alaealisi lapsi. Sellised kokkulepped on küll tühised ja neist lähtuma ei pea, kuid üürnik ei peaks üürileandjale isegi mitte mõista andma, et ta on orjastavate tingimustega nõus.

Üüri tasumine ülekandega või kviitungi vastu

Üürnik peaks nõudma võimalust üüri tasuda ülekandega. Kui üürileandja ülekandega tasumist ei taha võimaldada, peab üürnikul olema iga makse kohta võimalik saada kviitung, millega üürileandja kinnitab, et ta on üürisumma ja lisanduvad kõrvalkulud kätte saanud. Kviitungi peaks väljastama üürileandja ise, mitte mõni kolmas isik, näiteks üürileandja usaldusisikust naaber või sõber.

Kui üürnikul puudub taasesitamist võimaldav kinnitus üürisummade tasumise kohta võib tal probleemide ilmnemisel olla keeruline tõestada, et ta sootuks võlgnik ei ole.

Salajaste külastuste puudumine

On kuulda olnud, et mõni üürileandja on salaja käinud väljaüüritud korteris ajal, mil üürnike seal pole. Sellised salakülastused ei saa olla mingilgi moel aktsepteeritud.

Üürileandja poolt vaadatuna on täiesti põhjendatud nõuda aeg-ajalt – näiteks kord kvartalis – võimalust väljaüüritud pinda üle vaadata veendumaks, et üürnik kasutab seda heaperemehelikult. Sellised ülevaatused peavad aga kindlasti toimuma üürniku ja üürileandja poolt kokkulepitult ning ühekoos.

Kirjalik vara üleandmise-vastuvõtu akt

Üürilevõetava vara valduse vastuvõtmise peaks vormistama kirjalikult. See aitab täpsemalt kirjeldada, millises olukorras ja kvaliteediga on üürniku vastuvõetav vara. Üürniku huvides on vastuvõetavate esemete puudused üleandmise-vastuvõtuaktis fikseerida, et vältida hilisemait teineteise mittemõistmisi vara üürileandjale tagastamisel.

Suhtlemine ühistuga

Vahel soovivad üürileandjad (ebamõistlikult), et üürnik tasuks kommunaalkulud otse ühistule. Samuti võivad üürileandjad soovitada üürnikul ühistuga seonduvate probleemide puhul taas pöörduda ühistu poole. Kui see üürnikule sobib, on kõik korras. Siiski peaks üürnik arvestama, et tema lepingupartner on üürileandja, mitte ühistu. Seetõttu peaks probleemide lahendamise pearaskus olema üürileandja kanda.

Aga loomulikult on näiteks veemõõtja vahetamiseks sobiliku aja kokkuleppimise puhul mõistlik üürnikul endal asjad korda ajada, mitte pikendada infoahelat üürileandja võrra.

Lepingu pikendamise võimalus

Sageli soovivad üürileandjad sõlmida tähtajalise üürilepingu aastaks või üldse tähtajatu üürilepingu. Ega üürnikud samuti ei ole enamasti nõus pikema kui aastase üürilepingu sõlmimisega. Praktikas venivad üüriperioodid tihtipeale siiski pikemaks.

Seetõttu tasu üürnikul üürida, kas tal on tähtajalise üürilepingu sõlmimisel võimalik üürilepingut selle lõppemisel pikendada, et mitte võtta ette tüütut ja tülikat kolimist. Professionaalne üürileandja jääb enamasti tõenäoliselt aastase lepingu juurde, kuid on suure heameelega valmis jätkama üürilepingut korraliku maksedistsipliini ja kinnisvaraga heaperemehelikult käituva üürnikuga.

Tagatisraha tähtaegne tagastamine

Enamasti nõuab üürileandja üürilepingu sõlmimisel üürnikult tagatisraha. Üürnikul on üürilepingu lõppemisel õigus tagatisraha tagasi saada kahe kuu jooksul. Seda aga juhul kui üürileandjal ei ole üürniku vastu nõudeid. Praktikas tagastab üürileandja tagatisraha enamasti viimase kuu kõrvalkulude ehk kommunaalkulude arve saamisel järel.

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark on käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC