Üürileandja ABC: Leppetrahv eluruumi üürilepingus – on see seaduslik?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Tihtipeale kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest, mida võib  korda saata. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürnik üürilepingut rikub.

Üürnikult leppetrahvi nõuda ei tohi

Uurides lähemalt võlaõigusseadust leiame, et see ütleb selgesõnaliselt:: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Nii tuleb tõdeda, et üürnikult leppetrahvi nõudmine õigustühine. Seda isegi, vaatamata sellele, et on üürilepingu allkirjastanud ja sellega justkui leppetrahvi olemasolule oma kirjaliku nõusoleku andnud.

Üürniku leppetrahviga nõustumine ei muuda seda seaduslikuks, sest keelab üürniku vastu rakendatava leppetrahvi. On hoopis teine küsimus, kas sellist seaduse keeldu peaks mõistlikuks pidama.

Leppetrahvil võib olla distsiplineeriv funktsioon

Siiski võivad üürilepingusse kirjutatud leppetrahvid või ülikõrged viivised üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma. Kui aga tegemist on vähegi teadlikuma üürnikuga, siis vaevalt hakkab ta üürileandjat oma teadlikkusest informeerima. Üürniku huvi on pigem saada üüripind, mis talle huvi pakub.

Üürileandjal ei ole kohust või üürivaidluskomisjoni mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada, sest määrab leppetrahvide tühisuse selgesõnaliselt. Ja kui on üürileandjale teadmatusest leppetrahvi maksnud või on selle tagatisraha arvelt kinni pidanud, on üürnikul õigus see raha tagasi nõuda.

makstav leppetrahv ei ole seadusega vastuolus

Kui üürilepingus on leppetrahv, mida lepingu rikkumise puhul peab üürnikule tasuma üürileandja, siis selline on lubatud. St kui rikub üürilepingut ja üürilepingus on rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahv, siis on üürileandjal kohustus leppetrahvi maksta.

Seda põhjusel, et keelab üürileandjal üürnikult leppetrahvi nõuda, kuid vastupidist keeldu võlaõigusseaduses ei ole.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

*

− 1 = 4

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.05.2022 Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest