Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

November Tartu kinnisvaraturul

10.12.2014 Kadri Lest

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Tartus käesoleva aasta novembris 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 024 336 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 24,2% ja koguväärtus 28,1%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 8,4%, kuid koguväärtus on 1,1% tõusnud.

Novembris toimus Tartus 113 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingu võrra vähem kui oktoobris ja 6 tehingut vähem, kui eelneva aasta novembris. Tehingute keskmine hind hüppas aga novembris rekordtasemele – 1212 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses kõige kõrgem tulemus. Oktoobrikuuga võrreldes on keskmine hind 4% tõusnud.

Keskmise hinna tõus on tingitud mitme uusarenduse valmimisest ja müükide vormistamisest (nt. Siili tn 8, Meloni tn 30, Savi tn 39//39A), millega tõusis uute korteritega tehtud tehingute osakaal kogu tehingute mahus. Kui oktoobris oli ~14% tehingutest uute korteritega, siis novembris vormistatud tehingutest moodustasid ~22% uute korteritega tehtud tehingud, tõstes keskmist ruutmeetrihinda. Kinnisvarabuumi aegsele tipule, kui 2007 aasta veebruaris oli tehingute keskmine 1242 €/m², oleme juba päris lähedal. Ootame ja vaatame, kas see saab ületatud järgmise aasta alguses, kui suur osa uutest korterelamutest valmis saab.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti novembris 11 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 14 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 3 tehingut. Nii 2014 oktoobris kui ka aasta tagasi novembris tehti ainult 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

RKASi nõukogu kinnitas ettevõtte 2015. aasta eelarve

10.12.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kinnitas 9. detsembril toimunud koosolekul ettevõtte 2015. aasta eelarve, mille järgi on konsolideerimisgrupi eeldatav müügitulu 87 miljonit eurot ning puhaskasumiks prognoositakse 7,6 miljonit eurot.

“Ettevõtte tuleva aasta investeeringute kogumahuks on kavandatud 69 miljonit eurot, mis võrreldes käesoleva aastaga suureneb ligi 20 miljoni euro võrra,“ ütles RKASi nõukogu esimees Arto Aas.

„Järgmisel aastal algavad mitme olulise hoone ehitustööd, milledeks on: Rahvusarhiivi büroo- ja arhiivi hoone, Piusa kordon, nelja ministeeriumi ühishoone, Terviseameti büroohoone, Nukuteatri hoovihoone ja uus Tallinna vangla,“ märkis Aas.

„RKASi kui kompetentsikeskuse üks peamine ülesanne on viia läbi riigi kinnisvarareform, mille käigus riigile kuuluv vara tsentraliseeritakse ja optimeeritakse. Läbi investeeringute kaasaegsesse töökeskkonda saavutatakse ka oluline kulude kokkuhoid pikas perspektiivis,“ lisas nõukogu esimees.

RKAS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 181,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Muusikakooli detailplaneering sai kehtestamisküpseks

10.12.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kehtestamiseks Pärnu mnt 59 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Haridus- ja teadusministeerium soovib rajada planeeritavale maa-alale muusikaõppeasutuste hoonetekompleksi, kuhu koonduksid Tallinna Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool. Koolide praegused hooned on viletsas seisus ja ei vasta ka muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele.

„Detailplaneeringualale kavandatud uus õppehoone võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Seeläbi paranevad õpilaste ja õppejõudude töötingimused.“

Õppehoone asumine kesklinna kultuuriasutuste ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses võimaldab mugavalt kasutada praktikabaase ja kaasata õppetöösse tegevmuusikuid ja tantsijaid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude.

“Uus õppehoone loob ühiste kontserdi- ja harjutussaalide ning raamatukogu kaudu koolide vahele tugeva sünergia ning võimaldab nii inim- kui materiaalseid ressursse otstarbekamalt kasutada,” ütles Aas.

Õppehoonesse rajatavaid saale on võimalik kasutada avalike muusika- ja tantsuürituste korraldamiseks. Krundi hoonestamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille alusel on detailplaneeringus määratud kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas ühe olulisima liiklussõlme, Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmiku, vahetus läheduses, logistiliselt soodsas asukohas. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas.

Hoonestus on kavandatud Pärnu maanteest kaugemale kui Pärnu mnt 59 krundil praegu asuv ühiselamu. Pärnu maantee tänavasein muutub ühtlasemaks ja korrastatumaks ning avanevad vaated nii Tallinna Polütehnikumi hoonele kui ka Pärnu mnt 67 asuvale Tallinna Perekonnaseisuameti hoonele, mis on arhitektuurimälestis.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus Liivalaia tn 2 // Pärnu mnt 57 kinnistul asuva koolihoone laiendamiseks ning Pärnu mnt 59 krundile kuni neljast hoonest koosneva ja kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega õppekompleksi ehitamiseks.

Pärnu mnt 59 kinnistule muusikakoolide kompleksi kavandav detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. detsembri 2013 korraldusega ning oli 6.-20. veebruarini avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

2011. aastal korraldati rahvusvaheline ideekonkurss koolikompleksi parima arhitektuurse lahenduse saamiseks. Konkursi võitis Atelier Thomas Pucher ZT GmbH töö „Vaikuse aed”.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks soetada remonditud või remontivajav korter?

10.12.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui investor otsib väljaüürimiseks sobilikku korterit, siis üheks oluliseks mõtlemise kohaks on, kas ta on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, siis tasub meeletule remondivajadusele viidates nõuda korteri ostuhinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud ja väljaüürimiseks sobilik korter.

Üürileandjale on projekt kasumlik, kui ta ei maksa remontivajava korteri ja remondikulu eest summat, mis ületab remonditud ja väljaüürimiseks kõlbuliku korteri maksumust.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss (raha) olemas?

Kui seda peab laenama, siis tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema intressimääraga.

Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole. Vakantsuse perioodil ehk ajal, mil üürniku veel ei ole peab üüriinvestor tasuma üüripinna kommunaalkulud.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kuuülevaade: Tallinna korteri keskmine ruutmeeter ületas 1500 euro piiri

09.12.2014 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmise pinnaühiku hind ületas novembris esmakordselt peale 2007. aasta detsembrit 1500 euro taseme, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on müüki tulnud suur hulk uusi arendatud kortereid ja see peaks hindu ohjes hoidma. “Mõistliku hinna ja kvaliteediga arendused müüvad hästi, kehvematel ja kallimatel läheb raskeks. Kui erakinnisvara turuaktiivsus aasta lõpus langeb, siis ärikinnisvaraga tehakse praegu palju suuri ja julgeid tehinguid. Kinnisvarafondid kulutavad oma ülejäänud vahendeid ning peale tuleb ka Venemaalt pagevat raha,” ütles Vahter.

Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 952 ostu-müügitehingut, mis on 4,9 protsenti vähem kui oktoobris. Korteritehingute aktiivsus langes kuuga 10,7 protsenti, kuid ruutmeetri keskmine maksumus tõusis 4,6 protsenti 1529 euroni. Novembris müüdi kalleim korter 453 000 ja odavaim 4700 euro eest.

Tallinnas müüdi novembris 20 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra rohkem kui oktoobris. Kalleim krunt müüdi 1 000 000 ja odavaim 12 000 euro eest.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tartu algatab uue üldplaneeringu

09.12.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus esitas volikogule Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu.

„Kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu on üks olulisi eeldusi linnas hea elu- ja majanduskeskkonna hoidmisel. Senikehtiv üldplaneering valmis juba üle kaheksa aasta tagasi ja kipub ajale jalgu jääma. Uus üldplaneering on detailsem ning üks olulisemaid märksõnu selles on koostöö lähivaldadega,“ kommenteeris linnapea Urmas Klaas.

Planeeringu koostamise eesmärkideks on linna ruumilise arengu suundumuste määramine, avalike huvide ja väärtuste defineerimine, arhitektuurivõistluste vajaduse ja tingimuste ning miljööväärtusega hoonestusalade piiride, kaitse- ja kasutustingimuste määratlemine. Planeeringus tuuakse välja ka ruumilised arengud, mis on vajalikud linnas hea ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.

Olulisel kohal on kogu linna ja linnaosade elanike arvu täpsustamine ning sellega vastavuses elamumaade, sotsiaalkultuuriliste teenuste võrgu ja teeninduskeskuste kavandamine.

Uus üldplaneering tuleb paindlikum maade kasutusfunktsioonide osas, kuid karmim ehitustingimuste osas, kuna üldplaneeringu valmimisel väheneb detailplaneeringute koostamise vajadus ja piirdutakse projekteerimistingimuste väljastamisega. Kavandatavad muudatused kiirendavad märgatavalt ehitusprotsessi.

Planeeringu koostamisel tehakse rohkem koostööd lähivaldade ja maavalitsusega ning analüüsitakse valglinnastumise mõjusid. Selleks, et linnaelanikke planeerimisprotsessi paremini kaasata, koostatakse eraldi kaasamiskava.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KredEx avab alates 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks

09.12.2014 Tõnu Toompark

KredEx avab alates neljapäevast, 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

Taotlusi võetakse vastu kuni riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub. Toetusteks on planeeritud eraldada kokku 5 miljonit eurot.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega esitatakse KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile eramaja@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana.Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge “Väikeelamute toetus”. Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

Väikeelamute küttesüsteemide toetus on mõeldud füüsilistest isikutest väikeelamute omanikele, kes soovivad asendada vedelkütust kasutavad katelseadmed taastuvenergiaallikaid kasutavate kütteseadmetega. Toetuse objektiks on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja muu kahe korteriga elamu, mille soojusvarustuse liigina on märgitud lokaalküte ja energiaallika liigina vedelkütus. Toetuse määr on kuni 40% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Maksimaalne võimalik toetussumma on 4000 eurot taotleja kohta.

Lisainfot väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetuse kohta leiab veebilehel www.kredex.ee/vaikeelamu.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Majandus kasvas III kvartalis 2,2%

09.12.2014 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 2,3%.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta III kvartalis enim töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Oluliselt pidurdasid SKP kasvu ka transpordi ja kinnisvara tegevusalad.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5% ning kaupade ja teenuste import 2%. Kaupade väljaveo kasv oli enim mõjutatud elektroonikatoodete, muude masinate ja seadmete ning keemiakaupade ekspordist. Kaupade sisseveo kasvule andis olulise panuse elektroonikaseadmete, kemikaalide ja elektriseadmete impordi suurenemine. 2014. aasta III kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKP-sse 3,8%.

III kvartalis kasvas SKP reaalnäitaja kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Seetõttu suurenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kui ka tööjõu tunnitootlikkus kumbki 1%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. III kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. See näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Sisenõudluse kasv aeglustus 3%-ni, moodustades SKP-st 98,3%. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes III kvartalis 10%. Langus oli tingitud peamiselt ettevõtete ning valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2013. aasta I kvartalis. Sisemajanduse nõudluse kasvu toetasid peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5% peamiselt toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning transpordile tehtud kulutuste toel. Varude muutust mõjutas sarnaselt eelmisele kvartalile enim kaupade varude suurenemine.

8. septembril 2014 avaldas Statistikaamet esmakordselt rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegread uue, ESA 2010 metoodika alusel. Analüüsi käigus selgus, et Eesti Panga maksebilansistatistika ja Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise kaupade ja teenuste ekspordi-impordistatistika vahel oli mõningaid erinevusi. Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös on ühtlustatud andmeallikaid ja metoodikat ning revideeritud kaupade ja teenuste ekspordi-impordi aegrida alates 2010. aastast.

Samuti muutub 2010. aastal ning 2014. aasta I ja II kvartalis kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) impordi korrigeerimise tõttu kõikide sektorite vahelise vahetarbimise jaotus, v.a kasumitaotluseta institutsioonid.

Netoeksport jooksevhindades, 2010–2013 (miljonit eurot)
	2010	2011	2012	2013
Revideerimata	931,5	591,9	16,4	162,3
Revideeritud	935,6	954,6	176,0	270,7
Vahe	4,0	362,7	159,6	108,5

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Ehitushinnaindeks aastatagusest 0,2 protsenti allpool

09.12.2014 Tõnu Toompark

2014 III kvartalis keeras ehitushinna indeks end aastataguse ajaga võrreldes miinusesse. Ehitushinna koondindeks näitas 2014 III kvartalis 191,7 punkti taset ehk eelmise aasta näitajast 0,2% allpool.

Kui viimase aja ehitushinnaindeksi muutusi on valdavalt vedanud hinnaindeksi tööjõu komponendi muutused, siis seekord on tööjõu osakaal indeksi muutustes kõige tagasihoidlikum.

Ehitushinnaindeksit vedas tõususuunas ehitusmasinate 3-protsendiline aastane kallinemine, kuid miinusesse tõmbas indeksi ehitusmaterjalide 0,8-protsendiline odavnemine.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

III kvartalis oli ligi 8600 vaba ametikohta

08.12.2014 Statistikaamet

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta III kvartalis ligi 8600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 12,7%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli III kvartalis 1,6% ja see oli samal tasemel nagu eelmise aasta III kvartalis. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli haldus- ja abitegevustes (2,6%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,04).

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli teist kvartalit järjest suurim vabade ametikohtade arvu kasv ehituse tegevusalal, ent III kvartalis kasv aeglustus. Kui II kvartalis kasvas ehituses vabade ametikohtade arv aastaga 73%, siis III kvartalis 52%.

Kaks kolmandikku vabadest ametikohtadest ja veidi üle poole hõivatud ametikohtadest asuvad Harju maakonnas (sh Tallinn). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,9%) ning kõige madalam Hiiu maakonnas (0,6%).

Omaniku liigi järgi oli vabadest ametikohtadest 30% avalikus sektoris ja 70% erasektoris, kus suurim osatähtsus oli Eesti omandis olevatel ettevõtetel. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,8% ja erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive – tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku – oli 2014. aasta II kvartalis 77 000 töötajat, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas 4%. Kõige suurem oli tööjõu käive hulgi- ja jaekaubanduses (15 500 töötajat) ning sellele järgnesid töötlev tööstus, haldus- ja abitegevused ning ehitus.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Andmed põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2014. aastal on valimis 12 267 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Ajaloorubriik: Kalamaja Kotzebue tänava lugu

08.12.2014 Jaak Juske

Kalamajas asuv Kotzebue tänav on saanud nime baltisaksa päritolu Venemaa maadeavastaja ja mereväeohvitseri Otto von Kotzebue järgi. Kotzebue linnavilla-mõis asus omal ajal tänase Suva sokivabriku kandis.

Aastatel 1960-1990 kandis tänav koos Suurtüki tänava osaga Johannes Käsperti tänava nime. Suurtüki tänava osa nimi taastati 1987. aastal ja Kotzebue tänava osa nimi 1990. aastal.
Kotzebue tänav algab Põhja puiestee ja Suurtüki tänava ristmikult ja suundub Kopli poole, ristub Vana-Kalamaja tänavaga ning sumbub Vabriku ja Kopli tänava ristmikul. Kuni 1930. aastate alguseni lõppes tänav Kopli tänava suunal Vana-Kalamaja ristis.

Suurem osa tänava vanast hoonestusest hävis 1944. aastal märtsipommitamises. Uushoonestus valdavalt nõukogude aja esimesest poolest.

Kotzebute tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Kotzebue 1 – 1950. aastate alguses ehitatud Punase Koidu, tänase Suva vabriku administratiiv- ja tootmishoone.
Kotzebue 5 – 1950. aastate alguses.
Kotzebue 5c – 1974. aastal ehitatud garaaź.
Kotzebue 7 – 1970. aastatel.
Kotzebue 9 – 1959. aastal. Seal asub Kalamaja raamatukogu.
Kotzebue 13 – 1900. aastal ehitatud ärihoone ja 2005. aastal ehitatud korterelamu.
Kotzebue 27 – 2006. aastal.
Kotzebue 29 – vana tootmishoone. Endine mööblitööstus.
Kotzebue 31 – vana tootmishoone. Endine mööblitööstus.
Kotzebue 33 – 2014. aastal.

Kotzebue tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Kotzebue 2 – 20. sajandi algusest pärit ümberehitatud hoone.
Kotzebue 4 – 20. sajandi algus.
Kotzebue 8 – 1905. aastal.
Kotzebue 10 – 1997. aastal. Garaaź 2001. aastal.
Kotzebue 12 – 1920. aastatel ehitatud riigi trükikoja juhtkonna kortermaja.
Kotzebue 12c – 1967. aastal ehitatud garaaź.
Kotzebue 14 – nõukogude aja lõpus ehitatud administratiivhoone.
Kotzebue 16 – 1932.-1934. aastal Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud elamu põles 1944. aasta märtsipommitamises, taastati, nõukogude ajal asus seal Mihhail Kalinini muuseum, täna Kalamaja lastemuuseum.
Kotzebue 18 – tootmishoone.
Kotzebue 18a – 20. sajandi alguses ehitatud asutuse- ja laohoone.
Kotzebue 18b – ladu.
Kotzebue 18c – 2001. aastal ehitatud lao- ja kontorihoone.
Kotzebue 18d – 2002. aastal ehitatud ladu ja 2004. aastal ehitatud tootmisbaas..
Kotzebue 18e – ladu.
Kotsebue 20 – 1954. aastal.

Kotzebue 9, Kalamaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Mis toimub Eesti majanduses 2015. aastal?

07.12.2014 Tõnu Toompark

Missugused on tõenäolised arengud Eesti majanduses aastal 2015, sellest räägib SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Ta pidas sel teemal ettekande ka Äriaasta 2015 seminaril.

Intressid püsivad madalad

Intressid on näitajad, mis huvitavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid. Kuigi intressimäärad olid vahepeal väga madalad, ei saa nad järgmisel aastal jõuliselt tõusta, sest puuduvad huvitatud osapooled. Kui intressid hakkaksid kiiresti või palju tõusma, oleksid mitmed riigid üsna pea suure probleemi ees. Viimase seitsme aasta jooksul on intressimäärad teinud läbi väga suure languse. Kui 2008 aastal oli 6-kuu Euribori määr 5,8%, siis 2015 aastaks prognoositakse antud intressimääraks 0,4%.

Investeerimishuvi on, kuid ebakindlus hoiab tagasi

Madalamad intressid soosivad küll riski võtmist, kuid ebakindlus Euroopas hoiab investeeringuid siiski tagasi. Eelmise kriisi ajal kukkus investeeringute osakaal kokku ning seejärel asuti pärast taastumist järjekordselt hoogsalt investeerima. Viimasel ajal on olukord natuke rahulikumaks muutunud ning võib arvata, et lähiaastad suuri muudatusi kaasa ei too. Globaalse keskkonna paranedes võib investeerimisjulgust küll juurde tulla, kuid tõenäoliselt mingeid ekstreemumeid ikka näha ei saa. Hetkel keskendutakse investeeringute tegemisel ettevõtluses lisandväärtuse ja tootlikkuse suurendamiseks, eriti paistab silma töötajate arendus ja koolitustegevuse investeeringud.

Ekspordis pole suurt imet loota

Majandus sõltub palju ekspordist, kuid see sõltub omakorda väliskeskkonna arengust. Ekspordis on selgelt tunda Euroopa problemaatilist taastumist ning kahanenud hinnakonkurentsivõimet. Mida aasta edasi, seda optimistlikumaks muutuvad ka prognoositavad numbrid, kuid üldiselt oleme ekspordi osas mõõdukalt optimistlikud.

Eesti kolmest peamisest ekspordipartnerist (Soomest, Rootsist ja Venemaast) kahel, nimelt Soomel ja Venemaal, on suhteliselt tõsiseid probleeme. Soome peamiseks probleemiks on majandusmudel, mis ei tule hästi toime rahvastiku vananemisega, ning Venemaa on suhteliselt kaua saanud pumbata üsnagi kallist naftat, kuid nad pole seda vääristanud. Need mõjutused annavad tunda ka Eesti ekspordis.

Kui Balti riike omavahel võrrelda, siis on Läti ja Leedu praegu Eestist mõnevõrra paremas seisus. Me oleme teinud neist mõningaid arengusammud küll kiiremini, kuid samas on nad hetkel meist paremini positsioneeritud.

Fundamentaalselt on majandus rahuldavas olukorras

SKP ei anna põhjust rahuloluks, kuid on vähemalt rahuldav. Muidu rahuldavas olukorras oleva majanduse riskiks on aga tööturg ja peamiseks kasvumootoriks eratarbimine. Jõulisest kasvust küll rääkida ei saa, kuid SKP ehk sisemajanduse koguprodukt tõuseb prognoositakse 2015. aastal umbes 1,3% ning 2016. aastal 2,8%. Selle kasvuga on raske rahul olla, aga kui laiemalt vaadata, siis on see siiski, nagu öeldud, vähemalt rahuldav.

Tööturg survestab palgamäärasid

Kõige huvitavam ja vahetum teema on tööturg, mis on suhteliselt sarnane majanduse üldise iseloomuga. Suuri muutusi on raske prognoosida, sest tööturg reageerib majandusele viitega. Tööpuudus on küll vähenenud, kuid seda vaid palgasurveid tekitava määrani. Nimelt tekib surve palkade kasvatamiseks, kui töötuse määr jõuab naturaalse tööhõiveni. Kui aga palgad kasvavad tootlikkuse tõusuta, siis on see problemaatiline. Juba praegu on palgasurvet tunda, kuid tootlikkuse kasvu eriti kuskilt ei paista. See tähendab aga, et innovatsioon muutub väga oluliseks. Kriisiga saavutatud hinnapõhine konkurentsivõime on praeguseks juba kaotatud. Nii tööjõu vähenemine kui palgasurve viivad ettevõtted selleni, et nad peavad teadlikult tegelema innovatsiooniga, muidu seisavad nad silmitsi tõenäolise hävinguga.

Kokkuvõttes pakub keskkond proovikive, eriti Euroopas. Palgasurve on probleemne ja inflatsiooni mootoriks saab kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Getter Orusalu
vabakutseline ajakirjanik

KV.EE: Kukkuv tehingute arv sunnib pakkumishindu korrigeerima

07.12.2014 Tõnu Toompark

Korteripakkumiste hinnad jätkavad tõusu, kuid tõusu taga ei ole kinnisvara väärtuse kasv, vaid pakkumiste hulka uute ehk kallimate korterite lisandumine. Kinnisvarahinnad on tõusnud liiga kõrgele, mida kinnitab vähenev tehingute arv. Nii peavad korteripakkumiste hinnad allapoole tulema, et ostjad turule tagasi meelitada, kommenteerib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„Korterite pakkumiste arv on alates käesoleva aasta algusest kasvanud kiiresti. Pakkumiste arvu tõusu taga on kõrgele kerkinud hinnad,“ selgitas Tarvo Teslon.

Kõrge hinnatase on omakorda muutnud kinnisvaraostu raskemini kättesaadavaks ehk viinud nõudluse vähenemiseni ehk korteritehingute arvu kukkumiseni. Tallinna korteritehinguid on aastataguse ajaga võrreldes vähemaks jäänud 8-11 protsenti. Tartus seevastu ületab 2014 II ja III kvartali aastane korteritehingute arvu langus isegi 20 protsenti, mis näitab, et ostjad on kinnisvaraturult jalga lasknud.

„Tartu tehingute arvu langust võib kirjeldada kivina kukkumisena. Varem või hiljem peavad kinnisvaramüüjad inertsist järjest kõrgemale ja kõrgemale kasvanud hinnaootused allapoole tõmbama,“ prognoosib Tarvo Teslon.

Tallinna tehingute arvu langus on väiksem, selle kõrval on Tallinna pakkumiste arvu kasv tagasihoidliku. Seetõttu Tallinna korteriturult radikaalseid arenguid ootama ei peaks.

„Tartu on äärmuslik näide, kus pakkumiste hinnad peavad allapoole tulema, et ostjad turule tagasi meelitada. Tallinna tehingute arvu langus on laugem ja seetõttu on pealinna hinnatrendid pehmemad,“ on Tarvo Teslon Tallinna hinnaarengute suhtes pisut optimistlikumalt meelestatud.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab Allegro Baltics OÜ. Samasse gruppi kuuluvad veel Eestis tegutsevad portaalid Osta.ee (kauplemine), Hydra.ee (tasuta kuulutused).

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja hanke Läti esimese kaasaegse vangla projekteerimiseks

07.12.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna välja rahvusvahelise projekteerimistööde riigihanke, millega soovitakse leida koostööpartner Liepajasse rajatava Läti esimese kaasaegse vanglakompleksi ja selle juurde kuuluva taristu projekteerimiseks.

Vangla on kavas ehitada 1200 kinnipeetavale ning sellest saab riigi esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd ligi 450 vanglaametnikku. Uus suurvangla koos 50-kohalise avavanglaga valmib senise kava kohaselt 2018. aastal.

RKASi ja Läti Vabariigi justiitsministeerium allkirjastasid käesoleva aasta aprillis koostöökokkuleppe kaasaegse vanglakompleksi kontseptsiooni väljatöötamiseks. Kokkulepe hõlmab nii projekteerimistööde ettevalmistamist kui ka projekteerimishanke korraldamist koos hilisema projektijuhtimisega.

Eeskuju kaasaegse vangla rajamisel võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi ja riiklikke õigusakte.

Tänapäevase vanglakompleksi projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu energia- ja keskkonnasäästlikkusele ning turvalisusele. Hooned peab olema võimalik rajada optimaalsete kuludega, ruumikasutus peab olema efektiivne ning ülalpidamiskulud madalad. Konstruktsioonid ja tehnosüsteemid planeeritakse ajale vastupidavatena.

Projekteerimishanke eeldatav maksumus on 1,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Riigihange „Uue Liepaja vangla projekteerimine” on avaldatud riiklikus riigihangete registris aadressil: https://riigihanked.riik.ee/register, hanke viitenumber on 158066. Pakkumiste esitamise aeg on 20. jaanuar 2015 kell 14.00.