Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

SEB: tallinlasele on uus korter kättesaadavam kui Riia või Vilniuse elanikule

11.12.2014 Tõnu Toompark

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik kolmandas kvartalis soetada 34, Vilniuse elanik 28 ja riialane 23 ruutmeetrit uut elamispinda.

Tallinnas on elanike ostujõud nii uute kui järelturu korterite lõikes juba alates 2012. aasta lõpust järjest vähenenud. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sai Riias keskmise palgaga osta umbes 50, Tallinnas 41 ja Vilniuses 40 ruutmeetri suuruse standardkorteri, mis on Riias ja Vilniuses ligikaudu ruutmeeter rohkem, Tallinnas aga peaaegu ruutmeeter vähem kui kvartal tagasi.

Eluasemete kättesaadavust parandas madal inflatsioonimäär ja palgakasv, Tallinnas oli ostujõu vähenemise peamiseks põhjuseks sesoonne sissetulekute langus. Kvartali keskmine uute eluasemelaenude intressimäär oli Leedus 2,24, Eestis 2,80 ja Lätis 3,50 protsenti.

Seekord võeti SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 10-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks 40-ruutmeetrise uue korteri soetamiseks kulub tallinlasel vähem kui kaks aastat, Riias ja Vilniuses umbes 2,5 aastat. Arvutus põhineb eeldusel, et kõrvale pannakse 30 protsenti tuludest.
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas märkis, et uue kodu kättesaadavust mõjutab lisaks sissetulekule, intressimäärale ja eluaseme hinnale oluliselt ka kodulaenu nõutava omafinantseeringu suurus. Lätis on pangad seoses seadusemuudatustega juba tõstnud laenusaajapoolse sissemakse nõude 30 protsendini, mis tähendab, et keskmise sissetuleku saajal kulub vajaliku summa kokkusaamiseks vähemalt seitse-kaheksa aastat.

SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse moodustab 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Arvestatakse nelja eluasemeturgu mõjutavat tegurit: tüüpkorterite hind, keskmine palk, tarbijahinnad ja uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit üks kord poolaastas (1. ja 3. kvartalis) alates 3. kvartalist 2011.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

SEB: Для таллинцев новая квартира более доступна, чем для жителей Риги или Вильнюса

11.12.2014 Tõnu Toompark

Согласно расчетам экспертов банка SEB, получающий средний доход таллинец используя банковский кредит может приобрести квартиру в новом проекте площадью 34,2 кв.м., в Вильнюсе – 27,8 кв.м., а в Риге – только 23,3 кв.м.

Покупательская способность жителей Таллинна как для покупки нового, так и старого жилья падает уже начиная с 2012 года. В третьем квартале этого года житель Риги со средней зарплатой мог купить себе примерно 50 метров стандартной жилплощади, в Таллинне и Вильнюсе этот показатель составил соответственно 41 и 40 метров. Показатели Риги и Вильнюса за квартал выросли на один метр, в Таллинне же уменьшился на один метр.

Росту доступности жилья в столицах Латвии и Литвы способствовал низкий уровень инфляции и рост зарплат, в Таллинне же причиной падения покупательской способности стали сезонные изменения в уровне заработка. Средний за квартал уровень процентной ставки кредита для покупки жилья составил в Литве 2,24, в Эстонии 2,80 и Латвии 3,50 процента.

В ходе данного исследования индекса доступности жилья SEB было так же рассчитано время которое необходимо для накопления первого взноса для покупки жилья. Для накопления 10% первого взноса для покупки жилой площади размером 40 м2 жителю Таллинна требуется менее 2 лет, в Риге и Вильнюсе – примерно 2,5 года. Расчет основывается на предположении что откладывается 30% заработка.
Руководитель по развитию частных кредитов SEB Tрийн Мессимас заметила, что на доступность жилья влияет кроме размера заработка, размера процентной ставки и стоимости недвижимости так же и размер первого взноса для получения банковского кредита. В связи с изменением законодательства в Латвии банки ощутимо подняли размер первого взноса. Это означает, что жителю Риги со средним заработком в будущем потребуется намного больше времени ля накопления необходимой для первого взноса суммы.

Индекс доступности жилья SEB показывает количество квадратных метров жилплощади , которое может себе позволить жители столицы Балтийских стран при помощи банковского кредита без принятия на себя излишних финансовых обязательств (время возвращения кредита 25 лет, размер самофинансирования 20% и ежемесячные выплаты по кредиту составляет 30% от дохода кредитора). В ходе исследования в расчет принимаются четыре основных фактора влияющих на доступность жилья: стоимость типовой квартиры, размер средней зарплаты, потребительские цены и средний процент кредита ля покупки жилья. SEB рассчитывает индекс доступности жилья в Балтийских странах один раз в пол года (в 1 и 3 квартале) начиная с 3 квартала 2011 года.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pärnaõuest neljandik valmis

11.12.2014 Tõnu Toompark

Tallinna planeeritavast suurimast elamuasumist, Haaberstis asuvast Pärnaõuest on valmis neljandik – kavandatud 770st korterist 200.

Novembris valmis Pärnaõues kaks uut korrusmaja, järgmisel kevadel lõppeb veel kahe korrusmaja ehitus. Teise etapi lõppemisel tegi ehitaja ka esialgsed haljastustööd.

Pärnaõue ehitaja ja arendaja, NCC Elamuarendus OÜ tegevdirektor Timo Riismaa sõnul on eesmärk 770 korterini jõuda lähima kuue aastaga. “Kui siiani oleme liikunud tempos kaks maja aastas, siis alates järgmisest tahame igal aastal valmis saada neli kortermaja,” lausus Riismaa.

“Võrreldes esialgselt plaanituga jääb elamuasumi maht samaks, küll aga lähtuvalt nii Eestis kui Skandinaavias viimasel ajal juurdunud suundumustest, oleme korterite suurust paari ruudu võrra vähendanud, mis omakorda on kahandanud ka hinda,” märkis Riismaa.

“Ruumi on võidetud eelkõige nutikamate planeeringute abil, see omakorda on kahandanud ka korterite hinda,” ütles Riismaa.

Pärnaõue kahetoaliste korterite suurus ulatub keskmiselt 50m2 ja kolmetoaliste oma 70m2. Kõik korterid on rõdudega ning kõikide korterite juurde kuulub panipaik hoone esimesel korrusel. Lisaks ehitatakse elamurajooni mänguväljakud ja rohealad.

Korrusmajade arhitekt on Ilmar Klammer ning hooned projekteeris EA Reng AS. NCC Elamuarendus OÜ annab kõikidele korteritele kolme aasta pikkuse ehitusgarantii.

NCC on viimase kümne aasta jooksul ehitanud ja arendanud Tallinnas ja Viimsis kokku 1214 korterit.

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

11.12.2014 Eesti Pank

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb siiski tagasihoidlikuks.

Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ning mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine.

Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute leevenemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm.

Hoolimata olemasolevate ressursside intensiivsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele.

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, siis sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*					Erinevus eelmisest prognoosist
	2013	2014	2015	2016	2014	2015	2016
SKP jooksevhindades (mld eurot)	18,74	19,52	20,44	21,64	0,33	-0,01	-0,15
SKP püsivhindades, muutus (%)	1,6	1,9	2,1	3,3	1,2	-1,8	-0,3
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)	3,8	3,8	3,9	3,6	1,5	-0,1	-0,2
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades, muutus (%)	2,8	0,5	0,3	1,2	0,8	-0,6	-1,0
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)	2,5	2,8	1,7	4,7	4,8	-5,9	-0,5
Eksport püsivhindades, muutus (%)	2,6	3,1	2,6	4,3	0,9	-0,9	-0,2
Import püsivhindades, muutus (%)	3,1	2,1	3,1	4,7	1,3	-0,7	0,1
SKP töötaja kohta püsihindades, muutus (%)	0,4	2,0	2,7	4,0	0,0	-1,5	0,0
Tarbijahinnaindeks, muutus (%)	2,8	-0,1	0,8	2,1	-0,9	-1,6	-0,6
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%)	3,2	0,6	1,1	2,4	-0,7	-1,7	-0,6
SKP deflaator, muutus (%)	4,5	2,2	2,5	2,5	-1,2	-0,1	-0,4
Jooksevkonto (% SKPst)	-1,4	-0,3	-0,7	-1,1	0,4	1,1	0,6
Tööpuuduse määr (%)	8,6	7,7	7,9	7,7	-0,8	-0,6	-0,6
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%)	1,2	-0,1	-0,5	-0,7	1,2	-0,2	-0,3
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%)	4,0	6,3	4,1	3,6	0,9	0,9	-0,4
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)	7,8	5,4	5,4	6,0	-0,6	-0,8	-0,7
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)	1,3	4,0	3,8	4,4	2,2	0,8	0,3
Brutovälisvõlg (% SKPst)**	93,6	97,6	93,8	89,6	15,4	14,7	13,4
Eelarve tasakaal (% SKPst)	-0,5	-0,3	-0,6	-0,4	0,3	0,2	-0,1
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena ** Välisvõla andmed on muutunud seetõttu, et maksebilansi koostamisel mindi üle uuele metoodikale BPM6. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Oktoobris suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

10.12.2014 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus oktoobris 238 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Oktoobris peatus majutusettevõtetes 150 000 välisturisti, mis oli 1400 turisti võrra rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Majutusettevõtete suurimad turismipartnerriigid on jätkuvalt naaberriigid. 51% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 11% Venemaalt ning 7% Lätist.

Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2% ja 12%. Samuti on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud Rootsist, Suurbritanniast ja Leedust saabunud turistide arv.

Kogu aasta jooksul on suurenenud ka Aasia riikidest saabunud turistide arv. Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes aga 14% ja Saksamaa turiste 13% vähem kui eelmise aasta oktoobris.

73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 7% ja 4% välisturistidest. Üle kahe kolmandiku välisturistidest olid puhkuse- ja ligi veerand tööreisil.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 88 000 siseturisti, mis on 9% rohkem võrreldes eelmise aasta oktoobriga. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 15% ning Tartu maakonnas 11% siseturistidest. 57% siseturistidest olid puhkuse- ja 29% tööreisil.

Oktoobris pakkus külastajatele teenust 957 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 44 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 41% ja 32%. Suvise kõrghooajaga võrreldes oli tubade arv vähenenud 14% ja voodikohtade arv 20%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2013. aasta oktoobriga võrreldes ühe euro võrra kallim. Tallinna majutusettevõttes maksis ööpäev riigi keskmisest rohkem.

Majutamine piirkonniti, oktoober 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	957	187	58	98	286	328
Toad	19 485	8 226	1 306	1 345	4 539	4 069
Voodikohad	44 149	18 035	2 738	3 296	10 265	9 815
Tubade täitumus, %	41	58	36	24	33	25
Voodikohtade täitumus, %	32	45	29	19	29	19
Majutatud	238 105	144 708	12 176	10 716	39 438	31 067
Ööbimised	444 283	250 271	24 804	18 968	92 957	57 283
Eesti elanikud	147 378	41 230	15 023	13 456	39 240	38 429
väliskülastajad	296 905	209 041	9 781	5 512	53 717	18 854
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Võrk: Tallinna elamuehitus on eeskujuks kogu riigile

10.12.2014 Tallinn.ee

Vastupidiselt riigile on Tallinn oma ülesannetega elamuehituse valdkonnas hästi toime tulnud, ütles abilinnapea Eha Võrk.

Võrgu sõnul on majandus- ja taristuminister tõdenud et suur osa Eesti eluasemevaldkonna arengukava eesmärkidest on jäänud saavutamata, samas on Tallinn teinud kavandatust rohkemgi.

„Munitsipaalmajade ehitamisel on linna vahendeid kasutatud 55,87 miljonit eurot, riik toetas aastail 2002-2008 pealinna elamuehitust 4,56 miljoni euroga ning Euroopa Liidu rahalisi vahendeid on elamumajandusse – eelkõige sotsiaalmajutusüksuste ehitamiseks – paigutatud 4,82 miljonit eurot.

Võrk rõhutas, et Tallinn jätkab munitsipaalmajade ehitamist – järgmise aasta algul saab valmis arstide ja õdede maja aadressil Akadeemia tee 48 ning Lasnamäele aadressile Uuslinna tn 3 hakatakse projekteerima õpetajate maja, Põhja-Tallinna aadressile Maleva 18 on aga plaanis rajada seenioride maja.

„Tallinna elamuehitusprogrammi üheks osaks on ka lastekodulaste elamistingimuste parandamine,“ lisas Võrk. Lastekodulaste peremajad rajatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava elukeskkonna arendamise projekti „Lastele perelähedane elukeskkond” raames. Projekti rahastatakse ligi 2,4 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest, Tallinn panustab projekti üle 1,4 miljoni euro. „Projekti tulemusena elab viie kaheperemaja ja kahe üheperemaja õdusas miljöös, kokku 12 perekodus endisest sootuks erinevates tingimustes kokku 72 lastekodulast.“

Tallinna linna elamufond koosneb munitsipaalmajadest (munitsipaalkorterid), sotsiaalmajadest (sotsiaalkorterid) ning sotsiaalmajutusüksustest (voodikohad ning peretoad).

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 53 tervikmaja (4472 korterit), neist kokku 34 tervikmaja (2577 korterit) kuulub linnale ning koostöös erasektoriga on kasutusse võetud 10 tervikmaja Meelikul (680 korterit) ja 9 tervikmaja Raadikul (1215 korterit). Lisaks on Tallinna linn rajanud kuus kokku 487 voodikohaga sotsiaalmajutusüksust.

Munitsipaal- ja sotsiaalkorterite üürihinnad on vahemikus 0,76 – 1,92 eurot/m2. Üürihind sõltub sihtgrupist, seisukorrast ning elamistingimustest. Näiteks oli kalleima üürihinnaga Raadiku tänaval asuva 2-toalise korteri (54,5 m2) oktoobrikuu arve kokku 158,62 eurot (sellest 104,64 eurot moodustab üür ja 53,98 eurot kommunaalkulud).

Samas on erasektori keskmised üürihinnad Tallinnas tõusnud 6-9 euroni/m2.

Raadiku ja Meeliku elamuehitusprojektide elluviimisega lahendas Tallinna linn lõplikult sundüürnike eluaseme küsimuse. Kokku aitas Tallinna linn lahendada ligi 3500 sundüürniku eluasemeprobleemi.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi eesmärk on aidata lahendada noorte perede ning linna jätkusuutlikuks toimimiseks vajalike töötajate ja sihtrühmade eluasemeprobleeme.

Arstide ja õdede majja (Akadeemia tee 48) saavad eluruumi Tallinna tervishoiuasutuses töötavad arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad. Arstide ja õdede majja on planeeritud kokku 97 korterit – 24 kööktuba, 60 ühetoalist ja 13 kahetoalist korterit.

Akadeemia tee 48 endise ühiselamu rekonstrueerib Tallinna Linnavaraameti tellimusel arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ, ehitusmaksumus on 2,55 miljonit eurot. Maja valmib 2015. aasta veebruari lõpuks.

Uuslinna tn 3a kinnistule on võimalik ehitada kaks 5-korruselist korterelamut, kokku 70 korterit ning Maleva tn 18 kinnistule üks 5-korruseline maja, kokku 76 korterit.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

November Tartu kinnisvaraturul

10.12.2014 Kadri Lest

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Tartus käesoleva aasta novembris 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 024 336 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 24,2% ja koguväärtus 28,1%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 8,4%, kuid koguväärtus on 1,1% tõusnud.

Novembris toimus Tartus 113 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingu võrra vähem kui oktoobris ja 6 tehingut vähem, kui eelneva aasta novembris. Tehingute keskmine hind hüppas aga novembris rekordtasemele – 1212 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses kõige kõrgem tulemus. Oktoobrikuuga võrreldes on keskmine hind 4% tõusnud.

Keskmise hinna tõus on tingitud mitme uusarenduse valmimisest ja müükide vormistamisest (nt. Siili tn 8, Meloni tn 30, Savi tn 39//39A), millega tõusis uute korteritega tehtud tehingute osakaal kogu tehingute mahus. Kui oktoobris oli ~14% tehingutest uute korteritega, siis novembris vormistatud tehingutest moodustasid ~22% uute korteritega tehtud tehingud, tõstes keskmist ruutmeetrihinda. Kinnisvarabuumi aegsele tipule, kui 2007 aasta veebruaris oli tehingute keskmine 1242 €/m², oleme juba päris lähedal. Ootame ja vaatame, kas see saab ületatud järgmise aasta alguses, kui suur osa uutest korterelamutest valmis saab.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti novembris 11 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 14 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 3 tehingut. Nii 2014 oktoobris kui ka aasta tagasi novembris tehti ainult 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

RKASi nõukogu kinnitas ettevõtte 2015. aasta eelarve

10.12.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kinnitas 9. detsembril toimunud koosolekul ettevõtte 2015. aasta eelarve, mille järgi on konsolideerimisgrupi eeldatav müügitulu 87 miljonit eurot ning puhaskasumiks prognoositakse 7,6 miljonit eurot.

“Ettevõtte tuleva aasta investeeringute kogumahuks on kavandatud 69 miljonit eurot, mis võrreldes käesoleva aastaga suureneb ligi 20 miljoni euro võrra,“ ütles RKASi nõukogu esimees Arto Aas.

„Järgmisel aastal algavad mitme olulise hoone ehitustööd, milledeks on: Rahvusarhiivi büroo- ja arhiivi hoone, Piusa kordon, nelja ministeeriumi ühishoone, Terviseameti büroohoone, Nukuteatri hoovihoone ja uus Tallinna vangla,“ märkis Aas.

„RKASi kui kompetentsikeskuse üks peamine ülesanne on viia läbi riigi kinnisvarareform, mille käigus riigile kuuluv vara tsentraliseeritakse ja optimeeritakse. Läbi investeeringute kaasaegsesse töökeskkonda saavutatakse ka oluline kulude kokkuhoid pikas perspektiivis,“ lisas nõukogu esimees.

RKAS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 181,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Muusikakooli detailplaneering sai kehtestamisküpseks

10.12.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kehtestamiseks Pärnu mnt 59 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Haridus- ja teadusministeerium soovib rajada planeeritavale maa-alale muusikaõppeasutuste hoonetekompleksi, kuhu koonduksid Tallinna Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool. Koolide praegused hooned on viletsas seisus ja ei vasta ka muusika- ja tantsuõpetamise vajadustele.

„Detailplaneeringualale kavandatud uus õppehoone võimaldab ühendada linnas hajusalt paiknevad muusika- ja balletiõppeasutused ühte kompleksi,“ ütles abilinnapea Taavi Aas. „Seeläbi paranevad õpilaste ja õppejõudude töötingimused.“

Õppehoone asumine kesklinna kultuuriasutuste ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses võimaldab mugavalt kasutada praktikabaase ja kaasata õppetöösse tegevmuusikuid ja tantsijaid ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõude.

“Uus õppehoone loob ühiste kontserdi- ja harjutussaalide ning raamatukogu kaudu koolide vahele tugeva sünergia ning võimaldab nii inim- kui materiaalseid ressursse otstarbekamalt kasutada,” ütles Aas.

Õppehoonesse rajatavaid saale on võimalik kasutada avalike muusika- ja tantsuürituste korraldamiseks. Krundi hoonestamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille alusel on detailplaneeringus määratud kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus.

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas ühe olulisima liiklussõlme, Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmiku, vahetus läheduses, logistiliselt soodsas asukohas. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas.

Hoonestus on kavandatud Pärnu maanteest kaugemale kui Pärnu mnt 59 krundil praegu asuv ühiselamu. Pärnu maantee tänavasein muutub ühtlasemaks ja korrastatumaks ning avanevad vaated nii Tallinna Polütehnikumi hoonele kui ka Pärnu mnt 67 asuvale Tallinna Perekonnaseisuameti hoonele, mis on arhitektuurimälestis.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus Liivalaia tn 2 // Pärnu mnt 57 kinnistul asuva koolihoone laiendamiseks ning Pärnu mnt 59 krundile kuni neljast hoonest koosneva ja kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega õppekompleksi ehitamiseks.

Pärnu mnt 59 kinnistule muusikakoolide kompleksi kavandav detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. detsembri 2013 korraldusega ning oli 6.-20. veebruarini avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ka Tallinna linna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

2011. aastal korraldati rahvusvaheline ideekonkurss koolikompleksi parima arhitektuurse lahenduse saamiseks. Konkursi võitis Atelier Thomas Pucher ZT GmbH töö „Vaikuse aed”.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks soetada remonditud või remontivajav korter?

10.12.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui investor otsib väljaüürimiseks sobilikku korterit, siis üheks oluliseks mõtlemise kohaks on, kas ta on võimeline tegema mõistliku aja jooksul mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, siis tasub meeletule remondivajadusele viidates nõuda korteri ostuhinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud ja väljaüürimiseks sobilik korter.

Üürileandjale on projekt kasumlik, kui ta ei maksa remontivajava korteri ja remondikulu eest summat, mis ületab remonditud ja väljaüürimiseks kõlbuliku korteri maksumust.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss (raha) olemas?

Kui seda peab laenama, siis tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema intressimääraga.

Üürileandja peab arvestama ka sellega, et remondiperioodi jooksul tuleb investoril tasuda pangalaenu, kuid sissetulevat rahavoogu üüritulu näol tal veel ei ole. Vakantsuse perioodil ehk ajal, mil üürniku veel ei ole peab üüriinvestor tasuma üüripinna kommunaalkulud.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kuuülevaade: Tallinna korteri keskmine ruutmeeter ületas 1500 euro piiri

09.12.2014 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmise pinnaühiku hind ületas novembris esmakordselt peale 2007. aasta detsembrit 1500 euro taseme, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvaraettevõtteid 1Partner maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on müüki tulnud suur hulk uusi arendatud kortereid ja see peaks hindu ohjes hoidma. “Mõistliku hinna ja kvaliteediga arendused müüvad hästi, kehvematel ja kallimatel läheb raskeks. Kui erakinnisvara turuaktiivsus aasta lõpus langeb, siis ärikinnisvaraga tehakse praegu palju suuri ja julgeid tehinguid. Kinnisvarafondid kulutavad oma ülejäänud vahendeid ning peale tuleb ka Venemaalt pagevat raha,” ütles Vahter.

Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 952 ostu-müügitehingut, mis on 4,9 protsenti vähem kui oktoobris. Korteritehingute aktiivsus langes kuuga 10,7 protsenti, kuid ruutmeetri keskmine maksumus tõusis 4,6 protsenti 1529 euroni. Novembris müüdi kalleim korter 453 000 ja odavaim 4700 euro eest.

Tallinnas müüdi novembris 20 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra rohkem kui oktoobris. Kalleim krunt müüdi 1 000 000 ja odavaim 12 000 euro eest.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tartu algatab uue üldplaneeringu

09.12.2014 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus esitas volikogule Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu.

„Kvaliteetse ja toimiva üldplaneeringu olemasolu on üks olulisi eeldusi linnas hea elu- ja majanduskeskkonna hoidmisel. Senikehtiv üldplaneering valmis juba üle kaheksa aasta tagasi ja kipub ajale jalgu jääma. Uus üldplaneering on detailsem ning üks olulisemaid märksõnu selles on koostöö lähivaldadega,“ kommenteeris linnapea Urmas Klaas.

Planeeringu koostamise eesmärkideks on linna ruumilise arengu suundumuste määramine, avalike huvide ja väärtuste defineerimine, arhitektuurivõistluste vajaduse ja tingimuste ning miljööväärtusega hoonestusalade piiride, kaitse- ja kasutustingimuste määratlemine. Planeeringus tuuakse välja ka ruumilised arengud, mis on vajalikud linnas hea ettevõtluskeskkonna kujundamiseks.

Olulisel kohal on kogu linna ja linnaosade elanike arvu täpsustamine ning sellega vastavuses elamumaade, sotsiaalkultuuriliste teenuste võrgu ja teeninduskeskuste kavandamine.

Uus üldplaneering tuleb paindlikum maade kasutusfunktsioonide osas, kuid karmim ehitustingimuste osas, kuna üldplaneeringu valmimisel väheneb detailplaneeringute koostamise vajadus ja piirdutakse projekteerimistingimuste väljastamisega. Kavandatavad muudatused kiirendavad märgatavalt ehitusprotsessi.

Planeeringu koostamisel tehakse rohkem koostööd lähivaldade ja maavalitsusega ning analüüsitakse valglinnastumise mõjusid. Selleks, et linnaelanikke planeerimisprotsessi paremini kaasata, koostatakse eraldi kaasamiskava.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KredEx avab alates 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks

09.12.2014 Tõnu Toompark

KredEx avab alates neljapäevast, 18. detsembrist toetuse taotluste vastuvõtu väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

Taotlusi võetakse vastu kuni riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub. Toetusteks on planeeritud eraldada kokku 5 miljonit eurot.

Taotlusvorm koos lisadokumentidega esitatakse KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile eramaja@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana.Paberkandjal esitatud taotlus peab laekuma suletud ümbrikus, saadetuna tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, 10151 Tallinn. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märge “Väikeelamute toetus”. Taotluse postitamise või e-kirja saatmise kuupäev ei tohi olla varasem kui vooru avamise tähtpäev.

Väikeelamute küttesüsteemide toetus on mõeldud füüsilistest isikutest väikeelamute omanikele, kes soovivad asendada vedelkütust kasutavad katelseadmed taastuvenergiaallikaid kasutavate kütteseadmetega. Toetuse objektiks on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja muu kahe korteriga elamu, mille soojusvarustuse liigina on märgitud lokaalküte ja energiaallika liigina vedelkütus. Toetuse määr on kuni 40% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Maksimaalne võimalik toetussumma on 4000 eurot taotleja kohta.

Lisainfot väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetuse kohta leiab veebilehel www.kredex.ee/vaikeelamu.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Majandus kasvas III kvartalis 2,2%

09.12.2014 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 2,2%, teatab Statistikaamet.

III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 2,3%.

SKP kasvu mõjutas 2014. aasta III kvartalis enim töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis positiivse panuse netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. Majanduskasvu suurim pidurdaja oli ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine, mis oli tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Oluliselt pidurdasid SKP kasvu ka transpordi ja kinnisvara tegevusalad.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 5% ning kaupade ja teenuste import 2%. Kaupade väljaveo kasv oli enim mõjutatud elektroonikatoodete, muude masinate ja seadmete ning keemiakaupade ekspordist. Kaupade sisseveo kasvule andis olulise panuse elektroonikaseadmete, kemikaalide ja elektriseadmete impordi suurenemine. 2014. aasta III kvartalis oli netoekspordi (ehk kaupade ning teenuste ekspordi ja impordi vahe) suhe SKP-sse 3,8%.

III kvartalis kasvas SKP reaalnäitaja kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Seetõttu suurenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta kui ka tööjõu tunnitootlikkus kumbki 1%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. III kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%. See näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Sisenõudluse kasv aeglustus 3%-ni, moodustades SKP-st 98,3%. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes III kvartalis 10%. Langus oli tingitud peamiselt ettevõtete ning valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2013. aasta I kvartalis. Sisemajanduse nõudluse kasvu toetasid peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ning varude muutuse suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5% peamiselt toidukaupadele ja alkoholita jookidele ning transpordile tehtud kulutuste toel. Varude muutust mõjutas sarnaselt eelmisele kvartalile enim kaupade varude suurenemine.

8. septembril 2014 avaldas Statistikaamet esmakordselt rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegread uue, ESA 2010 metoodika alusel. Analüüsi käigus selgus, et Eesti Panga maksebilansistatistika ja Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise kaupade ja teenuste ekspordi-impordistatistika vahel oli mõningaid erinevusi. Eesti Panga ja Statistikaameti koostöös on ühtlustatud andmeallikaid ja metoodikat ning revideeritud kaupade ja teenuste ekspordi-impordi aegrida alates 2010. aastast.

Samuti muutub 2010. aastal ning 2014. aasta I ja II kvartalis kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) impordi korrigeerimise tõttu kõikide sektorite vahelise vahetarbimise jaotus, v.a kasumitaotluseta institutsioonid.

Netoeksport jooksevhindades, 2010–2013 (miljonit eurot)
	2010	2011	2012	2013
Revideerimata	931,5	591,9	16,4	162,3
Revideeritud	935,6	954,6	176,0	270,7
Vahe	4,0	362,7	159,6	108,5

Statistika: Ehitushinnaindeks aastatagusest 0,2 protsenti allpool

09.12.2014 Tõnu Toompark

2014 III kvartalis keeras ehitushinna indeks end aastataguse ajaga võrreldes miinusesse. Ehitushinna koondindeks näitas 2014 III kvartalis 191,7 punkti taset ehk eelmise aasta näitajast 0,2% allpool.

Kui viimase aja ehitushinnaindeksi muutusi on valdavalt vedanud hinnaindeksi tööjõu komponendi muutused, siis seekord on tööjõu osakaal indeksi muutustes kõige tagasihoidlikum.

Ehitushinnaindeksit vedas tõususuunas ehitusmasinate 3-protsendiline aastane kallinemine, kuid miinusesse tõmbas indeksi ehitusmaterjalide 0,8-protsendiline odavnemine.