Arco Vara viis läbi võlakirjaemissiooni

24.03.2014

Arco Vara viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 160 000 eurot. Võlakirjade väljalaskepäev oli 21.03.2014. a ja lunastamispäev on 20.06.2015. a.

Emiteeriti 160 võlakirja nimiväärtusega 1 000 eurot, intressimääraga 9,8% aastas. Intressimakseid tasutakse kvartaalselt. Emiteeritud võlakirjad tagatakse hüpoteegiga Arco Vara AS-i tütarühingule kuuluvale kinnisasjale. Emiteeritud võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Läbiviidud võlakirjaemissiooni näol oli tegemist väärtpaberite emissiooniga kooskõlas väärtpaberituru seadus § 12 lg 2 p-ga 2.

Võlakirju pakuti 3-le isikule, kellest 3 ka märkisid. Võlakirjaemissiooni maksimaalseks mahuks oli 200 000 eurot, millest märgiti täis 160 000 eurot. 2 investori puhul oli vastavalt NASDAQ OMX Tallinna börsi reeglistikule tegemist tehinguga seotud isikuga.

Nimetatud investoriteks on AS Lõhmus Holdings ja OÜ Alarmo Kapital. AS-i Lõhmus Holding juhatuse liige on Rain Lõhmus, kes on Arco Vara nõukogu liige. OÜ Alarmo Kapital juhatuse liikmeteks on Tarmo Sild, kes on Arco Vara juhataja, ja Allar Niinepuu, kes on Arco Vara nõukogu liige.

Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse arendustegevuste jätkamiseks Eestis.

Ajaloorubriik: Kadunud maailmast Stockmanni kaubamaja kõrval

24.03.2014

1996. aastal Tallinnas avatud Stockmanni kaubamaja rajati vana paberivabriku asemele. Sealne linnaruum on viimase 70 aastaga läbinud totaalse muutumise.

Enne Teist maailmasõda asus Kaasani kiriku praegusest suurema aia kõrval Kaasani plats. Selle kõrval olid vanad kasarmud, mille kõrvalt voolas Härjapea jõgi Maakri tänava joonel mere suunas.

Kasarmutest edasi kulges otsejoones (Suur) Tartu maantee suunas Klaasingi tänav ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Tartu maanteele Puuvilja (hilisema Saali) tänava kaudu. See Keldrimäe asumi piirkond oli hoonestatud valdavalt vanade puumajadega.

Kitsas Klaasingi, hilisem Paberi tänav kulges praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus ajaloolise Jaaniveski kohal Johansoni paberivabrik. Omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles. Puuvilja tänav asus aga 1954. aastal ehitatud stalinistiku kõrge nurgatorniga hoone hoovis.

Suur osa selle piirkonna hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamisest. Paberivabriku paekivist hoonete eest avanes vaade üle tänase keskturu ala kuni Gildi tänavani. Säilis vaid üksik kahekordne kivimaja Paberi tänava ääres keset tänast Liivalaia tänavat Stockmanni kaubamaja ees.

See maja lammutati 1974. aasta paiku, mil hävitades vana tänavavõrgu ühendati Viktor Kinissepa/Liivalaia tänav Narva maanteega. Siis kadus linnakaardilt ka kirjanik Elisabeth Aspe nime kandev lühike tänav, mis kulges omal ajal Tartu maanteelt Kunderi tänava ristini.

1995. aastani töötanud Tallinna paberivabrikut meenutab täna Paberi trammipeatus Tartu maanteel.


Fotol Klaasingi (Paberi) tänav enne sõda. Vaade Kaasani kiriku poolt Tartu maantee suunas. Paberivabrik jääb vasakule.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Glikman Alvin & Partnerid: Isiklikku kasutusõigust ei saa seada enda kasuks

22.03.2014

Tsiviilasja nr 3-2-1-180-13 asjaolude kohaselt esitas äriühing, kes tegeleb kinnisvara arendamisega Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse kanda äriühingule kuuluvatele kinnistutele sisse tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (hoidumisservituut).

Lahendi asjaoludest tulenevalt soovis arendaja, et kinnistusraamatusse kantakse esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (hoidmisservituut) iseenda kasuks. Sisuliselt oli eesmärgiks see, et kui arendaja kinnistud võõrandab, siis tulevased uued omanikud oleksid arendaja kasuks kohustatud hoiduma kindlaks määratud tegevusest.

Nimelt pidanuks hoidumisservituudi kohaselt igakordne kinnisasja omanik mitte tegema müratekitavaid ja naaberkinnistu elanikke häirivaid ehitustöid alates tööpäeva õhtul kell 18.00st kuni hommikul kell 08.00ni, samuti puhkepäevadel ning riigipühadel. Lisaks pidanuks igakordne kinnisasja omanik hoiduma kinnistu reostamisest ning krundist väljapoole jääva looduse kahjustamisest. Äriühing põhjendas enda kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist heakorralduslikel, looduskaitselistel ja avalikku õigust mitterikkuvatel eesmärkidel, teiste sõnadega hoidumisservituut üldistes huvides.

Kõik kohtuastmed leidsid, et poolte kokkulepe, millega määratakse servituudi sisu, ei saa väljuda asjaõigusseaduses sätestatud servituudi definitsioonist, kuna asjaõigusseaduses ei ole olemas asjaõigust, mille alusel saaks isik kohustada iseennast mingist tegevusest hoiduma iseenda kasuks. Teisisõnu, asjaõigusseaduses puudub säte, mis võimaldaks kinnisasja omanikul seada endale kuuluvale kinnisasjale iseenda kasuks isiklikku servituuti.

Samas leidis Riigikohus, et põhimõtteliselt on arendajal võimalik seada kinnistutele reaalservituut arendaja omanikuks olemise ajal (mitte isiklik kasutusõigus), kui soovitakse mingite kohustuste edasi kehtimist, sest sellisel juhul ei seata servituuti konkreetse isiku kasuks vaid reaalservituut on seotud kinnisasja igakordse omanikuga.
Servituudi sisu osas leidis kohus aga antud asjaoludel, et isikul peab olema servituudi seadmiseks kaitset vääriv huvi. Kohus leidis, et piisavaks huviks ei saa pidada arendaja soovi hoida kinnisasja heakorralduslikult ja looduskaitset tagaval meetodil. Nimetatud eesmärgid on tagatavad üldiste piirangutega, mida saab teha seaduse alusel. Looduskaitselised huvid ja heakorraga seotud huvid on seadusjärgne kitsendus, mis kehtib kinnisasjaomaniku suhtes ka ilma kinnistusraamatusse kandmata. Seega eraldi isikliku kasutusõiguse seadmine sellekohastel eesmärkidel ei ole põhjendatud.

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
 Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandja peab tasuma kõrvalkulud ühistule ise või lasta need maksta üürnikul?

22.03.2014

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kindel soovitus üürileandjale on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Siis saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergiapakkujale…) edasi maksta.

Sellisel viisil asju korraldades on ühistule ja teistele teenusepakkujatele tehtavad maksed üürileandja kontrolli all ning välistatud on võimalus, et tekivad võlgnevused.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab juba ennetavalt tegelema hakata.

Nii saab üürileandja koheselt astuda rangeid samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

KV.EE: Korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe käriseb laiemaks

22.03.2014

Pole vast suur saladus, et Tallinna-Tartu korterite hinnad on viimase 12 kuu jooksul jõudsalt kerkinud. Elamispindade hinnatõusu taga on madal eluasemelaenude intressimäär, kerkivad palgad ja vähenenud korteripakkumiste hulk.

Korteriturgu valitseb müüja

Korteriturg on juba 2013. aasta algusest muutunud täielikult müüja turuks ehk teisisõnu on ostjatel sellistes tingimustes vähe võimalust hinnaläbirääkimiste pidamiseks.

Müüja esitab pakkumise stiilis võta-või-jäta. Kui ostja jaoks on hind liiga kõrge, siis jääb müüja lihtsalt ootele. Kerkivad hinnad on siiani andnud võimaluse, et lühema või pikema aja järel saabub ostja, kes küsitud hinnaga nõustub.

Nii on Tallinna korterite pakkumishinnad portaali KV.EE andmetel veebruari kuuks kerkinud Tallinnas tasemele 1732 €/m². Tartus oli vastav näitaja 1294 €/m².

Tehinguhinnad jääb pakkumishinnast allapoole

Tehinguhinnad jäävad pakkumishindadest siiski allapoole. Siin tuleb mängu kaks olulist tegurit. Kiirema tehingu nimel on müüja mõningal määral siiski valmis hinda esialgu küsitust allapoole laskma. See viib tehinguhinna allapoole.

Tehinguhinda langetab ka tegur, et enamasti on portaalis olev korteri ruutmeetrihind hind, mida küsitakse elamispinna ruutmeetrite eest.

Maa-ameti arvestuses on tehinguhind aga kogu korteriomandi ruutmeetrihind, mille sisse kuuluvad sageli ka rõdud, panipaigad, lodžad. Need pinnad suurendavad korteri pindala ja seeläbi peabki reaalne tehinguhind pakkumishinnast allpool olema.

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel veebruaris 1392 €/m² ja Tartus 1151 €/m².

Pakkumishinna ja tehinguhinna käriseb laiemaks

Täna oleme olukorras, kus igikestvat hinnatõusu ootavad kinnisvaramüüjad sisestavad portaalidesse järjest kallima hinnaga objekte. Reaalsed tehinguhinnad ei tule selle optimismilainega sedavõrd rõõmsalt kaasa, sest ostjad vaatavad oma rahakotti ja ei jaga müüjate optimismi.

Nii on hakanud suurenema vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel. Tallinna korterite tehinguhinnad olid 2012. aastal pakkumishindadest 200-250 eurot allpool. 2013. aastaks oli see vahe kasvanud juba 250-290 euroni.

Protsentuaalsena on tehinguhindade ja KV.EE pakkumishindade vahe siiski alates 2011.-2012. aastast püsinud üsna stabiilselt Tallinnas vahemikus 14-18% ja Tartus 11-16%.

Koduostjatele hakkab hinnatõus ülejõu käima

Eelolevalt aastalt võime suure tõenäosusega oodata pakkumishindade suuremat eemaldumist tehinguhindadest ehk nende kahe näitaja vahe laienemist.

Ühest küljest soovivad portaalides olevatest hindadest mallivõtvad kinnisvaramüüjad endiselt purjetada optimismilaines ja senise tempoga hindu ülespoole kruvida. Kinnisvaraostjatele hakkab aga senine ülikiire hinnatõus juba vaikselt ülejõu käima ja nende valmidus järjest kõrgema hinnataseme juures tehingusse minna väheneb.

Jokkerina on kaardipakki lisandunud idapoolne majandusliku ja poliitilise ebastabiilsuse eskaleerumine. Vaevalt jätab see Euroopa ja seega Eesti majanduse ja selle kaudu ka elamispindade turu negatiivselt puutumata.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE: Korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe käriseb laiemaks

KV.EE: Korterite pakkumishindade ja tehinguhindade vahe käriseb laiemaks

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 26.03.2014

21.03.2014

Kinnisvarakool: kinnisvara fotokoolitusKinnisvarakoolis toimub kolmapäeval 26.03.2014 Kinnisvara fotokoolitus. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Kinnisvara fotografeerimise koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

  • üldteadmised fotograafiast;
  • oskused paremini kaadrit koostada;
  • võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
  • võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvara fotokoolitus” toimub kolmapäeval 26/03/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kortermajade piirkondade parkimist käsitlev planeering läheb avalikustamisele

21.03.2014

Volikogu võttis vastu Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu “Vabaplaneeringuga alade parkimispõhimõtted” ja suunas selle koos keskkonnamõju hindamise aruandega avalikustamisele.

2011. aasta detsembris algatatud planeeringu ülesanne on pakkuda terviklikku lahendust parkimisprobleemide leevendamiseks Annelinnas ja teistes suurte kortermajadega piirkondades.

Planeeringu peamine eesmärk on tihedalt asustatud linnaosade elukeskkonna kvaliteedi tõstmine, tagades ühelt poolt piisavad juurdepääsu- ja parkimisvõimalused, teisalt ka haljastuse ning mänguväljakute osakaalu.

Teemaplaneering hõlmab alasid kogupindalaga ligi 28 ruutkilomeetrit, kus elab enam kui 40 000 tartlast.

Planeering on avalikul väljapanekul 8. aprillist kuni 6. maini linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3) ning linna infokeskuses raekojas. Teemaplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet tutvustav avalik arutelu toimub 21. aprillil kell 17:00 haridusosakonna saalis (Raekoja plats 12). Avalikustamise tulemusi tutvustav arutelu toimub 2. juunil samuti kell 17:00 haridusosakonna saalis.

Astangu on suure potentsiaaliga elupiirkond

21.03.2014

Tallinnas on veel piirkondi, mis on jäänud kinnisvaraturu hoogsast kasvust mõnevõrra kõrvale, arenedes omaette. Kiire hinnakasvu taustal on ostuhuvilised aga aina enam hakanud otsima kohti, kus saaks teha soodsamaid tehinguid ning valik langeb seni vähempopulaarsetele asumitele. Üheks selliseks on Astangu tänav Tallinna piiril.

See, kaua aega Väike-Õismäest raudteega eraldatud olnud asum on teinud läbi tugeva arengu. Suurem osa piirkonnas asuvatest viiekorruselistest korterelamutest on soojustatud ja renoveeritud, osa lausa täielikult rekonstrueeritud. Rõhku on pööratud ka haljastusele ning vaba aja veetmisele. Endise raudtee asemel on terviserada. Kohalikud räägivad, et erinevalt paljudest teistest kohtadest pole Astangul parkimisega üldse probleeme.

Aastate jooksul on Astangule rajatud ka mitmeid uusi korterelamuid ning ka praegu on ehitus käimas. Vaadates kehtestatud detailplaneeringuid, on oodata veel mitme uue arendusprojekti lisandumist. Lisaks elamuarendusele on rajamisel ka kaubanduspindu, seal hulgas suurem toidupood, millest siiani puudust tunti.

Kuigi korterite pakkumishinnad on ka Astangul kasvanud, on sealsete reaalsete tehingute keskmine hinnatase võrreldes Väike-Õismäega siiski mõnevõrra soodsam. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind 1156 eurot, mis annab aastaseks kasvuks pea 17%, kuid siin tuleb mainida, et Astangu keskmise hinna kujunemisel mängivad oma tugevat rolli ka uusarendused.

Vanemate korterite hinnatase algab ca 814-930 eurost, ulatudes väiksemate renoveeritud korterite puhul ka üle tuhande euro ruutmeetri eest. Uute korterite hind on vahemikus 1190-1440 €/m2.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks veebruaris langes

20.03.2014

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas veebruaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning ehitusmaterjalide tootmises, samuti hindade tõus puittoodete tootmises.

2013. aasta veebruariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, elektroonikaseadmete tootmises ning mäetööstuses, samuti hinnatõus puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, veebruar 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Veebruar 2014–
jaanuar 2014, %		 Veebruar 2014 –
veebruar 2013, %
KOKKU -0,4 -0,9
Töötlev tööstus 0,4 0,2
Mäetööstus 2,7 -11,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -9,3 -6,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,3% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -2,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid veebruaris keskmisest enam naftasaaduste, toormetsa ja puittoodete hinnad, samas langesid elektrienergia, ehitusmaterjalide ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga -0,6% ja võrreldes 2013. aasta veebruariga -2,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid veebruaris keskmisest enam elektrienergia, rõivaesemete ja elektroonikatoodete hinnad, samas tõusid keskmisest enam ehitusmaterjalide, puidu ja puittoodete hinnad.

Maksuameti haarangud hinda ei tõsta

20.03.2014

Ehitusfirmad ei usu, et maksuameti plaan puhastada turg nn mustast tööjõust tõstaks ehituse hinda. Pigem prognoositakse ehitushinna langust nõudluse vähenemise tõttu.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi hinnangul suruvad maksuametnikud ehitushinda üles, kui püüavad ehitusplatsilt kinni makse mittemaksvaid töölisi, kirjutas eile Ärileht.

Ehitusfirmad aga peavad maksuameti püüdlusi turgu korrastada positiivseks ega näe selles hinnasurvet. Pigem võib hindu langetada vähenev nõudlus.

Madalat hinda ei peagi maksupettusega saama. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik avaldas rõõmu, et ameti kontrollitegevus on mõju avaldanud ning ümbrikupalkade maksmine väheneb.

“Kui ehitushinnad kasvavad seetõttu, et ehituses väheneb ümbrikupalga maksmine ja käibe varjamine, siis teeb see ainult rõõmu, et maksu- ja tolliameti tegevus on siin mõju avaldanud. Madalate hindade saavutamine maksupettuste abil moonutab turgu ja kahjustab konkurentsi,” kommenteeris Lemendik.

Ta lisas, et ehitusvaldkond tekitab kõige rohkem maksukahju, mistõttu on see kindlasti maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu all.

Lemendik märkis, et sel suvel peaks jõustuma töötamise registreerimine, mis vähendab ilmselt ümbrikupalga mahtu veelgi. Amet on plaaninud selleks ajaks veel intensiivsemat kontrolli.

Maksuametniku puhastustöö. Ehitusettevõtte Alstom Estonia juhatuse esimees Karl Jaanimägi peab maksuameti tööd tänuväärseks ega leia, et ehitushinnad oleks seetõttu tõusnud.

Jaanimägi rõhutas, et tema arvates on maksuametniku puhastustöö normaalne ja rutiinne töö ning avaldas lootust, et amet jätkab seda ka edaspidi.

“Kõik maksavad makse ja see on Eesti riigile ja firmadele kasulik. Meile, kes me oleme rahvus­vaheline kontsern, on see kindlasti kasulik. Me maksame alati kõik maksud ära. Ma ei nõustu analüütiku väitega ja arvan, et see, mida maksuamet teeb, on väga hea,” ütles ta.

Ka Merko Ehituse juhatuse liige Tõnu Toomik arvas, et maksuameti turukorrastamisest on ainult kasu. “Loodan väga, et maksuamet saab selle keskkonna korda,” kommenteeris Toomik.

Maru Ehitus ASi juhatuse esimees Tõnu Kull lausus, et maksuameti haarangutel ehitusplatsidele on kindlasti mõju olnud. Kui suur, ei osanud Kull öelda, ent nentis, et mõju annab tunda alltöövõtus. Ta kinnitas, et Maru Ehitus maksab kogu aeg ausalt makse.

Ehitushinnad pigem kukuvad. Ehitushinnad on Jaanimägi hinnangul viimasel ajal pigem langenud, seda ehitusfirmade vahelise suure konkurentsi tõttu.

Kull aga nentis, et pigem võivad ehitushinnad tänavu paar protsenti tõusta. “Mõni sisend kallineb stabiilselt. Kütuse ja energia hinnamuutuse tendents on siiski kallinemise poole. Ka keskmine palk tõuseb Eestis tervikuna ja ehitussektor pole erand,” kommenteeris Kull.

Maru Ehituse juht lisas, et hinda hoiab madal ehitusfirmade konkurents – tööd pole palju.

Toomik selleks aastaks ehitushindade kallinemist ei prognoosi. “Võib olla kerget langust, aga pigem jääb olukord enam -vähem samale tasemele, nagu ta praegu on,” hindas Toomik. Ta nentis, et nõudlust on vähevõitu ja riigihangete vähenemise tõttu tiheneb konkurents. “Kui maksuamet teeb oma tööd, jääb turul olukord pigem samaks,” märkis Toomik.

Eelmisel aastal tõusis ehitushinnaindeks viimase viie aasta kiiremas tempos (5,2%) ja enim andis sellesse panuse tööjõu kallinemine (13,4%). Põhjanaabrite viimase nelja aasta keskmine hinnatõus ulatub 1–3%ni.

Marta Jaakson
https://www.aripaev.ee/

1Partner Kinnisvara käive kasvas poole võrra

20.03.2014

Eesti ühe juhtiva kinnisvarafirma 1Partneri 2013. aasta kinnisvarateenuste käive kasvas 56 protsenti 1,8 miljoni euroni ning kasum 175 protsenti 475 000ni.

1Partner Kinnisvara juhatuse esimehe Martin Vahteri sõnul läks mullu äri alates maikuust stabiilselt üles ja kogu grupi käive tegi aasta lõpuks rekordi. “Töötasime rohkem ärikinnisvara ning soome ja vene maaklerite osakondadega ja tõusime mullu kindlalt Tallinna suurimaks kinnisvarafirmaks,” ütles Vahter ja lisas, et eelmisel aastal palgati ka paarkümmend uut töötajat.

Martin Vahteri kinnitusel on kinnisvaraturg aktiivne ja selle tulemusena läks mullu hästi kogu sektoril. “Mind teeb veidi murelikuks kinnisvara kiire hinnatõus, mis pikas perspektiivis ei mõju hästi vahendusfirmale ega ka klientidele,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara 2014. aasta olulisemad eesmärgid on läbi konkreetsete planeeritud tegevuste teenuskvaliteedi tõstmine ja turuosakaalu jätkuv suurendamine.

Kogu 1Partner grupi käive oli 3,8 miljonit ja kasum 535 000 eurot.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli kolme viimase aasta suurim

20.03.2014

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2013. aastal varasema aasta keskmisega võrreldes 10,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 13,3% ja majade hinnad 4,1%.

2012. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 7,3% ja 2011. aastal 8,5%.

2013. aasta IV kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga oli eluaseme hinnaindeksi muutus 15,6%, korterite hinnad on tõusnud 20,2% ja majade hinnad 4,9%. Korterite hinnad on tõusnud kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 21,4%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 23% ning ülejäänud Eestis 7,7%.

2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis IV kvartalis eluaseme hinnaindeks 2,6%, korterite hinnad tõusid 3,7% ja majade hinnad langesid 0,1%. Võrreldes III kvartaliga tõusis IV kvartalis korterite hinnaindeks Tallinnas 3,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,6% ning ülejäänud Eestis 5,2%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2013

Diagramm: Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 25.03.2014

20.03.2014

Margus MändmetsTeisipäeval 25.03.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine”. Koolitust viib läbi pikaajalise kinnisvaraprojektijuhtimise kogemusega Margus Mändmets.

Koolitus on suunatud:

  • kinnisvaraarendajatele, kes vajavad oskusteavet ja teist vaatenurka, kuidas kinnisvara arendusprojekti edukalt algusest lõpuni viia;
  • maakleritele, kes müüvad ehitusjärgus kinnisvaraobjekte või ehituskrunte ja vajavad teadmisi, etklienti paremini teenindada;
  • eraisikutele, kes soovivad oma maja ehitamise jaoks teadmisi;
  • kõikidele kinnisvarahuvilistele, kes soovivad oma teadmisi kinnisvaraprojektide juhtimise valdkonnas laiendada.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub teisipäeval 25/03/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Elamispindade pakkumisi tuleb vaikselt juurde

19.03.2014

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kerkinud 68,6 punktile, mis aastaseks indeksi kasvuks teeb 12%. Elamispindade pakkumishindade tõus kiireneb, kui tehinguhindade kasv ei jõua sellele siiski järele.

Eesti elamispindade keskmine pakkumishind käesoleva aasta märtsi keskpaigas oli 900 €/m². Veel aasta tagasi oli see sadakond eurot madalamal.

Pakkumishindade tõusu aitab vedada pakkumiste arvu vähemaksjäämine. Tänane eluruumide müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on 16 900, mis on 2,3% allpool aastatagusest.

Pakkumisi tuleb juurde

Siiski võime öelda, et elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on vaikselt-vaikselt kasvama hakanud. Pakkumiste juurdetulemise põhjuseid on laias laastus kaks.

Esiteks peibutab kõrgem võimalik müügihind neid inimesi, kes on siiani müügimõtteid veeretanud, kuid otsust veel langetada pole julgenud. Kerkinud hind annab võimaluse kinnisvara realiseerimiseks, mis toobki kuulutuste arvule lisa.

Teine pakkumiste lisandumise põhjus on märksa proosalisem. Kõrgustesse kerkinud pakkumishind muudab kinnisvarapakkumised ostjate jaoks raskemini kättesaadavaks. See omakorda sunnib kinnisvaramüüjaid müügitehingu õnnestumise nimel rohkem pingutama. Üheks võimaluseks sellel teel on kinnisvara müügipakkumise lisamine portaali KV.EE.

Äkilist trendide muutust pole oodata

Lähitulevikult ootame pakkumiste arvu vaikset edasist kasvu. Seda nii lisanduvate uusarenduste arvelt, kui vanemate korterite arvelt.

Pakkumishindadel vaevalt teist teed on. Pole tõenäoline, et üldise status qou tingimustest kiire hinnatõus kiireks languseks pöörduks. Pigem võib eelolevaks aastaks prognoosida pakkumishindade kasvu aeglustumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
Maakond 02/2013 02/2014 Muutus, % 02/2013 02/2014 Muutus, %
Eesti 14 774 14 414 -2% 1 017 1 166 15%
Haapsalu 8 317 7 406 -11% 1 304 1 585 22%
Jõgeva 23 19 -17% 488 436 -11%
Kuressaare 1 235 1 690 37% 303 408 35%
Kärdla 147 181 23% 252 238 -6%
Narva 144 190 32% 324 274 -15%
Paide 259 230 -11% 580 542 -7%
Põlva 394 435 10% 338 363 7%
Pärnu 87 103 18% 374 391 5%
Rakvere 1 266 1 250 -1% 906 1 044 15%
Rapla vald 219 237 8% 349 373 7%
Tallinn 142 165 16% 857 874 2%
Tartu 1 664 1 704 2% 1 013 1 230 21%
Valga 332 327 -2% 231 227 -2%
Viljandi 385 313 -19% 545 554 2%
Võru 160 164 2% 447 421 -6%

 

KV.EE indeks

Ülemiste keskus saab endale LIDO restorani

19.03.2014

Laienevas Ülemiste keskuses avatakse 2014. aasta sügisel teine LIDO restoran Eestis. Uues söögikohas on 300 istekohta ja pinda üle 1400 ruutmeetri. Ülemiste keskuse uue järgu valmimisega suureneb keskuse toitlustuse osakaal rohkem kui kahekordseks.

“Ülemiste keskuse laiendusega on meil üheks eesmärgiks suurendada ka oluliselt toitlustuse osakaalu,” ütles Ülemiste keskuse tegevdirektor Guido Pärnits. “LIDO’l on meie jaoks sobiv kontseptsioon ja kindel kvaliteet, mis sobivad suurele perekeskusele. Kaubanduskeskused muutuvad järjest enam vaba aja veetmise kohtadeks, kus pidevalt suureneb toitlustuse osakaal. Toitlustus teatavasti on maailmas meelelahutus number 1,” lisas Pärnits.

Lisaks praegustele söögikohtadele avatakse peale LIDO Ülemiste keskuses veel Sushi Cafe, BabyBack ja veel mõned väiksemad kohvikud.

“Soovime tutvustada Lätit laiemalt, seetõttu töötasime välja LIDO järgmise viie aasta äriplaani,” ütles LIDO tegevdirektor Rita Auzia. “Uue kontseptsiooni kohaselt avame rohkem uusi restorane väljaspool Lätit. Hetkel on meil üks restoran Eestis, mis tegutseb edukalt juba alates 2009. aastast. See näitab, et meie naabritele meeldib samuti meie traditsiooniline köök. Just seetõttu avame varsti Eestis veel ühe LIDO bistroo,” lisas Auzia.

Ülemiste keskuses avatav LIDO on uue bistroo kontseptsiooniga, mida kasutatakse ka eelmisel kuul avatud Läti ostukeskuses Domina – sisekujunduses on kasutatud nii traditsioonilisi kui ka moodsaid elemente. LIDO põhikomponendid hoitakse siiski sama – kvaliteetne toit, soodne hind, lai menüü, värske tooraine ning avatud köök, kus kõik külastajad saavad näha toidu valmimist.

Teine ehitusjärk hõlmab endas 32 000-ruutmeetrise uue osa, uue peasissepääsu ja kolmekorruselise parkimismaja rajamist. Samuti saab kogu senine, olemasolev keskus uue, kaasaegse ilme. Peale Ülemiste Keskuse teise järgu valmimist 2014. aasta oktoobris saab seal olema 95 000 ruutmeetrit üldpinda, ligikaudu 60 000 ruutmeetrit renditavat pinda, 210 kauplust ja restorani. Jätkuvad enamus praegusi rendilepinguid, kuid lisaks on rendilepingud sõlmitud ka uute rentnikega: H&M, Reserved, Mojito, Sinsay, Next, Desigual, Guess, Terranova, United Colours of Benetton, The Pier jt. Praeguseks on rendilepinguga kaetud 85% uue ehitusjärgu pindadest.

Ülemiste keskus (avatud 2004. a.) on perekeskus, mis pakub oma kaupu ja teenuseid enam kui 150 erinevale kauplusele ja teeninduskohale. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow AS (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Eestis kuuluvad Linstow’le lisaks Ülemiste keskusele Radisson Blu Hotell Olümpia ja Park Inn Central Tallinn. Linstow kuulub investeerimisfirmale Awilhelmsen AS-ile.

1 2 3 … 1,251 1,252 1,253 … 1,578 1,579 1,580