Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
 

Merko rajas Vääna-Jõesuusse Eesti teise vaakumkanalisatsiooni torustiku

MerkoMerko lõpetas Vääna-Jõesuu ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepumplate ehitustööde neljanda ehk viimase etapi. Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku. Vääna-Jõesuu sai ehitusega Eesti teise vaakumkanalisatsiooni torustiku.

Tööde tellija, OÜ Strantum esindaja Valdo Liivi sõnul on vaakumkanalisatsioon välistorustikena Eestis põhjendamatult vähe kasutamist leidnud lahendus. „Kui tööde tellimisel sai vaakumkanalisatsiooni kasuks otsustamisel määravaks madal ehitushind ja ekspluatatsioonikulud, siis tänaseks, kui esimesed kliendid on süsteemile peale ühendatud, saab tõdeda ka süsteemi kasutusmugavust ja seda eelkõige klientide monitoorimise seisukohalt“.

„Tööd Vääna-Jõesuus sujusid väga hästi ning kiiresti. Nii esimese kolme etapi kui viimase, neljanda etapi tööd valmisid enne lepingulist tähtaega. Seeläbi oleme saanud minimeerida ehitustööde kaasnevaid ebamugavusi nii piirkonna elanikele kui suvitajatele,“ ütles Merko Ehitus Eesti ASi projektijuht Peeter Laidma.

„Puraviku ja Nõmmerohu tee piirkonda rajati vaakumjaam ja reoveepumpla ning ehitati 3,8 km joogivee- ning 4,1 km kanalisatsioonitorustikku, millest ligi 3,6 km on vaakumkanalisatsiooni torustik. Vaakumkanalisatsiooni eeliseks on efektiivsus – kanalisatsioonipumplad ei pea liigset vett edasi pumpama, kuna tänu veetihedale vaakumkanalisatsioonile sattub süsteemi võrreldes tavalise kanalisatsiooniga oluliselt vähem sademete, lumesula, lekkiva torustiku või kaevu vett. Vaakumkanalisatsiooni kaevud on vettpidavad ja ka kaevu kaan on tavaliselt maapinnast 10-20 cm kõrgem, et välistada sademete sissevool kaane vahelt,“ selgitas Peeter Laidma.

„Lisaks on igas kaevus andurid, millega saab jälgida iga kliendi reovee vooluhulka. Igasugune järsult suurenenud vooluhulk on automaatse jälgimise kaudu näha ning annab põhjust hooldustehnikul välja sõita. Tavalise kanalisatsiooni selline jälgimine puudub ning suuri lekkeid avastatakse tavaliselt juhuslikult või mõnda muud probleemi kontrollides,“ lisas Laidma.

Ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Ehitus Eesti ja AS Merko Infra, kes on rajanud ka Eesti seni ainsa vaakumkanalisatsiooni torustiku Viimsis Leppneemesse.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tarbijahinnad jätkasid juulis langust

Eesti PankStatistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni.

Eesti tarbijahinnaindeksi alanemise peamiseks põhjuseks oli energia ja toiduainete odavnemine ning tööstuskaupade hinnalanguse süvenemine. Toiduainete hinnakasvu aeglustumist maailmaturul on soodustanud mitu tegurit, mille mõjud on kandunud ka Eesti tarbijahindadesse.

Ühelt poolt on aeglane majanduskasv arenevatel turgudel vähendanud toiduainete nõudluspoolset hinnasurvet. Teisest küljest on ilmastikuolud olnud soodsad ning suur oodatav tootmismaht pole lasknud hindadel tõusta. Seetõttu langes teraviljade hinnaindeks maailmaturul juunis 7% ja juulis 9,7% (eelneva kuuga võrreldes).

Ka piimatoodete hinnad on maailmaturul suurema pakkumise tõttu alanenud, kuid Eestis jätkus piimatoodete suhteliselt kiire hinnakasv ka juulis. Maailmaturu mõjud jõuavad Eesti piimatoodete hindadesse kuni poole aastaga. Teisel poolaastal võib toiduainete hinnakasvu mõnevõrra kiirendada puu- ja köögiviljade kallinemine praeguselt väga madalalt hinnatasemelt.

Alusinflatsioon püsis juulis väike. Imporditavatest tööstuskaupadest odavnesid juulis edasi nii autod kui ka koduelektroonika, ning sellele lisandusid riiete ja jalatsite hooajalised allahindlused. 0,3%ni aeglustunud alusinflatsioon viitab sellele, et lisaks impordihindade langusele on vähenenud ka kodumaine hinnasurve.

Kodumaise inflatsiooni taga on viimastel aastatel olnud kiire palgakasv, mis on praeguseks mõnevõrra pidurdunud. Reaalpalga kasv on tarbijakorvi odavnemise tõttu siiski jätkuvalt kiire ning ulatub ligikaudu 5%ni. Teenuste inflatsiooni pidurdavad ka tasuta kõrgharidus ja pidevalt odavamaks muutuvad sideteenused.

Eesti Pank prognoosib 2014. aasta hinnakasvuks 0,8%.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eluasemekulu vähenes aastaga 0,5 protsenti

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2013. aasta juuliga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,1% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 0,3% ja mittereguleeritavad hinnad langenud 0,7%.

2013. aasta juuliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 23% odavam köögivili. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 2,9% odavamad elekter, soojusenergia ja küte, 13% odavamad mobiilsideteenused ning aastaga 2,1% kallinenud alkohoolsed joogid ja 6,2% kallimaks muutunud tubakas. Mootorikütus oli juulis aastataguse ajaga võrreldes 0,6% kallim. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud konservpiim (15%) ning odavnenud kartul (42%) ja suhkur (32%).

Juuniga võrreldes mõjutasid juulis tarbijahinnaindeksit enim rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Suurem mõju indeksile oli veel 2,9% kallimalt kodudesse jõudnud elektril ja ligi 10% odavnenud värskel köögiviljal. Toidukaupadest odavnesid kuuga enim hiina kapsas (42%) ja värske peakapsas (26%) ning kallinesid maasikad (22%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuli 2014
Kaubagrupp Juuli 2013 –
juuli 2014, %
Juuni 2014 –
juuli 2014, %
KOKKU -0,4 -0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid -2,0 -0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas 3,2 -0,4
Riietus ja jalatsid -0,1 -4,7
Eluase -0,5 1,2
Majapidamine 0,7 0,0
Tervishoid 2,6 0,3
Transport -1,3 0,0
Side -5,9 -0,6
Vaba aeg 2,3 0,0
Haridus ja lasteasutused -14,3 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 3,6 0,4
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,3 0,0
Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

ITT Baltic OÜ avab Muuga sadamas uue logistikakeskuse

Homme, 07.08 Muuga sadamas, mis kuulub Tallinna sadama ettevõtete koosseisu, avatakse uus logistikakeskus. Uue keskuse operaatoriks on ITT Baltic OÜ, mis tegutseb Muuga sadama vabatsoonis alates 2011. aastast.

ITT Baltic OÜ tegevdirektor Deniss Mihhailov on seisukohal, et uue logistikakeskuse peamine erisus on maksimaalses orienteerituses oma klientidele kaasaegse tasemega teenuste osutamisel, informatsiooniline avatus ja innovaatilised lahendused: „Me tahame uuel kohal säilitada oma teenuste kõik tugevad küljed ja neid laiendada. Tänu investeeringutele infotehnoloogilistesse lahendustesse ja paindlikku töökorraldusse, mis vastab veoseterminalide kaasaegsetele nõuetele. Oma raudteeharu omamine laiendab meie võimaluste spektrit: nüüd suudame töödelda mitte ainult veoautosid ja merekonteinereid, vaid laadida ka raudteevaguneid“.

Kaasasutaja ja ITT Baltic OÜ Venemaa partnerfirma esindaja, Äriühingu OOO «Новые Решения» ( „Uued lahendused“) peadirektor Denis Lysenko rõhutas, et Muuga sadam on Venemaa veosetransiidi infrastruktuuri tähtsaks osaks: „Me oleme kindel, et terminali avamine Muuga sadamas toimub õigel ajal ja õiges kohas. Teenuste kvaliteet, lahenduste lihtsus ja konkurentsivõimelised hinnad võimaldavad Muuga sadama vabatsooni klientidele pakkuda erinevaid teenuseid soodsaimal moel võrreldes sellega, mida võib meie firma saada teistes sadamates. Konteinerveod olid ja jäävad transiidiäri täiesti eriliseks haruks, ja need on kõige vähem tundlikud mingitele poliitilistele keerukustele, nende areng sõltub teenuste kvaliteedist ja konkurentsist.“

ITT Baltic – kaasaegne, multifunktsionaalne terminal, mis pakub laia logistiliste teenuste spektrit veoste töötlemisel, ladustamisel, hoidmisel ja ekspedeerimisel Eesti Muuga sadama vabatsoonis. Ettevõte teostab laadimistöid põhiveostele (sealhulgas ohtlikud ja veterinaarkontrollile kuuluvad), nende vastutavat hoidmist, nii suletud lao territooriumil, kui ka avatud platsil. Terminal tegeleb samuti sorteerimisega, komplekteerimisega, veoste markeerimisega, nende pakendamisega, veose ja transpordivahendi kaalumisega laos, aga ka transpordi saatedokumentide vormistamisega

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn saab kaks uut tänavat

TallinnTallinna linnavalitsus määras Haabersti linnaossa Pikaliiva asumisse tekkiva tänava nimeks Kivipere tänav ning Kesklinna linnaossa Luite asumisse tekkiva uue tänava nimeks Vile tänav.

Kivipere tänav rajatakse vastavalt Rannamõisa tee 8a ja 11 kinnistute detailplaneeringule ning Vile tänav vastavalt Luite tn 5 kinnistu ja Luite tn 11 kinnistu detailplaneeringule.

Kivipere tänav algab Vana-Rannamõisa teelt. Uue tänava nime küsimust arutanud Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon otsustas Kivipere tänava nime kasuks, kuna uus tänav viib ajaloolise Kivi talu õue ja Haaberstis on traditsiooniks kasutada talunimedest tulenevates tänavanimedes pere-liidet.

Vile tänav algab Luite tänavalt ning tagab juurdepääsu väiksematele korterelamutele. Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon otsustas valida uue tänavanime piirkonnas kasutusel olevast Luite-Leete või Veduri-teemast. Sobivaimaks peeti lühikest ning Veduri, Söe, Vee ja Auru tänavatega seonduvat Vile tänava nime. Nimelt on auru saamiseks vaja sütt ning auruveduri vile tekib just aurustunud vee mõjul.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Telli kinnisvarauudised meilile. Tasuta

Värsked kinnisvarauudisedSoovid olla kursis kinnisvaraturu aktuaalsete teemadega? Soovid operatiivset infot värskete uudiste ja kinnisvaraturu ülevaadete kohta? Tahad tuttav olla viimase kinnisvaraturu statistikaga?

Kui jah, siis telli tasuta Adaur.ee uudiste kokkuvõte meilile.

Pane oma meiliaadress kirja siin!

[subscribe2]

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Täiendava 25%lise osaluse omandamine SIA Zakusala Estates’is

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv tütarettevõte SIA Merks sõlmis 5. augustil 2014 lepingu kokku 25%lise osaluse (275 tuhande osa) omandamiseks ühisettevõttes SIA Zakusala Estates tänaselt kaasosanikult Tritan Group ASilt. Peale täiendava osaluse omandamist muutub SIA Zakusala Estates SIA Merks’i 75%liseks tütarettevõtteks.

SIA Zakusala Estates osakapital on 1,6 miljonit eurot, millest SIA Merks ja Tritan Group AS omavad hetkel võrdselt 50%list osalust nimiväärtusega 0,8 miljonit eurot.

Täiendav 25%line osalus soetati eesmärgiga saavutada suurem kontroll SIA Zakusala Estates varade ja juhtimise üle. Kinnisvara ettevõtte SIA Zakusala Estates põhilisteks tegevusvaldkonnaks on ca 126 tuhande ruutmeetrise ala arendamine Zakusala saarel Daugava jõel Riias. Tänu suurenenud kontrollile, on kontsern paremini positsioneeritud kogu projekti edasise arenduse juhtimiseks. AS Merko Ehitus kontserni jaoks on tegemist pikaajalise investeeringuga.

Lepingu kohaselt tasub SIA Merks täiendava 25% osaluse eest ostuhinna 0,7 miljonit eurot, loovutades Tritan Group ASile üle vastava osa SIA Merks poolt SIA Zakusala Estates’ile antud laenunõudest.

Tehing ei ole käsitletav olulise osaluse omandamisena NASDAQ OMX Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses ning samuti mitte tehinguna seotud isikute vahel. Osaluse omandamisel puudub mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile. Tulenevalt edaspidi SIA Zakusala Estates rida-realt konsolideerimisest, on tehingu hinnanguline mõju varade ja kohustuste suurenemisele vastavalt ca 0,8 miljonit eurot ja ca 1,1 miljonit eurot. AS Merko Ehitus kinnitab, et SIA Merks’i ega AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: turuinfo 07/2014

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Veerenni asumisse kavandatakse uut elamukvartalit

TallinnTallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Kesklinna linnaossa Veerenni asumisse neljakorruselisi korterelamuid kavandava detailplaneeringu algatamise.

Algatatav Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneering hõlmab 2,79 ha suuruse maa-ala. Algatamistaotluse kohaselt plaanib arendaja ehitada alale kuni kolmeteist kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamut ning ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone või mitme korteriga elamu.

Planeeritav maa-ala asub Magasini ja Tehnika tänava vahelisel alal. Planeeritava maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, mis on valdavalt hoonestatud elamutega. Planeeritavast alast loodesse ja kirdesse jääb Veerenni miljööväärtuslik hoonestusala ning itta Siselinna kalmistu.

Magasini tn 31 kinnistu omanik Crossline OÜ ja Magasini tn 31b kinnistu omanik OÜ Bensco. Kruntidel paiknevad suhteliselt amortiseerunud ja Kesklinna sobimatud hooned – töökojad, administratiivhoone, ladu, läbipääsupunkt, garaažid, trafoalajaam, kaarhall ning remondihoone – on plaanis lammutada, nende asemele soovitakse ehitada linnakeskuse äärealale sobiva suuruse ja otstarbega hooned. Juurdepääs kruntidele on Magasini tänavalt. Planeeritavale alale kavandatakse 227 parkimiskohta, suurem osa parkimiskohtadest planeeritakse maa-alusesse parklasse.

Detailplaneering koostatakse kooskõlas säästliku arengu põhimõtetega. Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistud asuvad magistraaltänavast eemal, kuid ühendus linna teiste piirkondadega on väga hea. Kesklinnapiirkonda uute korterite lisandumine võimaldab suuremal hulgal elanikel tarbida kesklinnas pakutavaid teenuseid isiklikku transporti kasutamata – elanike teenindamiseks vajalikud objektid ja linna keskus asuvad jalgsikäigu kaugusel.

Selleks, et alale planeeritavad hooned moodustaksid omavahel ja ümbritseva linnaruumiga terviku, koostati arhitektuuriline ideelahendus. Linnaehituslik lahendus põhineb SKAD arhitektid OÜ tööl.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Crossline OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv kasvas juulis 8 protsenti

1Partner KinnisvaraJuulis tehti Tallinnas kinnisvaraga 903 ostu-müügitehingut, mis on 8,1% rohkem kui juunis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul olid juuli müügimahud arvestades puhkusteperioodi ja viimaste kuude kompavaid meeleolusid üle ootuste kõrged. “Hinnad püsivad ja paistab, et turg on uue reaalsusega harjunud ning leitud on tasakaalupunkt,” ütles Vahter.

“Ostjatel on siiski praegu lihtsam, peamised tegurid nagu ehitushind ja pankade laenupoliitika on samad, kuid valikut ja tingimisruumi on rohkem. Praeguseks on valminud nii väiksematel kui peamistel suurtel arendajatel nagu TTP, YIT, Merko ning NCC uued arendused. On ebaselge kas pakkumise suurenemine hinda kõigutab, kuid tõenäoliselt pikenevad müügiperioodid,” ütles Vahter.

Kokku tehti juunis Tallinnas korteritega 597 ostu-müügitehingut, mis on 8,15 protsenti enam kui juunis. Keskmine Tallinna korteri ruutmeeter maksis juulis 1435 eurot, mis on 0,6 protsenti enam kui juunis. Kalleim korter müüdi juulis Tallinnas 510 000 ja odavaim 1800 euro eest.

Tallinnas müüdi 31 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja maksis 595 000 ning odavaim 1300 eurot.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi Tallinnas juunis 16, mis on seitsme võrra rohkem kui juunis. Kalleim krunt müüdi 600 000 ja odavaim 1700 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Statistika: Eluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 60%

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkEluruumidele väljastatud ehituslubade arv kerkis 2014 II kvartalis 1333 ehitusloani. Sedavõrd kõrget ehituslubade arvu nägime me viimati 2007.-2008. aastal.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehituslubade väljastamine 60%. Ehitusloa saanud eluruumide pindala suurenes aastaga 24%.

Kasvanud ehituslubade arv peegeldub korteriturult. Iganädalaselt näeme ühe-kahe uue projekti müükitulemist. Paraku asuvad ostjaid otsivad korteriprojektid peaasjalikult Tallinnas-Tartus. Muudesse piirkondadesse suuremaid arendusprojekte ei jätku.

Korteriprojektide puhul võime märgata sedagi, et turule on hakanud vaikselt tulema suuremad projektid, kus kümnekonna korteri asemel on neid kol-nelikümmend või rohkemgi.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ehitussektor näitab kriisist taastumise ilminguid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

2013. aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus. Kuid enamikes näitajates võis märgata positiivseid arenguid, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses.

Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga kaheksa protsenti enam. Eestis teostatud ehitustööde maht kasvas aastaga kümme protsenti.

Valdavalt ilmestasid ehitusettevõtete finantsnäitajad 2013. aastal paranenud tulemusi. Kasumit teeniti kokku 272 miljonit eurot, mis oli 2012. aasta tasemega võrreldes kuus protsenti rohkem. Investeerimine ehitus­turul mullu aeglustus. Langus oli ootuspärane, eriti kui võtta arvesse ka asjaolu, et üle-eelmisel aastal olid investeeringud mitme madalseisu aasta järel läbi teinud suisa hüppelise kasvu.

2013. aastal töötas ehitus­sektoris kokku 56 600 inimest, mis tähendab väikest langust võrreldes 2012. aastaga. Ehitussektori keskmine palk ületas Eesti keskmise palgataseme.

Pärast langust aastatel 2009-2010 jätkasid ehitus­hinnad ka 2013. aastal tõusutrendil, kasvades aastaga 5,2 protsenti. Samas ei toonud kirjeldatud hinnatõus ehitusettevõtjate jaoks kaasa olulist marginaalide suurenemist, pigem jätkus riske arvestavate normaalsete hindade taastumine.

Ehitusettevõtjate väljavaadete ja kindlustunde koondindikaator oli Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt 2014. aasta märtsis parem kui eelmise aasta lõpus. Peamise murettekitava faktorina tõuseb ehitusettevõtjate hinnangul kõigi teiste kategooriate ees selgelt esile ebapiisav nõudlus.

Täpsemalt on võimalik ehitussektori 2013. aasta ülevaatega tutvuda: INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

EKI: Kinnisvarabaromeeter 07-2014

Kinnisvarateenuste turul jahenemine jätkus. Kindlustunde indikaatori näit langes miinuspoolele (–6-le) ja on oluliselt madalam kui eelmise aasta juulis (+33), sest nõudlus pöördus eelmistel kuudel langusele (saldo –20) ja langustrendi jätkumist prognoosivad ettevõtted ka järgmiseks 3 kuuks (saldo –4).

Eelmise 3 kuu müügitulemused ei olnud nii head kui varasematel kuudel (saldo juulis +7, juunis +14), seejuures 24%-l ettevõtetel müük eelmisel 3 kuul siiski kasvas, 59%-l ei muutunud ja vaid 17%-l vähenes. Lähema poole aasta jooksul ettevõtete hinnangul olukord soodsamaks ei muutu – ärikonjunktuuri 6 kuu prognoosi saldo on liikunud miinuspoolele (–7).

Vähese nõudluse mõju äritegevust piirava tegurina on kasvanud, juulis oli see piiravaks 45%-le ettevõtetele (aprillis 13%-le), 10% ettevõtete tegevust häirisid finantsprobleemid, 31%-l tegevuses takistusi ei olnud. Töötajate arv viimastel kuudel kasvas (saldo +7) ja lisatöötajaid vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +14). Teenuste hinnatase jääb lähemal 3 kuul valdavalt samaks (90%-l ettevõtetel), 10%-l tõuseb.

Allikas:

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Merko: korterelamu ehitusleping Vilniuses

Merko1. augustil 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba ja AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluva Pro Kapital Bonum UAB vahel leping korterelamu projekteerimis- ja ehitustöödeks, asukohaga Saltiniu Namai elamukompleksis, Vilniuses Leedus.

Lepingu kohaselt ehitab UAB Merko Statyba ühe kortermaja (41 korterit ja 3 äripinda) brutopinnaga kokku 4100 m².

Lepingu maksumus on 2,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. UAB Merko Statyba alustab projekteerimistöödega, ehitustööd algavad peale ehitustööde alustamise teate esitamist Pro Kapital Bonum UAB poolt hiljemalt 2014. aasta novembris ning tööd kestavad orienteeruvalt 15 kuud. Pro Kapital Bonum UAB’l on õigus ehitustöid mitte tellida.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Pro Kapital: Ehitusleping Vilniuses

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB sõlmis 01.08.2014 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 10 013 120 Litti (2 900 000 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehituslepinguga lepiti kokku, et Merko Statyba UAB alustab ehituslepingu sõlmimisel uue hoone projekteerimistöödega. Uue hoone ehitustöödega alustatakse pärast seda kui Pro Kapital Bonum UAB esitab ehitustöödega alustamise teate. Pro Kapital Bonum UAB’l on õigus vastav teade esitada kuni 30.11.2014. Pro Kapital Bonum UAB omab õigust ehitustöid mitte tellida.

Pro Kapital Bonum UAB kasutab perioodi kuni 30.11.2014 korraldamaks korterite eelmüüki ja projekti finantseerimist.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 41 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 2 841 m2. Planeeritav ehitusperiood on 15 kuud alates ehitustöödega alustamisest.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul juba valmisehitatud hoonete müügiga ja hoone müügiga, mille ehitustöid alustasime aasta alguses. 2014 Veebruaris alustasime me 19 pinnaga hoone ehitustöödega, mille planeeritud valmimine on Veebruaris 2015, 01.08.2014 seisuga on 19 pinnast 16 pinna osas sõlmitud ostu-müügi leping. Ehituse aegne 84% eelmüügitase näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko Statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksi esimene arendusfaas lõpuni viidud. Saltiniu Namai elamukompleksi esimene faas hõlmab kokku 200 korterit, 27 äripinda ja 11 eramaja. Elamupiirkonna teises etapis on Saltiniu Namai elamukompleksis veel täiendavalt kasutamata arendusmahtu.

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laienemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Hetkel on rajatud neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on juba rajanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Käesoleval ajal käib 1 160 m2 müüdava pinnaga 16 korteri ja 3 äripinna ehitus. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

Pro Kapital Bonum UAB on äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on PK Invest UAB. PK Invest UAB on 100% Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB tütarettevõte. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. Pro Kapital Bonum UAB on Saltiniu Namai elamukvartalisse rajatava 44 pinnaga hoone arendaja.

UAB Merko Statyba on ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja –ehitusele Leedus. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus