Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Narva maaklerifirmad korrastavad turgu

15.12.2014 Ingvar Allekand

Eile kogunesid Domus Kinnisvara eestvedamisel Ingeri hotelli konverentsisaalis Narvas tegutsevad aktiivsemad maakleribürood, et arutada kohaliku kinnisvaraturu kitsaskohti. Põhitähelepanu keskendus klientide põhjalikuma teavitamise vajadusele erinevates küsimustes.

Esmalt on Narvas märkimisväärseks probleemiks korterite ja eramute ümberehitused ilma kaasneva dokumentatsioonita ja korrektse asjaajamiseta. Peamiselt tuleneb see kinnisvaraomanike ja ka ühistujuhtide vähesest teadlikkusest ning kinnisvaraturul levivatest mitmetest väärtõlgendustest. Lepiti kokku, et edaspidi pööratakse märksa enam tähelepanu oma klientide konsulteerimisele juba kinnisvaratehingu kavandamise algfaasis hoidmaks ära hilisemaid probleeme.

Teise olulise probleemina arutleti kinnisvaramaakleri kutsega kaasneva vastutuse üle. Hoolimata sellest, et maakleriteenusega võib kliendile kaasneda märkimisväärne rahaline kasu või kahju, ei teadvusta kliendid Narvas selle kutsega kaasneva pädevuse vajadust. Põhjendamatute hinnaootuste tekitamine ja teenuselepinguga kaasnevate kohustuste rikkumised maakleri poolt on liiga tavalised olukorrad. Seetõttu kinnitasid ümarlaual osalenud maaklerfirmade esindajad nõustumist järgida maakleriteenuse head tava. Samuti lubati klientidele senisest põhjalikumalt selgitada maaklerilepinguga maaklerile kaasnevaid kohustusi ja kliendile tekkivaid õiguseid.

Loomulikult ei saanud kohtumine mööduda ka ilma üldise turuolukorra aruteluta. Osalejate ühine hinnang oli, et seoses mastaapsete ehitusprojektide lõppemisega, on vabanenud/vabanemas tugevalt üle 500 korteri, mis on väga suur maht. Uusi üürnikke sellises mahus pole tulemas ning osa varast pannakse juba müüki. Seetõttu on korterite hinnalangus alanud ning see võib kevadeks jõuda paarikümne protsendini.

Kohtumise korraldajana oli mul hea meel näha, et Narva linna kinnisvaraspetsialistid on valmis ühistegevust arendama. Tõenäoliselt on aeg küps selleks, et Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda selles regioonis oma tegevust tutvustaksid.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ajaloorubriik: Keskaegsest Narvast – linnast ja müürist

15.12.2014 Jaak Juske

Taanlaste valitsemise ajal oli Narva ümbritsetud arvatavasti puidust taraga. Liivi ordu algatas aga 14. sajandi teises pooles programmi linna kindlustamiseks. Töid juhtis Põltsamaa foogt Hindrik von Oldendorp ja Narva foogt Arndt von Alterna, kes määras kindlaks linna piirid ja pani paika ehitusplaanid. Selle järgi oli Narva peaaegu nelinurkse kujuga, külgnedes linnusega lõunasuunal.

Sisuliselt kujunes kivimüüriga ümbirtsetud linn Hermanni linnuse kolmandaks suureks eeshooviks. Kokku hõlmas linn toona umbes 13 hektari suuruse kaitstud maa-ala, sellest kuulus linnusevälisele linnale 9,5 hektarit, mis oli jaotatud 23 kvartaliks. Kvartalid olid võrdlemisi korrapärase kujuga, rajatud ilmselt ühtse kava alusel. Hooneid võis toona olla kuni 80. Põhja-lõuna-sihiliseks teljeks oli Suur tänav, sellega ristusid Viru ja Rüütli tänav. Suure ja Viru tänava ristmiku äärde jäi keskaegne turuplats, mille ääres olid vaekoda ja poed, linnakirikuga külgneval krundil raetuba ja kool. Eemale jäid gildihoone ja gildi aed. Olgu öeldud, et tänasesse asupaika vanalinna lääneosas viidi turuplats pärast linna põlemist Liivi sõjas.

Linnamüüri ehitus kulges aga väga kiiresti ja juba 14. sajandi lõpuks oli see valmis. Kui 1418. aastal küsis ordumeister foogtilt, kas Narvas on veel midagi teha, vastas viimane, et linna ümber on vaja kaevata kaitsekraav. Kunstiajaloolane Kaur Alttoa on aga kahelnud, kas algselt müür üldse piiras linna tervikuna või puudus see looduslikult hästi kaitstud idaküljel.

Müüride paksus ei ületanud kahte meetrit, nende ülemine osa lõppes kaitsekäigu ja laskeavadega. Müüride perimeetril asetsesid tornid, mis olid koondatud peamiselt väravate juurde. Umbes kilomeetri pikkust linnamüüri kindlustasid vähemalt seitse torni. Viimaste nimetusi pole aga teada.

Keskaegses linnamüüris on lõpuks kokku neli väravat. Karja- ehk Vene värav asus linna põhjapoolses müüris Suure tänava lõpus, olles kõige suurem ja kaunim, linna peavärav. Värava lai võlvkäik oli kaitstud metall-lehtedega ülelöödud kahepoolse väravaga, mistõttu on seda kutsutud raudseks väravaks. Nimetuse sai värav selle järgi, et sealtkaudu ajas linnarahvas oma loomad karjamaale. Samuti saabusid Vene värava kaudu linna venelastest kaupmehed. Väravat on esimest korda mainitud 1462. aastal.

Virumaale viiva Viru tänava läänepoolsesse otsa ehitati Viru värav. Selle kaudu sõitsid linna Tallinna kaupmehed. Siit ka värava teine nimetus Tallinna värav. 1582. aastal ehitati Viru värava ette bastion, mis kandis nime Vanavall. See sulges sissepääsu linna.

Vana Rannavärav (ka Väike Rannavärav) viis Rüütli tänava lõpust jõe äärde. Selle väravava kaudu viisid linnakodanikud sadamasse oma kaupu. Tagasi tuldi aga Karjavärava kaudu, sest Vana Rannavärava juures oli väga järsk tõus. See värav säilis kuni 1845. aastani, mil see põhjalikult ümber ehitati ja Pimeväravaks nimetati.

16. sajandil tekkis linna veel üks värav. Väike Rannavärav, hilisema nimega Veevärav (Vesivärav) asus Narva jõe ülesõidukohal, praegusest maanteest natuke põhja pool.

Linnaväravate ees olid tõstesillad, kust pääses üle linnamüüri ümbritseva vallikraavi. Ordu aja lõpu poole linnamüüri täiustatakse, väravaid tugevdatakse eesväravatega ja kasutusele võetud suurtükkide tarbeks kohandatakse mitmed keskaegsed müüritornid spetsiaalseteks suurtükitornideks ehk rondeelideks, neist kaks on linnuse läänehoovi nurkades ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Muidu anti käsk keskaegse linnamüüri lammutamiseks 1777. aastal.

Lisatud on üleval Oleariuse vaade Narvale ja Jaanilinnale 1656. aastal, kui Narva oli säilitanud veel oma keskaegse ilme.

All aga vaade Õhtu- ja Hommikumaa piirile keskaja lõpus.

Oleariuse vaade Narvale ja Jaanilinnale 1656. aastal, kui Narva oli säilitanud veel oma keskaegse ilme

Vvaade Õhtu- ja Hommikumaa piirile keskaja lõpus

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pro Kapital Grupp Olulise osaluse muutus

14.12.2014 Tõnu Toompark

10.12.2014 teavitas Vladimir Maslov talle kuuluvate häälte arvu vähenemisest AS-i Pro Kapital Grupp 9,95%-ni.

Osaluse vähendamine toimus 01.12.2014 toimunud võõrandamistehingu tulemusel.

Enne tehingut kuulus Vladimir Maslovile 6 132 598 aktsiat, mis moodustas kokku 11,33% kõigist AS Pro Kapital Grupp aktsiatest.

Tehingu järgselt kuulub Vladimir Maslovile 5 382 598 aktsiat, mis moodustab kokku 9,95% kõigist AS Pro Kapital Grupp aktsiatest.

Aktsiaid hoitakse Clearstream Banking Luxembourg S.A esindajakonto kaudu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvara täiendkoolitus toimub 30/03-02/04/2015

14.12.2014 Tõnu Toompark

Oled juba ammu mõelnud, et Sinust võiks saada kutseline maakler? Kinnisvarakoolis toimub 30/03-02/04/2015 Kinnisvara täiendkoolitus.

Kinnisvara täiendkoolitus on spetsiaalselt väljatöötatud maakleri kutseeksami ettevalmistuseks. Suur osa koolitusest ehk 12 tundi on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele. See on valdkond, milles maakleritelt oodatakse sageli kõrget pädevust.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle, kui soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast, soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist ning tahad pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust ja soovid läbida edukalt maakleri kutseeksami.

Kinnisvarakoolituse lektoriteks on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jurist ja koolitaja Evi Hindpere, Riigikinnisvara projektijuht Marko Sula ning IIZI Kindlustusmaakler AS-ist Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus toimub neljal päeval 30/03-02/04/2015.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

13.12.2014 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta kolmandal kvartalil langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias paranes eluaseme taskukohasus tänu kiirele palgakasvule, mis ületas korterihindade kasvu.

Tallinna korterihindade kasv oli endiselt kiire – aastases võrdluses ligi 15%. Kõrgete korterihindade tõttu nõudlus vähenes ning tehingute arv langes 9% võrra. Samal ajal kasvas nii uute kui vanade korterite pakkumine. Järgnevatel kvartalitel ootame korterite müügipakkumise kasvu tõttu hinnakasvu jätkuvat aeglustumist. Vilniuses tõusid korterihinnad aastases võrdluses 14% ning Riias 7%. Tehingute arv mõlemas linnas vähenes aastaga veidi alla 2%.

Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 60%, Tallinnas 42% ja Vilniuses 24% kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi (BETI) aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki selle aasta kolmanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeksi kohta saate lähemalt lugeda siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE: Majade müügipakkumiste keskmine hind kerkis aastaga 12%

13.12.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti 11/2014 Eestis müügiks 4999 maja. Aastaga on majade müügipakkumiste arv kerkinud 2%. Majade müüjad ootavad aga aastatagusest 12% kõrgemat hinda.

Harjumaal kui turu suurimas piirkonnas, kus asub üle poole majade müügipakkumistest on pakkumisi aastaga lisandunud 4%. Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel sama ajaga tõusnud 10% võrra.

Suurim müügipakkumiste arvu tõus on Ida-Virumaal, kus tänavu novembris pakuti müügiks 240 maja ehk aastatagusest 50% rohkem. Kõige enam kahanes majade müügipakkumine Valgamaal, kus mulluse 199 maja asemel pakuti tänavu novembris müügiks 112 maja.

Kui majade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on enamuses maakondades vähenenud ja osades suurenenud, siis pakkumiste hinnad on kasvanud kõikides maakondades.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	11/2013	11/2014	Muutus, %	11/2013	11/2014	Muutus, %
Eesti	4 881	4 999	2%	832	932	12%
Harjumaa	2 610	2 724	4%	1 037	1 145	10%
Ida-Virumaa	160	240	50%	472	625	32%
Jõgevamaa	62	46	-26%	319	328	3%
Järvamaa	109	83	-24%	309	325	5%
Läänemaa	89	89	0%	646	681	5%
L-Virumaa	150	137	-9%	471	508	8%
Pärnumaa	567	555	-2%	710	758	7%
Raplamaa	153	155	1%	519	553	7%
Saaremaa	63	60	-5%	766	776	1%
Tartumaa	534	634	19%	763	844	11%
Valgamaa	199	112	-44%	370	393	6%
Viljandimaa	140	126	-10%	508	579	14%
Võrumaa	45	38	-16%	354	399	13%

Narva	52	71	37%	348	476	37%
Pärnu	307	300	-2%	844	946	12%
Tallinn	1 213	1 174	-3%	1 176	1 294	10%
Tartu	326	395	21%	811	908	12%

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

LVM Kinnisvara: 2015 maksutatakse pärandvara

12.12.2014 Tõnu Toompark

Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Selle aasta 12. veebruari riigikohtu lahend muutis kardinaalselt pärandvara müügilt saadud tulu maksustamispõhimõtet ehk pärijal tekkis õigus maksustatavat tulu lisaks vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses.

Kuigi maksustamispõhimõtte kehtivust kinnitas toona omalt poolt ka Maksu- ja Tolliamet, asus Rahandusministeeriumi töögrupp kohe riigikohtu otsust analüüsima. Ootuspäraselt tähendas see seadusemuudatust, mis võimaldab uuest aastast pärandvara maksustamises taastada endised põhimõtted.

Seetõttu on kasulik müüa pärandina saadud kinnisvara just järgneva 23 kalendripäeva jooksul.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud detsember 2014

12.12.2014 Urmas Tehver

Novembris ületas Tallinna korteriomandite keskmine m2 müügihind 1500 EUR/m2 taseme jõudes 1529 EUR/m2-ni. Viimati oli m2 keskmine müügihind üle 1500 EUR/m2 2008 aasta jaanuaris (1524 EUR/m2).

Hinnatõus aastases võrdluses oli novembris 17,1% ja eelmise kuuga võrrelduna 4,9%. Senise hinnarekordini 1710 EUR/m2, mis pärineb 2007 aasta aprillist on jäänud veel ca 12%. Arvame siiski, et 2015 aastal jääb see tase löömata.

Novembri korteriomandite tehingute arv Tallinnas oli 635, mis on 10,6% vähem kui oktoobris (710), kuid jääb teise poolaasta keskmisele tasemele. Detsembris on tulenevalt pikkadest pühadest oodata tehingute arvu alla 600.

Tallinna kinnisvaraturu värskete graafikutega saab tutvuda siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Viimsi Keskuse avamine toob Viimsisse ligi 300 uut töökohta

11.12.2014 Tõnu Toompark

Järgmisel sügisel Haabneemes avatav Viimsi Keskus elavdab valla tööjõuturgu luues ligi 300 uut töökohta. Suurimaks tööandjaks on Selver, kus asub tööle 70 inimest.

Viimsi vallavanema Jan Trei sõnul on vald väga huvitatud ettevõtluse arengust Viimsis ja ühes sellega uute kodulähedaste töökohtade tekkmisest viimsilastele.

„Uute kaubanduskeskuste tekkimine Viimsisse on tervitatav. Kaubandus- ja vabaajateenuste koondumine valla keskusesse tekitab viimsilastele palju uusi põnevaid valikuvõimalusi. Et juurde tuleb uusi söögi- ja meelelahutuskohti ning sportimisvõimalusi, on märk sellest, et Viimsist on kujunemas terviklik elukeskkond. Usun, et tulevikus saab Viimsist tõmbekeskus ka Pirita ja Tallinna elanike jaoks – lähitulevikus saab hakata bowlingut mängima ja kaubanduskeskusi külastama Viimsis,“ ütles Jan Trei.

Selveri keti juhi Kristi Lombi sõnul on rajatava kaubanduskeskuse asukoht Randvere teel erakordselt hea. „Lisaks atraktiivsele kaubanduskeskusele, saavad Viimsi elanikud sealse suurima ja parima valikuga toidupoe, mida saab võrrelda müügipinna ja sortimendi poolest näiteks meie tänase Pirita kauplusega,“ lisas ta.

Viimsi Selveris saab tööd 70 inimest ja hüpermarket võtab enda alla üle 3500 ruutmeetri.

„Kaubavalikut kokku pannes arvestame kindlasti kohalike elanike soove ja eelistusi,“ rääkis Lomp. „Eelkõige tahame olla väga hea ja rikkaliku valikuga toidupood, kus ei puudu meie oma köögi hõrgutised, värsked kulinaariatooted ning gurmeeosakond. Samuti suurendame avatavas kaupluses tööstuskaupade sortimenti, pakkudes senisest laiemat valikut enesehoolduse- ja esmatarbekaupu aga ka voodipesu, tekke-patju, köögitehnikat ja palju muud igapäevaselt vajalikku. Kiireks ostlemiseks saavad kliendid kasutada ka SelveEkspressi iseteeninduse võimalusi.“

Viimsi Keskus rajatakse Tallinna Kaubamaja Kinnisvarale kuuluvale 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning My Fitness spordiklubi, lisaks tulevad sinna erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspakkujad. Vaata ka www.viimsikeskus.ee

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on asutatud 1999. aastal. Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS on Tallinna Kaubamaja gruppi kuuluv ettevõte, kuhu kuuluvad veel Kaubamaja AS, Selver AS, Selver Latvia SIA, Kulinaaria OÜ, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ, SIA TKM Latvija, KIA Auto AS, AS Viking Motors, KIA Auto UAB, Forum Auto SIA, TKM Auto OÜ, OÜ TKM Beauty, OÜ TKM Beauty Eesti, AS TKM King, Topsec Turvateenused OÜ ning Rävala Parkla AS. Tallinna Kaubamaja grupi 2013. aasta käive oli 499 miljonit eurot. Ettevõtte aktsiad on alates 1996. aastast noteeritud Tallinna Börsil.

Uus Maa turuülevaade 11-2014

11.12.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Eesti kinnisvaraturg võttis novembris sisse aastalõpule iseloomuliku rahulikuma positsiooni ning tehingute arv võrreldes oktoobriga langes. Tõsi, kui viimastel kuudel oleme tehingute arvu langust näinud ka aastavõrdluses, siis november näitas taas kerget kasvu, kuid siiski, suuremates linnades kukkus seegi näitaja. Üldplaanis on turg aga stabiilne, möödunud aastast rahulikum ning sellisena näeme seda ka järgmisel aastal.

Arendusturg on jätkuvalt aktiivne, uusi korterelamuid tuleb pakkumisse pidevalt. Neile on lisandumas ka varasemast rohkem ridaelamute ja paarismajade projekte, sest viimaste arendajate jaoks on aeg pideva korterite hinnatõusu taustal saanud küpseks. Suurema elamispinna ostjal on tekkinud võrdlusmoment – kas osta korter või hoopis boks ridamajas.

Üüriturul jõuame aga talvisesse režiimi. Oleme kogenud juba selle sügise esimesi miinuskraade ja lumesadu, mis on päevakorda toonud küttearved. Kuna paljudel juhtudel on need suured, tasub omanikel kaaluida hea üürniku hoidmise nimel igakuises üürimakses paindlikum olla. Selle nimel on toimunud ka allahindlusi.

Maa-ameti andmetel müüdi novembris kogu Eestis 3627 kinnisvaraobjekti, mis on oktoobrist 7,9% vähem. Aastavõrdluses kerkis tehingute hulk aga 2,2%. Novembrikuine kinnisvaratehingute rahaline käive oli 202,42 miljonit eurot, mis on viimase 12 kuu lõikes keskmisest oluliselt kõrgem tulemus.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga langes kinnisvaraturu aktiivsus ka Tallinnas ning seda ka aastavõrdluses. Maa-ameti andmetel müüdi 953 kinnisvaraobjekti, mis on oktoobrist 4,8% ja 2013. aasta novembrist 6,8% vähem.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 636 korterit (oktoobris 711), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1429 eurot, mis on masu-järgne rekord. Selle põhjuseks on eelkõige uusarenduste ja väiksema üldpinnaga korterite müük. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 4,3% ning aastaga 16,3%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1195 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -7,8% ja aastaga -0,4%.
Kadriorg: 2442 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +15,4%* ja aastaga +18%*.
Kalamaja: 1890 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +6,8% ja aastaga +30%*.
Kesklinn: 1959 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +4,9% ja aastaga +18,1%*.
Kristiine: 1499 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -1,1% ja aastaga +8,7%.
Lasnamäe: 1219 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +3,5% ja aastaga +11,8%.
Mustamäe: 1239 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +0,6% ja aastaga -2,3%.
Nõmme: 1119 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -18,8% ja aastaga -7,9%.
Pirita: 1714 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +8,3% ja aastaga +12,2%.
Põhja-Tallinn: 1595 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga +16,2%* ja aastaga +40,3%*.
Vanalinn: 3174 €/m2. Muutus võrreldes oktoobriga -17,1% ja aastaga +11,7%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli novembris 12 viimase kuu arvestuses keskmisel tasemel. Müüdi 32 eramut ja suvilat (oktoobris 36) ning 20 hoonestamata elamumaakrunti (oktoobris 12).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Novembris tõmbas kinnisvaraturg koomale ka Tartus. Maa-ameti andmeil müüdi 141 objekti, mis on oktoobrist 24,2% vähem. Tegu on siiski novembrile iseloomuliku liikumisega, sest sarnane langus toimus ka möödunud aasta samal ajal. Aastavõrdluses langes tehingute hulk aga 8,4%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 113 (oktoobris 134), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1165 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 1,6% ja aastaga 9,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 11 (oktoobris 25) ja elamukrunte 3 (oktoobris 1).

Ida-Virumaa

November oli Ida-Viru maakonnas rahulik – müüdi 274 kinnisvaraobjekti, mis on oktoobrist 21,7% vähem. Aastaga langes tehingute hulk 19,2%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturud langesid kõigis maakonna tähtsamates linnades. Narvas müüdi 50 korterit (oktoobris 75), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 471 eurot. Kuuga kasvas hinnatase 1,9% ning aastaga 15,2%.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel vahetas omanikku 57 korterit (oktoobris 65), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas ühe kuuga 59,7 protsenti masu-järgselt rekordilisele144 eurole. Aastane kasv oli 53,2%. Tegemist on siiski erandliku tulemusega, sest novembris toimus linnas tavapärasest enam tehinguid kallima hinnaklassi kinnisvaraga.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 11 korterit (oktoobris 17) ning toimunud tehingute põhjal kujunes keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks 174 eurot. Võrreldes oktoobriga tõusis hinnatase 19% ja aastaga 3,6%. Müüdi ka 4 eramut (oktoobris 7).

Pärnu

Pärnus müüdi maa-ameti andmete kohaselt novembris 72 kinnisvaraobjekti, mis on oktoobrist 19,1% vähem. Aastaga langes tehinguaktiivsus aga 7,7%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 59 (oktoobris 70), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 752 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 0,8% ja aastaga 8,2%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi 6 (oktoobris 5) ning elamukrunte 2 (oktoobris 4).

Viljandi

Turg muutus novembris rahulikumaks ka Viljandis. Maa-ameti andmeil müüdi 35 kinnisvaraobjekti, mis on oktoobrist 20,5% vähem. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus 12,9%.

Allikas: Maa-amet

Uue omaniku leidis 24 korterit (oktoobris 30), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind peatus 443 euro peal. Võrreldes oktoobriga langes hinnatase 14,5% samas kui aastaga kasvas see 25,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4 (oktoobris 8).

Rakvere

Kui paljudes Eesti linnades toimus novembris langus, siis Rakvere kinnisvaraturg jäi viimase 12 kuu keskmisele tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 26 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobriga samal tasemele. Möödunud aasta noivembril leidis aset aga 27 tehingut.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 19 (oktoobris 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 388 eurot. Võrreldes oktoobriga langes keskmine hind 9,8% ja aastaga 14,2%. Täpsustuseks olgu lisatud, et novembris müüdi keskmisest oluliselt odavamaid korteriomandeid ning tavaliselt Rakvere korterite keskmine mediaanhind alla 400 euro ruutmeetri eest ei lange.

Eramuid müüdi 4 (oktoobris 3).

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Kuressaares toimus novembris 10 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maa-ameti andmetel oktoobris 8 ja möödunud aasta novembris 9 tehingu võrra vähem. November oli ka viimase aasta vaikseim kuu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 6 (oktoobris 12), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 665 eurot. Võrreldes oktoobriga langes hinnatase 1,2%, kuid aastaga kasvas see 5,4%.

Müüdi 1 eramu (oktoobris 2) ja 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus müüdi novembris 19 kinnisvaraobjekti, mis on aasta lõikes keskmine tulemus. Võrreldes oktoobriga langes turuaktiivsus siiski 6 tehingu võrra, kuid aastataguse novembriga võrreldes toimus 3 tehingut enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 12 (oktoobris 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 433 eurot. Oktoobriga võrreldes langes hinnatase 25,2% samas kui aastaga kasvas see 10,2%.

Eramuid ega elamumaakrunte ei müüdud.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

SEB: tallinlasele on uus korter kättesaadavam kui Riia või Vilniuse elanikule

11.12.2014 Tõnu Toompark

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik kolmandas kvartalis soetada 34, Vilniuse elanik 28 ja riialane 23 ruutmeetrit uut elamispinda.

Tallinnas on elanike ostujõud nii uute kui järelturu korterite lõikes juba alates 2012. aasta lõpust järjest vähenenud. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis sai Riias keskmise palgaga osta umbes 50, Tallinnas 41 ja Vilniuses 40 ruutmeetri suuruse standardkorteri, mis on Riias ja Vilniuses ligikaudu ruutmeeter rohkem, Tallinnas aga peaaegu ruutmeeter vähem kui kvartal tagasi.

Eluasemete kättesaadavust parandas madal inflatsioonimäär ja palgakasv, Tallinnas oli ostujõu vähenemise peamiseks põhjuseks sesoonne sissetulekute langus. Kvartali keskmine uute eluasemelaenude intressimäär oli Leedus 2,24, Eestis 2,80 ja Lätis 3,50 protsenti.

Seekord võeti SEB eluaseme ostujõu indeksi arvutamisel eraldi vaatluse alla ka aeg, mis kulub kodulaenu esmase sissemakse kogumiseks. 10-protsendilise sissemakse kokkusaamiseks 40-ruutmeetrise uue korteri soetamiseks kulub tallinlasel vähem kui kaks aastat, Riias ja Vilniuses umbes 2,5 aastat. Arvutus põhineb eeldusel, et kõrvale pannakse 30 protsenti tuludest.
SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas märkis, et uue kodu kättesaadavust mõjutab lisaks sissetulekule, intressimäärale ja eluaseme hinnale oluliselt ka kodulaenu nõutava omafinantseeringu suurus. Lätis on pangad seoses seadusemuudatustega juba tõstnud laenusaajapoolse sissemakse nõude 30 protsendini, mis tähendab, et keskmise sissetuleku saajal kulub vajaliku summa kokkusaamiseks vähemalt seitse-kaheksa aastat.

SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse moodustab 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Arvestatakse nelja eluasemeturgu mõjutavat tegurit: tüüpkorterite hind, keskmine palk, tarbijahinnad ja uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit üks kord poolaastas (1. ja 3. kvartalis) alates 3. kvartalist 2011.

SEB: Для таллинцев новая квартира более доступна, чем для жителей Риги или Вильнюса

11.12.2014 Tõnu Toompark

Согласно расчетам экспертов банка SEB, получающий средний доход таллинец используя банковский кредит может приобрести квартиру в новом проекте площадью 34,2 кв.м., в Вильнюсе – 27,8 кв.м., а в Риге – только 23,3 кв.м.

Покупательская способность жителей Таллинна как для покупки нового, так и старого жилья падает уже начиная с 2012 года. В третьем квартале этого года житель Риги со средней зарплатой мог купить себе примерно 50 метров стандартной жилплощади, в Таллинне и Вильнюсе этот показатель составил соответственно 41 и 40 метров. Показатели Риги и Вильнюса за квартал выросли на один метр, в Таллинне же уменьшился на один метр.

Росту доступности жилья в столицах Латвии и Литвы способствовал низкий уровень инфляции и рост зарплат, в Таллинне же причиной падения покупательской способности стали сезонные изменения в уровне заработка. Средний за квартал уровень процентной ставки кредита для покупки жилья составил в Литве 2,24, в Эстонии 2,80 и Латвии 3,50 процента.

В ходе данного исследования индекса доступности жилья SEB было так же рассчитано время которое необходимо для накопления первого взноса для покупки жилья. Для накопления 10% первого взноса для покупки жилой площади размером 40 м2 жителю Таллинна требуется менее 2 лет, в Риге и Вильнюсе – примерно 2,5 года. Расчет основывается на предположении что откладывается 30% заработка.
Руководитель по развитию частных кредитов SEB Tрийн Мессимас заметила, что на доступность жилья влияет кроме размера заработка, размера процентной ставки и стоимости недвижимости так же и размер первого взноса для получения банковского кредита. В связи с изменением законодательства в Латвии банки ощутимо подняли размер первого взноса. Это означает, что жителю Риги со средним заработком в будущем потребуется намного больше времени ля накопления необходимой для первого взноса суммы.

Индекс доступности жилья SEB показывает количество квадратных метров жилплощади , которое может себе позволить жители столицы Балтийских стран при помощи банковского кредита без принятия на себя излишних финансовых обязательств (время возвращения кредита 25 лет, размер самофинансирования 20% и ежемесячные выплаты по кредиту составляет 30% от дохода кредитора). В ходе исследования в расчет принимаются четыре основных фактора влияющих на доступность жилья: стоимость типовой квартиры, размер средней зарплаты, потребительские цены и средний процент кредита ля покупки жилья. SEB рассчитывает индекс доступности жилья в Балтийских странах один раз в пол года (в 1 и 3 квартале) начиная с 3 квартала 2011 года.

Pärnaõuest neljandik valmis

11.12.2014 Tõnu Toompark

Tallinna planeeritavast suurimast elamuasumist, Haaberstis asuvast Pärnaõuest on valmis neljandik – kavandatud 770st korterist 200.

Novembris valmis Pärnaõues kaks uut korrusmaja, järgmisel kevadel lõppeb veel kahe korrusmaja ehitus. Teise etapi lõppemisel tegi ehitaja ka esialgsed haljastustööd.

Pärnaõue ehitaja ja arendaja, NCC Elamuarendus OÜ tegevdirektor Timo Riismaa sõnul on eesmärk 770 korterini jõuda lähima kuue aastaga. “Kui siiani oleme liikunud tempos kaks maja aastas, siis alates järgmisest tahame igal aastal valmis saada neli kortermaja,” lausus Riismaa.

“Võrreldes esialgselt plaanituga jääb elamuasumi maht samaks, küll aga lähtuvalt nii Eestis kui Skandinaavias viimasel ajal juurdunud suundumustest, oleme korterite suurust paari ruudu võrra vähendanud, mis omakorda on kahandanud ka hinda,” märkis Riismaa.

“Ruumi on võidetud eelkõige nutikamate planeeringute abil, see omakorda on kahandanud ka korterite hinda,” ütles Riismaa.

Pärnaõue kahetoaliste korterite suurus ulatub keskmiselt 50m2 ja kolmetoaliste oma 70m2. Kõik korterid on rõdudega ning kõikide korterite juurde kuulub panipaik hoone esimesel korrusel. Lisaks ehitatakse elamurajooni mänguväljakud ja rohealad.

Korrusmajade arhitekt on Ilmar Klammer ning hooned projekteeris EA Reng AS. NCC Elamuarendus OÜ annab kõikidele korteritele kolme aasta pikkuse ehitusgarantii.

NCC on viimase kümne aasta jooksul ehitanud ja arendanud Tallinnas ja Viimsis kokku 1214 korterit.

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

11.12.2014 Eesti Pank

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb siiski tagasihoidlikuks.

Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ning mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine.

Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute leevenemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm.

Hoolimata olemasolevate ressursside intensiivsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele.

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, siis sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*					Erinevus eelmisest prognoosist
	2013	2014	2015	2016	2014	2015	2016
SKP jooksevhindades (mld eurot)	18,74	19,52	20,44	21,64	0,33	-0,01	-0,15
SKP püsivhindades, muutus (%)	1,6	1,9	2,1	3,3	1,2	-1,8	-0,3
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)	3,8	3,8	3,9	3,6	1,5	-0,1	-0,2
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades, muutus (%)	2,8	0,5	0,3	1,2	0,8	-0,6	-1,0
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)	2,5	2,8	1,7	4,7	4,8	-5,9	-0,5
Eksport püsivhindades, muutus (%)	2,6	3,1	2,6	4,3	0,9	-0,9	-0,2
Import püsivhindades, muutus (%)	3,1	2,1	3,1	4,7	1,3	-0,7	0,1
SKP töötaja kohta püsihindades, muutus (%)	0,4	2,0	2,7	4,0	0,0	-1,5	0,0
Tarbijahinnaindeks, muutus (%)	2,8	-0,1	0,8	2,1	-0,9	-1,6	-0,6
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%)	3,2	0,6	1,1	2,4	-0,7	-1,7	-0,6
SKP deflaator, muutus (%)	4,5	2,2	2,5	2,5	-1,2	-0,1	-0,4
Jooksevkonto (% SKPst)	-1,4	-0,3	-0,7	-1,1	0,4	1,1	0,6
Tööpuuduse määr (%)	8,6	7,7	7,9	7,7	-0,8	-0,6	-0,6
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%)	1,2	-0,1	-0,5	-0,7	1,2	-0,2	-0,3
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%)	4,0	6,3	4,1	3,6	0,9	0,9	-0,4
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)	7,8	5,4	5,4	6,0	-0,6	-0,8	-0,7
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)	1,3	4,0	3,8	4,4	2,2	0,8	0,3
Brutovälisvõlg (% SKPst)**	93,6	97,6	93,8	89,6	15,4	14,7	13,4
Eelarve tasakaal (% SKPst)	-0,5	-0,3	-0,6	-0,4	0,3	0,2	-0,1
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena ** Välisvõla andmed on muutunud seetõttu, et maksebilansi koostamisel mindi üle uuele metoodikale BPM6. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Oktoobris suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

10.12.2014 Statistikaamet

Majutusettevõtetes peatus oktoobris 238 000 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Oktoobris peatus majutusettevõtetes 150 000 välisturisti, mis oli 1400 turisti võrra rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Majutusettevõtete suurimad turismipartnerriigid on jätkuvalt naaberriigid. 51% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest saabus Soomest, 11% Venemaalt ning 7% Lätist.

Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on Soome ja Läti turistide arv kasvanud vastavalt 2% ja 12%. Samuti on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud Rootsist, Suurbritanniast ja Leedust saabunud turistide arv.

Kogu aasta jooksul on suurenenud ka Aasia riikidest saabunud turistide arv. Venemaa turiste peatus majutusettevõtetes aga 14% ja Saksamaa turiste 13% vähem kui eelmise aasta oktoobris.

73% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinnas. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 7% ja 4% välisturistidest. Üle kahe kolmandiku välisturistidest olid puhkuse- ja ligi veerand tööreisil.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 88 000 siseturisti, mis on 9% rohkem võrreldes eelmise aasta oktoobriga. Harju maakonnas peatus 30%, Pärnu maakonnas 15% ning Tartu maakonnas 11% siseturistidest. 57% siseturistidest olid puhkuse- ja 29% tööreisil.

Oktoobris pakkus külastajatele teenust 957 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 19 000 tuba ja 44 000 voodikohta, millest oli täidetud vastavalt 41% ja 32%. Suvise kõrghooajaga võrreldes oli tubade arv vähenenud 14% ja voodikohtade arv 20%. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 34 eurot ning oli 2013. aasta oktoobriga võrreldes ühe euro võrra kallim. Tallinna majutusettevõttes maksis ööpäev riigi keskmisest rohkem.

Majutamine piirkonniti, oktoober 2014
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	957	187	58	98	286	328
Toad	19 485	8 226	1 306	1 345	4 539	4 069
Voodikohad	44 149	18 035	2 738	3 296	10 265	9 815
Tubade täitumus, %	41	58	36	24	33	25
Voodikohtade täitumus, %	32	45	29	19	29	19
Majutatud	238 105	144 708	12 176	10 716	39 438	31 067
Ööbimised	444 283	250 271	24 804	18 968	92 957	57 283
Eesti elanikud	147 378	41 230	15 023	13 456	39 240	38 429
väliskülastajad	296 905	209 041	9 781	5 512	53 717	18 854
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot